1) Mida tähendab renessanss ja kus see alguse sai? 2) Kes olid tuntumad suurkujud sellel ajastul? (2) 3) Mis sündis 14. sajandil ja millega seda võrreldi? 4) Mis pille kasutati? 5) Mis arenes välja seoses usupuhastusega 16. sjandil? Milline on sinu arvates renessansiajastu muusika ja mille poolest see erineb keskaja muusikast? Iseloomusta seda kuulatud palade põhjal. Keskajal kasutati ainult löökpille ja häälitsusi. Renessansiajastul aga tekksid kaunid meloodiad mõndade silpidega. Leia õpitu (ka teistes õppeainetes) põhjal tõestusi viitele, et vastavalt humanismi põhiideele hakati renessansiajastul väärtushinnangute andmisel lähtuma inimesest. Iseloomulik humanistlik maailmavaade - väärtustati inimest, tema erilisust, isikuvabadust. Inimest kujutati realistlikult, väärtustati maiseid rõõme. Õpetus asendus arutlusega. Nimeta kolm huvitavamat seika, mida renessansiajastu (muusika) kohta teada said.
nad lõpuks abielluvad ja jäävad maale elama, sest see on puhas ja rikkumata keskkond, oma loomult jumalaid kummardavad, eeskujulikud, abivalmid, heatahtlikud. Päris vanast folkloorsest osast on vähe säilinud, sest seda ei hinnatud. Kui kiri loodi, hakati üles tähendama alguses religioosseid tekste ja ametnikke-valitsejaid kiitvaid tekste. Töölaulud, itkud ehk leinalaulud vähe. Nad kasutasid saturnilist värssi, silpidega mängimine. Algusaegadel võeti eeskuju kreeklastelt. Kirjapaneku aeg ligi 3saj eKr, 4- 5sajandit hilisem kui kreeka kirjandus. Rooma kirjandus jäi oma temaatikalt kreeka omale alla, ei käsitletud nii palju ühiskondlikke probleeme, kuid see-eest keskenduti rohkem üksikisiku sisemaailma kujutamisele.
He/she/it is going He/she/it is not going Is he/she/it going? are not Are We/you/they are making We/you/they making? making we/you/they NB! ERANDID! · Verbidel, mis lõppevad e-ga kaob, -ing lisamisel e ära. take - taking make making · Lühikeste silpidega verbidel kahekordistub kaashäälik. get - getting swim - swimming · Y-ga lõppevatel verbidel, y ei kao ära. study - studying cry crying · . -die / tie / lie muutuvad dying / tying / lying Kestev olevik väljendab: · Tegevust või muutust, mis toimub antud hetkel ega pole veel lõppenud. I am making a cake at the moment. I can´t help you right now, I am working.
Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Ood- ballaadi, poeemi pidlik ülistuslaul Pastoraal õnnerikas karjaselaul Epigramm e pilkelaul 1. Silbilisrõhulise luule värsimõõdu e meetriumi kujundavad värsijalad. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsi tõusud e värsirõhud, rõhuta silpidega aga värsi langused e värsirõhkude vahed. Värsi tõusude ja languste e värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi. Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. 2. Värsimõõdud koosnevad üht või mitut tüüpi värsijalgadest liht või liitmõõtudest.
Sõnades süüa, lüüa, müüa, tuleb häälikujärjendit üü hääldada üi. Sõnaalguline jä-on sõnades jätkama, jätkuma, jänn JA jändama. Rõhk, välde, palatalisatsioon. Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel. Rõhu põhiülessanne on muuta kõne rütmiliseks. Eesti keeles on sõnarõhk tavaliselt esimesel silbil. Kõnetakt Rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Eestikeeles on kõnetakte kolme liiki ühe(kass)-, kahe(rau-da)-ja kolmesilbilised(ki-ri-kus). Ühesilbilised kõnetaktid on alati kolmandas vältes. Kõnetakt Välde Näited Ühesilbiline kõnetakt III soe, liiv, lai, suu, post, sarv Kahesilbiline kõnetakt I pesa, kana, idu, rida, asi, isa II tubli, kaunis, tütar, lammas
vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Kõnetakt ÜHESILBILISED KAHESILBILISED KOLMESILBILISED /-/ /-u/ /-uu/ Maa Ti-bu To-re-da Sall Va-na E-lu-kas Vaas Märkus: siin tabelis ja edaspidi on allajoonitud silbid rõhuga silbid ja ilma märgistuseta silbid rõhuta silbid.
