INIMENE Linnas, kaevandused, kanalid ja Põllumajanduslik mõju Saasteaine paiskamine Inimesed saastavad oma Metsaraia hävitab nii teed muudavad maastikku (väetamine, muldade erosioon, atmosfääri mõjutav elutegevuse käigus vett taimi, kui loomi. Liigne mullad soolduvad). kliimat. Veel ka kütuste (reovesi satub põhjavette, küttimine (loomad põletamine, jäätmete väetised). surevad välja). tekitamine. Osoonikihi kahanemine.
vastus- lehtmets-tõõstustejääkainete tõttu tekivad happevihmad,kesk- euroopas on õhu saastatuse tõttu metsa seisund halb,liigasustus ,raiutakse liiga palju metsa,veekogude saastatus okasmets- kuna auramine on sademetest väiksem on soostumine suur, igikelts,kuna relieef on tasane tekivad kevadel suured üleujutused. rohtlad- liigse väetise kasutamise tõttu võivad jõed reostuda,tuule ja vee erosioon,tolmutormide tõttu tekivad uhtorud, mullad soolduvad ja huumust läheb vähemaks,taimekoosluste vähenemine. 4.taimestiku üldtunnused, puud erinevatel mandritel. vastus- lehtmets-lehtpuud ja põõsad (põhja- Ameerika:hikkoripuu,vaher Euroopas:tamm,pärn Kaug-idas-:) okasmets-okaspuud (Euraasia-lehis ,põhja Ameerika põhja osa:lehis, must kuusk , kanada kuusk) rohtla- rohttaimed, kõrrelised (Euraasia:stepi aruhein põhja ameerika:preeriarohi) 5.kliima , antud loodusvõõndite kliimavõrdlus vastus- sademed- 1
e) kodusõjad, hõimude vahelised konfliktid. f) elatustaseme langus Keemiline reostus : a)üleväetamine b)raskemetallied ladestumine c)happevihmad d)sooldumine (üleniisutatus kuivadel ja põuastel aladel) Füüsikaline degradatsioon: a) asulate,linnade laienemine b) teevõrgustike laienemine c) kaevandused, karjäär d) uued töötsuspiirkonnad Parasvöötme okasmets leetmullad Lehtmets pruunmuld Troopika punamuld Rohtla mustmuld Tundra keltsmuld Kõrbes olevad mullad soolduvad. Rohtla mullad on kõige toitaine rikkamad Arvan,et see pole nii oluline kontrolltöös, aga panen ikkagi :D Muldade hävimine : a) vee-erosioon 56% b) Tuule-erosioon 28% c) Keemiline reostus 12% d) füüsikaline degradeerumine 4%
Killma mõju • Sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veerežiimi ja mullaprotsesse • Taimkattetüüo ja kõduainete hulk • Mullaelustik (kõdundajad, lagundajad) Mullaprotsessid • HUMIIDNE - sajab rohkem kui aurustuda jõuab (muldade läbipesemine, toitained uhutakse sügavametesse kihtidesse; ekvatoriaalsed vihmametsad) • TASAKAALUSTATUD - sajab sama palju kui arustub • ARIIDNE - aurustub rohkem kui sajab (mulla sees olev vesi hakkab aurustuma; mullad soolduvad) Kliima mõju • KAMARDUMINE - sajab ja arustub võrdselt (tasakaalustatud); kõige viljakamad ja tüsedamad mullad • SOOLDUMINE - sajab vähe ja aurusutub palju • SOOSTUMINE - õlekaalus on sademed, põhjavee tase on kõrge; toimub turvastumine • LEETUMINE - muladede läbi pesemine; toitained sügavametsee kihtidesse Biosfääri mõju • TAIMKATE - orgaanilise kõduaine hulk, ainerige kiirus • Taimkate kaitseb mulda erosiooni eest, kinnistab pinnast
23. Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks.Inimühiskonna vaesuse, ebaõige maakasutuse ja keskkonna kahjustumise omavahelised seosed avalduvad kõige traagilisemalt kõrbestumises. Nendel aladel on taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. 24. Kuidas mullad soolduvad? Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. 25. Mida mõistetakse mullaväsimuse all? mullaväsimus, mulla seisund, mis tekib, kui mingit kultuuri või kultuuride rühma kasvatatakse kaks või rohkem aastat järjest samas kohas. Saagikus väheneb. Mullavärimustt aitab vähendada viljavaheldus.
