lõpuperioodil, kui puu on juba surnud; neid võib kasvada seal kümneid. NB! Vahel võib tuletaela segi ajada vana kännupessuga mille viljakehal on iseloomulik oranž servavööt ning kollakas allkülg;või tuletaelikuga mille kübaral on peal kõva (vanadel viljakehadel lõhedega) koorik ja sees tumepruun seeneliha. Erinevalt teistest sarnastest puuseentest on tuletaelal selles kohas, kus kübar puule kinnitub, sitkest seenelihast erineva tihedusega (korkjas) marmorjas südamik. Midagi huvitavat Tuletaela on ammustest aegadest kasutatud tule saamiseks - sellest ka nimi. Tulerauaga tulekivi vastu lüües langes sädemeid taelale, mida eelnevalt töödeldi salpeetrilahuses immutamisega. Tael süttis, kuid ei põlenud ära: pärast tule kasetohule, piibule vm. kandmist tael kustutati ja oli palju kordi kasutatav. Seent
tavaliste keerdvedrude asemel "õhkpatjade peal", mida täidetakse suruõhuga. Enamasti kasutatakse neid veoautodel, bussidel, erimasinatel ja luksusautodel, kuid tänapäeval ka maasturitel. Õhkvedrustus koosneb: · Kompressor varustab õhkpatju suruõhuga. Kasutatakse nii elektrilisi, kui ka mootori külge monteeritud rihmadega käitavaid kompressoreid. Elektriline kompressor Rihmaga käitatav kompressor · Õhkpadjad tehtud sitkest ja vastupidavast kummjast õhkupidavast materjalist. · Õhuballoon kasutatakse suruõhu "salvestamiseks". Kui on vaja masinat tõsta või langetada, lastakse sealt õhku patjadesse. Kompressor tagab, et paak oleks kõguaeg täidetud suruõhuga. · Solenoidklappidega plokk plokk, kus tagatakse kõikide õhkpatjade täitmine/tühjenemine. Õhku juhitakse igale padjale vastavalt vajadusele solenoid klappide abil. Enamasti on see elektriliselt juhitav. Osadel
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised
peatada ja lõikeriist eemaldada. 7. Freeside komplekt tuleb paigutada tornile nii, et hambad asetseksid omavahel malekorras. 8. Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt, mehaaniline ettenihe tuleb sisselülitada enne freesi kokkupuudet detailiga. Käsiettenihke korral ei tohi ettenihke kiirust ja lõikesügavust järsult suurendada. 9. Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni. 10. Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile ja freesitornile. 11. Sitkest materjalist detaili töötlemisel tuleb kasutada laastumurdikuga freese. 12. Freesi väljalöömisel spindlist ei tohi freesi hoida käega, vaid kasutada selleks elastset vahetükki. 13. Laaste võib pöörleva freesi lähedusest eemaldada üksnes harjaga, millel on vähemalt 250 mm pikkune vars. 14. Tuleb kontrollida ülesseatud ja kinnitatud freesi viskumist. Freesi radiaal- ja külgviskumine ei tohi olla rohkem kui 0,1 mm.