Kõik pikad silbid vastanduvad lühikestele, ülipikad nii pikkadele kui lühikestele silpidele. Kui sarnaste tunnustega keeleosakeste (nt silpide) vaheldumine on korrapärane, tekibki ühtlane kõnerütm, mis on luule põhitunnuseks. Seega lähtub luule keele rütmilistest eeldustest. VÄRSISÜSTEEMID JA -MÕÕDUD Silbirõhulise luule värsimõõdu e meetrumi kujundavad värsijalad (kõnetaktid). Värsijala loob rõhuline silp- värsijala tuum, millega liituvad rõhuta sibid. ! Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsitõusud e värsirõhud, rõhuta silpidega aga värsi langused e värsirõhkude vahed. ! Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. Värsimõõdud--> lihtmõõdud ! ! -> liitmõõdud Ühes luuletuses esineb vahel mitmeid värsimõõte, neid võib ka erineval tõlgendada. Peamised värsijalad on järgmised: ( värsi tõus, langus) (/üks värsijalg/) TROHHEUS!! ! ! ! ! ! !
võimed ja kõnekultuur on nendel lastel madalamad. Aleksia lugemishäire, seotud sensoorse afaasiaga, Wernicke ala kahjustuse tagajärg Agraafia kirjutamishäire, seotud motoorse afaasiaga Akalkulia arvutamishäire EEG elektroentsefalograafia, meetod, kus registreeritakse aju biovoolu. Närvikude on erutuv kude, mille tegevusega kaasnevad biovoolud. Kasutusele võttis Berger 1929.a. Eristatakse erineaid võnkeid: , , ,. Kõne areng: Laps hakkab oma silpidega häälitsema 6.-7. elukuul, samuti kuulab ta tähelepanelikult täiskasvanu kõnet ja jälgib selle suud. 8.-9. elukuul hakkab kasutama silpide kombinatsioone, luues selliselt oma keele. 9.-10. kuul hakkab ütlema esimesi sõnu ning saab ise aru mõnekümnest lihtsamast sõnast. Järgneva paari kuu ajal hakkab täitma lihtsamaid sõnalisi korraldusi. Seega on esimese eluaasta lõpp selleks perioodiks, kus lapsel hakkab arenema teine signaalsüsteem, mille signaaliks on sõna
tekstidest ning lugejast c) Poststrukturalism i. Põhiobjektiks on mittestruktuur d) feministlik kriitika e) postkolonialistlik kriitika 7. Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses? 8. Luule värsisüsteemid ja mõõdud · Silbirõhulise luule värsimõõdu ehk meetrumi kujundavad värsijalad (kõnetaktid). a) Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum i. Sellega liituvad rõhuta silbid b) Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsi tõusud e värsirõhud; rõhuta silbid täidavad värsilangused e värsirõhkude vahed c) Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulist luulet ühtlustatud silbiarv d) Ühesilbilise sõnaga saab täita nii värsi tõuse kui langusi e) Silprõhulises luules on nii mitu värsijalga, kui palju seal on tõuse i. Vahel rõhutatakse mõnda tõusu tugevamini kui teisi.
kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi. Värsijalg - värsimõõdu reeglipäraselt korduv üksus. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsitõusud, rõhuta silpidega aga värsilangused. Värsi tõusude ja languste ehk värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi. Seda võib saavutadda nii sisetundele toetudes kui ka värsimõõtu teadlikumalt jälgides. Kuna värsirõhkude ja ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. Rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust,
Foneetiline transkriptsioon kõne foneetiliselt täpse ülesmärkimise süsteem · IPA International Phonetic Alphabet rahvusvaheline foneetiline tähestik · SUT soome-ugri transkriptsioon · SAMPA Speech Assessment Methods Phonetic Alphabet - arvutile kohandatud lihtsustatud foneemne transkriptsioon 20. Mis on kõnetakt? Nimeta kolme liiki kõnetakte (näited). Rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega moodustab kõnetakti lah-ku-ma Eesti keeles on kolme liiki kõnetakte: ühesilbilised (maa, kass, sai) kahesilbilised (e-du, koo-li, pe-sa) kolmesilbilised (sõ-bra-le, ka-va-ler) Kui sõna on pikem (st nelja- või enamasilbiline), siis koosneb mitmest kõnetaktist (vas-tas)-(ti-ku-ne)
Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi. b. Värsijalg - värsimõõdu reeglipäraselt korduv üksus i. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsitõusud, rõhuta silpidega aga värsilangused. Värsi tõusude ja languste ehk värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi. Seda võib saavutadda nii sisetundele toetudes kui ka värsimõõtu teadlikumalt jälgides. Kuna värsirõhkude ja ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. 14
(mängib kätega, siputab energiliselt). 5-6.elukuul saab istuda ilma toeta, hoiab mõne sek ise asju käes, pistab neid suhu, püüab maailma tundma õppida! 7ndal kuul sageli õppivad roomamist. 7-8 kuuselt tõuseb toe abil püsti, 9ndal proovib seista ilma toeta, 10ndal seisab, 11-12 kuuene õpib käima! 6.eluaastal toimub liigutusmeele arengus murre, oskab teha põhilisi harjutusi. Kõne areng Hakkab silpidega häälitsema 6-7ndal elukuul samas kuulab täiskasvanuid. 8-9.elukuul kasutab silpide kombinatsiooni, luues oma keele, 9-10.kuul ütleb esimesi sõnu ning saab aru lihtsamate sõnade tähendusest. 1-aastaselt areneb sõnakasutus. Kõne areng kuni 5-eluaastani. Rääkimine ehk diferentseeritud artikulatsioon. Kõnekeskust moodustavad ajukoore piirkonnad (vasakus ajupoolkeras): Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke ala oimusagaras
1) Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) 2) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) Prosoodia: Pikkus, ehk kvantiteet väljahääldamise aeg millisekundites Rõhk kõneüksus, mida rõhutatakse Pearõhk Toon keeleüksuse (nt silbi) kõrgus võrreldes teiste silpidega Intonatsioon toonimuutus lause tasandil Morfeem väikseim tähendusega üksus (käändelõpp, mitmuse lõpp jne) 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte Sünteetilised palju Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit
järgneb langus madala toonini (H*+L). Selline intonatsioon esineb nii väit- kui küsilausetes. Küsimuste puhul esineb sagedasti toonikontuuris ka nn "ülesastumise" (^H*+L). Küsimuste puhul on tendents kasutada kõrgemat põhitooni. Eelkõige spontaanses kõnes kasutatakse nt tagasiside ootamise märgina või muul eesmärgil fraasi või lause lõpus ka tõusvat intonatsiooni (L*+H%). Lisaks on tavalised madalate rõhuliste silpidega mustrid ja nn "allaastuv" intonatsioon. 50. Mis on toon? Tooge näiteid toonikeelte ja tooniaktsendikeelte kohta! Kõnes esinev helikõrguste muutumine ajas: sõnameloodia e toon. Sõnatooni puhul määrab erinev toon samasuguse häälikulise koostisega sõnade tähenduse toonikeeled ja tooniaktsendikeeled Toonikeeltes eristab sõnade tähendusi helikõrgus hiina (4 tooni), tai (5 tooni) ja vietnami (6 tooni), joruba (Nigeeria) ja mitmed bantu keeled
positsioonides, olla eri pikkustega, omavahel kombineeruda ja üksteist mõjutada. Häälikuüleste nähtuste uurimine: - Rõhk (seotud silbiga, mis kannab rõhku sõna ulatuses või lause kontekstis ka sõnarõhk) - Kvantiteet (häälikupikkus) - Kõnemeloodia ehk intonatsioon (pikema lausungiga seotud, sõna ulatuses võib meloodia muutuda, toon võib kuuluda kokku rõhuliste silpidega – aktsent Mida inimesed teevad, kui nad räägivad või kuulavad kõnet? - Kõige lihtsamas suhtlusahelas (= kõneakt) on kõneleja (kas räägin omaette või teisega) ja kuulaja (kas enda või teise kõrv). - Kõnelemine algab peast. Ajus tekib mõte, mida kõnega kuulajale väljendada ja liigub mööda motoorseid närve kõneelundite poole. Elundite koostöös vormitakse mõte
erinevaid tunnuseid: kõnelõikude (häälik, silp, sõna ja lausung) kestust, hääle kestust ja valjust. Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. 30. Toon, toonikeeled Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina) 31
arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Kõrva ehitus, vt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid) Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil.