veereziimi poolest. Muldade roll biosfääris: muld on Maa ökosüsteemis tähtis komponent just seetõttu, et mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Mullad hävinevad looduslike protsesside teel: erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskemetallide sisaldus, bioloogiline degradatsioon. Mullaerosiooni saab vähendada, kui vee-erosiooni takistamiseks tulev nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. Mullad soolduvad põldude liigniisutamisest, kuna kuivas kliimas on ka jõed küllaltki soolase veega. Niisutusvesi toob endaga kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.
eemaldunud. 22.Kirjelda muldade erosiooni. Selle toimel paigutuvad mullaosakesed kõrgematelt osadelt madalamatele. Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindimsed kihid veekogudesse või uute erosioonisetete alla. 23.Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab? Protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Mullad hävinevad. Põhjusteks kliimategurid (tuuleerosioon) ja inimtegevused (maa vale kasutamisviis). 24.Kuidas mullad soolduvad? Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Palava ja kuiva kliimaga aladel on aurumine intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub seal harva või ei toimu üldse, seetõttu toimub ka sooldumine. 25.Mida mõistetakse mullaväsimuse all? See tähendab seda, et mingit kultuuri või kultuuride rühma on kasvatatud 2 või rohkem aastat samas kohas. Saagikus vähenenud.
Miks ei kujune mustmullad väljauhtehorisonti - huumushorisont paks ja veereziim on tasakaalustatud. Liivmullad leetuvad-liiv on sõmeraline ning veel on hea liikumisvõimalus. Gleihorisont- tekib siis kui muld on suurem osa aastast märg, tekib kõige alla, sinakashall värvus. Väljauhtehorisont -heleda värvusega,3kiht(peale huumust). Vihmametsades lopsakas taimkate aga mullad on väheviljakad-taimed kasutavad huumuse suurem osa koheselt ära. Kõrbemullad soolduvad-kui sajab siis vesi aurab kiiresti ära ja soolad jäävad pinnasesse (soolad ei aura). Muldade sooldumise põhjustavad-kui sademeid on vähe aga aurustamine on suur, inimene niisutab põlde soolase jõeveega, põhjaveega või muldade läbipesu. Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust
üle 10 km kaugusele · Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood · Mullad ja siseveekogud soolduvad · Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik · Ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega
üle 10 km kaugusele • Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood • Mullad ja siseveekogud soolduvad • Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik • Ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega
oma majapidamise eesmärgid tagada toiduainetega varustatus tagada põllumehele piisav sissetulek tagada põllumajandustoodetele mõistlik hind Põhjused Tagajärjed Lageraie muldade erosioon looduslike ökosüsteemide hävitamine Niisutamine mullad soolduvad Kuivendamine muldade kõrbestumine Ülekarjatamine Üleväetamine entrofeerumine-veekogude kinni kasvamine joogivesi muutub joogikõlbmatuks mullaelustik hävinebmulla viljakus väheneb
21. Milliste looduslike protsesside teel mullad h ävivad? Erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskemetallide sisaldus, bioloogiline degradatsioon. 22. Kuidas saab vähendada mullerosiooni? Veeerosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. 23. Millistes maailma piirkondades on k õrbestumise oht suurim? KeskAasias(Iraagi ja Iraani lähistel), PõhjaAustraalias kuskil, LäänePõhjaAmeerikas. 24. Kuidas mullad soolduvad? See on tingitud põldude niisutamisest. Kuna kuivas kliimas on ka jõed küllaltki soolase veega. Niisutusvesi toob endaga kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. 25. Kuidas kaitsta muldi sooldumise eest? Niisutada tuleks üliväärtusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. 26. Milline on happevihmade m õju mullale? Mulla pH tase langeb. Taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad
milliseid laineid esineb, mida põhjustavad. Põhjused- -vulkaanipursked, - koobaste varisemine, -laamade erisuunaline liikumine (tekivad maakoore sisepinged) -inimtekkelised (lõhkamistööd) Richteri skaala- magnituudid Mercalli skaala-pallid (1-12) Võib esineda hiidlaineid e. Tsunamit, kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas ja see surub veemassi üles. Mida põhjustab: -ujutatakse üle suured alad -hävib taimkate, muutub ranniku pinnamood -mullad ja siseveekogud soolduvad -hävivad korallrifid -ookean reostub 11. Tead maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandus tegevusele. Maavärinatega kaasnevad maakoorelõhed, varingud, rusuvoolud, tsunamid, maalihked, lumelaviinid. Vulkaanipurskega kaasnevad eralduvad gaasid, tuhapilv, lõõmpilv, vulkaanilised pommid, laavavoolud, lööklaine 12. Oskad nimetada nõlvaprotsesse ja tegureid mis soodustavad nõlvaprotsesse,ka inimtekkelisi.
