Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb ja kopsudes muutub atmosfäärist rõhk kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja on toimunud väljahingamine. Pneumotooraks ehk õhkrind tekib siis, kui rikutakse pleuraõõre hermeetilisus. Kui õhk satub pneumotooraks võib olla ühe-või kahepoolne. Ühe siis kui mingi valjäastpoolt on tekkinud vigastus.......... korral. Seestpoolt võib ka: pikaajaline põletikuline protsess, õhk pääsab kopsude poolt pleuraõõnde. ...........Kui mõlemad kelmed on läbistatud, siis on ühendus kopsukoe ja atmosfääri vahel. Kui pleuraõõne hermeetilisus on rikutud, siis hakkab õhk pleuraõõnde kogunema ja seal ei ole enam negatiivne rõhk, ta läheb sinna väga kergesti, sest negatiivses suunas läheb õhk kergesti, hakkab pleuraõõnde kogunema ja see omakorda, see positiivne rõhk pleuraõõnes, põhjustab pleurasurvet kopsudele, kuni nii kaugele, et teine kops langeb kokku
Rindkereõõne ruumala väheneb pikisuunas. Lõtvudad välised roietevahelised lihased, seesm roietevah lih tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ka rindkereõõne ruumala väheneb ka klgsuunas. Rõhk rindkere õõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb, kopsudes muutub atmosfääri rõhust kõrgemaks ning õhk surutakse kopsudest välja. Pneumotooraks e õhkrind tekib kui rikutakse pleuraõõne hermeetilises, õhk satub pleuraõõnde. Pneumotooraks võib olla 1- ja 2-poolne. 1-poolne, ku vigastuse tõttu on väljastpoolt tekkinud ühendus pleura ja atmosfääri vahel. Seestpoolt võib pneumatooraks ka tekkida, aga see on haruldasem, võib tekkida pikema põletikulise protsessi korral (nt tuberkuloos). Läbistav e 2-poolne pneumotooraks mõlemad kelmed läbistatud, olemas ühendus kopsukoe ja atmosfääri vahel. Kui pleuraõõne hermeetilisus rikutud, hakkab õhk pleuraõõnde kogunema ja rõhk pole enam negatiivne
permeaabelsus, vereplasma ja pleura- või siis peritoneaalvedeliku onkootne rõhk, vedeliku resorptsioon lümfiteede kaudu, õõnes olev alarõhk ning kapillaarides olev hüdrostaatiline rõhk. Vedeliku tekke ja imendumise tasakaalu häirumise korral koguneb vastavasse õõnde liigselt vedelikku. Vedeliku asukoha järgi nimetatakse seda kas astsiidivedelikuks, kui ta koguneb peritoneaalõõnde, või pleuravedelikuks, kui ta koguneb pleuraõõnde. Vedeliku analüüsimine omakorda võimaldab kindlaks teha liigse vedeliku kogunemise põhjuse, mistõttu on uuritud erinevaid vedeliku parameetreid, mida oleks võimalik kasutada diagnostikas. Pleura- ja astsiidivedeliku analüüs Pleuravedelik Pleuraefusioon on patoloogiline vedeliku kogunemine pleuralestmete vahel ehk pleuraõõnes 1. Sellisel juhul koguneb vedelikku hulkades, mis on nähtav kliiniliste uurimismeetoditega või võib põhjustada patsiendile vaevusi
Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum pleuraõõs, milles leidub natuke seroosset vedelikku, mis vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude allservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piirudest, seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised siinused. Pleuraõõnes õhku pole ja rõhk on seal negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole. Rinnaõõne traumade korral, kui vigastatakse pleurat ja õhk satub pleuraõõnde, tekib õhkrind ehk pneumotooraks. Seejuures ühtlustub rõhk kopsudes ja pleuraõõnes ja kops langeb kokku ning enam hingamisest osa ei võta. Kui vigastused veri langeb pleuraõõnde, tekib hemotooraks. Keskseinad ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel rinnaõõnes paiknevad elundid. Eest piirab seda rinnak, tagant lülisamba rinnaosa, alt vahelihas ja külgedelt keskseinandikelme. Füsioloogia: Hingamine on protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb
Kopsud - hea verevarustusega Kapillaarid ja lümfipilud on laiemad kui täiskasvanul võrreldes täiskasvanuga lapsel on kopsudes suhteliselt palju verd ja vähe õhku. See on eelduseks vedeliku kogunemisele kopsudesse turse korral. Kuna rindkere liikuvus on väiksem ja hingamine seetõttu pindmisem, tekivad kergemini kopsupõletikud. Kopsupõletik põhjustatud pneumokoki poolt. Kopsukelme ehk pleura on väga õhuke ja pleura õõs on kergesti väljavenitatud, juhul kui pleuraõõnde on vedelik välja kogunenud. See põhjustab omakorda põhjustab survet südamele ja veresoontele, see võib neid normaalsest asendist kõrvale nihutada. Hingamisakt ja selle osad, mehhanism Hingamisakti osad: 1) Väline ehk kopsuhingamine st õhu liikumist atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal õhu liikumist ja vastupidi väljahingamisel alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport hapnik imendub(difundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse
atmosfääri rõhust kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja. Sügava sisse-ja väljahingamise ajal tänu hingamisabilihastele saab rindkere õõne ruumala muutuda veelgi ulatuslikumalt. Pneumotooraks e õhkrind on olukord kus pleuraõõne hermeetilisus on rikutud (on tekkinud ühendus pluraõõne ja atmosfääri vahel). See ühendus võib olla väljastpoolt kuid ka seestpoolt, või mõlemad korraga. Väljastpoolt nt. torkehaavade korral või roie on tunginud trauma korral pleuraõõnde. Ühendus on tekkinud väljastpoolt: pleuraõõnes on negatiivne õhk ja atmosfääri rõhk on kõrgem, õhk hakkab pleuraõõnde liikuma ja surub 1 kopsud kokku (kopsud kollabeeruvad). Kui kops on kokku surutud, siis ta ei saa enam hingamisest osa võtta ei saa. Sel juhul tuleb pneumotooraks peatada. 3. Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud ja -mahtuvused.
vähesel määral seroosset vedelikku. See vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude alaservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piiridest. Seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised - siinused. http://www.mesothelioma.uk.com/images/pleura%5B1%5D.jpg Pleuraõõnes õhku ei ole ja rõhk on seetõttu negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole. Rinnaõõne traumade korral, kui vigastatakse pleurat ja satub õhk pleuraõõnde, tekib õhkrind ehk pneumotooraks. Seejuures ühtlustub rõhk kopsudes ja pleuraõõnes ning kops langeb kokku ja hingamisest osa ei võta. Kui vigastusel valgub veri pleuraõõnde, tekib hemotooraks. KESKSEINAND mediastinum Keskseinandiks nimetatakse ruumi, mida täidavad kahe kopsu vahel rinnaõõnes paiknevad elundid. Eest piirab seda rinnak ja osaliselt roiete kõhred, tagant - lülisamba rinnaosa, alt - vahelihas, külgedelt - keskseinandikelme
vedelike üledoseerimisega. Kaalu, vedeliku bilansi ja uriini mõõtmised on tavaliselt vajalikud ravi alguspäevadel. Psühhosotsiaalne seisund Pikaajaline kroonilise haiguse süvenemine võib tekitada surmahirmu. Patsient võib olla sõltuv igapäevasest abist, elumiljöö võib olla piiratud pikka aega kestnud hingamisraskuste tõttu. Õhkpatsiendi põetus Spontaansest ehk iseeneslikust pneumotooraksist kõneldakse siis, kui kopsukelme sisekesta tekib auk, mille kaudu välisõhk pääseb pleuraõõnde. Kuna pleuraõõnes on negatiivne rõhk, langeb kops kokku. Ventiilpingeline pneumotooraksi korral pääseb õhk sissehingamise ajal pleuraõõnde ja ventiilmehhanism takistab õhu väljumist. Seisund võib kiiresti muutuda eluohtlikuks, kui kops langeb kokku ja keskseinand liigub rõhu mõjul tervele poolele. Hingamine ja vereringe Jälgimine Hingamine on raskendatud ja võib esineda köhaärritus. Ventiilpingelise pneumotooraksi
