Kui on küllaldaselt toitu, siis eosed. kasvavad tal mõned seeneniidid Valmides vabanevad seeneniitide otse üles. Nende tipus tekkivad otsast ükshaavalt. kerajad tumeda nutid. Altpoolt tekib Järjest eoseid Eoste valmisel katkeb eosla kest, juurde. eosed vabanevad ja kanduvad Seeneniitide tõttu nimetatakse õhuvooluga laiali. Sattunud seda hallitusseent soodsatesse tingimustsesse, pintselhallikuks. hakkab eos idanema ning sellest areneb uus nutthalliku seeneniidistik. Võtud materjal: Bioloogi õpik I osa .Lk 56- 57.
süsivesikuid, mis soodustavad lambliate paljunemist ning rohkem valke, vitamiine (eriti Cvitamiin ja B vitamiini kompleks), värsket sibulat ja küüslauku. Prognoos: Ravile hästi alluv, kuid saastunud toiduga kergesti uuesti nakatav haigus. Ennetamine: Lamblioosi saab vältida, kui kõik toiduained korralikult pesta või kuumtöödelda. Kokkuvõte: Tsüstina võib lamblia niiskes kohas mitu kuud eluvõimelisena püsida ja soodsatesse tingimustesse sattudes uuesti tavaliseks algloomaks muutuda!
● Elavad pinnases, vees ja surnud ning elusate taimede ja loomade välispinnal ja sees ● Muutuvad märgatavaks viljakeha ilmumisel ja hallitusena Kübarseened ● Suuremjagu seeni kuulub kübarseente hulka ● Suurem osa seenest - niidistik elab mullas. ● Mükoriisa seeneniidid varustavad puid vee ja mineraalainetega ja saavad ise puujuurtest toitaineid Kübarseened 2 ● Elavad sümbioosis eelistatult teatud puuliikidega ● Seeneniidistik hakkab arenema soodsatesse tingimustesse sattunud seeneeostest ● Kübarseened on näiteks: puravikud, riisikad, pilvikud Hallitusseened ● Hallitusseened on niitjad seened mis kuuluvad vetik- kott- või teisseente hulka ● Omane: klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku moodustumine ● Seene keha kujutab endast pikka sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüfi Hallitusseened 2 ● Toituvad orgaanilistest ainetest ● Enamik elab surnud organnilistel ainetel
lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga. Seda protsessi nimetatakse kaheliviljastumiseks. Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid.Viljastumiseks peavad tomati õied tolmlema. Avamaal hoolitsevad tolmlemise eest putukad ja tuul, mis raputab tomatitaimi. Kasvuhoones võib tolmlemisele kaasa aidata sikutades tomatite tuginööre õitsemise ajal paar korda nädalas. Tomatil on söödavad vaid viljad, rohelised osad sisaldavad mürgiseid aineid, mis on omased kõigile maavitsalistele kartuli sugulastele
Mil määral kaasaegsed linnad olid majandus- ja kultuuri keskusteks? Ma kirjeldan ajajärku 10-13.sajandil, hõlman arutluses Euroopa linnu. Kirjutan linnade -, kaubanduse -, panganduse arengust, Hansa Liidust ja ülikoolide tekkest. Euroopa linnad,mis hakkasid arenema 10-13.sajandil Vahemere äärest, Roomast tekkisid soodsatesse kauplemispiirkondadesse (jõesuudmetesse, teede ristumiskohatadesse, kirikute lähedusse). Vanimad (Euroopa linnad) on Toscana piirkonnas: Pariis, Lombardia, Flandria. Linnade tekkega suurenes ka kaubanduse areng. Oskustööliste puudumisel tutvusringkonnas tuli kaupasid osta kaugemalt. Idamaadest toodi peamiselt luksusasju (vürtse, siidi, soola). Eurooplased müüsid seevastu mett, karusnahku ja vaha. Üheks tähtsamaks organisatsiooniks sai 12
Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks.