võib mullad ära uhuda. Kõige ulatuslikum on Lageraie see troopiistes ja lähis-troopilistes piirkondades. Looduslike ökosüsteemide hävimine Soode niisutamine Mullad soolduvad Ülekarjatamine Kuivadel maaladel tekitab kõrbestumist Mulla viljakuse langemine, kuna hävitatakse mulla elustikku. Kevadel võib sulavesi viia Üle väetamine väetise põjavette, mis omakorda reostab meie joogivett. Ökosüsteemi hävitamine või
hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. *Järjest kiirenev muldade erosioon (troopilistes ja lähistroopilistes prk) ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. *Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks. 9.Kalandusevormid: 1) rannapüük (ida-kagu aasia , eesti) , väikeste paatidega 2) tavaline kalapüük (agraarajastul) 3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks 4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad
suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. *Järjest kiirenev muldade erosioon (troopilistes ja lähistroopilistes prk) ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. *Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks. 4.4 Kalandus Kalandus ehk kalamajandus tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ja veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalavarud- loomasöödaks, väetisena, keemia- ja farmaatsiatööstusesse Kalakasvatus- forell, karpkala, tuur, linask (betoonist basseinides, looduslikes tiikides) Ühe inimese kohta püütakse kala kõige rohkem Islandil. Kalavarusid vähendab ülepüük ja reostus
ei sobi maavärina mõõtmisks, sest purustuste suurus sõltub veel teistestki teguritest Richteri skaala- logarütmiline, skaalal 0 - 9,5; kasutatakse tänapäeval 14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud? Maakoorelõhed, ülangud, alangud; varingud, suruvoolud (tulevad koos veega), laviinid; vulkaanipursked; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained,
impordipiirangud. Importkaubad lähevad tollimaksude tõttu kallimaks. Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi e subsiidiume. Põllumajanduse mõju keskkonnale on palju hävitatud ja muudetud looduslikke ökosüsteeme, rikutud looduslikku veereziimi, järjest kiireneb muldade erosioon (raiutakse maha palju palju metsi), ülekarjatamine rikub õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist, niisutatakse alasid ja vee auramise tulemusena mullad soolduvad, väetised kanduvad veekogudesse, muutes vee joogikõlbmatuks, liigne väetamine hävitab mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. 4.4 Kalandus Kalavarud ei jaotu ühtlaselt, valdav osa kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ja suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Rannikupüük kala püütaksee rannalähedastel aladel, väikeste kalapaatidega (ülekaalus
Umbes pooled kogu maailma troopilistest vihmametsadest on praeguseks hävitatud. Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist. Igal aastal laieneb Sahara kõrb kilomeetri võrra lõuna poole. Rohtlate ülesharimisel tekivad kaitsmata pinnasel tolmutormid ning järskudele mäenõlvadele rajatud põldudelt kannab vooluvesi mulla lihtsalt minema. Kuna aurumine on niisutatavatel aladel suurem kui sademete hulk, siis mullad soolduvad, muutes põllumaa kasutuskõlbmatuks. Intensiivne maakasutus, igal aastal samade kultuuride viljelemine ja saagikamad sordid nõuavad rohkem väetisi ning tõhusat taimekaitset. Seetõttu kasutatakse palju kemikaale. Liigne väetamine võib hävitada mullaelustiku ning reostada veekogusid. Üleväetamise vältimiseks tehakse mullaanalüüse, loomakasvatuses ja toiduainetööstuses rakendatakse
Eesmärgid: o tagada toiduainetega varustatus o tagada põllumehele piisav sissetulek o tagada põllumajandustoodetele mõistlik hind Põllumajanduse mõju keskkonnale: põhjus + tagajärg Lageraie muldade erosioon looduslike ökosüsteemide hävitamine Niisutamine mullad soolduvad Kuivendamine muldade kõrbestumine Ülekarjatamine Üleväetamine entrofeerumine-veekogude kinni kasvamine joogivesi muutub joogikõlbmatuks mullaelustik hävinebmulla viljakus väheneb Mürkkemikaalide kasutamine kasulike eluvormide hävinemine mesilaste/lindude toidu mürgitamine
