Hindamisobjekt on likviidne, üleantav ja sissenõudmisele pööratav. 4.3. Hindamisobjektil ei lasu pante ega areste, koormatisi, kolmandate isikute õigusi vms. mis võiks vara väärtust vähendada. 4.4. Hindamisobjekti väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud osa nimiväärtusele ja ülekursile. 4.5. Mitterahalise sissemaksega ei anta üle (ei kaasne) kohustusi. 4.6. Mitterahalise sissemaksena Osaühingule üleantav vara vastab ÄS §- des 142 ja 143 ja/või §-des 248 ja 249 sätestatud nõuetele. Osaühingu juhatuse liikme allkiri, Mitterahalise Sissemakse Hindamise Akt
Ettevõtlusvormide peamiste tunnuste võrdlus Minimaalne Minimaalne Ettevõtlusvorm nõutav algkapital nõutav Varaline vastutus Juhtimine (euro) asutajate arv FIE vastutab Juhtimisorganid FIE puudub üks kohustuste eest kogu puuduvad oma varaga Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on Osanik ei vastuta ...
Ettevõtlusvormide võrdlus Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike teie ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Ettevõtlusvormid erinevad teineteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvormide peamiste tunnuste võrdlus Minimaalne Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm nõutav Varaline vastutus Juhtimine ...
Osaühing Kursus Kool Nimi Seadused, millest peab lähtuma ● Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta, juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua. ● Niimoodi asutatud osaühingu osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud. ● Osaühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv. Osaühing Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Osaühingu eelisteks on: ● lihtne ja kiire registreerimine ● suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot) ● puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest Ärinime valik ja kontroll ● Ärinime valik on üks olulisem tegevus ettevõtte loomisel.
näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta, juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua. Niimoodi asutatud osaühingu osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud. Osaühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohtu registriosakonnas saab riigilõivu tasuda pangakaardiga, elektroonilise registreerimise korral saab tasuda internetipanga kaudu. Registreerimisprotseduur võtab aega umbes 2-3 nädalat. Kui ärinime ei loeta aktsepteeritavaks, kulub veel vähemalt kaks nädalat puuduse likvideerimiseks ja registreerimiseks, kusjuures kõikide muudatuste tegemiseks vajalik kandeavaldus tuleb jällegi allkirjastada notari juures.
ajahetkeks, et võimaldada sellist igakuist pensionit? (2p) olema 12%, kui suur on kummagi aktsia osakaal portfellis? b) Kui suur summa tuleks iga kuu kõrvale panna, kui alustada (2p) pensioniks kogumist 30-aastasena? (2p) 2) Mis on sellise portfelli standardhälve? (2p) c) Oletame, et nüüd täiendavalt, et isikul on saadud päranduseks €10 000 ning ta kasutab seda ühekordse sissemaksena 1) Oodatavaks tootluseks kokku 12%, selle saame ilma eriti pensionifondi kohe alguses, 30-aastasena. Kui suureks arvutamata. 0,6*10+0,4*15=12, st aktsiat A 60% ja kujuneks igakuine sissemakse pärast sellise ühekordse makse aktsiat B 40% tegemist? (2p) 2) Portfelli standardhälbe arvutamiseks arvutame
Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, kui osaühing kinnitab, et juhatuse liige A kuritarvitas juhatuse liikme õigusi ja tegutses teadvalt pahauskselt, sõlmides lepingut, siis osaühing võiks esitada nõuded tekitatud kahju hüvitamiseks A vastu. Üldjuhul nõude esitamise aegumistähtaeg on viis aastat (ÄS § 187 lg 3). 5. Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist?
_________________. a. Osapoolte nõusolekul võib lepingut pikendada. _____________, . 4. ÜÜR JA KÕRVALKULUD 4.1. Üürnik kohustub tasuma tema poolt üürile võetud elamispinna eest üüri ___ Eurot (___________________) kuus. Üüri makstakse igakuiselt ettemaksuna. ___ EUR . 4.2. Üürnik kohustub tasuma järgneva kuu korteriüüri igakuiselt ühekordse sissemaksena jooksva kuu 5-10 kuupäevaks alates lepingu allkirjastamise momendist. 5-10 . 4.3. Kui tasutud summa on väiksem kui punktis 4.1 toodud summa, loetakse üür maksmata jäetuks. , . 4.1 , . 4.4. Käesoleva lepingu p. 4.1 alusel makstava üüri sisse ei kuulu tasu kommunaalteenuste kasutamise eest, mille üürnik kohustub tasuma igakuiselt lisaks
võib tõendada, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma. Kui tõendab ära, siis saab öelda, et ma toetusin vanale kandele. 15 on vana kande mõju lõplikuks kustumiseks kolmandate isikute suhtes. Enne seda on tõendamiskoormis teisel poolel. OÜ nõude A vastu ei saa olla, kuna A ei teadnud, et pole juhatuse liige. Sõlmis teadmata, siis võiks esialgu öelda, et OÜ-l A vastu nõudeid ei ole. 5.Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Ei, § 274 lg 1 Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist?
