Valitakse selle järgi, kui kasulik on ja kui palju on veel raha. Kui sokolaadi hind on ka 1, siis teine joon. Komm 2x odavamaks joon 3 Ema andis Jukule 10 kr. Tal on 2 valikut, on sokolaad (2 kr tk), pulgakumm (1 kr tk). Kolmnurga pindala on tarbimisruum tarbimisvõimaluste hulk. 1. Eelarve joone kalle sõltub hindade omavahelisest suhtest 2. Eelarve suurusest sõltub kui kaugel on eelarve joon kordinaatide alguspunktist. GOSSENi reegel MU/P q1p1 + q2p2= c (m;i) Teisel joonisel samakasulikkuse joon e. Ükskõiksuskõverik. Mv1/P1 ja MU2/P2 kõrgemal asuval samakasulikkuse joonel on rohkem tähtsust tarbijale. (samakasulikkuse joon mida kõrgemal, seda parem) Mida suurem on tüki nr seda suurem on tema piirkasulikkus. MRS(asendusnorm)= v/y= x/y EELARVE MUUTUS J4 Kui samakasulikkuse joon puudutab eelarve joont kõige kasulikum. Parim kombinatsioon. HINNA MUUTUS
oeconomicus me oleme, seda rohkem seda alateadlikult teeme. Kui sokolaadi hind läheb poole odavamaks, on 10-10. Kui kommid lähevad poole odavamaks on 10-20. Kui mamma annab nüüd lapsele 1 euro, oleme tagasi samas kohas. Eelarvejoone kaldenurk sõltub hindade suhtest! Niipea kui üks hind muutub, tõusunurk muutub. See ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve suurusest sõltub eelarvejoone kaugus koordinaatpunktidest. Eelarvevõrrand p1q1 + p2q2 = m q1p1 + q2p2 = E Kasulikkus on alati muutuv. Iga järgneb tarbitav ühik on üldreeglina vähem kasulik. Kasulikkus U Piirkasulikkus MU (konkreetse enda ühiku kasulikkus) Tarbija maksimeerib seda suhet MU/P. MU = U kasulikkus Sai samakasulikkusjoon Q Leib Asenduskaubad sai ja leib. Maksimaalselt läheb ühte või teist perele 5 tükki. Kasulikum on 2-
Mille järgi valitakse tarbimispaketid: 1. Kasulikkus (iga järgmise ühiku kasulikkus on väiksem. Piirkasulikkus MU; kogukasulikkus- piirkasulikkuste summa; piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis e MU=U') 2. Hind 3. Sissetulek Eelarvejoon e eelarvepiirang on graafikul sirge joon. 1) eelarvejoone tõusunurk e kalle sõltub ainult hindade omavahelisest suhtest. 2) eelarve suurusest sõltub see, kui kaugel eelarvejoon on koordinaatide alguspunktist. q1p1+q2p2= `c M i MRS asenduse piirnorm = delta x dx ------- ---- delta y dy E = koguse muutus / hinna muutus E= delta Q (%) /delta P (%) E= delta 0 (%) / |delta P| (%) MU1/ P1 MU2/P2 3. LOENG FIRMATEOORIA Ettevõte on väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ning pakub neid müügiks