Materjaliõpetus kordamisküsimused 1. Loetle metallide füüsikalised omadused. 2. Loetle metallide mehaanikalised omadused. 3. Loetle metallide tehnoloogilised omadused. 4. Loetle metallide kasutusomadused. 5. Mis on tugevus? Missugused detailid peavad olema tugevast materjalist? 6. Mis on kõvadus? Nimeta 2 kõvat metalli. Missugused detailid peavad olema kõvast materjalist? 7. Mis on sitkus? Missugused detailid peavad olema sitkest materjalist? 8. Mis on valatavus? Kas parem on valada terast või malmi? Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks? 10. Mis on elastsus?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11. Mis on plastsus? Nimeta mõni plastne metall või sulam. 12. Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15
metalli. Ruudukujulise ristlõikega materjali lõigatakse nagu ümarmaterjali, ainult erinevusega, et lõikamise alguses hoitakse saelehe endapoolset otsa natuke kõrgemal. Vastavalt sisselõikamisele vähendatakse järk - järgult kallet, kuni saetee on jõudnud tooriku vastasservale. Siis aga lõigatakse juba rõhtasendis. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemisoperatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli ja vasara abil. Meisel on kõvast ja sitkest tööriistaterasest valmistatud kiilukujuline lõikeriist, mille lõikenurk on vahemikus 35-70°, sõltuvalt töödeldava metalli omadusest. Meiseldamisel hoitakse meislit vasku käega (joon. 1), nii et pöial ja esimene sõrm ei suruks meisli keha liiga kõvasti, meisli laubale lüüakse aga raskema (300-500 g) vasaraga. Tavaliselt meiseldakse kas alasil või kruustangide vahel. Joon. 1 Alasil saab tükeldada kuni 5 mm leht- või lattmaterjali (joon.2)
Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel need praktiliselt puuduvad. Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. Habraste heterogeensete materjalide, näiteks malmi, lõikamisel ei teki üldse korrapärast keerdu. Lõigatav kiht eraldub sel juhul ebakorrapäraselt tükikestena. Teriku kasvaja: Teatud lõikekiirusel kleepuvad sitkest metallilaastust murenenud metalliosakesed surve ja tekkinud kõrge temperatuuri tõttu lõikuri teriku lõikeservale, moodustades teriku kasvaja. Kasvaja muudab lõikuri geomeetriat ja, kaitstes nõnda lõikaserva, vähendab selle kulumist. Teisest küljest kasvaja tekkimise ja eemaldumise tõttu väheneb töötlemistäpsus. Soojusnähud laastueraldumisel: Laastueraldumisprotsessis tekkiv soojus soodustab lõikuri
· Freeside komplekt tuleb paigutada tornile nii, et hambad asetseksid omavahel malekorras. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel · Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt, mehaaniline ettenihe tuleb sisselülitada enne freesi kokkupuudet detailiga. Käsiettenihke korral ei tohi ettenihke kiirust ja lõikesügavust järsult suurendada. · Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni. · Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile ja freesitornile. · Sitkest materjalist detaili töötlemisel tuleb kasutada laastumurdikuga freese. · Freesi väljalöömisel spindlist ei tohi freesi hoida käega, vaid kasutada selleks elastset vahetükki. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel · Laaste võib pöörleva freesi lähedusest eemaldada üksnes harjaga, millel on vähemalt 250 mm pikkune vars. · Tuleb kontrollida ülesseatud ja kinnitatud freesi viskumist. Freesi radiaal- ja külgviskumine ei tohi olla rohkem kui 0,1 mm.
4. Mõla Mõlale on erilisi nõudeid. Mõla peab vastama kalamehe kasvule, s.o olema 150-160 cm pikk ja hästi töödeldud pealispinnaga (et peened võrguniidid mõla taha kinni ei jääks). Mõla valmistatakse sitkest oksakohtadeta puust, et see ka peeneks töödelduna mehe jõul ei murduks. Mõla laba peab olema suure pinnaga, vähemalt 1300-1500 cm2. Mõla laba (kuni 70 cm pikk) peab olema töödeldud hästi õhukeseks nagu puuleht või kalasaba- servadest ja otsast vaid 3-4 mm paksuseks. Tugevama
panna vahetükke ega pikendada võtit toru, poldi või mõne muu esemega; b) lukksepa- ja sepavasarate laubad on kergelt kumerad, vildakusteta ja pole ära taotud ning pragudeta, vasarad on kindlalt varre otsas ja kinnitatud kisaliste kiiludega ning kalestumata; c) vasarate ja haamrite varred on siledad, valmistatud kõvast ja sitkest puidust (tuhkpuu, pöök, tamm jne.) d) lööktööriistad (meislid, ristmeislid, tornid, kärnid, augurauad jm.) on pragudeta ja kidadeta ega ole kalestunud. Meislid peavad olema vähemalt 150 mm pikad. 4.3. Tähelepanelikult tuleb üle vaadata töökoht ning seada see korda. Tuleb ära koristada kõik tööd segavad kõrvalised esemed. 4.4. Töötamiseks auto all tuleb ette valmistada lavatsid või sellekohased kärud. 4