kestus pikem. Multiresistentse e. mitmele ravimile allumatu tuberkuloosi ravi kestab 1,5-2 aastat. Rakendatakse ka üldst ravi - köhapärssivad ained, kaasuvate haiguste ravimine, alkoholitarvitamise ning suitsetamise keeld. Kirurgilist ravi (kahjustatud kopsuosa eemaldamine) kasutatakse suhteliselt vähe. Tüsitused Tuberkuloosi tüsistustena on olulisemad kopsuverejooks, empüeem, pneumotooraks (kaverni läbimurdmisel pleuraõõnde), pulmokardiaalne puudulikkus, sekundaarne amüloidoos, kõrituberkuloos ja sooletuberkuloos (esinevad haavandid risti soole pikiteljega) Ennetamine Tähtsaks komponendiks tuberkuloosi ennetamisel on range söögikordade reziimi järgimine. Ärge lahkuge homikuti kodust tühja kõhuga. Vältige kuiva toitu. Kasutage lõunapausid täielikult ära. Peale tööd kodus heitke tunniks või pooleteiseks pikali. Tööst vaba aeg ja
Patsientidel sageli kirjeldatud pidev valu, mis võivad erineda igavus koos põhjuseks põletik. Kui kuiv pleuriit kaasneb mõne teise haigusega, siis lisanduvad kirjeldatud tunnused selle teise haigusega seotud vaevustele. 1.2. Märg pleuriit (pleuritis exsudativa) Märg ehk eksudatiivne pleuriit jaguneb veel omakorda kolmeks erinevaks liigiks, mille kõigi põhitunnuseks on vedelik pleuraõõnes. (Jaanson 1996.) Serofibrinoosne pleuriit on pleuralestmete põletik vedeliku kogunemisega pleuraõõnde. Iseseisva haigusena esineb ka see väga harva, kuid võib seostuda järgmiste haigustega: kopsupõletik, tuberkuloos, kopsuinfarkt, kopsukasvaja, kopsuvälise lokalisatsiooniga kasvajad, kõhunäärmepõletik, reuma. (Kristman 1978.) Tavaliselt on kliinilised ilmingud põhjustatud haigusest, mille tõttu märg pleuriit tekkis. Kopsupõletik toob kaasa palaviku, külmatunde, valu rindkeres, hingelduse, higistamine, röga ja köha
(minnes kõhu suunas lamedamaks) kokku, suurendades seega rinnaõõne ruumala. Väljahingamisel on vastupidi: lihased lõtvuvad, rinkere langeb ja diafragma kumerdub kopsude poole, õhk surutakse välja. Sügaval hingamisel kaasneb ka tesite lihaste töö (nt kaelalihased, kõhulihased jt). Kopsud järgivad pleuraõõne alarõhu tõttu rindkere mahu vastavaid muutusi. Seetõttu on arusaadavad ka järgmised juhtumid: 1) kui rindkere vigastamisel õhk pleuraõõnde tungib, langevad kopsud kokku (alarõhk kaob); niisugust olukorda nimetatakse õhkrinnaks ehk pneumotooraks'iks; 2) kui mingil põhjusel lähevad hingamislihased krampi (nt teetanuse korral), ähvardab lämbumine. Kopsude mahud ja mahtuvused Rahulikul hingamisel vahetub kopsudes ca 0,4 0,5 liitrit õhku, seda mahtu nimetatakse hingamismahuks. Osa sellest õhust täidab ülemised hingamisteed, aveoolideni jõuab ca 0,3 l õhku
interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Selle tagajärjel kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes suureneb ning ÕHK SURUTAKSE VÄLJA. Väljahingamist loetakse passiivseks protsessiks. Kopsu pleuraõõne hermeetilisuse rikkumisel rõhud väliskeskkonnas ja pleuraõõnes võrdsustuvad (NB! Normaalselt on pleuraõõnes rõhk atmosfäärirõhust madalam ja nüüd tungib õhk pleuraõõnde surudes pleura sisemisele lestmele ja sealt edasi kopsukoele). Nii võib pleura vigastuse tagajärjeks olla tõsine hingamishäire. Seega on hingamises osalevateks lihasteks roietevahelised lihased ja diafragma; hingamise abilihasteks õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahuolekuhingamise juures abilihased ei osale. Kopsude inspiratoorsel laienemisel juhitakse atmosfääriõhk haruneva torude süsteemi kaudu gaasivahetuspiirkondadesse. Trahhea kaudu jõuab õhk mõlemasse peabronhi ja
kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip); 2 rõhumõõtmissüsteem (loputamisseade, NaCl, survekott, kolmikkraan); rõhumõõtmisliin monitoriga ühendamiseks ohud nakkus; verejooks kanüülist; arteri tromboseerumine; emboolia 9.Pleuradrenaaz pleuradreeniga eemaldatakse pleuraõõnde kogunev vedelik (mäda, veri) või kopsudest, haavast pleuraõõnde pääsev õhk näidustus pneumo- ja hemotooraks õe ülesanded patsiendi ja vahendite ettevalmistamine; sobiva asendi saavutamine (seliliasend, punktsioonipoolne käsi tõstetakse üle pea), monitooring vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad drenaazipiirkonna ääristamiseks; skalpell; Crile`i klemm, käärid, trokaarkateeter vastavalt arsti soovile; 2 voolikuklemmi; õmblusvahendid, niit, liimside;
Põletikulised o Kopsupõletik viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes. o Bronhiit äge või krooniline põletik bronhides. Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused (KOK) pöördumatu protsess bronhides, kus bronhide valendik on ahenenud, tekib hingamisraskus. Krooniliste kopsuhaiguste tagajärjel. Pleura haigused e. pleuriidid Pleuriit on pleura e. kopsukelme põletik tekib vedelik pleuraõõnde. Tavaliselt kopsupõletiku tüsistus. Äge bronhiit - hingamisteede limaskesta äge põletik, tekib limaskesta turse ja sellega koos suurenenud rögaeritus. Kopsuturse - veenirõhu tõusul tekkiv vedeliku kogunemine kopsukoe rakuvaheruumi ja alveoolidesse. Kopsutuberkuloos - Tuberkuloosihaiguse põhjustaja on mikroob Mycobacterium tuberculosis. Levib piisk- ja tolmunakkusega. KARDIOVASKULAARSED HAIGUSED
17. Ekspiirium Sissehingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku 18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne 19. Mõisted Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamismaht Sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul Pneumotooraks Pleuraõõnde tekkinud õhk tekitab õhkrinna Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Hapnikuvaegus kudedes 20. Arvväärtused Hingamissagedus Täiskasvanul n: 15-20x', m: 12-15x Vastsündinul 60x' ' Hingamismaht Täiskasvanul 0,5L Kopsude eluline maht5L 21. Hingamiskeskus
märjad räginad, vereanalüüsis põletiku tunnused, SR tõus. PLEURIIT: kopsukelmete põletik. On põletiku tagajärg mitte eradi haigus. Nt.kopsutrauma tagajärg. Inflektioon satub kopsukelmele kas kopsust või vere kaudu, harvem keha välispinnalt (trauma). Kuiva pleuriidi teket saab seostada kopsupõletiku, kopsuinfarkti, kospuvähiga, tuberkoloosiga. Pleural on kaks lestet: kopsupoolne ning rindekerepoolne. Põletiku korra tekib pleuraõõnde veresoonte läbilaskvuse suurenemisest (rakud põletikus). Pleuraõõs- hoiab sobivat õhku. Kaebused: valu, mis tugevne köhimisel ja sügavamal hingamisel, võib kiirguda õlga, kaela, ülakõhtu. Palavik, hingeldus (rohke vedeliku puhul pleuraõõnes), kuiv köha. Ps: kopsud-pneuma. KOK etioloogia?KOK-krooniline obsruktiivne kopsuhaigus. Süvenev haigusseisund, mis avaldub hingamisraskustena, hilisemas faasis ka südamepuudulikkusena. Avaldub tavaliset keskeas.Enamlevinud meeste seas
atmosfääri rõhust kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja. Sügava sisse-ja väljahingamise ajal tänu hingamisabilihastele saab rindkere õõne ruumala muutuda veelgi ulatuslikumalt. Pneumotooraks e õhkrind Pneumotooraks on olukord kus pleuraõõne hermeetilisus on rikutud (on tekkinud ühendus pluraõõne ja atmosfääri vahel). See ühendus võib olla väljastpoolt kuid ka seestpoolt, või mõlemad korraga. Väljastpoolt nt. torkehaavade korral või roie on tunginud trauma korral pleuraõõnde. Ühendus on tekkinud väljastpoolt: pleuraõõnes on negatiivne õhk ja atmosfääri rõhk on kõrgem, õhk hakkab pleuraõõnde liikuma ja surub kopsud kokku (kopsud kollabeeruvad). Kui kops on kokku surutud, siis ta ei saa enam hingamisest osa võtta ei saa. Sel juhul tuleb pneumotooraks peatada. 3. Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud ja mahtuvused. Loe raamatust!!