Põhiline taluhoone oli esiaja lõpus kerisahjuga köetav rõhtpalkidest elamu tuba. Toitu valmistati ahju ees oleval leel. Asustus laienes ja tekkisid üksikperede majapidamised. Ühiskonnakorralduse aluseks said territoriaalsed kogukonnad. Kui ürgkogukondlik kord hakkas lagunema, algas varanduslik eristumine kogukonnast. Eraldusid jõukad pered ja suguvõsad, kes elasid väikestes linnustes (Iru, Peedu, Rõuge jt.). Käsitöö ja kaubitsemine oli koondumas kesksetesse, liiklusoludelt soodsatesse asulatesse ja sadamakohtadesse, kuhu rajati suuri hästi kindlustatud linnuseid (Tallinn, Tartu, Otepää, Varbola, Valjala jt.). 1030. a. kirjalikes allikates on esimest korda mainitud Tartut, 1154. esimest korda Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt teateid sõjakäikudest Eesti rannikule, kuid alates 11. sajandist käisid ka eestlased sõjaretkedel Rootsi ja Taani rannikualadel (Rootsi pealinnas Sigtunas). Töö-, tarbe- ja majapidamisriistadeks olid peamiselt kivi-,
RISTISÕDA!!!! · Ristisõdijate riigid(Jeruusalemma kuningriik) Teine ristisõda · Louis VII ja Konrad III (1147-1149) · 1187 Saladin vallutab Jeruusalemma Kolmas ristisõda · Friedrich I Barbarossa, Philippe II Auguste, Richard I Lõvisüda (1189-1192) Neljas ristisõda · Bütsantsi vallutamine (1202-1204) KOKKU TOIMUS KAHEKSA RISTISÕDA!!! Linnad (valitsemine, käsitöö ja kaubandus) Linnad tekivad transpordiliselt soodsatesse kohtadesse( teede ristumispaigad, meredeede äärde jne). Kaks peamist kekspunkti: · Katedraal · Turuplats · (Raekoda) Linnakodanike õigused: 1)Kohut võis mõista vaid linnakohtutes 2)Ainult nemad võisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega 3)Vabastatud tollimaksust 4)Võisid kasutada linna metsasid, heina-ja karjamaid Linnavalitsus: Valitses RAAD- · Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine
Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad vegetatiivselt ka sigikehakeste abil. Viimane on eriti iseloomulik maksasammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes sigikehakeste mahutites. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust. Soodsates tingimustes eos idaneb ning moodustub eelniit. Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelniidile pungad, millest kasvavad varre, lehtede ja risoididega taimed (gametofüüdid)
seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos. 4. Samblike eoseline paljunemine. Kottsamblike täielik arengutsükkel eoselise paljunemise puhul. 1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid 2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4. Idanenud eostest arenevad seenehüüfid 5. Väliskeskkonnas peab leiduma sobivaid fotobiondi rakke 6. Seenehüüfidest ja fotobiondi rakkudest areneb soodsate tingimuste korral uus samblikutallus 7. Tallusel arenevad isas- ja emassuguorganid (pükniidid ja arhegoonid) 8. Toimub viljastamine (sugurakkude ühinemine) dikaarüon 9. Dikaarüonist arenevad kaksistuumalised, nn askogeensed hüüfid, mis moodustavad viljakeha 10. Viljakeha arenemisel toimub:
Seda protsessi nimetatakse kaheliviljastumiseks. Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Mõnedel liikidel osaleb vilja moodustumises lisaks sigimikule ka õiepõhi(näiteks õunvili harilikul pihlakal). Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid. Kasutatud kirjandus õistaimedest Aher, S. Huulhein. Tallinn, Valgus, 1984. Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad. Tartu, 1998. Eichwald, K. Eesti NSV floora, X kd. Tallinn, Valgus, 1966Eichwald, K., Eilart, J. jt. Eesti NSV floora, IV kd. Tallinn, Valgus, 1969. Eichwald, K., Eilart, J. jt. Haruldasi kaitstavaid taimeliike Eestis. Abiks loodusvaatlejale nr. 53
emaskäbide soomused avanevad erinevatel aegadel. Pärast tolmlemist kulub ca 18 kuud, enne kui emaskäbisse sattunud tolmuterad seemnealgmed viljastavad ning seemned valmis saavad. Käbi hakkab kasvama ja seemneid moodustama alles teisel aastal peale tolmlemist. Rohekaks ja vaiguseks muutunud käbi ei lase seemneid välja veel ka teisel arenemisaastal. Kolmanda aasta kevadel, kui käbi kuivab ja pruuniks muutub, pääsevad seemned käbist välja. Soodsatesse tingimustesse sattunud seemnetest arenevad paarikümne päeva jooksul tõusmed, mille kõrgus esimesel aastal ei ulatu üle 10 cm. Järgmisel aastal kujuneb esimene okstemännas. Ühekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel emas- ja isasõied paiknevad erinevatel taimedel. Risttolmlemine - tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale. KATTESEEMNETAIMED - Angiospermae
