Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne
kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk langeb ning õhk imetakse trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse. Väljahingamise ajal diafragma lõtvub ja liigub ülespoole ning omandab kupli kuju. Rindkereõõne ruumala väheneb pikisuunas. Lõtvudad välised roietevahelised lihased, seesm roietevah lih tõmbuvad kokku
3) Sisemine ehk koehingamine kudedesse sisenenud hapniku ärakasutamine aine ja energiavahetuse käigus. Selle käigus vabaneb CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest läbi. Sisse- ja väljahingamise mehhanismid Sisse ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkereõõnes rõhu vähenemise ja selletõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkereõõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste (diafragma ja roietevahelised lihased)abil. Sügavamaks hingamiseks lisanduvad ka abilihased.
Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks. Viimased omakorda hargevad bronhioolideks 32.Rinnakelme Eristatakse kahte lestet: Seinmine pleura - katab rindkereõõne sisepinda ja diafragmakupleid Kopsupleura katab kopsude välispinda (kinnitub kopsu välispinnale) ja ümbritseb kopse sagarate kaupa ulatudes interloobiumitesse Pleuraõõs on inimkeha suuruselt teine seroosõõs, normaalselt on õõs teoreetiline, kuna pleuralestmed on kontaktis teineteisega: seinmine pleura ulatub vastu kopsupleurat, kuid ei ole normaalselt sellega liitunud võimaldades libisevat liikumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk.
nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neist ühendavatest sidemetest ja limaskestast. 13. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops lad. k. Pulmo dexter koosneb 3 sagarast ja need omakorda 10 (segmendiks)sagarikust. Vasak kops lad. k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalsemal pinnal on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid. Koosnevad sagaratest- segmendid- sagarikud.. Peabronh jaguneb puuoksa taoliselt peenemateks harudeks(bronhiaalpuu). Bronhioolid 1mm ?
31) Mis on diastol? Diastol on südamelihase lõõgastumine. 32) Mis on pulss? Pulss on südame löögisagedus.(arteri seinavõnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel väljapaiskuv veri vastu aordikaart) 33) Nimeta inimese keskmine vererõhuväärtus. Süstoolne RR 120-130mm/Hg Diastoolne RR 60- 80mm/Hg 34) Milline on inimese normaalne kehatemperatuur mõõdetuna pärasoolest? 37 kraadi. 35) Kirjelda inimese kopsusid. Parem ja vasak kops, täidavad kogu rindkereõõne, jaotuvad sagarateks, kopsudes bronhid hargnevad, alveoolid, katab kopsukelme e. pleura. 36) Mis on hingamiselundkonna põhifuntsioon? Sisse- ja väljahingatava õhu liikumine ja gaasivahetus. 37) Mis toimub kopsualveoolide ja kapillaaride vahel? Gaasivahetus. 38) Kuidas toodab inimese organism soojust? 39) Millise elundi juurde kuulub erutustekke juhtesüsteem? Südame juurde. 40) Kuidas nimetatakse normaalset südametöö rütmi? Siinusrütm
Kopsu tipp ulatub kaelapiirkonda, ca 3 cm rangluust kõrgemale. Parem kops koosneb 3, vasak 2 sagarast, iga sagar segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, kus kulgevad närvid, vere ja lümfisooned. Bronhioolid hargnevad kopsusompudeks ehk alveoolideks. Hingamine organismi tasandil toimub tänu rindkere mahu muutustele. Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ning rindkereõõne seesmise pinna vahele jääb õhuke ja atmosfäärirõhust madalama rõhuga (alarõhuga) pleuraõõs. Seetõttu järgivad kopsud rindkere mahu muutusi passiivselt, sest neis pole lihaseid (!). Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased (kergitades rinnakorvi) ja diafragma (minnes kõhu suunas lamedamaks) kokku, suurendades seega rinnaõõne ruumala. Väljahingamisel on vastupidi: lihased lõtvuvad, rinkere langeb ja diafragma kumerdub kopsude poole, õhk surutakse välja
Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks. Viimased omakorda hargevad bronhioolideks 32.Rinnakelme Eristatakse kahte lestet: Seinmine pleura - katab rindkereõõne sisepinda ja diafragmakupleid Kopsupleura katab kopsude välispinda (kinnitub kopsu välispinnale) ja ümbritseb kopse sagarate kaupa ulatudes interloobiumitesse Pleuraõõs on inimkeha suuruselt teine seroosõõs, normaalselt on õõs teoreetiline, kuna pleuralestmed on kontaktis teineteisega: seinmine pleura ulatub vastu kopsupleurat, kuid ei ole normaalselt sellega liitunud võimaldades libisevat liikumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk.
