OP-KUNST Liisa Jõgi 2008 Op-kunst (ingl. k. optical art) on 1960.a-tel viljeldud kunstivool, mis kasutas taju- psühholoogiast tuntud optilisi efekte: Ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid Ruumilisi illusioone joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid täiendvärvilisi järelkujundeid lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jms Kuna op-kunsti teosed põhjustavad sageli liikumiselamusi, on seda seostatud ka kineetilise kunstiga . "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Teosed tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Victor Vasarely
Op-kunst ja imp-art Kristina Taranik Tallinna Pae Gümnaasium Kunst 2011/2012 Op-kunst Sündis 1960aastatel. On pärit USAst ja LääneEuroopast. Kasutatakse : 1. Geomeetrilised kujundid 2. Ruumilised jooned 3. Jooned erilise paigutusega saavutatud silmapetteid 4. Täiendvärvilisied järelkujundid Tutnuvad kunstnikud Victor Vasarely Eluaastad: 19081997 Sündis Ungaris Tema poeg on kunstnik JeanPierre Ivaral. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 "Bivega", 1974 "Yabla", 1956/76 "Tridim IV", 1970-79 "Austusavaldus kuusnurgale", 1969 Bridget Riley Sündis 24. aprillil aastal 1931. Ärimehe tütar. Rahvusvaheliste näituse kaasaegse kunsti osaleja.
Maris Susi 2013 Ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; ruumilisi illusioone; joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; Täiendvärvilisi järelkujundeid; lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Victor Vasarely Vasarely varased tööd, kuigi figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 "Bivega", 1974 "Tridim IV", 1970- (113,8x78,7 cm) 79 (59,1x39,4 cm) "Yabla", 1956/76 (65x145 cm)
OP-KUNST Marju Liidja 2008 Op-kunst (ingl. k. optical art) on 1960.a-tel viljeldud kunstivool, mis kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; ruumilisi illusioone; joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; täiendvärvilisi järelkujundeid; lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Victor Vasarely Victor Vasarely (1908-1997, Ungari-Prantsuse maalikunstnik, op-kunsti rajaja). Vasarely varased tööd, kuigi figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 Vasarely algatas originaalteoste seeriaviisilise paljundamise, mis muutis teose hinnalt kättesaadavaks igaühele. Oma
jumalakujud puudusid. Portreeskulptuur- keiser Tiberiuse pea ; noore roomlanna portree. Rooma kunsti mõjutas hellenistlik kultuur. Portreed olid realistlikud, loomulikud. Isikupärasemad kui Kreeka omad. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. Hakati valmistama koopiaid. Keiser augustuse marmorkuju- tehtud 2.saj , on tehtud ,,odakandja" järgi. Rooma maalikunst on vähe säilinud, meisterlikult väljendati loodust, püüti anda edasi materjali (marmorit), armastati silmapetteid, tahvelmaale tehti- freskosid seinale, mütoloogilised teemad, natüürmordid.
saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi. Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide freskodega, mis näitab kunsti populaarsust. Saavutatud oli suur meisterlikkus erinevate materjalide iseloomu edasiandmiseks: näiteks maalitud marmor näeb välja nagu ehtne marmor. Armastati ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest või avatud ustest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Maalide temaatika oli mitmekesine. Maalitud on mütoloogia(Dionysose legendid) ja kirjanduse ainetel(Odysseuse eksirännakud). Samuti on kujutatud lihtsalt maastikke, igapäevastseene ja isegi natüürmorte. Arvatakse, et eeskujuks on võetud kreeka maalikunstnike teoseid. Kuna enamiku väljakaevatud majade omanike nimed on teadmata, siis on neile pandud
tegelikult · Betoonist võlv, nelinurksete süvenditega 2.rooma maalikunst: · Põrandamosaiigid, seinamaalid Pompejis · Mosaiik Aleksandrist Issose lahingus(suur pind kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest; valguse ja varjude mäng) · Seinamaalid suur illusionism, looduse jäljendamine. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale (marmorit). Armastati ruumilisi silmapetteid : seintele maalitud aknad/uksed, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Ruumilise mulje loomisel kasutatakse varjude abi ja perspektiivi. · Temaatika : mütoloogia (Dyonysose legendid), kirjandus( Odüsseuse eksirännakud), olustik, maastikud, esemete kujutus ( natüürmort). · Tahvelmaal. Populaarsed olid portreed. (muumiaportree Faijumist)
oma perekonnaga rongkäigus. Maalikunst Kõige rohkem infot rooma maalikunsti kohta on leitud Pompeji'st, mis 79. aastal mattus Vesuuvi tuha alla. Kuna enamus majad Pompeijs on kaetud freskodega arvatakse, et kunst oli väga populaarne. Roomlased oli õppinud kasutama perpektiivi ning varjude abil sügavuse illusiooni tekitamist. Suur meisterlikkus maalitud materjalide iseloomu edasiandmisel Roomlased armastasid ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest ja ustest paistsid fanastilisd maastikud ja ehitised. Temaatika oli mitmekesine: mütoloogia, kirjandus, natüürmordid, maastik ja igapäevaelu. Natüürmordid Mosaiik Mosaiik oli äikestest värvilistst kivi -või klaasikildudest moodustatud pilt. Roomlased armastasid kaunistada ruumide põrandaid mosaiigiga. Näited mosaiigist Mosaiikpõrand, Mosaiik, Caracalla termides
Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine 1) u 40 000 aastat tagasi 2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras. Kujutati loomi ja jahipidamist. Loomad olid väga detailsed, inimeste joonistamisele nii oluline polnud. 3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid 2) Dolmen Prantsusmaal, kromlehh Stonehenge's Inglismaal 4.Vana-Mesopotaamia 5.Assüüri...
Inimesed üritavad jätta endast head muljet, püüeldes ühiskonna heakskiidu poole, tahtes olla osa massist samal ajal näidates end erilisena, teistest paremana. Kuna inimesed on enamasti kergeusklikud, on neid lihtne ära kasutada, eriti seetõttu et paljude jaoks on piir pahede ja vooruste vahel udune. Variserlikkus ja korruptsioon on eksisteerinud läbi aegade ja usun, et need ei kao, see tõttu on oluline olla tähelepanelik. Meie ühiskonnas on näha mitmeid pettusi, kasutatakse silmapetteid ja üldistamise viise, et tavainiesed panna enda juttu uskuma. Pealtnäha ohutu viis inimese petteks on reklaami kampaania. Eriti on seda näha valimistel kui lubatakse palju aga täidetakse vähe. Tartuffe oli endakasupüüdlik tegelane, kelle ahnusel puudusid piirid. Kord ihkas ta abielus naist, siis oma sõbra vara ning pidevalt tunnustust inimestelt, kuid seda mitte ausal viisil. Enda tahtmisi üritas ta saavutada inimesi
Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. OP-KUNST Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: · ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; · ruumilisi illusioone; · joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; · täiendvärvilisi järelkujundeid; · lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J. Le Parci, Bridget Riley ja J. R. Soto. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Victor Vasarely Maakunst maakunst: (ingl
Hakati koopiaid tegema marmorist. Rooma keiser Augustus keisrite ajal hakati neid jumalatega võrdlema. * kui Rooma vallutas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. 8. Rooma maalikunst Maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Pompeji läbi teame Rooma maalikunstist välja- kaevamistest seinamaalid. ''Aleksander Issose lahingu '' mosaiik. Loodust kujutati väga tõepäraselt. Kujutati marmorit, puitu. Armastati silmapetteid *illusionistlikud pildid. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale nagu marmor. * perspektiivi kasutamine ja varjud. Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne. *Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale. I Vettiuste maja - ainuke teadaolev omanike poolest, seintel kujutatud sporti ja mütoloogilise oelndeid. II ''Fauni'' maja-suurim mütoloogia ja maalidega hoone. *Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõe ääres
ka hellenismi jäljendajad, kellelt töid telliti. Hakkas levima ka idealiseerimine. Eelistasid nt Augustus ukonnaga. Maalikunst vähem säilinud. Suur osa peidus pompeijs tuha all: seinamaalis, põrandamosaiigid jpm. Loodud mosaiik aleksandrist issose lahingus analoogse maali põhjal. Mosaiikides hästi jäljendatud valguse ja varjude mängu. Pompeji seainamaalidel illusionism ja looduse jäljndamine. Jäljendati erinevaid matejale maalides. Armastati ruumilisi silmapetteid: seintel aknad ja uksed, millest paistavad fantastilised ehitised ja maastikud. Ruumilisuseks kasutatu varjutamist ja aegajalt perspektiivi. Maalide temaatika: mütoloogia, kirjandus, olustik, maastikus, esemed. Kreeka mütoloogiast said lood. Pompeji seinamaalidel pikk ajaline ulatus, 4 perioodi, kuid mitte kindlas ajalises järgnevuses. Majade omanikke ei teata kindlalt. Suurim kunstivaramu Fauni majas. Vettiuste maja omanik teada. Kirjanduse kaudu teame, et levis tahvelmaalikunst
see sobis rõhutama tema jumalikku olemust. 2) Koopiad ja Kreeka mõju- rikaste jaoks hakati valmistama Kreeka kunsti koopiaid. Kreeka mõjul levis idealiseeriv skulptuuri stiil. Koopiad võisid olla teistest materjalidest ja erineva kvaliteediga.. need on ka peamised allikad, mille kaudu me tunneme kreeka skulptuuri. Rooma maal Pompeij seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism. Jäljendatud on erinevaid materjale nt marmor. Armastati ruumilisi silmapetteid. Müsteeriumide villa- söögitoa seinal kujutatud Dionysosega seotud rituaale. Suurim kunstivaramu on Faunimajas, nime saanud leitud tantsiva fauni kuju järgi. Hassose lahingu mosaiik. Vettiuste maja tuntud omanike nime järgi. Maja friisina kujutatud spordisündmusi(kaarikute võidusõit) ja igapäeva elu. Elutoas mütoloogilised stseenid (madu Heraklest kägistamas) Tahvelmaalikunst populaarseimad olid portreed. Säilinud ainult Egiptuses. Enkaustitehnika(värvimuld kuuma vaha sisse)
Sissejuhatus Väljend OPkunst tuleneb ingliskeelesetest sõnadest optical art, mis tähendavad optilist kunsti. Tegemist on abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuunaga, mis kasutab lihtsate kujundite kordusi ja värve, et tekitada vaatajais segadust ja silmapetteid. OPkunstiga tutvumine aitab mõista silma töö põhimõtteid, tajuda lausa füüsiliselt, kuidas silm näeb. Lihtsate geomeetriliste kujundite, värvide või valguse ja varju abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Kunstiteos luuakse vaataja silmas. Mõnes mõttes põhineb see kunst nägemise trikkidel: kasutatakse perspektiivi ehk ruumilisuse reegleid ja värve, et edasi anda pette kujutlusi kolmemõõtmeliselt ruumist ning valguse ja varju vastandlikkusest.
