Silm Konstantin Jemeljanov OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Sisukord Silm silma struktuur Faktid silmast Inimeste silma struktuur Kasutatud materjal Silm Silm, paariline nägemiselund. Koosneb silmamunast, mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Faktid silmamunast · Silma kaal on ombes 7,5 grammi. · Silma pikkus on umbes 24,00mm Inimese silma struktuur TÄNAN Kasutatud materjalid http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1
benignus, II kääne m - healoomuline 9. ad usum medicinalem – meditsiiniliseks kasutamiseks [ad usum meditsinaalem] ad – jaoks usus, m – kasutamine medicinalis, III – meditsiiniline 10. canaliculi lacrimales – pisarakanalikeed [kanaliikuli lakrimaales] canaliculus, II kääne, m – sg gen, pl nom – kanalikese, kanalikesed lacrimalis, e – pisar 4. Tõlkida laused. 1. Oculista oculos curat. - Silmaarst ravib silmi. 2. Bulbus oculi in orbita iacet. - Silmamuna asetseb silmakoopas. 3. Costae, os sterni, vertebrae thoracales thoracem formant. - Roided, rinnakuluud, rinnalülid moodustavad rindkere/rinnakorvi. 4. Magna dosis secalis cornuti letalis est. –Suur annus tungaltera on surmav. 5. Doses parvae morphini et opii tussim dolorosam levant. – Väikesed annused morfiini ja oopiumi kergendavad valulikku köha. curat- ravib; iacet- asetseb; formant- moodustavad; miscent- segavad; est- on levant- kergendavad Tõlkida retseptid eesti keelde. 1) Rp
silmaläätsele. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. 4. Silma kaitsesüsteem. Kuidas selle osad silma kaitsevad? Vastus: Silmalaud sulguvad automaatselt kui miski puudutab ripsmeid. Koljuluude moodustatud silmakoopas on silm kaitstud külgedelt ja tagant. Ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist Pisaravedelik niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silmast mustuse 5. Kuidas toimub kaugele ja lähedale vaatamine? Vastus: Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed on lõdvad ja silmalääts on kumer. Kaugele vaadates on ripslihas lõtv, sidemed on pingul ja silmalääts on lame. 6
) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. Nägemiselund (organum visus): Nägemiselundi moodustavad 2 silma (oculus) ja see on inimese tähtsaim meeleelund – nägemise abil saame üle 75% informatsioonist väliskeskkonna kohta! Nägemiselund (silm) koosneb: Silmamuna (bulbus oculi) (silm kitsamas mõttes!) B. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased; 2. Silmalaud; 3. Pisaraaparaat. Silmamuna, silmalihased ja suurem osa pisaraaparaadist asuvad silmakoopas (orbita). Silmamuna: Silmamuna kestad: 1. Kiudkest e. skleera – välimine kaitsekest, valge; - sarvkest e. cornea – kiudkesta eesmine, läbipaistev osa (pole veresooni, kuid väga tundlik!) 2. Soonkest e. choroidea – palju veresooni, selle koostisse kuuluvad ka ripskeha (ümber läätse) ja vikerkest e. iiris – siin palju pigmenti – silmade värv, iirise keskel on silmaava e. pupill. 3.Võrkkest e. reetina – selle tagumine osa on
Lisaks neile on ka soojale ja külmale reageerivad termoretseptorid. 6. Nägemismeel. Nägemismeele stiimul on valgus ehk elektromagnetkiirgus. Nägemise meeleorgan on silm, mis asub silmakoopas ning retseptoriteks on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud sagedusele ehk valguse värvile ning kepikesed reageerivad amplituudile ehk valguse heledusele. 2. Kirjelda valu tekkemehhanismi. Valu tekkemehhanismiks on vabad Kas valutunnet nt nõelatorkest on
kolmandas peatükis on välja toodud haigused, mille teket soodustab nutiseadmete kasutamine. Neljandas ehk viimases peatükis on soovitused, kuidas silmi kaitsta kahjustuste eest, mis võivad tekkida nutiseadmete kasutamisel. 3 1. SILM JA NÄGEMINE 1.1. Silma ehitus Silm on paariline meeleelund nii inimestel kui ka teistel elusolenditel, mis võimaldab nägemist. (Aru 2009). Silma üheks osaks on kerajas silmamuna, mis paikneb silmakoopas ja see on ühendatud ajuga nägemisnärvi kaudu. Silmamuna koosneb kolmest järgnevalt välja toodud kestast: Kiud- ehk fibrooskest: Sarvkest Kõvakest ehk skleera (moodustab nn silmavalge) Sellele järgnev soon- ehk vaskulooskest: (varustab silma verega) Vikerkest ehk iiris (keskel paikneb silmaava ehk pupill) Rips- ehk tsiliaarkeha (muudab läätse kuju, võimaldades seeläbi objekti fokuseerida)