liikuvatel osadel ei ole lõtku; võtmelõugade ja poldipea vahele ei tohi panna vahetükke ega pikendada võtit toru, poldi või mõne muu esemega; b) lukksepa- ja sepavasarate laubad on kergelt kumerad, vildakusteta ja pole ära taotud ning pragudeta, vasarad on kindlalt varre otsas ja kinnitatud kisaliste kiiludega ning kalestumata; c) vasarate ja haamrite varred on siledad, valmistatud kõvast ja sitkest puidust (tuhkpuu, pöök, tamm jne.) d) lööktööriistad (meislid, ristmeislid, tornid, kärnid, augurauad jm.) on pragudeta ja kidadeta ega ole kalestunud. Meislid peavad olema vähemalt 150 mm pikad. 4.3. Tähelepanelikult tuleb üle vaadata töökoht ning seada see korda. Tuleb ära koristada kõik tööd segavad kõrvalised esemed. 4.4. Töötamiseks auto all tuleb ette valmistada lavatsid või sellekohased kärud. 4.5
Teramaterjali valik Teramaterjal valitakse mitme erineva omaduse järgi, mille mõjud pole alati samasuunalised Tuleb jäliga erinevaid omadusi samaaegselt sest näiteks kõvaduse kasvades väheneb sitkus ja vastupidi . Soovides terale kõvadust ja kulumiskindlust, saame rabeda tera mis ei kannata lööke ja vibratsiooni Kui soovitatakse teravat lõikeserva, mis lõikab hästi, tuleb teha sitkest materjalist, see aga kulub ja nürineb kiiresti . Puidulõikeriistade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale : Süsinikterased Legeeritud instrumentaalterased Kiirlõiketerased Metallkeraamilised ja mineraalkeraamilised kõvasulamid Sünteetilised ülikõvad materjalid . Teramaterjali valik Teramaterjal valitakse mitme erineva omaduse järgi, mille mõjud pole alati samasuunalised
kruusast saadav segu); Asfaltbetoonsegu -on kehtivatele normidele vastavate omadustega bituumenist, fillerist ja nonnides fikseeritud terakoostisega ning kvaliteediga liivast ja killustikust kuumal sundsegamisel koostatud segu; f) PAB -poorne asfaltbetoonsegu; g) TAB -tihe asfaltbetoonsegu; h) DAB -dreenasfaltbetoonsegu (on eriti suure jaavpoorsusega segu tardkivikillustikust, soelmctest ja sitkest voi polumecrmodifitseeritud naftabituumenist); i) VAS valuasfaltsegu (on sitkebituumenist, fillerist rung skeletti mittemoodustavatest kivimaterjalidest kuumalt segatud ja seadmetega voi kasitsi paigaldatav mittetihendatav mass). Asfaltbetoonsegude valmistamine toimub kuumsegamise teel tsuklilise toimega segistites. Segude valmistamisel tuleb tehnoloogilised vetted valida nonda, et oleks tagatud etteantud kvaliteeditingimustele vastava asfaltbetoonsegu valmimine
· Riisad · Peentooted(hinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Metallist ehitusmaterjalid: · Sarrused paigaltatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või karkass Terasvardad võivad olla: · Sile ümarusarrus. · Kuumvalmistatud reljeefne sarrus. · Külmvalmistatud feljeefne sarrus kasutatakse veel terastrosse. MINERAALSED SIDEAINED · Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel- sitkest, taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad. · Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. · Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideaineid: · Anorgaanilised või mineraalsed (ehituskips, lubisideained, tsemendid).
seintelt allakraapima. Suurtel mootoritel esineb kokku monteeritavaid kolbe, kus kolvipea on reeglina terasest ja jahutatav, alumine juhtosa on reeglina alumiiniumist. Jahutusvedelik kolvipeani ja alla voolab läbi õõnsa kolvivarre. Kolvisõrm - kujutab endast paksuseinalist torutaolist detaili, mis on ettenähtud kolvi ja kepsu liikuvaks ühenduseks läbi kepsusilma laagri (enamjaoltpronkspuks). Kolvisõrm peab taluma suuri jõude ja sellepärast on valmistatud enamasti sitkest materjalist, kulumiskindlus tagatakse pindkarastusega e.tsementiitimisega (pinnakihi rikastamine süsinikuga). Kolvisõrm on täpselttöödeldud ja asub kolvi sees fikseeritult (pressist), või ujuvas (liugist)ühenduses. Et takistada sõrme liikumist tema pikkisuunas on ettenähtud stopperrõngad, mis asetsevad kolvisõrme avas olevas soones. Esineb ka alumiiniumist stopper punne, mis paigaldatakse kolvisõrme otstesse, et takistada selle liikumist.