eksport-import toimingutes on välja kujunenud partnerlus. Alkoholi ja tubakatoodete salakaubaveos, uimastite ja relvade kaubanduses osalevad ärimehed on jagunenud üle kogu maailma. 4 5 2. RAHAPESU REAALNE TOIMIMINE Rahapesu protsess koosneb kolmest etapist. 1. Raha paigutamine. Rahapesijad viivad „räpase“ raha seaduslikku finantsinstitutsiooni, näiteks sularaha sissemaksena panka. See on kõige riskantsem etapp rahapesust, kuna suured rahasummad on kahtlased ja finantsinstitutsioonid peavad kõrge väärtusega ülekannetest teada andma. 2. Stratifikatsioon ehk kihitamine. Järgmine samm sisaldab endas raha edasi saatmist läbi mitmete ülekannete, samal ajal muutes raha oleku teisele kujule, et seda oleks keeruline jälgida. See võib sisaldada mitmeid pangast panka ülekandeid, ülekandeid erinevatele kontodele erineva nime alt ja erinevatesse riikidesse
28.Mida ei maksustata tulumaksuga füüsilistel- ja juriidilistel isikutel ? Ei maksustata: lähetuskulusid nende lubatud piirimäärades, isikliku sõiduauto kasutamise kulusid, sünnitoetust 5/12 maksuvabast tulust, riigikogulaste ja presidendi esinduskulud, vastuvõetud pärandvara, tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest, kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite hüvitis, tulu äriühingute osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemaksena, kinnisasjad, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud tulu (suvila, aiamaja või 0,2 ha maad, mis on olnud omandis üle 2 aasta) 29.Milliseid makse peavad maksma FIE-d oma tuludelt ? FIE, kes sai eelmisel maksustataval perioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid. Avansilise makse suuruseks on ¼ isiku poolt eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summa
juriidilise isiku puhul registrijärgse esindaja kaudu; äriühing kasutab tüüppõhikirja ning näitab tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4. taseme järgi; äriühing ei ole esmakannet või kapitali suuruse muutmist taotledes registreerinud osanike nimekirja väärtpaberite keskregistris; äriühingu elektroonilisel asutamisel peab osakapital olema rahalise sissemaksena. ei taotleta registrist kustutamist, registripiirkonna muutmist ega juriidilise isiku ühinemist, jagunemist ega ümberkujundamist; riigilõiv ja osakapital on makstud ettevõtjaportaalis olevate pangalinkide kaudu, kasutades eeltäidetud maksekorraldusi. 4.2 Ettevõtte registreerimine notari abil Ettevõtet saab registreerida ka notari abil. Kindlasti tuleb teil asutada ettevõte notari abil, kui:
finantseerimiseks. Käibekapitalilaen on mõeldud ettevõtetele, mis vajavad oma käibekapitalivajaduse täiendavat finantseerimist. Laenu saab kasutada näiteks hooajaliste kaubavarude soetamiseks või lühiajalise investeeringu tegemiseks. Üldtingimused: Minimaalne laenusumma on 6400 eurot, maksimaalne summa sõltub ettevõtte riskitasemest. Laenu tagasimakse võib toimuda nii ühekordse sissemaksena kui ka osade kaupa. Tagasimakse allikaks on jooksva majandustegevuse positiivne rahavoog või debitoorsete võlgnevuste laekumine. Laenuperioodiks on üldjuhul kuni 1 aasta. Nõuded taotlejale: Ettevõtjal ja ettevõtja ühelgi omanikul ei ole ületähtajalisi ajatamata võlgnevusi. Omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele. Ettevõtja on võimeline võetavat laenukohustust teenindama. Ettevõtja on usaldusväärne.