tõvestusvõimset/virulentsusest/ organismi pääsenud mikroobide hulgast ja paljunemise kiirusest ning organismi vastupanuvõimest. Halbades keskkonnatingimustes ( kuivus, toidupuudus või ebasobiv temperatuur) muutuvad mõned mikroobid spoorideks ehk eoselitseks vormideks Eose moodustumisel kaotab mirkoob osa veest, väheneb mahult ja kattub tihke kestaga. Eosed hukkuvad keetmisel 4-5 tunni pärast. Eosed ei paljune ega toitu, kuid võivad püsida eluvõimelistena aastaid. Soodsatesse tingimustesse sattudes nad paisuvad, veesisaldus suureneb, hakkavad kasvama ja muutuvad bakteri rakkudeks. Elusa looma või inimese organismis ei moodustu spoore kunagi. Hapniku vajaduse järgi liigitatakse mikroobid aeroobseteks ja anaeroobseteks. Mikroorganismide elutegevus ja väliskeskkond Mikroobide paljunemine toiduaines sõltub · temperatuurist · ajast · niiskusest · keskkonna happesusest · mikroorganismide alghulgast toiduaines
sigimikule ka õiepõhi (näiteks õunvili harilikul pihlakal). Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid. Õistaimede arengutsükkel 4 Paljasseemetaimede ja õistaimede tähtsus 4.1 Mis tähtsus on paljasseemnetaimedel?
küttepuidus. 11 3. Puiduseened Seente paljunemis organiteks on viljakeha, milles tekivad eosed e poorid uute seente idanemiseks. Need on kuini mõne sajandiku millimeetri suurused mikroskoopilised kehad, mis valmides vabanevad viljakehadest ning mis kantakse seejärel õhu või putukate osalusel laiali. Kui eosed satuvad soodsatesse kasvutingimustesse ka idanevad, siis tekib puidu pinnal peenike mõik, millest moodustub hüüti alge, so seeneniit, mis läbimõduga ainult mõni tuhandik millimeetrit. Seeneniitide edasisel kasvamisel ja hargnemisel tekib mütseel e seeneniidistik. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid hüüfid, tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse, milles leidub neile rikkalikult toitaineid. Sealt levivad hüüfid edasi läbi rakuõõnsuste
elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft), mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused. Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Mida kujutas endast hansakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Linnade taasteke 11.s, 13.s enesestmõistetav suures osas Eur. Põhjuseks käsitöö-ja kaubanduse areng. Linnad tekkisid kauplemiseks soodsatesse kohtadesse- jõesuudmed, silla v koolmekoha juures, sadamapaik. Linnastatuimad piirkonnad tekkisid paikadesse, kus oli talupoegi, kellele toodand linlase toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust elanikkonnale.Kõigepealt hakkasid linna tekkima Vahemere piirkonda, antiiksete linnade kohale, hiljem kesk- ja põh-euroopas. Suurimad linnas u 50-100 tuh, keskmine linn 10 tuh, väikelinn 1000 elanikku. Tähtsamad ehitised olid kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam.
Tuum pikeneb ühte tuuma ossa; 1) Sellele järgneb raku sisemise membraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-d. 2) Tekib spoori alge, mida ümbritseb sein; 3) Edasi toimub membraani kasvamine; 4) Cartexi moodustumine. Kuhjuvad Ca ja dipikuliinhape: 5) Spoori valmimine. Ümber broteksi tekib membraani kiht; 6) Liitelised ensüümid lõhustavad rakuseina; 7) Bakteri eos satub keskkonda. Kui spoor satub soodsatesse tingimustesse, kus on toitu, soojust ja niiskust, hakkab arenema vegetatiivne rakk. 10. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine. Viiruseid iseloomustab alljärgnev: väikesed mõõtmed; neil puudub rakuline ehitus; valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome; nähtamatus tavalise optilise mikroskoobi abil; kasvu puudumine väljaspool elusat rakku; nad on võimelised läbima baktereid kinnipidavaid filtreid.