lähedane klaasile. Keemiliselt püsiv,habras, mehaaniliselt tugevam kui klaas, kõva ja kuulmiskindel. Sanitaartehniline keraamika tooted kuuluvad põhiliselt peenkeraamika toodete alla. Tooraineks on tulekindlad savid, kaloiin, kvarts, päevakivi. Toodetakse lobrimenetlsusel, valatakse kuiva kipsvormi, milesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%. Kuivatatakse, Glasuuritakse ja põletatakse. Ntx kraanikausid, vannid. Mineraalsed sideained: ained, mis vedel-sitkest taignataolisest olekust füüsikalis- keemiliste protsesside toimel lähevad üle tahkesse olekusse e. kivistuvad. Sellisesse taignasse segatakse erineva terasuurusega täiteaineid, mis kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasut. põletamata, tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jagatakse anorgaanilisteks (mineraalsed) ja orgaanilisteks (tehisvaigud, liimid, polümeerid, bituumen). Mineraalsed sideained jagunevad õhk ja
Sissejuhatus Kalade püüdmist õngega tunti juba ürgkogukondlikul ajastul. Iseenesest mõista erinesid tolleaegsed püügivahendid tublisti kaasaegsest õngevarustusest, mida inimese loov mõistus sajandite vältel on viimistlenud ja täiendanud vastavalt muutunud tingimustele ja vajadustele. Vanad arheolooogilised uurimised tõestavad, et veekogude lähedal paiknevad rahvad valmistasid tollal õngekonksud kalade ja metsloomade luust, kuna õngenööri ülesannet täitis sitkest taimeväädist punutud palmik. Kalade õngitsemine ürgrahvaste juures omas ainult majanduslikku eesmärki. Tänapäeval ekspluateeritakse kalavete rikkusi rahva ainelisteks vajadusteks märksa produktiivsemate püügivahenditega. Samuti on õngepüük väga populaarne sportliku kalapüügina. Selles rehveraadis annangi ülevaate õngepüügi ajaloost, erinevatest õngpüünistest ning nende kasutamise korrast Eestis. 3 1
suurem, vastasel juhul ei lõiku lõikeserv metalli ega eraldu tooriku pinnalt laastu. Lõikamisel avaldab töödeldav metall lõikeriista sisselõikumisele suurt vastupanu. Toorikult eraldatav metallikiht surub lõikeriista esipinnale. Survejõud püüab riista painutada ja murda. Selle vältimiseks peab lõikeriista materjalil olema suur tugevus. Töötlemise kestel tuleb terikul taluda lööke. Nende mõjul ei tohi aga teriku pindkiht mureneda. Seepärast peab terik olema üsna sitkest mater- jalist. Teriku tööpindade ning tooriku ja sellelt eralduva laastu pindade vahel esineb suur hõõrdumine, mille tagajärjel terik kuumeneb tugevasti. Sellest tulenevalt peab teriku materjal olema ka kulumiskindel ja soojuspüsiv. Enam levinud tööriistamaterjal on kiirlõiketeras. Pärast termilist tööt- lemist - karastamine ja noolutamine - saab kiirlõiketeras suure kõvaduse (kuni HRC 65) ja soojuspüsivuse (kuni 650 °C), samuti tugevuse ja kulu- miskindluse