arvamust liiga valus kuulata. Alati võib abi paluda ka stilistilt või kolleegilt, kes on juba sekretärina aastaid töötanud ning teab, mis on viisakas ja sobiv. Noored sekretärid peavad oskama vahet teha nähtud moe ja tegelikult kantava riietuse vahel. Eelkõige tuleb õigesti valida riietuse üldsstiil, mis aitab varjata keha ebaproportsionaalsust ja rõhutab daamiliku sekretäri kenadust. Rõivaste lõige ja detailide kuju peab looma optilisi silmapetteid, mis aitavad näida figuuril saledamana või pikemana. Aastakümneid on kasutusel olnud järgmised nipid, millega figuuri korrigeerida: 1. pikk ja liiga sale inimene näib täidlasemana, kui kaunistused asetatakse ülespoole vööd rinna või kaela lähedusse ja rõhutakse varrukatel laiust. Rõivaste triibud peaksid asetsema horisontaalselt; 2. väikest kasvu ja täidlasema figuuriga naine peab loobuma laiadest varrukatest ja vöödest
Väljendati nii, kehalis, hingelist kui ka vaimset omapära. Eriti oluline oli kreeka ja hellenistliku kunsti mõju. · Kreeka kunsti mõjul levis Rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseerivam laad. · Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. · Seinamaalidele iseloomulik: Illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalilisega on jäljendatud erinevaid materjale. Armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalitud aknaid, uksi. · Maalid temaatika on mitmekesine. mütoloogia, kirjandus, olustik, maastiku või eseme kujutlus. · Suurim kunstivaramu on Fauni majas. · Pompeij majad. · Levis ka tahvelmaalikunst. Selle puhul segatakse värvimuld kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära. Termid sainad, kus olid erineva tem.-ga higistamisruumid ja basseinid.
katsetasid kõige värskemate tehniliste ja Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud Lähtumine mitte silmaga nähtud kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on võõraste materjalide kleepimine kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna hüperrealismi olulisim tunnus, mis lõuendile, serigraafia jne. Kujutamisviis silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi muudabki hüperrealismi omapäraseks on inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, etapiks maalikunsti ajaloos. Suhtumine televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul ei tee vahet heal ja halval maitsel
aastal pKr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji , Herculaneum ja Stabie, mida alates 18. sajandist on välja kaevatud. Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaalne, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur iluusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Eriti armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalituid aknaid ja uksi, millest paistavad fantasilised ehitised või maastikud. Tasapinnal ruumilise sügavuse mulje loomisel kasutatakse varjude avi ja perspektiivi, kuid viimasti mitte järjekindlalt. Maalide temaatika mitmekesine: mõne aine mütoloogiast või kirjanduses, osa maale kujutab olustikke, mõnes maalis on peamine maastike või isegi esemete kujutus (natüürmort). Ilmselt võeti mõnikord eeskujuks kreeka maalikunstnike teoseid.
sambal Reljeefid olid sammasstel, triumfikaartel Kamee- elevandiluust tehtud reljeef, mida kanti kaelas. MAALIKUNST Pompeij-suvituslinn, mattus 79 aastal mattus tuha alla o Alates 18.saj on sela korraldatud väljakaevamisi. Elumajade kõige esinduslikumad ruumid kaunistati maalingutega Mosaiikidega armastati kauninstada ka ruumide põrandaid o Mosaiik-väikestest kividest kokku laotud pilt Palju kasutati silmapetteid, seintele maaliti aknaid ja sealt väljavaateid. Kolm graatsiat TAHVELMAAL Levis Rooma provintsides Väga levinud oli portreemaal. Maalid on tehtud enkaustika stiilis. Eriline rõhk on pandud silmadele. ANNA-LIISA OSA, pmst lihtsamalt seletatud, lühem Kreeka-Mukeene kunst Täpselt sama jutt mis ajaloos :) Kreeka kunst 3. Perioodi- Arhailine ehk vana aeg umbes 600 kuni 480 eKr mil kreeklased lõid tahasi suure