õigeusukirik · Sai selgeks, et ristiusku ei olnud võimalik enam ühendada KESKAEGSED LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS! · Vanal ajal kujunes välja linlik asustus peamiselt idamaades ja Euroopa lõunaosas · Varakeskajal linlik kultuur käis alla · Uus tõus algas 9 sajandi lõpust · Kujunes välja keskaegne linn ja linnakultuur · Keskaeged linnad tekkisid: o roomlaste vanade linnade või kindluste kohale o Jõgede, merede äärde soodsatesse kohtadesse (sobiv sadamakoht) o suuremate feodaalide losside juurde o tähtsamate, suuremate kirikute (piiskopikirikute) juurde · linnad tekkisid ühiskondliku tööjaotuse süvenemisel · käsitöölistest, kaupmeestest ja lihtsamatest töölistest kujunes välja linna kodanikkond · enamasti nimetus kodanikud sõnast burg-linn, algselt kindlus (burgess, bouregeois) · linna keskuseks olid turuplats, raad (sageli turuga ühendatud), kirik
Soreedid on 14 mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil. Sattunud soodsatesse tingimustesse, kasvavad nad uueks talluseks. Suguta ja suguline paljunemine esineb ainult ühel samblike komponendil seenel. Sambliku tallus tekib ainult siis, kui eosest kasvanud seenehüüfid kohtavad antud samblikuliigile omast vetikat. Kui sobivaid vetikaid ei ole, siis hüüfid hukkuvad. Samblike kasutamine: 1) Ravimid antibiootikumid; 2) Loomasööt ja inimese toit mannasamblik ja kirvasamblik (söödaks põhjapõtradele); 3) Parfümeeriatööstuse
moodustiste – soreedide ja isiidide abil. Soreedid on mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil. Sattunud soodsatesse tingimustesse, kasvavad nad uueks talluseks. Suguta ja suguline paljunemine esineb ainult ühel samblike komponendil – seenel. Sambliku tallus tekib ainult siis, kui eosest kasvanud seenehüüfid kohtavad antud samblikuliigile omast vetikat. Kui sobivaid vetikaid ei ole, siis hüüfid hukkuvad. Samblike kasutamine: 1) Ravimid – antibiootikumid; 2) Loomasööt ja inimese toit – mannasamblik ja
moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Samblad võivad paljuneda ka vegetatiivselt. Sammaltaimed paljunevad ja arenevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Nii maksa- kui ka lehtsamblad paljunevad eostega. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust. 27 28 Karusammal Turbasammal
Põhiline taluhoone oli esiaja lõpus kerisahjuga köetav rõhtpalkidest elamu tuba. Toitu valmistati ahju ees oleval leel. Asustus laienes ja tekkisid üksikperede majapidamised. Ühiskonnakorralduse aluseks said territoriaalsed kogukonnad. Kui ürgkogukondlik kord hakkas lagunema, algas varanduslik eristumine kogukonnast. Eraldusid jõukad pered ja suguvõsad, kes elasid väikestes linnustes (Iru, Peedu, Rõuge jt.). Käsitöö ja kaubitsemine oli koondumas kesksetesse, liiklusoludelt soodsatesse asulatesse ja sadamakohtadesse, kuhu rajati suuri hästi kindlustatud linnuseid (Tallinn, Tartu, Otepää, Varbola, Valjala jt.). 1030. a. kirjalikes allikates on esimest korda mainitud Tartut, 1154. esimest korda Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt teateid sõjakäikudest Eesti rannikule, kuid alates 11. sajandist käisid ka eestlased sõjaretkedel Rootsi ja Taani rannikualadel (Rootsi pealinnas Sigtunas).
teravad, teise järgu segmendid on hambulise serva ja nüri tipuga. Leht on kaetud epidermiga, mille rakud sisaldavad kloroplaste. Alumises epidermis on hulgaliselt õhulõhesid. Lehe mesofüll koosneb kobekoest, juhtkimbud on samasuguse ehitusega nagu risoomis. Lehe alumisel poolel, paiknevad sporangiumide kogumikud soorused. Sporangiumi kuivamisel tõmbuvad rõnga rakud kokku, sporangiumi kest rebeneb õhukeseseinaliste rakkude kohalt ja eosed paisatakse välja. Soodsatesse tingimustesse sattunud eosest kasvab gametofüüt (eelleht). See on rohelise ümarsüdja lehekese kujuline, kuni 4mm läbimõõdus, kinnitub mullale risoidide abil. Eellehe alpoolel, väljalõike lähedal, asetsevad arhegoonid, mille mõhuosa on eellehe koe sees. Ümmargused anteriidid paiknevad risoidide vahel. Sarnaseoseliste sõnajalgade gametofüüt on kahesuguline. Viljastumine toimub vees. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge.