Tänapäevalgi on kadakamarjad tunnustatud rahva- ja teaduslikus meditsiinis. Kadakamarjad tekitavad närbadel söögiisu ja on head köha vastu. Hollandlaste leiutatud kadakamarjaviina ehk dsinni, mille inglased on täiuslikkuseni arendanud, tuntakse nüüd terves maailmas. Saartel on kadakas muude puude nappuses olnud alati pliidipuu. Kadaka jämedamatest tüvedest on valmistatud tarbeesemeid: kadakased puunõud olid hinnatud, sest ei andnud toidule kõrvalmaitset; sitkest kadakapuust sai ja saab häid poste ja teibaid karjatarasse. Veinimaadel toetasid vanasti just kadakast postid viinamarjavääte ja valmivat marjasaaki. Meeldiva välimuse ja lõhnaga kadakapuu on tänini väga hinnatud meenematerjal. Kadakased kuumaalused on olemas vist küll igas eesti kodus. Kadastikud kui loodusväärtused. Vahel mõistavad mingi nähtuse, ka lookadastike väärtust paremini need, kel neid priipäralt võtta pole. Nii ongi meie kadastike säilitamise ja kaitse
3.9. Lõiketera tuleb õigesti paigaldada, selle alla ei tohi panna juhuslikke metallitükke: tuleb kasutada lõiketera aluspinnaga võrdseid alustükke. 3.10. Lühikesi treiteri tohib teritada ainult vastava rakisega. 3.11. Lõiketera treitorni või plaanseibi juurde viies tuleb olla ettevaatlik ja vältida lõiketera liiga suurt ettenihet. 3.12. Spindlile paigaldatav plaanseib tuleb puhastada laastudest ja mustusest. 3.13. Pidevat lintlaastu andvast sitkest metallist detaile töödeldes tuleb kasutada sabloonvormi, pealepandavate laastumurdjate või -keerajatega lõiketeri. 3.14. Kulunud pakkidega kinnituspadrunit kasutada ei tohi. 3.15. Kiirlõikamisel tuleb kasutada pöörlevat tsentrit. 3.16. Töödeldav pind tuleb panna tugi- või kinnitusrakisele võimalikult lähedale. 3.17. Tööpingile detaili paigaldades ei tohi asuda detaili ja tööpingi vahel. 3.18
Lagundamine saab alguse rakusisust ja jätkub väljapoole, nii et rakuseinad õhenevad. Valgemädanikuga puit on pehme ja kiuline, laguneb sõrmede vahel hõõrudes lõngataolisteks tükikesteks. See on sageli hele (värvus on mädanikutüüpide eristamiseks siiski halb tunnus), valiums varieerub sõltuvalt seeneliigist. Valgemädaniku tüüpe nimetatakse välisilme alusel korrosioon-, sõel- ja marmormädanikuks. Pruunmädanik tekib tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamisel. Sitkest ja valgest tselluloosist jääb järele ligniin, puit värvub pruuniks, olles nakatumata puidust tumedam, muutub hapraks ja põikisuunaliselt murduvaks. See laguneb sõrmede vahel hõõrudes puudritaoliseks tolmuks. Süsi- ja destruktsioonmädanik tähendavad pruunmädanikku. Pruunmädanikku põhjustavaid seeni kohtab põhiliselt okaspuudel- tõenäoliselt seoses nende puidu suhteliselt suurema ligniinisisaldusega. Lehtpuudel on tuntumad vääveltorik ja kasekäsn.
Tema tugevust mõjutavad kasvuvead, niiskussisaldus, temperatuur, koormamise kiirus jt tegurid. · Pikaajalisel koormamisel puidu tugevus väheneb. · Puidu niiskuse mõju elimineerimiseks redutseeritakse puidu katsetamisel saadud tugevused 5 Sideained Sõltuvalt keemiliselt päritolult jagatakse: · anorgaanilised (mineraalsed) · orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen) Käsitleme mineraalseid sideaineid aineid, mis vedel-sitkest olekust lähevad üle tahkesse olekusse e. Kivistuvad. Täitematerjaliks: liiv, kruus, kivid, killustik. 5.1 Jagunevad: · Õhksideained - kivistuvad õhu käes ja ei talu hiljem vett · Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett ja on ka hiljem märjas keskkonnas vastupidavad · Õhksideained: õhklubi, kips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. · Hüdraulilised siseained : tsemendid, portland-tsemendid, hüdrauliline lubi.
