Esimene Iteratsioon 1.1 Taust Stones Health spordiklubi(edasi SH spordiklubi) põhieesmärgiks on anda inimestele võimalus tegeleda spordiga ja hoida end vormis. Selleks, et säästa klientide aega SH spordiklubi omab infosüsteemi, mille kaudu võib kiiresti ja mugavalt saada informatsiooni treeningute ja treenerite kohta ja broneerida aega. Kõik klubi külastajad peavad esmakordselt tasuma klubiliikme tasu ning nad saavad automaatselt klubiliikmeks. Iga klient saab kätte kasutajatunnuse ja parooli, millega ta siseneb infosüsteemi. Infosüsteemi kaudu võib broneerida treeninguid, jälgida jooksvaid uudiseid, vaadata tunniplaani. Infosüsteemis on registreeritud ka treenerid. Treenerid lisavad uusi treeninguid, koostavad tunniplaani, muudavad treeningute seisu. Klienditeenindaja pädevuses on registreerida kliendi treeningule kohal, kui klient ei saanud seda teha ise mingil põhjusel
Süsteem lihtsustab tunduvalt igasusgust aruandlust ja võimaldab jälgida täpselt piletite müüki ja töötajate liikumist, mis võimaldab optimeerida tööd ja teenida suuremat kasumit. Kliendi veebiliides lubab klientidel tutvuda sõiduplaanidega, pileti hindadega, sooduspakkumistega ning broneerida pileteid. 4 1.1.1 Sisemine kontekstidiagramm BUSSIJUHT KLIENDITEENINDAJA info ostetud piletite kohta bussi liini (7) pealt graafikud ostetud (6) info broneeritud
1.3 TÖÖJAOTUS 2 2. INFOSÜSTEEMI ÄRI- EHK TOIMIMISE VAADE 3 2.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE 3 2.2 PÄDEVUSALADE VAADE 3 2.2.1 PÄDEVUSALADE NIMEKIRI 3 2.2.2 ANDMESISESTAJA PÄDEVUSALA SPETSIFIKATSIOON 3 2.2.3 KLIENDITEENINDAJA PÄDEVUSALA SPETSIFIKATSIOON 7 2.2.4 KLIENDI PÄDEVUSALA SPETSIFIKATSIOON 10 2.3 FUNKTSIONAALNE VAADE 14 2.3.1 FUNKTSIONAALSETE ALLSÜSTEEMIDE NIMEKIRI 14 2.3.2 FILMIDE FUNKTSIONAALSE ALLSÜSTEEMI SPETSIFIKATSIOON 14 2.3.3 KLIENTIDE FUNKTSIONAALSE ALLSÜSTEEMI SPETSIFIKATSIOON 17 2.4 PÕHIOBJEKTIDE (ANDMEKOGUDE, REGISTRITE) VAADE 21 2.4
43 2.3.3.9 Registrite kasutus.......................................................................................44 2.3.3.10 Seosed teiste allsüsteemidega...................................................................44 2.3.3.11 Allsüsteemi mudelid Rational Rose'is.....................................................45 2.3.3.12 Use case'ide kirjeldused...........................................................................45 2.3.3.13 Tegevusdiagramm laenutamise protsessile..............................................48 2.3.3.14 Kontseptuaalne klassidiagramm...............................................................49 2.3.3.15 Klasside definitsioonid.............................................................................49 2.3.4 Tellimissüsteemi allsüsteemi spetsifikatsioon.........................................................50 2.3.4.1 Taust..........................................................................