Hakati koopiaid tegema marmorist. Rooma keiser Augustus keisrite ajal hakati neid jumalatega võrdlema. * kui Rooma vallutas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. 13. Rooma maalikunst Maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Pompeji läbi teame Rooma maalikunstist välja- kaevamistest seinamaalid. ''Aleksander Issose lahingu '' mosaiik. Loodust kujutati väga tõepäraselt. Kujutati marmorit, puitu. Armastati silmapetteid *illusionistlikud pildid. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale nagu marmor. * perspektiivi kasutamine ja varjud. Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne. *Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale. I Vettiuste maja - ainuke teadaolev omanike poolest, seintel kujutatud sporti ja mütoloogilise oelndeid. II ''Fauni'' maja-suurim mütoloogia ja maalidega hoone. *Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõe ääres
Leonardo töötab kui sõjaväe- ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb oma leiutistega, joonistab ning ka maalib palju. 1489. aastal Vinci süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Ta pühendab poole oma elust lõpututele teaduslikele uurimistele, ka teadustele, mis tema ajal olid olemas, ka nendele, mis alles tekkima hakkasid. Ta annab endale tõotuse: ,,Iialgi ei tüdi ma kasulik olemast." Ta hakkab leiutama ja uurima silmapetteid. Leonardo leiutas ka uue masina liha küpsetamiseks vardas. ,,Püha õhtusöömaaeg" Moro sekretärid annavad mõista, et see kahekümne seitsme jala kõrgume pronkshobune on siiski natuke ülepingutatud skulptuur ja otsustatakse, et see pronks, mis kulus skulptuuri valmistamiseks, läheb nüüd kahurite valmistamisele. Kogu väärtusliku metalli oli välja nõudnud Moro naige Beatrice. Leonardo vaatas,
lemmikuteks. Op-kunst. 1) Kes on op-kunsti kuulsaim esindaja? Op-kunsti kuulsaim esindaja on ungarlane Victor Vasarely. 2) Kirjelda op-kunsti olemust, kasutades õpiku teksti ja reproduktsioone lk 174 (vt ka sõnaseletusi õpiku lõpus)! Op-kunst manipuleerib inimese nägemise nende psühholoogiliste ja füsioloogiliste omadustega, mida silm igapäevaelus muifu ignoreerib. Ümberpööratavaid geomeetrilised kujundid ning ruumilised illusioonid. Joonte erilise paigutustega on saavutatud silmapetteid. Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. Postmodernism Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. 1) Miks asusid 1930. aastate lõpul paljud kuulsad Euroopa arhitektid (Gropius, Mies van der Rohe jt) elama USAsse? 1930. aastate lõpul asusid paljud kuulsad Euroopa arhitektid elama USA-sse, sellepärast, et otsida sealt pelgupaika Euroopas tugevnenud natsismi eest.
tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju võimalusi ärritavate või kummaliste tajude tekitamiseks on värvide kasutamisel, näiteks toetudes silma võimele näha täiendvärvilisi järelkujundeid või arvestades värvitoonide sõltuvust naabertoonidest.
Pompejis on enamus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitavad maalikunsti poluaarstust ja nende põhjal võib saada ettekujutust ka antiikaja kunstist. Suur pind mosaiikidel on kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest. Nendega antakse edukalt edasi ilmekaid nägusid, keerukaid poose ja ka valguse ja varju mängu. Seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jälendatud erinevaid materjale, nt marmorit. Eriti armastati ruumilise silmapetteid. Seintele on maalitud aknaid ja uksi, millest paistavad ehitised või maastik. Ruumilisuse loomisel kasutatakse valgust ja varju ning perspektiivi, viimast küll vähem. Temaatika on mitmekesime: mütoloogia, kirjandus, olustik, maastik, esemed. Roomas muutus kreeka mütoloogia mängulisemaks. Pompeji's eristatakse 4 stiili, mis olid osaliselt samaaegselt. Pompeji majad on saanud tinglikud hüüdnimed nt Müsteeriumide villa ja Traagilise poeedi maja. Suurim
reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju võimalusi ärritavate või kummaliste tajude tekitamiseks on värvide kasutamisel, näiteks toetudes silma võimele näha täiendvärvilisi järelkujundeid või arvestades värvitoonide sõltuvust naabertoonidest.
tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju võimalusi ärritavate või kummaliste tajude tekitamiseks on värvide kasutamisel, näiteks toetudes silma võimele näha täiendvärvilisi järelkujundeid või arvestades värvitoonide sõltuvust naabertoonidest.
annaabi.ee 