lõiketingimused. Väikesel lõikekiirusel tekib elemendiline laast (laastu kihid on üksteisest eraldunud). Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. Habraste heterogeensete materjalide, näiteks malmi, lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu. Lõigatav kiht eraldub sel juhul ebakorrapäraste tükikestena (nn. murdelaast). Teriku kasvaja Teatud lõikekiirusel kleepuvad sitkest metallilaastust murenenud metalliosakesed surve ja lõiketsoonis tekkinud kõrge temperatuuri tõttu lõikuri teriku lõikeservale, moodustades teriku kasvaja. Kasvaja puruneb aeg-ajalt ja haaratakse laastu poolt kaasa. Kasvaja on kiilja kujuga ja kõva, nii et ta on ise võimeline lõikama metalli. Kasvaja moodustub plastsete metallide lõikamisel kiirustel 0,02...1,3 m/s, eriti märgatavalt keskmistel kiirustel 0,2...0,5 m/s. Kasvaja muudab lõikuri geomeetriat ja, kaitstes nõnda
Sõltuvalt toorainest on tooted, kas sanitaartehnilisest fajansist, poolportselanist või portselanist. Toodetakse lobrimenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi., millesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%. Kuivatatakse vormis niiskuseni 10...14%. Glasuuritakse. Põletatakse. Tooted: kraanikausid, vannid, unitaasid jne. 4.MINERAALSED SIDEAINED Bindings 4.1. Klassifikatsioonid Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse pulbrilisi anorgaanilisi aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit,
249. Killustikmastiasfalt- asfaltbetoonisegu ilmastiku- ja kulumiskindel eriliik, mis koosneb bituumenist, kiudainest, fillerist, liivast Ja eriti vastupidavast tardkivikillustikust. 250. Valuasfalt- sitke bituumenist, fillerist ning skeleti mittemoodustavatest kivimaterjalidest kuumalt segatud ja seadmetega või käsitsi paigaldatav mittetihendatav mass. 251. Dreenasfaltbetoon- eriti suure jääv poorsusega segu tardkivikillustikust, sõelmetest ja sitkest või polümeermodifitseeritud naftabituumenist. 252. Uuendatud asfaltbetoon- asfaltsegu, mis sisaldab vähemalt 20% vana asfaltpuru. 253. Täitematerjal- segudes või konstruktiivsetes kihtides pruugitav looduslik, tehislik või taaskasutav teraline materjal. 254.Seguprojekt- konkreetse asfaltsegu liigi ametkondlik lahend. Määratakse kivimaterjali klass, valitud sideaine, selle laboratoorselt määratud sisaldus ning terakoostis, mille peab jääma segulehel antud piiridesse. 255
250. Mis on killustikumastiksasfalt(segu) Asfaltbetoonsegu ilmastiku- ja kulumiskindel eriliik, mis koosneb bituumenist, kiudainest, fillerist, liivast ja tardkivikillustikust. 251. Mis on valuasfalt Sitkebituumenist, fillerist, skeletti mittemoodustavatest kivimaterjalidest kuumalt segatud mittetihendatav mass. 252. Mis on dreenasfaltbetoon(segu) Suure jäävpoorsusega segu tardkivikillustikust, sõelmetest ja sitkest või polümeermodifitseeritud naftabituumenist. 253. Mis on uuendatud asfaltbetoon(segu) Asfaltsegu, mis sisaldab 20% vana asfaldipuru. 254. Mis on täitematerjal Segudes või kontstruktiivsetes kihtides pruugitav looduslik, tehislik või taaskasutatav teraline materjal. 255. Seguprojekt Konkreetse asfaltsegu liigi ametkondlik lahend. Määratakse kindlaks rakendatav kivimaterjali klass, valitud sideaine, selle laboratoorselt määratud
8. Milliseid teraseid nim. legeeritud terasteks? 9. Teraste pos. Omadused. 10. Mida nim. korrosiooniks? 11. Kuidas saab vältida terase korrosiooni? 12. Vasest valmistatud ehitustooted 13. Alumiiniumist valmistatud ehitustooted. 14. Metallide töötlemisvõtted. 15. Valtsmetall tooted. 16. Valatud tooted. MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised
Õied: kahesugulised, valkjad 3-6 kaupa lehtede hõlmades, õitseb mais. Viljad: punakad, valminult mustad, kahe luuseemnega, mürgised. Annab juurevõsu. Haljastuses võib kasutada kui vähenõudlikku, külmakindlat, linnatingimusi taluvat ja tallamiskindlat kiirekasvulist põõsast. Meil erilist dekoratiivset tähtsust ei oma. Küll oli h. paakspuu tuntud meie esivanemate seas rahvameditsiinis ja talumajanduses laialdaselt kasutatud taimena. Sitkest puidust valmistati rehapulki ja väiksemaid tarbeesemeid, võrseid kasutati väiksemate puunõude vitsutamiseks. Paakspuuvitstega kinnitati ka vikatid varre külge. 57. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia ( L.) Planch. emend. Rehder) [kvinkvefólia] Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5-8 harulised.