........... 26 2.5 Infosüsteemi rollide kirjeldused..............................................................26 Jooniste nimekiri Joonis 1. Töötajate funktsionaalse allsüsteemi kasutusjuhtude esiismudel..10 Joonis 2. Töötajate registri kontseptuaalne eskiismudel...............................12 Joonis 3. Lepingute ja arvete registri kontseptuaalne eskiismudel...............13 Joonis 4. Töötajate registri andmemudel.......................................................17 Joonis 5. Töötaja seisundidiagramm.............................................................20 Joonis 6. Lepingute ja arvete registri andmemudel.......................................21 Joonis 7. Lepingu seisundidiagramm............................................................25 Joonis 8. Arve seisundidiagramm..................................................................26 4 1
..13 5.1 Tegevusdiagramm........................................................................................................14 5.2 Seisundidiagramm.......................................................................................................14 2 1 Üldvaade 1.1Taust Tegemist on maaliinide bussijaamaga. Reisijad ostavad bussipileti klienditeenindaja käest. Dispetšer saadab busse välja ning võtab vastu, annab bussijuhtidele teekonnalehed, dokumentatsiooni. Bussijuht sõidab talle antud liinil, viies reisijad oma sihtkohtadesse, vajadusel müüb ka bussipileteid. Busside tehnilise seisukorra eest hoolitsevad autolukksepad ning mehaanikud. Bussiliiklus toimub sõidugraafikute alusel, mis töötatakse välja arvestades klientide sõiduharjumusi. Bussijaamas teenindab reisijaid mitu erinevat bussifirmat.
Süsteemi kirjeldus on piisavalt üldine, et sobida iga antud firma poeketi esinduse kohta. Projektis vaadeldakse seda osa esindusest, mis on seotud autode tellimisega ja tellimuse täitmisega. Vaatluse alla ei kuulu raamatupidamise, palgamaksmise, kauba sisseveo ja laostamise osa. Lausendid Käesolevas projektis käsitleme autode arvestuse allsüsteemiga seonduvaid lausendeid. · Auto on kaup. · Klient ostab auto. · Klient tellib auto. · Klienditeenindaja lisab tellimuse infosüsteemi. · Osakonnajuhataja kinnitab tellimuse. · Raamatupidaja täidab tellimuse. · Klienditeenindaja on töötaja. · Raamatupidaja on töötaja. · Osakonnajuhataja on töötaja. · Klienditeenindaja kinnitab ostu sooritamise. · Raamatupidaja kustutab auto infosüsteemist. · Autol on lisavarustus. · Klient valib lisavarustuse.
läbirääkimised klientidega, uute klientide otsimine projektide arvestamine ja pakkumiste koostamine lõpptarbija teenindamine, arvete koostamine kaupade kohta info jagamine, uute kaupade reklaam, teenuste/firma reklaam arvete koostamine, õigeaegse maksemise kontroll 1.4 TOIMISOBJEKTIDE LOETELU Ehituskaupade hulgimüügifirma toimimisobjektid on: Klient Klienditeenidaja Vajadus Pakkumine Arve Kaupade tarnimine 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU Ehituskaupade hulgimüügifirma tegutsejad on: Ehituse- ja remondiga tegutsev klient Edasimüügiga tegutsev klient Eraklient Varustaja Logistika Maksuamet 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU
1 Taust Projektis kirjeldatakse Autorendi infosüsteemi. Organisatsioon tegeleb sõiduautode, maasturite, kaubikute ja väikebusside rendiga. Projektis vaadeldakse autode välja laenutuse ehk rendi osa, auto seisundi ning aruannete osa ehk tagasitoomise protsess ei ole antud kasutusloos kirjeldatud ning kuulub eraldi vaatuse alla. Infosüsteem toetab laenutusprotsessi ning võimaldab kliendi ja rendileandja tegevuste jälgimist. Tegemist on keskmiselt suure organisatsiooniga, millest laenutus moodustab enamus osa. Ettevõttel on parkla, kus asuvad laenutatavad autod , töötaja, kes sõlmib rendilepinguid klientidega ja juhataja kes vaatab töötaja tegevust, teostab ülevaatust vajavate autode kontrolli suunamist ning üldist rendiparkla toimimist. Kliendil tuleb laenutamiseks minna autoparklasse kohapeale või broneerida auto ja sõlmida rendileping autorendi koduleheküljelt. 1.2 Lausendid Autorenti iseloomustavad lausendid:
Antud süsteem hõlmab enda alla vaid osa firma töötajatest. Mehaanikud määravad ära vajaminevad varuaosad ja esitavad tellimuse administraatorile. Administraator saadab varuosade koodid edasi raamatupidajale ja allhankijale. Raamatupidaja märgib andmebaasi varuosade numbrid , koguseda ja hinnad, mille põhjal hiljem arve moodusatatakse. Allhankija tellib ladudest koodide järgi vastavad osad. 1.2 LAUSENDID · Mehaanik on firma töötaja. · Raamatupidaja on firma töötaja. · Administraator on firma töötaja. · Mehaanik allub administraatorile · Mehaanik otsustab vajaminevate osade üle. · Administraator tellib osad väljaspoolt firmat. · Raamatupidaja peab osade üle arvet. · Raamatupidajad loovad klientidele arveid. 1.3 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID Firma eesmärgid on: 3
Ökosahvri eesmärgiks kujundada ning edendada tervislikku ja terviklikku suhtumist iseendasse ning ümbritsevasse loodusesse. Nende loosungiks on "Puhas toit - ja ei mingeid lisandeid". Kaup tellitakse kindlatest taludest ning maksime käib kas sularahas, kaardiga või pangaülekandega. 1.2.Lausendid Ettevõttes on administraator Ettevõttes on laojuhataja Ettevõttes on laotöötaja Administraator on ettevõtte töötaja Laojuhataja on ettevõtte töötaja Laotöötaja on ettevõtte töötaja Ettevõte pakub tooteid Klient valib sobivad tooted ja esitab tellimuse Administraator tegeleb müügiprotsessi haldamisega Administraator tegeleb klientide haldamisega Klient tasub tellimuse eest sularahas, kaardiga või internetipanga kaudu 1.3. Ettevõtte eesmärgid Mahekaupade müük interneti kaudu Pakkuda kvaliteetset ökoloogiliselt puhast toitu ja asjakohast teavet Pakkuda lihtsat ja mugavat teenust
keeles. 1.1 TAUST Järgnevas projektis kirjeldatakse, kuidas organisatsioonis Fototellimus korraldatakse inimeste pildistamist, fotode tellimist, fotode ilmutamist ning vastutatakse selle eest, et klient saab oma fotod kätte. Inimeste pildistamisega kaasneb fotograafi kohalekutsumine. Projektis vaadeldakse lähemalt fotograafi kohalekutsumise ning fotode tellimise protsessi. Klient esitab pildistamise korraldajale soovi tellida endast fotosid. Klient esitab soovi e- kirja teel. Kui kliendi soovi pole võimalik antud pildistamise korraldajal täita soovitab pildistamise korraldaja kliendil pöörduda mõne teise seesuguse organisatsiooni poole. Pildistamise korraldaja uurib kliendilt, kuna oleks kliendil võimalik pildistama tulla. Klient esitab omapoolse soovi, millisel ajavahemikul tulla pildistama. Pildistamise korraldaja otsib fotograafi, kes teeks kliendi soovile vastavaid fotosid. Pildistamise
ning hoida püsivat koostööd oma klientidega. Ettevõttel on ka teine eesmärk, mis võimaldaks mehaanikutel paremini tööd teha. 1.3. PROTSESSIDE LOETELU Firma põhiprotsessid on: Firmade hooldusvajaduste väljaselgitamine; Hoolduse teostamine; Hoolduseks vajaminevate osade hankimine; Mehaankute töö korraldamine Järgnevalt on lausenditeks lahti kirjutatud protsess: Mehaanik on firma töötaja. Raamatupidaja on firma töötaja. Administraator on firma töötaja. Mehaanik allub administraatorile Mehaanik otsustab vajaminevate osade üle. Administraator tellib osad väljaspoolt firmat. Raamatupidaja peab osade üle arvet. Raamatupidajad loovad klientidele arveid. 1.4. TOIMUMISOBJEKTIDE LOETELU Ettevõtte toimumisobjektid on järgmised: Vajadus Firma Klient