puhul registrijärgse esindaja kaudu; 3. osaühing kasutab tüüppõhikirja ning näitab tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori http://www.rik.ee/e-ariregister/emtak 4. taseme järgi; 4. osaühing ei ole esmakannet või kapitali suuruse muutmist taotledes registreerinud osanike nimekirja väärtpaberite keskregistris; 5. äriühingu elektroonilisel asutamisel peab osakapital olema rahalise sissemaksena. 6. ei taotleta registrist kustutamist, registripiirkonna muutmist ega juriidilise isiku ühinemist, jagunemist ega ümberkujundamist; 7. riigilõiv ja osakapital on makstud ettevõtjaportaalis olevate pangalinkide kaudu, kasutades eeltäidetud maksekorraldusi. 1.3. Valmisfirma ostmine Üheks võimaluseks on osta juba registreeritud ettevõte ehk nn riiulifirma (firma, mis on küll äriregistris registreeritud, kuid sisulist majandustegevust alustatud ei ole)
Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Minimaalne osaühingu kapital on 2500 eurot. Kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua saab alates 01.01.2011 osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta. Ilma osakapitali sissemakseta asutatud osaühingu osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu. Osanikud vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve. Mitterahalise sissemakse hindamise kord on ette nähtud põhikirjas. Kui mitterahaline sissemakse väärtus on suurem kui 2500 eurot või rohkem kui pool osakapitalist, peab selle hindamist kontrollima audiitor.
sihtgrupini jõuda ettevõtete poole pealt. 8. Finantsarvestused 8.1. Vajaliku stardikapitali hinnang. Kuna lähtume põhimõttest, et enne töö tegemist ei maksa meeskonna liikmetele midagi ning särgid teeme valmis alles peale ettevõtetega koostöölepingute allkirjastamist, meil on vaja konkreetsete ettevõtete reklaame sinna panna, siis stardikapitali vajadust otseselt meie äriidee käima lükkamiseks vaja ei ole. Mittemateriaalse sissemaksena loeksime EBECi võistlustelt saadud võistlussärke, mis sisuliselt sobivad läbirääkimiste käiguks meie toote prototüüpideks. Kui siiski vaja meie endi prototüüpi lisaks, siis T-särgipoest saaks arvatavasti paarikümne euroga ühe särgi tehtud. Edaspidi siiski arvestaksime masstootmisega ning särgi kohta vastava kuluga. 8.2. Investeeringute allikad Kuivõrd finantsvahendeid vaja väga palju ei ole, siis otsustasime algselt finantseerida
Asutaja: Kätlin Muru (isikukood: 48109210304) Kontakt: GSM 52 91 655 e-mail [email protected] Põhilised teenused: · Vaba aja sisustusvõimalused (piljard, mängukaardid, lauamängud) · Interneti kasutamine · Kergemate suupistete pakkumine (salatid, pirukad) Osaühingu osakapitali suurus asutamisel on 55.000 (viiskümmend viis tuhat) krooni. 100% osakapitalist tasutakse rahalise sissemaksena. Osaühingu majandusaasta on 1.jaanuarist kuni 31.detsembrini. 27 4. Kasutatud kirjandus 1. www.riigiteataja.ee 2. www.eas.ee 3. Juhan Teder, Kurmet Ojamaa "Ettevõtluse alused" 1998 28
Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Ühistu põhikirjas märgitakse: 1) ühistu ärinimi ja asukoht; 2) ühistu eesmärk; 3) osamaksu suurus ja tasumise kord; 4) summa, mille liige võib ühistule tasuda lisaks osamaksule, või selle suuruse määramise kord; 5) liikmetele lisakohustuste määramise kord; 6) kui osamaksu või muu sissemakse võib tasuda mitterahalise sissemaksena mitterahalise sissemakse hindamise kord; 7) üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja tähtaeg; 8) juhatuse liikmete arv, nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või alam- ja ülemmäärana; 9) ühistu kontrollorganid, nende pädevus ja volituste tähtaeg; 9 10) ühistu majandusaasta algus ja lõpp; 11) kahjumi katmise kord;
Residendist äriühing, välja arvatud aktsiaseltsifond, maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ühendanud või ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena ei võeta arvesse ühe ühinenud äriühingu poolt teise ühinenud äriühingu omakapitali või ühinenud äriühingu poolt ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemakseid. Jagunemisel käsitatakse omandava äriühingu omakapitali sissemaksena enne jagunemist tema omakapitali tehtud sissemakseid, mille arvel ei ole tehtud omakapitalist väljamakseid või mida ei ole üle antud teisele äriühingule, ning