venitusele), Meissneri kehakesed (reageerivad õrnale puudutusele), Vater-Pacini kehake (vibratsiooni- ja rõhutundlikud kehakesed). Lisaks neile on ka soojale ja külmale reageerivad termoretseptorid. See on eluliselt vajalik, eriti valu. Nägemismeel- nägemiselundiks on silmad mis asuvad silmakoopas ning kus retseptoriteks on kolvikesed ja kepikesed. Nägemise stiimul on valgus. Kolvikesed on tundlikud sagedusele ehk valguse värvile ning kepikesed reageerivad amplituudile ehk valguse heledusele. 2. Kirjelda valu Valu tekkemehhanismiks on vabad närvilõpmed ja tekkemehhanismi. Kas notsitseptorid. Valutunnet on võimalik vähendada
puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. 2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea,
N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm. Silmakoobas on vooderdatud periostiga, mis koopa tipul ja välisservadel on tihedalt luuga ühenduses. Silmakoobas kaitseb silmamuna eest ja külgedelt. Silmamuna täidab silmakoopa eesmise osa, ülejäänud osa on täidetud rasvkoe, lihaste, närvide, veresoonte, kelmete ja sidekoega. Silmamuna katavad eest silmalaud mille vahele jääb silmapilu. Laugude nahk on õhuke, õrn, peaaegu ilma rasvkoeta
närvisüsteemi, keha väliskatet ja sisenõrenäärmeid. Liikumisorganite all mõeldakse luid, liigeseid, sidemeid ja lihaseid. Lihased kujutavad endast aktiivseid liikumisorganeid, ülejäänud moodustavad passiivse osa, mida nimetatakse skeletiks. 32. Silm Koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on väline, tugev kiud- e. fibrooskest (tunica fibrosa bulbi) silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. Kiudkesta eesmine osa on läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. Keskmise, soon- e
Koosneb: (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega. - u 80% infost - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust! Asukoht ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega, tagapool nägemisnärvi abil ühenduses PEAAJUGA. Mis annab silmale kuju? ● Laugude lihaskoe all asuv kõhr. Silma kõvakest SKLEERA. Meiborni nääre? ● Juhad avanevad lau serval, sekreet on rasune. Silma optiline telg? ● Sagitaalselt läbi eesmise ja tagumise pooluse minev joon. 1
kõõrdi. Hambad on tal hästi arenenud ja tugevad. Rõngassaba kannab koer seljal või vastu puusa surutuna. Lääne-siberi laika Koer on keskmist ja üle keskmise kasvu, tugevkuiva kehaehitusega. Iseloomult on ta tasakaalukas, liikuv, usaldav ja hea orienteerumisvõimega. Inimeste vastu ei ole kuri, kuid mõnedel koertel esineb väga tugev kaitserefleks. Kattekarv on sirge ja jäik. Keskmise suurusega ovaalsed silmad vaatavad tugevasti kõõrdi ja asetsevad silmakoopas sügavamal kui teistel laikatõugudel. Rõngas- või sirpsaba kannab koer seljal otse või natuke kere teljest kõrval, kuid see peab puudutama selga. Vene-euroopa laika Iseloomult on vene euroopa laika tasakaalukas, elav, hästi arenenud orienteerumisvõimega. Inimeste vastu ei ole kuri. Ta on keskmist kasvu. Kattekarv on tal jäik ja sirge. Ta silmad on