vahel spetsiaalsete moodustiste soreedide ja isiidide abil. Soreedid on mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil. Sattunud soodsatesse tingimustesse, kasvavad nad uueks talluseks. Suguta ja suguline paljunemine esineb ainult ühel samblike komponendil seenel. Sambliku tallus tekib ainult siis, kui eosest kasvanud seenehüüfid kohtavad antud samblikuliigile omast vetikat. Kui sobivaid vetikaid ei ole, siis hüüfid hukkuvad. Samblike kasutamine: 1) Ravimid antibiootikumid; 2) Loomasööt ja inimese toit mannasamblik ja kirvasamblik (söödaks põhjapõtradele); 3) Parfümeeriatööstuse
2) Sellele järgneb raku sisemise membraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-d. 3) Tekib spoori alge, mida ümbritseb sein; 4) Edasi toimub membraani kasvamine; 5) Cartexi moodustumine. Kuhjuvad Ca ja dipikuliinhape: 6) Spoori valmimine. Ümber broteksi tekib membraani kiht; 7) Liitelised ensüümid lõhustavad rakuseina; 8) Bakteri eos satub keskkonda. Kui spoor satub soodsatesse tingimustesse, kus on toitu, soojust ja niiskust, hakkab arenema vegetatiivne rakk. 1) Alustamine soojendamine, aminohape ja alamiin aitavad kaasa eose germinatsioonile. Eos võtab vett juurde, paisub, Ca-dipikalinaat vabaneb. 2) Väljapaiskav aktiivne biosünteesi periood, ühe raku lehe ja selle paljunemine. 11. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine
2) Sellele järgneb raku sisemise membraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-d. 3) Tekib spoori alge, mida ümbritseb sein; 4) Edasi toimub membraani kasvamine; 5) Cartexi moodustumine. Kuhjuvad Ca ja dipikuliinhape: 6) Spoori valmimine. Ümber broteksi tekib membraani kiht; 7) Liitelised ensüümid lõhustavad rakuseina; 8) Bakteri eos satub keskkonda. Kui spoor satub soodsatesse tingimustesse, kus on toitu, soojust ja niiskust, hakkab arenema vegetatiivne rakk. 1) Alustamine soojendamine, aminohape ja alamiin aitavad kaasa eose germinatsioonile. Eos võtab vett juurde, paisub, Ca-dipikalinaat vabaneb. 2) Väljapaiskav aktiivne biosünteesi periood, ühe raku lehe ja selle paljunemine. 11. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine
Eseme- ja kunstistiilid laial alal ühtsed. Etniliselt ei olnud La Tene kultuur ühtne. Selle laiem levik seostatakse keltidega. Asulaid mitu liiki. Üksiktalud, avaasulad, kindlustatud asulad (oppidumid). Ehitisi puidust, õlgedest, savist. Kivist siis, kui see kergesti kättesaadav, töödeldav.. Mitmesugused kõrvalhooned. Külades spetsiaalne käsitöö. Tähtis koht kaubavahetusel (asulakohtade kaevamistel leitud Vahemere-äärset kaupa). Oppidumid ehitati looduslikult soodsatesse kohtadesse. Vallid suhteliselt kõrged Oppidumite võrk hakkas arenema 2 sajandil eKr. Tekkisid need kaubateede, jõgede äärde. Erinevate suurustega. Poliitilis-majanduslikud, kaubanduslikud, sõjanduslikult tähtsad asulad. Nt Bibracte oppidumit. Pühamud Kalmistud Domineeris laibamatus. Surnutele pandi kaasa suhteliselt palju panuseid. Majanduses keskne põllumajandus. Põhiliseks põllutööriistaks ader Adra põhikorpus puust, selle külge rauast sahatera
lihtsamateks orgaanilisteks toitaineteks nii seentele kui putukatele. Seened lagundavad puitu nende pool toodetud ensüümide abil Ensüümid ehk fermendid on bioloogilised katalüsaatorid, millele on omane suur efektiivsus ja mis toimivad valikuliselt teatud ainete puhul Seenekahjustused. Seened paljunevad eoste ehk spooride leviku teel. Spoorid levivad õhu kaudu või putukate osalusel taimedele. Sattudes soodsatesse kasvutingimustesse hakkab neist arenema seeneniidistik Kahjustus algab sellega, et seene niidistik tungib puitu – eeskätt säsikiirde, kus leidub neile sobilikke toitaineid. Sealt levivad nad edasi rakkudesse. Seened lagundavad puidu org, ainet endale sobilikeks toitaineteks. Seened vajavad oma elutegevuseks teatud temperatuuri ja niiskusega keskkonda ja hapniku juurdepääsu Madala niiskuse ja temperatuuri juures seened areneda ei suuda
annaabi.ee 