teel. Jaguneb 4 perioodi: 1. katarraalne periood ( 2 ndl) ninaneelust eritub lima 2. lisandub hooköha, lõpeb oksendamisega 3. lisandub repriis ( kimedakõlaline sissehingamisraskus kõri spasmi tõttu) 4. paranemisperiood Kestvus kuni 3,5 kuud. Ravi sümptomaatiline Pleuriit e. Rinnakelmepõletik - kopsupõletik haarab kopsukoe ja areneb kopsukelmele või keskseinandile. Pleuravalu, valulik sissehingamine tekib vedeliku kogunemisest pleuraõõnde. Ravi statsionaarne ja antibakteriaalne. 7. Koolieeliku nohu, kuidas vältida teiste laste nakatumist rühmas. Vastuvõtlikkuse uuringud näitavad, et nohu levik toimub suuresti käte vahendusel, kus sõrmedega urgitsetakse nina ja hõõrutakse silmi. Aerosooli osakesed lendavad ka otse hingamisteedesse. Mõningal määral võib rinoviirusinfektsioone vähendada ka hügieenivõtetega. Infeksioosset nohu ei saa peale nuuskamise ravida. See on tõhusaim
* esineb ka kopsuemfüseemi ja astma puhul. Asfüksia korral esmalt tekib inspiratoorne, siis ekspiratoorne düspnoe. 9. Eupnoe ja tahhüpnoe- Eupnoe- normaalne rütmiline hingamine. Tagatakse veres normaalse CO2 sisaldusega. Pneumotooraks (pneumothorax) e. õhkrind õhu või gaasi esinemine pleuraõõnes. Tekkepõhjus: 1. rindkere seina läbivad traumad 2. kopsukoe rebenemisel tuberkuloosi, abstsessi, emfüseemi, gangreeni jm. tagajärjel 3. õhu tahtlikul viimisel pleuraõõnde ravi eesmärgil. Kompensatoorsed muutused: * hapnikupuudust püütakse kompenseerida ventilatsiooni tõhustamisega (tahhüpnoe), hapniku transpordi parandamisega (tahhükardia). * kopsuringe takistusest tingituna venosse vererõhu tõus. Kliiniliselt esmalt kahvatus, mis hiljem asendub tsüanoosiga. 10. Isostenuuria- 11. Maksa kahjustus ja spetsiifilised ensüümid- Maks on võimeline suurel määral taastuma (70% kahjustus max). Võib tekkida maksarasvumine, kapseldumine
vigastamist pleuraõõne punkteerimisel ja dreneerimisel. Roiete vahel asuvad lihased. Välimised roietevahelised lihased on sissehingamislihased, tõstes roideid üles- ja ettepoole suurendavad rindkereõõne mahtu. Sisemised roietevahelised lihased, väljahingamislihased, soodustavad rindkereõõne mahu vähenemist ja passiivset väljahingamist. Pleuralestmete vahel valitsev alarõhk tagab kopsude liikumise ja on hingamismehaanika põhitegur. Õhu tungimisel pleuralestmete vahele (pleuraõõnde) surub õhk kopsu kokku, kops kollabeerub. Sellist olukorda nimetatakse pneumotooraksiks. Hingamise abilihased on kaela-, õlavöötme- ja kõhulihased. Kaela- ja õlavöötmelihased tavaliselt toetavad käte tõstmist ja tõstavad fikseeritud käe korral rindkeret, seetõttu võetakse need lihased appi hingamishäirete ja kehalise pingutuse korral. Seepärast tuleb hingeldavale patsientidele tagada võimalus käsi toetada. Hingamise reguleerimine Hingamiskeskus
annaabi.ee 