Katte-, harjas-, jõhv-, vill- ja kompimiskarvad. 47. Silm Nägemiselund ehk silm on üks olulisemaid informatsioonikogujaid. Silma ärritamine mitmesuguste valgusallikatega mõjutab nii elundit ennast kui ka kogu organismi Silm koosneb heterogeensetest kudedest. Silmamuna muudab valgusärritused närvierutuseks ning silmalihased võimaldavad silma liigutamist, silmalaud kaitsevad silmamuna ja jaotavad spetsiaalsete näärmete poolt toodetud pisaraid. Paariline nägemiselund, Silmamuna asetseb silmakoopas ja on koduloomadel enam vähem kerajas. Silmamuna sein koosneb kolmest üksteist katvast kestast Silmamuna sisemus koosneb vedelikust, läätsest ja klaaskehast. Silma lisaelundid on laud, pisaraelundkond, silmakoopa sidekirmed ja silmamuna lihased. 48. Kõrv Kõrv on tasakaaalu- ja kuulmiselund, mis aitab kehal säilitada tasakaalu, muuta keha asendit ruumis ning vastu võtta helilaineid ja neil aistinguteks kujuneda. Kõrvade paarilisus võimaldab määrata hääle suuna
nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. 2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea,
Lisaks neile on ka soojale ja külmale reageerivad termoretseptorid. 6. Nägemismeel. Nägemismeele stiimul on valgus ehk elektromagnetkiirgus. Nägemise meeleorgan on silm, mis asub silmakoopas ning retseptoriteks on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud sagedusele ehk valguse värvile ning kepikesed reageerivad amplituudile ehk valguse heledusele. 2. Kirjelda valu tekkemehhanismi. Valu tekkemehhanismiks on vabad Kas valutunnet nt nõelatorkest on närvilõpmed ja notsitseptorid. Valutunnet on
Loogilise mõtlemise- ja matemaatilised võimed. Väikeaju- asub kuklaosas, juhib lihaste koostööd ja kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju- edastab infot peaajust seljaajju ning vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest. Vaheaju- eritust, paljunemist ja ainevahetust reguleerivad keskused. Piklikaju- ühendab peaaju ja seljaaju. Juhib hingamist ja südametegevust. 23.11.teab meeleelundeid, nende ülesandeid, tähtsust ja tervishoidu · Silm- on hästi kaitstud: asub silmakoopas, eest poolt kaitsevad silmalaud ja ripsmed, niisutab pisaravedelik. Silma hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kaetud kestadega. Silmamuna ees on sarvkest. Sarvkesta taga on vesivedelikuga täidetud ruum. Edasi tuleb silmaava ehk pupill, mida ümbritseb ripslihas. Ripslihase ülesandeks on muuta läätsekuju vastavalt vaatamiskaugusele. Kaugele vaadates on ripslihas lõtv ja lääts lame. Lähedale vaadates tõmbub lihas
tunderakud. Neist liigub ärritus närve mööda ajusse. Pärast ajus toimuvat info analüüsi ja tõlgendamist reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Silm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Silmade abil saame 90% kõigi meelte poolt saadud infost. Mõlema silmaga eseme vaatlemine annab meile sellest ruumilise kujutluse. Seega saame vahemaid hästi hinnata kahe silmaga. Silmad on hästi kaitstud kuna suvad koljus silmakoopas. Eest kaitsevad silammuna silmalaud ja ripsmed, samuti pisaravedelik. Pisaravedelikku moodustub ööpäevas 2 3 ml. Silmi aitavad liigutada ja hoiavad paigal silmalihased. Kui silmalihased pole õiges asendis, siis on inimesel kõõrdsilmsus. Silma siseehitus. Silmamuna on kerajas ja kaetud mitme kestaga. Pealmine, kumer sarvkest suunab valguskiired silmaosadesse. Silma sisse pääsemiseks peavad kiired läbima pupilli ehk silmaava. Silmaava
3. Radix parasympathica, parasümpaatiline juur: ÜVE. Pärineb III (trigeminus), VII (facialis) või IX (glossopharyngeus) närvilt. Sisaldab 18 vastavast parasümp. tuumast algavaid preganglionaarseid parasümp. kiude. Näärmed ja silelihaskiud. Peapiirkonna tähtsamad ganglionid on ganglion ciliare, pterygopalatinum, oticum et submandibulare. 4.1 Ganglion ciliare III närvi (n. oculomotorius) parasümp. ganglion. Paikneb silmakoopas n. nasociliarisest allpool ja n. opticuse lat. küljel. Juured: a) Radix sensoria n. nasociliariselt (n. trigeminuse n. ophtalmicuse mediaalne haru) gangl. trigeminalest b) Radix parasympathica n. oculomotoriuselt (III) nucl. oculomotorius accessoriuselt c) Radix sympathica plexus caroticus internuselt, mille moodustavad postgangl. kiud (tuleb ülemisest kaelaganglionist, seal ÜL) Ganglioniharud nn. ciliares breves innerveerivad silmamuna: 1