öppida“ (1795). Pakkus aabitsas esmakordselt ilmalikke, lapsele eakohaseid lugemispalu, jätkates ja toetades Arveliuse poolt tehtud algatust. Siiski ei rõhuta Masing mõisavanematele meelepärast alandlikkust ega sõnakuulelikkust, nagu Arvelius seda tegi, vaid õpetab üldinimlikke kõlbluspõhimõtteid. Masingu aabits 36-leheküljeline, sisaldab: lugemismaterjalid (tähestik tähenimede ja silpidega; õpetussõnad; 10 käsku; palved ja mõni jutuke), korrutustahvel, numbrite kirjutamise õpetus kuni neljakohaliste arvudeni. Masingu aabitsajuttude süžeed on rahvusvahelised, lapsepäraselt ja ladusasti ümber jutustatud. Aabitsas on kaheksa õpetliku sisuga jutukest, kus hoiatatakse lapsi ülekohtu, varguse, järelemõtlematute tegude, suitsetamise ning loomade-lindude piinamise eest. Masingu aabits
loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Kõrva ehitus vt nt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid) Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega(väljahääldamine). (Kaua aega arvatai, et rõhk ongi seotud ainult artikuleerimisega ei vasta tõele). Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. On keeli, milles toon eristab tähendust
Pikkus ehk kvantiteet väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Oluline, kui see eristab töhendust. Rõhk sõna mingi osa rõhutamine võrreldes sama sõna teiste osadega, kas hääle tugevusega, helikõrgusega või rõhutatuna artikuleerimisega. Nt silbi rõhutamine. Kinnistunud pearõhk keeles on rõhk kindlal kohal sõnades. Nt eesti keeles on kinnistunud pearõhk sõna alguses 1. silbil. Toon mingi üksuse heli kõrgus suhtes ümbrusega, näiteks sama sõna teiste silpidega. Intonatsioon toonimuutus lause tasandil. Protokeel algkeel, keel, millest teised keeled arenenud on. Substraat keelekontaktis surnud keel. Nt galli keel prantsuse keele tekkimise protsessis. Adstraat keelekontaktis mõjutav keel. Nt ladina keel prantsuse keele tekkimise protsessis. Superstraat keelekontaktis tekkiv uus keel. Nt prantsuse keel prantsuse keele tekkimise protsessis. Kvantiteedikeel keel, milles eristatakse hääliku pikkuseid.
millisekundites. Vajalik rääkida siis kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks) Rõhk on mingi sõnaosa (nt. Silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt.silpidega) kas helikõrguse, hääle tugevuse või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (eestik. 1. Silp) Prnts.k ei ole pearõhk kinnistunud, kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on keeleteaduses mingi üksuse nt.silbi heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt. Sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt. WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. Kategooriline taju.
Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna või sõnade algust. Eesti keeles rõhk on tavaliselt esimesel silbis. On keeli, kus rõhk on viimasel silbis nagu prantsuse keeles. Maailmas on ka keel, kus rõhk võib sõnas liikuda. Näide: ó, ó; tráktorist (ta tuli traktorist), traktoríst (kes? traktorist). Kõnetakt Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus. Kõnetakt moodustab rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Eesti keele sõnad koosnevad 3 tüüpi taktidest: 1. Rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp. Näide: e-ma, ko-du. 2. Kõnetakt, kus rõhulisele silbile järgneb 2 rõhuta silpi. Näide: ta'|ha|vad, lä'|he| vad. 3. Mis koosneb ühe silbilistest sõnadest. Näide: mis on. Ühesõnaslised silbid moodustavad võõrsõnades : a. Kus silpi alustab rõhutu ja millele järgneb rõhuline. Näide: pankett. b
I am speaking I am not speaking Am I speaking? He/she/it is going He/she/it is not going Is he/she/it going? We/you/they are making We/you/they are not making Are we/you/they making? NB! ERANDID! · Verbidel, mis lõppevad ega kaob, ing lisamisel e ära. take taking make making · Lühikeste silpidega verbidel kahekordistub kaashäälik. get getting swim swimming · Yga lõppevatel verbidel, y ei kao ära. study studying cry crying · . die / tie / lie muutuvad dying / tying / lying Kestev olevik väljendab: · Tegevust või muutust, mis toimub antud hetkel ega pole veel lõppenud. I am making a cake at the moment. I can´t help you right now, I am working.
Eesmärk: õppida eristama pikka häälikut Vanus: 6-7 a Osavõtjad: 2-6 mängijat Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, ning pildid asjadest, mille nimetusesesineb pikk häälik Mängu käik: Lapsed veeretavad täringut ja leiavad sõna, milles vastav häälik pikalt kõlab. TEEME SÕNU Eesmärgid: õppida sõnu kokku lugema, arendada mõtlemisoskust Vanus: 6-7 a Osavõtjad: 2-6 mängijat Vahendid: täring, mille igal tahul on üks silp, lipikud silpidega Mängu käik: Lapsed veeretavad kordamööda täringut ja leiavad silbilipikutelt sobivad silbid, et moodustuks sõna. Veeretatakse silp. Kes leiab kõige kiiremini sobiliku sõna teise poole, saab punkti. Võidab see, kellel on mängu lõpuks kõige rohkem punkte. Veeretatakse silp ja iga laps leiab iseseisvalt sobilikud sõna teised pooled ja kirjutab saadud sõnad paberile. Võidab see, kellel on mängu lõpus kõige rohkem sõnu.
õpitegevuse üldistatuse aste. Teemade kontsentriline käsitlus on väheste õppevahendite (sh. õpikute vähesuse) tõttu õpetaja jaoks küllaltki raske — vaja on täpselt ette kujutada tööd samal teemal nii eelmises kui ka järgmises klassis. Praktikas on palju juhtumeid, kus mitme aasta vältel kasutatakse raskusastmelt sama materjali ning samu töövõtteid. Negatiivsed näited on kahesilbiliste lahtiste silpidega sõnade (kabi-kapi-kappi) esitamine mitmel aastal õigekirja õpetades või kes? mis? mida teeb? tüüpi küsimuste valdav esitamine lugemistundides. Vaimse toimingu omandamise etapid: Tutvumine toimingu sooritamise tingimustega (orientiiridega): mida ja kuidas teha, mis järjekorras operatsioonid sooritada, missugune tulemus on vaja saavutada. Et lapsel on orientiire raske meeles pidada, soovitatakse need esitada kas kirjalikult
181 Ümberlülitamiseks on vaja juhtida hiire-nool vastavale võtmesilbile või ikoonile, ja teha siis vasak-klõps ning ikooni taustvärvus muutub helesiniseks, mis näitab antud oleku sisselülitatust: . Olekuribal asuv üldine ikoonijada Üldine ikoonijada võib esineda ka kujul, kus ikoonid on asendatud võtme- silpidega: Järgnevalt on toodud Ikoonide kujutised, nende võtmesilbid ja väljakutsutavus sõrmis(t)e abil (kõigil ei ole) ning ikooni poolt juhitav tegevus. – INFER (Infer Constraints; [Ctrl] + [ ⇑ ] + [ i ] ) – objektide omavaheliste eriliste seoste juhtimine ([ ⇑ ] – sõrmistikul suur- ja väiketähtede vahetuse sõrmis); – SNAP [ F9 ] – kuvari kvantimine; – GRID [ F7 ] – võrgustiku kasutamine;
annaabi.ee 