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3
PLEURA- JA ASTSIIDIVEDELIKU ANALÜÜS Referaat valikaines Proovivõtt ja selle kvaliteedi tagamine Koostaja: Eliys Tomson IV kursus , 11. Rühm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Rinnakelme ehk pleura on siledapinnaline kahelestmeline membraan, mis ümbritseb mõlemat kopsu. Kopsupleura katab kopsu ja on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud ning ulatub sagarate vahele. Parietaalne ehk seinmine pleura katab rindkereõõne seinu. Kopsupleura ja parietaalse pleura vahelist pilujat ruumi nimetatakse pleuraõõneks, kus leidub vedelikku hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt on pleuraõõnes vähem kui 20 ml selget vedeliku. Peritoneum ehk kõhukelme on samuti siledapinnaline membraan, kuid mis vooderdab hoopis kõhuõõnt. Kõhukelme seinmine ehk parietaalne leste vooderdab kõhuõõne kõiki seinu. Kõhukelme seesmine ehk vistseraalne leste ümbritseb serooskestana kõhuõõnesiseseid elundeid
Sümpaatiline närvisüsteem on seotud seljaajuga: keskused asuvad I rinnasegmendist kuni III nimmesegmendini. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asetsevad peaaju tüveosas ja seljaaju ristluu osas. Kraniaalnärvidest on parasümpaatiliste närvikiududega varustatud III silmaliigutajanärv, VII näonärv, IX keeleneelunärv ja X uitnärv. Tähtsaim parasümpaatiline närv on uitnärv. Tema arvukad parasümpaatilised kiud innerveerivad kaela, rindkereõõne ja kõhuõõne elundeid. Paljudes kohtades moodustuvad nad koos sümpaatiliste närvidega n.ö põimikud (südame-, kopsu- ja kõhuõõnepõimik). 31 6.9. Kokkuvõte Pea - ja seljaaju keskuste ning nende poolt juhitavate elundite vahel eksisteerib mitte ainult otsene vaid ka tagasiside. Elunditest, mille talitus muutub keskustest saadetavate
Rõhugradiendi teke Atmosfäärirõhk on konstantne, gradiendi tekkeks tuleb kopsudes rõhku tõsta või langetada. Väljahingamise lõpp: rõhk kopsudes on võrdne atmosfäärirõhuga. Õhk voolab kopsudesse: Hingamislihaste kontraktsiooni tõttu suureneb ringkere maht ja tänu sellele langeb rõhk kopsudes ca 1 mmHg. Õhk voolab välja: Hingamislihaste lõõgastudes tõmbub kops jälle kokku ja rõhk ületab 1 mmHg võrra atmosfäärirõhku. RIndkereõõne mahu taastamine on passiivne: tänu pindpinevusele alveoolides ja kopsu elastsete kiudude tõmbepingele. Lihastöö hingamisel Sissehingamine: Diagfragma lamendub, roietevahelihased kontraheeruvad Väljahingamine: Diafragma lõõgastub, roietevahelihased lõõgastuvad. Pleuraõõs Pleuramembraan koosneb mitmest elastsest sidekoest, vooderdab rindkese sise- ja kopsude välispinda. Membraanide vahel on õhuke kiht pleuravedelikku, mis hoiab kopse vastu rindkereõõnt, lloob niiske