TsMS § 595 lg 2 p 5 kohtunikuabil ei olnud pädevust seda otsust teha võimalik esitada määruskaebus (registritoiming) 5 AGA kui oled juba kustutatud registrist, siis ei saa enam kaevata??? peab olema õigus, peaks kuskil seaduses ka olema II Aktsiaseltsi asutamine 11.10.2006 5. A, B ja C asutasid aktsiaseltsi ning leppisid kokku, et annavad mitterahalise sissemaksena aktsiaseltsile üle nõuded, mis tulenevad laenulepingutest, millega A laenas B-le 150 000 krooni, B C-le 150 000 krooni ja C A-le 150 000 krooni. Tekkinud nõuetega tasusid asutajad oma aktsiate eest, loovutades nõuded aktsiaseltsile. Kas registripidaja saab aktsiaseltsi kanda äriregistrisse? KÕVE SEMINAR: kas 450 000 krooni eest on vara AS antud. ÄriS. § 250 lg.1 p.4. Millistele nõuetele peab vastama sissemakse? - ÄriS § 248 lg.1 - peab olema rahaliselt hinnatav, üleantav
TsMS § 595 lg 2 p 5 kohtunikuabil ei olnud pädevust seda otsust teha võimalik esitada määruskaebus (registritoiming) 5 AGA kui oled juba kustutatud registrist, siis ei saa enam kaevata??? peab olema õigus, peaks kuskil seaduses ka olema II Aktsiaseltsi asutamine 11.10.2006 5. A, B ja C asutasid aktsiaseltsi ning leppisid kokku, et annavad mitterahalise sissemaksena aktsiaseltsile üle nõuded, mis tulenevad laenulepingutest, millega A laenas B-le 150 000 krooni, B C-le 150 000 krooni ja C A-le 150 000 krooni. Tekkinud nõuetega tasusid asutajad oma aktsiate eest, loovutades nõuded aktsiaseltsile. Kas registripidaja saab aktsiaseltsi kanda äriregistrisse? KÕVE SEMINAR: kas 450 000 krooni eest on vara AS antud. ÄriS. § 250 lg.1 p.4. Millistele nõuetele peab vastama sissemakse? - ÄriS § 248 lg.1 - peab olema rahaliselt hinnatav, üleantav
Siinkohal võib veel märkida, et juhul, kui FIE on ettevõtluse peatanud rohkem kui 12 kuuks, loetakse, et eespool nimetatud vara on võetud isiklikku tarbimisse. Samuti võib välja tuua, et vastavalt TuMS § 37 lõikele 7 saab FIE erinevalt vara isiklikku kasutusse võtmisest soovi korral oma tegevuse üle viia äriühingusse ilma üleantava vara tulumaksuga maksustamiseta, kuivõrd isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta FIE ettevõtte hulka kuulunud vara mitterahalise sissemaksena üleandmist äriühingule, kui selle eesmärgiks on ettevõtte jätkamine. Oluline on aga, et mitterahaline sissemakse peaks olema äriühingule üle antud enne kui FIE kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist. Lõpetamine õigusjärglusega Kuna FIE näol on tegemist füüsilise isikuga, kes vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga, ei ole õigusjärgluse seisukohast füüsilise isiku ja FIE osas erinevusi
rikkunud? Ta peaks teadma, millest tal kahjum tekkinud on. Pigem ei saa võlausaldajad sellele tugineda. "Kui kiiresti oleks Ta pidanud pankroti välja kuulutama" jne (see on tähtis). Siin peab olema põhjuslik seos. Millest kahjum tekkis? Mingist muust tehingust! See ei ole juhatuse liikme hoolsuskohustusega kuidagi seotud! Seega ei saa temalt 150 000 EUR sisse nõuda. Ta oleks pidanud varem kontrolllima. 11. A, B ja C asutasid aktsiaseltsi ning leppisid kokku, et annavad mitterahalise sissemaksena aktsiaseltsile üle nõuded, mis tulenevad laenulepingutest, millega A laenas B-le 150 000 krooni, B C-le 150 000 krooni ja C A-le 150 000 krooni. Tekkinud nõuetega tasusid asutajad oma aktsiate eest, loovutades nõuded aktsiaseltsile. Kas registripidaja saab aktsiaseltsi kanda äriregistrisse? p250 lg1 p4 p249 lg2 KÕVE SEMINAR: kas 450 000 krooni eest on vara AS antud. ÄriS. § 250 lg.1 p.4. Millistele nõuetele peab vastama sissemakse? - ÄriS § 248 lg