Ta kontrollib, et paki ja kliendi andmed oleksid korrektsed ja et need saaksid automaatselt kullerile edastatud. Administraator ostab tooted tarnijalt välja ja ka sisestab seed infosüsteemi, või vastavalt vajadusele kõrvaldab sealt tooteid. Laohoidja võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Laohoidja haldab laoseisu jooksvalt. Tema vastutab laoseisu korrektsuse eest, et infosüsteemis kuvatavad andmed kaubaseisu kohta vastaks tegelikkusele. Lausendid Admin on ettevõtte töötaja. Laohaldur on ettevõtte töötaja. Kuller on ettevõtte töötaja. Admin sisestab ja kõrvaldab tooted infosüsteemist. Laohoidja haldab laoseisu infosüsteemis jooksvalt. Laohaldur võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Kuller transpordib kaupa. Klient ostab kaupa. Klient esitab tellimuse. Eesmärgid Osta ja müüa kaupa. Põhiprotsesside loetelu Toodete müük Infosüsteemi haldamine Lao haldamine Kauba transport Tegutsejate loetelu Admin Laohaldur Klient Kuller Tarnija
..............................15 Joonis 6: Süsteemi andmemudel.................................................................................. 17 4 1. Olemasolevad protsessid Üldvaates esitatakse taust, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. 1.1.Protsessi taust Tegemist on spordiasutusega. Eesmärgiks on kliendil registreerida end teatud treeningutele. Klient valib aja treeningutundi. Treener nõustub kliendi soovitud treeningajaga. 1.2.Protsessi eesmärk Spordiasutuse eesmärgiks on: · Klientidele kvaliteetse sporditeenuste pakkumine · Omapoolt valitud treeningutundidesse registreerimine · Spordiasutuse töö korraldamine · Spordiasutuste töötajate ehk treenerite töö korraldamine 1.3.Protsessi tegutsejad Spordiasutuse tegutsejad ja suhtlejad on: · Klient kes soovib end registreerida teatud treeningutundi.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Forum Cinemas' infosüsteem Üliõpilased: Tallinn 2011 Sisukord 1. Üldvaade......................................................................................................................................3 1.1 Taust.......................................................................................................................................3 1.2 Lausendid...............................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid.....................................................................................................3 1.4 Põhiprotsesside (põhiteenuste) loetelu...................................................................................4 1.5 Põhiobjekti
tööülesannete automatiseerimiseks ning infotöö ümberkorraldust automatiseeritavate protsesside juures. Analüüsi objektiks ning arendatavaks süsteemiks on kinodeketi meelelahtuse, tarnete, töötajate ning kinnisvara halduse süsteem. Käesoleva projekti tulemiks on kirjeldatud meelelahutusteenusepakkuja infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon. Projekti analüüsi, disaini, ehitamise, testimise ning juurutamise tulemusena saab klient endale antud projekti spetsifikatsioonis toodud eesmärke täitva infotöö korralduse koos arvutisüsteemiga. Süsteemiarenduse lähteülesandena formuleeris tellija ühtse jälgitava, kirjeldatud äristrateegia eesmärke rakendava süsteemi. Meie tõlgendus sellele oleks arendada infotöö korraldus ning selle aluseks olev andmete manipuleerimisega tegutsev arvutsisüsteem, mis koondaks kinokavade, piletimüügi, rendi, varade ja töötajate süsteemid. 1
