Energia sisemaine kogutarbimine (i.k gross inland consumptiuon) kujutab endast muundatud energia, energiasektori omatarbe, mitteenergeetilisteks vajadusteks tarbitud energia ja energia lõpptarbimise summat. Muundatud energia on energia, mis on saadud primaarenergia muundamisel. Siia kuulub elektrienergia, soojus, turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorigaas. 3. Tarbimine mitteenergeetilisteks vajadusteks, merelaevade punkerdamine. Mitteenergeetilisteks vajadusteks kasutatud kütus on keemiatööstuse toorainena tarbitud põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus. Merelaevade punkerdamise all mõistetakse laevade kütusetarbimist välisvetes. 4. Ametkondlikud ja riiklikud registrid, nende erinevus võrreldes riikliku statistikaga. Põhiline erinevus registrite ja statistiliste andmete vahel seisneb üksikute andmete päritolu määratlemise erinevustes. Registrite eesmärgiks mingite konkreetsete objektide andmete koondamine
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt:
..................................57 5.2.7 Auruturbiinid..................................................................................................................................58 5.2.8 Gaasiturbiinid.................................................................................................................................59 6 SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMINE................................................................................................61 6.1 ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA SOOJUSE VAJADUSE SUHE...........................................................................61 6.2 VASTURÕHUTURBIINIGA AURUJÕUSEADE.....................................................................................................62 6.3 REGULEERITAVATE VAHELTVÕTTUDEGA AURUJÕUSEADE...........................................................................62 3(113)
kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus. 2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS. 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud
kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus. 2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS. 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud
kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus. 2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS. 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud
amortisatsioonikulud jaotatakse proportsionaalselt kultuuride külvipinnaga, põllutöömasinate ja riistade amortisatsioonikulud proportsionaalselt vastavale kultuurile tehtud tinghektarite arvule. Loomakasvatuses toimub jaotamine vastavalt soo- ja vanuserühmadele. Muud otsesed kulud moodustuvad vähemtähtsatest, kuid toodanguga otseselt seostatavad kuludest, nagu põldude lupjamise, elektrienergia, loomakasvatusmaterjalide jmt. Tootmise üldkulude hulka kuuluvad tootmise erinevate lõikude juhtimisega seotud kulud: tootmisspetsialistide ja harujuhtide töötasu, ohutustehnika, ostetud teenused jmt. Ettevõtte üldkulud moodustuvad üldhaldusega seotud kululiikidest: ettevõtte tippjuhtide ja kontoripersonali töötasu, halduses kasutatava põhivara amortisatsioon ja jooksva remondi kulud, töölähetuskulud jmt. Otsesed ja kaudsed kulud
saavutamiseks, sellele otsitaksegi vastuseid loodusvarade majanamise ökonoomikas. Energia piisavus ja kättesaadavus on praegu üks olulisemaid majanduse ja loodusvaradega seotud teemasid, sest väga paljude riikide energiamajandus baseerub taastumatutel loodusvaradel (nafta, süsi, maagaas, Eestis põlevkivi). Kuna taastumatute varade kasutamine tähendab ühtlasi nende varu vähenemist, toob see kaasa nii nende loodusvarade kui neist toodetud energia hinna tõusu. Tabel 1. Elektrienergia hind euro/kWh kodutarbijale. Allikas: Statistikaamet KE34: ELEKTRIENERGIA LÕPPTARBIMISE HIND KODUTARBIJALE --- Periood ning Tarbimiskogus Aastatarbimine 2500-5000 kWh 1. juuli 2007 - 31. detsember 2007 0.07 1. jaanuar 2008 - 30. juuni 2008 0.07 1. juuli 2008 - 31. detsember 2008 0.07 1. jaanuar 2009 - 30. juuni 2009 0.08 1. juuli 2009 - 31. detsember 2009 0.08 1. jaanuar 2010 - 30. juuni 2010 0.08 1. juuli 2010 - 31. detsember 2010 0.08 1
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Tänu ASi Tallinna Sadama tõsisele suhtumisele seirekohustuse täitmisesse on Küdema lahe akvatoorium üks paremini uuritud linnustikuga merealasid Eestis. 3. TRANSPORDIEMISSIOONID JA NENDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osake Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O sed (tahm). Selle vähendamiseks on vaja kasutada filtrisüsteeme, leida teine kütus. 4. Referaat PILET nr. 3 1. NOOSFÄÄRI PERSPEKTIIVID Vaimsuse ja positiivse mõistuslikkuse levitamine on iga riigi haridussüsteemi esmane eesmärk ja peaks selleks saama,
Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10 1.3
jõupingutusi. Nii ettevõtted peavad sellesse investeerima esmajärgus, sest tööohutuse seaduses on ka peaeesmärk õnnetuse korral päästa elu. See nõuab esialgseid investeeringuid, kuid see tasub end ära. Koolitused oma töötajatele ja info jagamine. Saaste ennetuseks tehtav: Tööstuses (va energeetika), ehituses, teeninduses või olmes soojuse- ja elektrienergia või vee säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine Toorainet või abimaterjale säästvate ja tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete välja töötamine või juurutamine Integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse. Tegevused, mida peaks tegema: Saaste ennetus: Keskkonnajuhtimissüsteemide või
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
2) munitsipaalhaldusõigus - kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse liitude materiaalsed funktsioonid, mis rajanevad munitsipaalõigusnormidel; 3) munitsipaalfinantsõigus - kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite hankimine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine: eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüsteemid, vara-, tulu-, reservide- ja võlahaldus; 4) munitsipaalmajandusõigus - kohaliku omavalitsuse majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud. Munitsipaalõiguse aine (K. Waechteri järgi): kohaliku omavalitsuse õigussuhted teiste iseseisvate avaliku õiguse õigussubjektidega riiklikul tasandil, samuti õiguslikud küsimused suhetes teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega. Kohaliku omavalitsuse organisatsioonisisesed õigussuhted, samuti õigussuhted õiguslikult mitte iseseisvate ühikute vahel.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