seonduvaid suuri kulutusi ning ranget finantsmajanduslikku kontrolli. Ümberkujundamine on Eestis lubatud ainult äriühingute (va tulundusühistu) puhul. Füüsilisest isikust ettevõtjat äriühinguks ümber kujundada ei ole võimalik. Kui füüsilisest isikust ettevõtja soovib oma majandustegevust edaspidi arendada näiteks osaühingu kaudu (vastutuse piiramise eesmärgil), siis peab ta asutama osaühingu tavalises korras ning käsutama mitterahalise sissemaksena oma senist ettevõtet. Sellisel juhul peab mitterahalist sissemakse hindamist kontrollima audiitor (v t AS § 143 lg 3) . 28.Seadusjärgsed pärijad ja testamendijärgsed pärijad Sugulased pärivad 3-s järjekorras (tingimuseks on, Testament ühepoolne tehing, millega pärandaja et eelnevas järjekorras pärijad puuduvad): teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi I järjekorra pärijad lapsed, abikaasa (1/4) 2 liiki:
Kas A on kohustatud osaühingule 150 000 eurot hüvitama? ÄS § 183 Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ta ise vastutab, vastutust ei saa delegeerida. Kahju puhul tuleb küsimusele kas hoolsuskohustust on rikutud. Kas raamatupidamise valesti korraldamine kas see kahjustas võlasusaldajaid? Tuleb leida põhjuslik seos! Koosseis olemas, A on kohustatud OÜ-le hüvitama. Aktsiaselts 11. A, B ja C asutasid aktsiaseltsi ning leppisid kokku, et annavad mitterahalise sissemaksena aktsiaseltsile üle nõuded, mis tulenevad laenulepingutest, millega A laenas B-le 150 000 krooni, B C-le 150 000 krooni ja C A-le 150 000 krooni. Tekkinud nõuetega tasusid asutajad oma aktsiate eest, loovutades nõuded aktsiaseltsile. Kas registripidaja saab aktsiaseltsi kanda äriregistrisse? Mitterahalise sissemakse puhul peab kontrollima ka sissemakse olemust. ÄS § 1401 lg 2. 12. Kas järgmised tehingud on tühised laenukeelu rikkumise tõttu? a
Investeerimiskonto (IK): krediidiasutuses või selle püsivas tegevuskohas avatud rahakonto, -kontod. TM edasilükkamiseks tuleb soetada sellel IKl oleva raha eest ja finantsvaralt saadud tulu kanda viivitamatult IKle. IK väljamakse maksustamisel maksustatakse summa, mille võrra väljamaksed ületavad sissemakseid. Sissemaksete jääk arvutatakse peale igat tehingut. Kõik IKlt tehtud kanded loetakse väljamakseteks v.a finantsvara soetamine ja kanded teisele IKle. Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ning teiselt IKlt kantud raha. DIVIDENDID: Maksustatakse residendist FI poolt välismaa juriidiliselt isikult saadud rahalises ja mitterahalises vormis saadud dividendid jm kasumieraldised. Ei maksustata, kui maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on TM makstud või dividendilt on TM välisriigis kinni peetud. Dividendi mõiste: väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse
Kui inimene lõpetab FIEna tegutsemise, siis peab ta järgmise aasta 31.märtsiks ikka E vormi esitama ja 1.okt.maksma juurdemaksmisele kuuluva tulu-ja sotsiaalmaksu. Ettevõtlustulu maksustatakse olenemata selle laekumise ajast (§ 14 lg 1). Kui FIE tegevus on vastavalt MKS peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse ettevõtluse vara isiklikku tarbimisse võetuks (§ 37 lg 6). FIE tegevuse lõpetamisel ei loeta isiklikku tarbimisse võtmiseks FIE ettevõtte hulka kuulunud vara mitterahalise sissemaksena üleandmist äriühingule, kui selle eesmärgiks on ettevõtte tegevuse jätkamine. Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta. Kui füüsilisele isikule kuulutatakse välja pankrot, peab ta esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul.
Sellisel juhul peab ostueesõiguse teostaja tasuma võõrandajale hinna, mis vastab aktsiate harilikule väärtusele. Kuigi ÄS sätestab ostueesõiguse aktsia igasuguse tasulise võõrandamise korral, võib seda piirata lepingust tulenev ostja kõrvalkohustus, mis ei ole rahaliselt hinnatav ja mida ostueesõigust omav isik ei ole võimeline täitma (VÕS § 246 lg 2). Nii näiteks ei ole võimalik aktsionäri ostueesõiguse teostamine juhul, kui aktsiad antakse üle mitterahalise sissemaksena osa- või aktsiakapitali, kuna ostueesõiguse teostaja ei saa sellisel juhul täita võõrandamislepingust tulenevat kohustust võimaldada osalus juriidilises isikus. Ostueesõigust ei saa teostada juhul, kui aktsiad lähevad teisele isikule üle õigusjärgluse alusel, näiteks ühinemise ja jagunemise korral. Ostueesõigust ei saa teostada ka aktsiate müümisel sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti müümisel müüja alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale (VÕS § 251)
annaabi.ee 