kui ükskord sooritada eksam positiivsele tulemusele. Vahetusõpingud lõpetab tulemuste saatmine koduülikooli (Transcript of Records). 1.2 Lausendid Erasmuse programmi iseloomustavad lausendid: Erasmus pakub kahe üilkooli vahelist lepingut. Erasmus pakub välistudengitele inglise keelseid õppeaineid. Ülikool pakub vastava kvalifikatsiooniga õppejõude, kes on suutelised ainet õpetama inglise keeles. Õppejõud on ülikooli töötaja. Erasmus pakub omavahelist andmetevahetust kodu ja lähteülikooli vahel. 1.3 Organisatsiooni eesmärgid Erasmuse programmi eesmärgid on : Pakkuda sissetulevatele välistudengitele kvaltiteetset haridust. Võimaldada väljaminevate üliõpilaste silmaringi avardamist ja välisülikoolis uute teadmiste saamist 2 Pakkuda silmaringi avardavat ja kontakte loovat projekti. 1.4 Põhiprotsesside loetelu
kasutades Oracle 11g Enterprise Edition Release 1 andmebaasisüsteemi. Rakendus on loodud kasutades java programeerimis keelt ning Eclipse IDE-d. Andmebaasi server: hektor8.ttu.ee:1521 Kasutajanimi: TUD26 Parool: J85LR1 Rakenduse toimimiseks peab kasutaja arvutis olema instaleeritud Apache Tomcat 7. Rakenduse sisselogimiseks võib kasutada järgnevaid kasutajanimesid/paroole: Kliendina sisselogimiseks: Kasutajanimi: klient Parool: klient Tellimuse vastuvõtjana sisselogimiseks: Kasutajanimi: kasutaja Parool: kasutaja Veebirakenduse URL: http://localhost:8080/restoran Registreerides uut kasutajat pöördub rakendus T061859_FUNK_ISIKUKOOD funktsiooni poole, mis kontrollib sisestatud isikukoodi õigsust. Kliendina sisselogituna: Vajutades linki Loo uus tellimus rakendus pöördub T061859_FUNK_CAN_MAKE_ORDER funktsiooni poole, mis kontrollib kas kliendil on
raamatupidamisosakond. Töös käsitleme olukorda, mis valitses ülikoolis mõned aastad tagasi kus deklareerimine toimub paberil ning teostame selle protsessi parendused. Deklareerimisprotsessi alustuseks valib tudeng aine, kirjutab valitud aine oma deklaratsioonile. Vajadusel võetakse allkiri ainet õpetava õppejõu käest (teatud ainetes nõutav). Aine lisamine ning õppejõu allkirja küsimine võivad toimuda mitu korda. Kui deklaratsioon on valmis, viiakse see dekanaati. Dekanaadi töötaja kontrollib kas deklaratsioon on enam-vähem korras. Deklaratsioon kas võetakse vastu või ei võeta vastu. Kui deklaratsiooni ei võeta vastu, toimub jällegi ainete lisamine- õppejõudude allkirjade korjamine ja uuesti esitamine. Kui deklaratsioon võetakse vastu, sisestab dekanaadi töötaja selle arvutisse ning edastab andmed raamatupidamisse. Raamatupidamine esitab selle alusel arve tudengile. Tudeng maksab või ei maksa arvet. Iga dekanaadi või raamatupidamise
muutmine töö tegemise viiside muutmise või automatiseerimisega. Ümberkujundamisega muutub tegevuse teostusviis (käsitsitehtav tegevus muudetakse automatiseerituks – tegevust teeb tarkvara ilma inimese vahelesekkumiseta või poolautomatiseerituks – inimene teeb tegevust IT toega ehk kasutades tarkvara või kaotatakse üldse ära). Samuti võib muutuda tegevuse teostaja, n: klienti ei teeninda mitte klienditeenindaja, vaid klient teenindab end ise. Muutmise riskid on keskmised, samuti ka oodatavad kasud. protsessi ümberkorraldamine (process re-engineering) - protsesside teostuse põhimõtete muutmine organisatsiooni strateegilisel ehk terviktasemel. Äriprotsesside põhjalik ümberkujundamine, et saavutada dramaatilist paranemist toimimise sellistes kriitilistes näitajates nagu kulu, kvaliteet, teenindus ja kiirus. Tavaliselt tähendab protsesside
............................................... 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus.