1,0 g/24 h uriinis) 4.2.2. Luuväline üksikplasmatsütoom Esineb harvemini ja on parema prognoosiga kui luu üksikplasmatsütoom, kuna enamus juhte on ravitavad lokaalse kiiritusraviga 90% juhtudest diagnoositakse pea ja kaela piirkonnas (ninaõõs, siinused, suuneel, süljenäärmed, kõri), ülejäänud juhtudel esineb gastrointestinaaltraktis, testises, ku- sepõies, ureetras, rinnas, munasarjas, kopsus, pleural, kilpnäärmes, silmakoopas, ajus, nahas Meeste : naiste suhe 3:1 Monoklonaalne paraproteiin leitakse vähem kui 25%-l haigetest Hulgimüeloom areneb <30 %-l 10 aasta elulemus 70% Luuvälise üksikplasmatsütoomi diagnostilised kriteeriumid 1) Üksik luuväline klonaalsetest plasmarakkudest koosnev mass 2) Luuüdi tsütoloogilisel ja histoloogilisel uuringul normaalne leid 3) Skeleti röntgenleid, mis hõlmab ka pikad toruluud, patoloogiata
lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid Nervus craniales - kraniaalnärvid Saavad alguse peaajust ja mis on nummerdatud vastavalt lähtekohale eest poolt taha poole. I. Haistenärvid (S) II. Nägemisnärv (S) III. Silmaliigutaja närv (M) Sisaldab ka parasümpaatilisi kiude. Liigutab kõiki (va kahe) silmamuna liigutavat lihast silmakoopas. IV. Plokinärv (M) Innerveerib ülemist põikilihast silmamunas V. Kolmiknärv (MS) - silmanärv Tundeerutused lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonnast. - ülalõuanärv Erutused põse, ninaõõne, ülalõualuu, suulae piirkonnast - alalõuanärv Tundeerutused alalõua, oimu, suuõõne alaosalt ja keelelt, alalõua hammastelt. Innerveerib mälumislihaseid. VI. Eemaldajanärv (M)
II Nägemisnärv (S) arengu poolest on võrreldav pigem ajusiseste närvikulglatega kui tõeliste närvidega. Nägemisnärvis on peamiselt aferentseid ehk kesknärvisüsteemi suunas impulsse toovaid närvikiude, ent leidub ka mõnevõrra eferentseid ehk viivaid närvikiude, mille osa on lõplikult välja selgitamata III Silmaliigutaja närv (M) Sisaldab ka parasümpaatilisi kiude. Liigutab kõiki (va kahe) silmamuna liigutavat lihast silmakoopas. IV Plokinärv (M) Innerveerib ülemist põikilihast silmamunas V Kolmiknärv (MS) – peamiselt näo sensoorne närv, kõige jämedam kraniaalnärv ja kolmeharuline. - silmanärv – ülemine haru Innerveerib pealage kuni silmadeni, ning ninaselga - ülalõuanärv – keskmine haru Innerveerib ülalõuga koos hammaste ja kõrvalurgetega ning vastavat nahapiirkonda - alalõuanärv – alumine haru
Patsiendi objektile, liigutab jäset selle suunas- laenglemine kiireneb oluliselt. ülesandeks on identifitseerida originaalmuster katsudes läbi kõik kuus mustrit. • Mõned neuronid tundlikud objekti nn. Haaramisomaduste suhtes- suurus, orientatsioon. • Neuronitele omane reageerimisvõime liikumisele ja silmade asukohale silmakoopas- sakaad Patsiendi ülesandeks on leida jadast dublikaat juba kord katsutud-tuttavale kujundile. reguleeritakse, et objekt satuks foveale. Tagumise kiirukoore kahjustuse tunnused Uuringud inimesel • Balinti sündroom • Uuritakse ERP-e
Hoide- ehk abiaparaat Laud on silmamuna ees asuvad nahakurrud, mis katavad teda sulgumisel. Laugude sisemine pind on kaetud konjuktiiviga (konjuktiivi võlv/kott – sinna manustatakse ravimeid). Laugudel on silma kaitsefunktsioon. Pisaraaparaat koosneb pisaranäärmest, pisarakotist, viimajuhadest. Ka neil on silma kaitsefunktsioon. Silma sirg- ja põikilihased liigutavad silma, ülalau tõstur tõstab teda. Silmamuna (bulbus oculi) asub kolju silmakoopas ja teda katavad silmamuna kestad: kõvakest (sclera), soonkest (choroidea), võrkkest (retina). 95 Kõvakesta (skleera) ehk silmavalge eesmine läbipaistev osa on sarvkest (cornea). Veresoonterikka soonkesta ülesanne on toita võrkkesta. Soonkestas sisalduv pigment annab sellele musta värvuse, mis muudab silma pimekambriks. Vikerkest (iiris) asub selles kambris sarvkesta taga ning kontrollib pupilli abil silma langeva valguse hulka. Parasümpaatilise närvi
annaabi.ee 