lehe tipu suunas. Õied: kahesugulised, valkjad 3-6 kaupa lehtede hõlmades, õitseb mais. Viljad: punakad, valminult mustad, kahe luuseemnega, mürgised. Annab juurevõsu. Haljastuses võib kasutada kui vähenõudlikku, külmakindlat, linnatingimusi taluvat ja tallamiskindlat kiirekasvulist põõsast. Meil erilist dekoratiivset tähtsust ei oma. Küll oli h. paakspuu tuntud meie esivanemate seas rahvameditsiinis ja talumajanduses laialdaselt kasutatud taimena. Sitkest puidust valmistati rehapulki ja väiksemaid tarbeesemeid, võrseid kasutati väiksemate puunõude vitsutamiseks. Paakspuuvitstega kinnitati ka vikatid varre külge. Paakspuukoore leotisega raviti tol ajal laialdaselt levinud sügelisi ja paakspuumarju kasutati kõhulahtistina. Paakspuukoor kõlbas kangaste värvimiseks ja paakspuulehed lammastele ja kitsedele söödaks (sellest ka paakspuu lõunaeesti pärane nimetus vohupaaks (vuohi tähendab kitse.) 57
» ja kõik mehed võtsid kübarad peast ja langetasid pea. Oli nii vaikne, et oleks võinud nööpnõela kukkumist kuulda. Kui kuningas ja hertsog said puusärgi juurde, kummardusid nad ja vaatasid sisse; kui nad olid sinna pilgud heitnud, pistsid nad töinama, nii et vähemalt Orleansini pidi kuulda olema. Siis panid nad käed teineteise kaela ümber ja lasksid lõuad üle teineteise õla rippuda. Umbes kolm või ehk neli minutit voolas neist nii palju vett, et ma polnud sitkest asja veel näinud. Ja mis te arvate, teised kõik nutsid ka; põrand oli päris märg. Siis läks teine neist teisele poole puusärki, nad põlvitasid maha, toetasid otsaesised vastu puusärki ja tegid nagu palvetaksid nad omaette. Noh, kui asi selleni jõudis, siis mõjus see rahvasse nagu ei tea mis; kõik langesid põlvili ja nuuksu- 373 sid valjusti -- vaesed tütarlapsed ka. Ja peaaegu iga naine läks tütarlaste juurde, suudles
mõlemad me isandad, et teie olete küll meie isandad ja meie peame teie käsku kuulama, aga meie vastu teie siiski ei saa. Ja sellepärast, oh armas isa, ära kurvasta, vaid ole üpris väga rõõmus ja tantsi Vargamäel nagu Taavet seaduselaeka ees, sest sinu poeg Andres pole mitte oma tuld vaka alla peitnud, vaid on oma jõu, mis murdis Vargamäel sõnnikuhargi varsi, nagu oleks nad peerupilbastest ja ei mitte sitkest ja näsust sookasest, on oma jõu sinu auks ja sinu kalli sugurahva kuulsuseks viinud kaugele võerale maale ja võera rahva hulka, kus maksetakse selle eest niipalju raha, et meie võime Vargamäele ehitada selle linna, kellest sa meile rääkisid, kui me üheskoos raiusime mättaid, juurisime pajupõesaid ning kiskusime vaevakaski vikati eest risust. Ja ei mitte, et mina tahan muu asja peale mõelda, vaid ainult selle peale, et mina olen Vargamäelt tulnd ja tahan ka sinna tagasi minna
annaabi.ee 