põhiselt vajaliku info leidmisele, siis on andmebaas vajalik. Otsustanud luua andmebaasi, tuleks määrata, millistel eesmärkidel seda kasutada. Sellest võib üldjoontes oletada, millised andmed vajavad säilitamist ja milliseid infopäringuid tegema hakatakse. Näiteks Raamatukogu Kirjeldatud on raamatukogu raamatute laenutamist. Lugejad laenutavad raamatuid. Lugejad tagastavad laenutatud raamatuid. Raamatukogutöötajad fikseerivad raamatute laenutamise ja tagastamise. Peeetakse arvestust, kui palju või teine töötaja raamatuid laenutanud on. Lugejad maksavad tagastamiskuupäeva ületamisel viivist. Raamatukogutöötajad fikseerivad viivise maksmise. Infopäringud Milliseid raamatuid on laenutanud lugeja teatud perioodi jooksul? Mitu päeva lugeja hilinenud raamatu tagastamisega? Milliseid raamatuid ja mitu on laenutanud raamatukogutöötaja? Kui palju on lugeja maksnud viivist raamatu hilisema tagastamise eest? OBJEKT
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüstee
või äärmisel juhul väikese kasutajate grupi poolt (nt MS Access). Üleminekusüsteem - jäävad omadustelt kuhugi töölaua ja serveri süsteemide vahele (nt Oracle XE). On mõeldud vaheetapina üleminekul töölaua andmebaasisüsteemilt serveri andmebaasisüsteemile. Serveri andmebaasisüsteem - selles loodud andmebaasi kasutavad korraga paljud kasutajad (nt Oracle Enterprise Edition, MySQL). Sellist andmebaasisüsteemi kasutatakse arhitektuuri korral kus klient ja server on erinevates arvutites Manusandmebaasisüsteem - andmebaasisüsteem, mida kasutatakse mõne eraldiseisva rakenduse lahutamatu osana (nt SQLite). Andmebaasisüsteem tuleb juba rakendusega kaasa (on üks selle osa) ja on kasutaja eest varjatud. Lähtekoodi avalikkus. Avaliku lähtekoodiga huvilised saavad lähtekoodi lugeda ja muuta Salajase lähtekoodiga Muutmälu kasutamine. Töö ajal osa andmeid kõvakettal, osa muutmälus tavaline praktika tänapäeva
täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine. Omanike huve ei saa täita enne kui ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid
Kolmevalentset. - TRUE - FALSE - UNKNOWN Näiteks tehakse päring, et leida töötajate perenimed, kelle palk on üle 5000- de. Päringu tulemusel vaatab andmebaasisüsteemi programm läbi kõik tabeli 13 "Töötaja" kirjed. Iga kirje puhul otsustatakse, kas see rahuldab tingimust või mitte: - TRUE. Kui töötajal on palk määratud ja see on üle 5000-de, siis tuleb töötaja andmed väljastada. - FALSE. Kui töötajal on palk määratud ja see on alla 5000-de, siis töötaja andmeid ei väljastata. - UNKNOWN. Kui töötajal pole palga numbrit määratud, siis ei ole teada, milline tema palk tegelikult on. Töötaja andmeid ei väljastata. Andmebaasiobjektide nimetamine ISO SQL standardi järgi NB! See vastus on veits imelik, sest siin pole sõnagi ISO SQL standardist,
õppejõud kas kinnitab üliõpilase ainele või õppejõud ei kinnita üliõpilast ainele. Juhul kui õppejõud ei kinnita üliõpilast ainele peab üliõpilane deklaratsiooni muutma ja siis peab üliõpilane esitama deklaratsiooni uuesti. Kui õppejõud ei ole teatud aeg pärast punase joone päeva tudengi aine deklaratsiooni tagasi lükanud, kinnitatakse antud aine deklaratsioon automaatselt. Peale seda perioodi vaatab dekanaadi töötaja deklaratsioonid üle ja kui deklaratsioonis esineb ükskõik milline viga (ka õppejõu poolt keeldutud aine deklaratsioon), ei aktsepteeri dekanaat deklaratsiooni ning viib läbi eraldi vajalikud protsessid (neid kirjeldatakse vajadusel edaspidi detailsemalt). Deklaratsioonil võivad olla peale dekanaadi poolset kontrolli kaks olekut: deklaratsioon on aktsepteeritud või deklaratsioon ei ole aktsepteeritud Deklaratsioonide aegumisega seonduv: Deklaratsioon ise kehtib ühe semestri selle