MAHEPÕLLUNDUS (Ökoloogiline, looduslik, bioloogiline, orgaaniline põllumajandus) Loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis. Milliseid põhimõtteid-meetodid kasutatakse mahepõllunduses? Orgaaniline väetis, ei kasutata mineraalväetisi, külvikordade rakendamine, GMO, loomade vaba pidamine. Milline on põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale? Egiptuses väheneb põllumaa, sest ülekasvatamine jne. Muldade niisutamise tõttu mullad soolduvad liialt. Uute põldude rajamisega hävitame loodusliku koosluse. Üleväetamine, muutub mulla ja saagi keemiline koostis, põhjavesi reostub. Monokultuuride kasvatamine kurnab põllumaad. KALANDUS Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel enam suurenenud? Ülepüük ja reostused. Kvoot igal riigil kindel arv kala mida võib püüda ja siis müüa, toota jne. Kõige kalarikkamad maailmamere osad on ookeani äärealad, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani kirde- ja loodeosad
mulda pidada taastumatuks loodusvaraks. Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi juba õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist. Rohtlate ülesharimisel tekivad kaitsmata pinnasel tolmutormid ning järskudele maanõlvakutele rajatud põldudelt kannab vooluvesi mulla lihtsalt minema. Kogu haritavast maast on ligi 18% niisutatav, kuid selleks kasutatakse ligi 75% maailma mageveest. Kuna aurumine on nendel aladel suurem kui sademete hulk, siis mullad soolduvad, muutes põllumaa kasutuskõlbmatuks. Intensiivne maakasutus, igal aastal monokultuuride viljelemine ja saagikamad sordid nõuavad rohkem väetisi ning tõhusat taimekaitset. Seetõttu kasutatakse palju kemikaale. Põldudelt kanduvad väetised väga kergesti veekogudesse, põhjustades nende eutrofeerumist või muutes vee joogikõlbmatuks. Liigne väetamine võib hävitada mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. Arenenud riikides otsitakse meetodeid, kuidas suurenevate tootmismahtude juures
Arenenud on aiandus ja viinamarjakasvatus. Aedadest saadakse aprikoose, granaatõunu, mandleid, virsikuid ja teisi puuvilju, troopilistes kõrbetes datleid. Niisutuskraavide pervel kasvavatelt mooruspuudelt kogutakse maitsvaid vilju, lehtedega aga söödetakse siidiusse. Kuna põllunduse jaoks on vaja kuntslikut niisutamist, siis inimesed seda teevadki- nad kasutavad kõiki veekogusid põldude niisutmiseks. Aga sageli lõpeb niisutamine sellega, et need alad soolduvad ning muutuvad kõlbmatuks. Kõrbevöönd on üks maailma hõredama asustusega loodusvööndeid, sest tingimused inimeste eluks on seal ebasoodsad. Paljudes kõrberiikides toodetakse soola. Põhja- Aafrika ja Lähis- Ida kõrberiikide jõukuse allikaks on suured nafta- ja gaasivarud. Aafrika lõunapoolsetes kõrberiikides on teemandi, kulla, uraani ja teiste metallide kaevandusi. Maavarade leiukohtadesse ongi tekkinud suuremad kõrbeasulad
Miks ei kujune mustmullad väljauhtehorisonti - huumushorisont paks ja veereziim on tasakaalustatud. Liivmullad leetuvad-liiv on sõmeraline ning veel on hea liikumisvõimalus. Gleihorisont- tekib siis kui muld on suurem osa aastast märg, tekib kõige alla, sinakashall värvus. Väljauhtehorisont -heleda värvusega,3kiht(peale huumust). Vihmametsades lopsakas taimkate aga mullad on väheviljakad-taimed kasutavad huumuse suurem osa koheselt ära. Kõrbemullad soolduvad-kui sajab siis vesi aurab kiiresti ära ja soolad jäävad pinnasesse (soolad ei aura). Muldade sooldumise põhjustavad-kui sademeid on vähe aga aurustamine on suur, inimene niisutab põlde soolase jõeveega, põhjaveega või muldade läbipesu. Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust
pikkuse toruliini kaudu linnast kagus paiknevast Kuisebi jõest. 10 Inimtegevuse mõju kõrbele Pidev karjatamine hävitab kõrbekarjamaad. Kõik tuiskliivaalad on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Taimkate taastub seal aga väga aeglaselt, alles mitmekümne aastaga. Üsna ohtlik on põldude oskamatu niisutamine, mille tagajärjel soolase põhjavee tase tõuseb, põllud soolduvad ja lõpuks on kunagiste põllumaade asemel soolakõrb. Niisuguste käestlastud põldude taastamine nõuab palju vaeva ja raha. Kõrbevööndi jõgede vett on kulutatud põldude niisutamiseks, mistõttu paljud jõed on osaliselt või täielikult kuivanud. Kuivama on hakanud ka siseveekogud, kuhu jõed enam vett juurde ei too Kasutatud kirjandus 1. Eesti Entsüklopeedia nr.4 Tallinn "Valgus"1989 2. Eesti Entsüklopeedia nr.5 Tallinn "Valgus"1990 3. Eesti Entsüklopeedia nr
Rantso suur loomakasvatusmajand, lihaveiseid või lambaid, väga suured looduslikud karjamaad, USA-lääneosa, Austraalia, Lõuna-Aafrika, rändav tööjõud Istandus suur taimekasvatusmajand, saadused müügiks ja esmatöötlemine, odav tööjõud Mahepõllundus peamiselt looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid Kui niisutatakse muldasid mille aurustumine ületab sademete hulga siis mullad soolduvad. Rannikupüük väikeste paatidega ülekaalus ida- ja kagu-aasias ja teistes arengumaades Avamerepüük Ookeanipüük kaasaegse varustusega suured kalapüügilaevad, nädalaid merel, kala töödeldakse laevas Kalakasvatus Ülepüük Maailmamere reostumine ÖK jalajälg Et vähendada sõidan vähem autoga, lähen kooli jalgsi, sorteerin prügi, kasvatan endale juurvilju ja puuvilju, ostan vähem, ostan taaskasutuskeskustest, tuled kustu, ei lase vett niisama joosta,
) Põllumajanduses üha rohkem kasutuses täppisviljelus kus erineva viljakusega põlluosale erinev kogus väetist. Teravilja saagikust mõjutavad faktorid: *Propageeritakse üha enam maheviljelust, kus sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine keelatud ja seetõttu saagikus väike . Tegemiste ekstensiivse põllumajandusega. *Põldude niisutamise vähenemine kuna teatud piirkondades veepuudus mille tulemusel saak väiksem. Niisutamise tulemusel põllumaad soolduvad ning kult.kasvatamine problemaatiline. *Sordiaretus. Lihtsad sortidevahelised ristamised ei suuda saaki enam tõsta et toita rahvastiku juurdekasvu. *Geenitehnoloogia. GMtaimed on kahjuritele ja haigustele vastupidavamad, nende kasvatamisel on taimekaitsevahendite kasutamine vähenenud Väetiste hinda ( nõudlust ) mõjutavad faktorid: *Rahvastiku kasv. Üha rohkem inimesi keda vaja toita *Parem toitumine. Üha suurem liha- ja piimatoodete tarbimine eriti arengumaades see
Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. o soolakõrb - laiali pillatud üksikute laikudena, hõlmates enamasti madalamaid kohti kõrbes - mitmesuguseid nõgusid ja laike. Peale selle arenevad nad soolajärvede kallastel. Tugeva auramise tõttu tõusevad mullalahused, mis sisaldavad teatava hulga sooli, mööda kapillaare mulla sügavamatest kihtidest pinnale ja sel viisil soolduvad need ikka enam ja enam. o rähakõrb teravate kivikestega katud kivikõrb. o liivakõrb · Abiootiline keskkond, erosioon. Põhiliselt tuuleerosioon. · Taimede ja loomade kohastumised kõrbes. Taimed on SUKULENDID vesi säilitatakse mahlakates vartes ja on kaetud vahaga, et vähendada aurumist. Kaitstud okastega, lehti pole (AFÜÜLIA e lehetus, fotosünteesib roheline koor). Juured on kas laiuvad, sügavad või EFERENTSED (st juured
· Õppused elanikele · Seiresüsteem 7.3. Tsunaami Kui maavärin leiab aset ookeani põhjas, tekib hiidlaine ehk tsunami, mis levib ringjalt üle kogu ookeani. Epitsentri lähedal rannikul toob hiidlaine kaasa suuri purustusi, kaugemal on häving väiksem. · Tagajärjed: o Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele o Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood o Mullad ja siseveekogud soolduvad o Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik o Ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega 7.4. Seismoloogia Seismoloogia on geoloogia haru, mis uurib maavärinaid ja Maa sees levivaid seismilisi laineid. Laineid registreerib seismograaf, mis mõõdab maapinna võnkumisi ja salvestab neid. Tulemusena moodustub graafik ehk seismogramm, mis väljendab võnkumisamplituudi sõltuvust ajast. Seismogrammi abil saab määrata maavärina magnituudi
annaabi.ee 