Vitaalkapatsiteet- maksimaalne sisse- või väljahingamisel vahelduv õhu maht Jääk- e. residuaalmaht- pärast maksimaalset väljahingamist kopsudesse jääva õhu maht Kollapsi- e. minimaalõhk- õhk, mis jääb kopsudesse kopsukoe retraktsioonil Totaalkapatsiteet- vitaalkapatsiteet + jääkmaht 39) Rõhk rinnaõõnes ja kopsudes. Õhkrinna mõiste ja tagajärg. Normaalselt pleuraõõnes välise atmosfääri suhtes negatiivne rõhk, et kopsud täidaksid rindkereõõne võimalikult äielikult. See negatiivne rõhk süveneb sissehingamisel (-1,0 kPa) ja väheneb väljahingamisel (-0,3 kPa). Kui välisõhu ja pleuraõõne vahel tekib õhuühendus kas läbi rindkereseina või bronhi, kaob plauraõõnes alarõhk ja kops vajub kokku. Tekib õhkrind ehk pneumotooraks. 40) Atmosfääriõhu ja alveolaarõhu koostis. Gaaside osarõhkude arvutamine. Atmosfääriõhk- 20,9 % O2, 0,03 % CO2, 79% N2 ja väärisgaase.
- toitainete bioloogiliseks oksüdatsiooniks vajalik õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse - ainevahetuse käigus eraldunud süsinikdioksiid eemaldatakse organismist. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele. Hingamisteed jagunevad: - ülemised hingamisteed: nina- ja neeluruum - alumised hingamisteed: kõik hingetorust allapoole jääv Sisse- ja väljahingamine toimuvad tänu rindkereõõne, pleuraõõne ja kopsude sisese mahu ja rõhu muutustele. See toimub tänu hingamislihaste tööle. Sissehingamisel välised roietevahelihased tõmbuvad kokku, rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm.rõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaarne rõhk (kopsusisene) tõuseb, ületab
vahel: toitainete bioloogiliseks oksüdatsiooniks vajalik õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ainevahetuse käigus eraldunud süsinikdioksiid eemaldatakse organismist. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele. Hingamisteed jagunevad: ülemised hingamisteed: nina- ja neeluruum alumised hingamisteed: kõik hingetorust allapoole jääv Sisse- ja väljahingamine toimuvad tänu rindkereõõne, pleuraõõne ja kopsude sisese mahu ja rõhu muutustele. See toimub tänu hingamislihaste tööle. Sissehingamisel välised roietevahelihased tõmbuvad kokku, rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm.rõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaarne rõhk (kopsusisene) tõuseb, ületab atm.rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja
rinnaõõnemaht suureneb - tekib negatiivne rõhk ning õhk tõmmatakse kopsudesse. Väljahingamisel vahelihas lõtvub ja kumerus taastub. NB! Lamades ulatub diafragmakuppel 5. roide kõrgusele. See teadmine aitab vältida maksa vigastamist pleuraõõne punkteerimisel ja dreneerimisel. Roiete vahel asuvad lihased. Välimised roietevahelised lihased on sissehingamislihased, tõstes roideid üles- ja ettepoole suurendavad rindkereõõne mahtu. Sisemised roietevahelised lihased, väljahingamislihased, soodustavad rindkereõõne mahu vähenemist ja passiivset väljahingamist. Pleuralestmete vahel valitsev alarõhk tagab kopsude liikumise ja on hingamismehaanika põhitegur. Õhu tungimisel pleuralestmete vahele (pleuraõõnde) surub õhk kopsu kokku, kops kollabeerub. Sellist olukorda nimetatakse pneumotooraksiks. Hingamise abilihased on kaela-, õlavöötme- ja kõhulihased. Kaela- ja õlavöötmelihased tavaliselt
annaabi.ee 