Tööjõud Tööjõu vajadus ja töötasu Tööjõu vajadus, in Töötasu (kr/kuus) Amet 2004 2004 2003 2005 2003 2005 I II I II Klienditeenindaja 5 10 17 17 26687,5 53375 90737,5 90737,5 Arvutispetsialist 1 1 1 1 9375 9375 9375 9375 Raamatupidaja 1 1 1 1 6000 6000 6000 6000 Juhataja 0 2 2 2 0 14000 14000 14000 Tegevdirektor 1 1 1 1 10000 10000 10000 10000
paindliku töökorralduse kasv; individuaalse ettevõtluse kasv. Teeninduse ja teenuse olemus. Teenindus on mittemateriaalne tegevus või tegevuste seeria, mis tavaliselt (kuid mitte alati) toimub kliendi ja teenindaja või füüsilise ressursi vahelises suhtlemises või kaupade/ teenuste tootjate süsteemis klientide probleemidele lahenduste pakkumisel. Teenindus tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja "veaolukordade" lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt. Teenuse puhul toimub totmine, turustamine ja tarbimine alati üheaegselt, kusjuures klient osaleb tootmisprotsessis. Teenust ei ole võimalik ladustada ja teda ei saa muuta kellegi omandiks. Enamiku teenuste puhul saab eristada kuut peamist omadust: Teenused on enamasti mittemateriaalsed. Teenused on rida toiminguid. Teenuseid toodetakse ja tarbitakse samaaegselt. Tarbijad osalevad (mingil määral) teenuste tootmisprotsessis
ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust. §19. Majutusettevõtte tunnustamine (1) Ettevõtja võib osutada majutusteenust ainult tunnustatud majutusettevõtte kaudu. (2) Majutusettevõtte tunnustamine on majutusettevõtte vastavuse hindamine kohustuslikele nõuetele. (3) Majutusettevõtet tunnustab oma haldusterritooriumi piires kohalik omavalitsus, kes kaasab selleks eksperdina turismiinfokeskuse töötaja või muu pädeva isiku. (31) Kui majutusettevõte ei vasta ühelegi § 18 lõikes 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib majutusettevõtte tunnustada liiki määratlemata või ettevõtja poolt määratletuna, kui majutusettevõte vastab majutusettevõtetele kehtestatud üldnõuetele. (4) Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded ja majutusettevõtte tunnustamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. §20
suvepäevad, pidulikud vastuvõtud, firmade üritused. Soovi korral on võimalik reserveerida ka kohviku põhi- ja/või peeglisaali. Turunduse eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja ühtlasi realiseerida ka ettevõtte enda eesmärgid. Treegeri kohvikus tegeleb turunduse ja selle alaste küsimustega kohviku juhataja Tiia Paosalu. Toitlustuse ja teeninduse planeerimine kliendi ürituse tarbeks on väga mugav. Klient saab kohviku juhatajaga kokku ning üheskoos arutatakse läbi külaliste arv, ürituse eelarve, kuupäev ning kellaaeg. Seejärel pannakse paika menüü ning võimalikud kliendi erisoovid toitude osas. Kui aga pole võimalik kokku saada, siis on kliendil võimalus saata kohviku juhatajale e-kiri, kus täpsustatakse külaliste arv, ürituse kuupäev ja kellaaeg ning menüü sisu. Juhataja saadab seejärel kliendile
See, kui viisakalt ja abivalmilt käitutakse kliendiga, määrab ära ettevõtte edukuse pikemas perspektiivis. Teenindusele spetsialiseerinud ettevõtete puhul on iseenesest mõistetav, et kliendi soovid ja vajadused on kõige tähtsamad. Need ettevõtted investeerivad pidevalt kliendisuhete parendamisele ning turu-uuringutele, et teada saada, millist teenindust tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
