Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik
Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata
d erinevad kolvikesed reageerivad erineva lainepikkusega valgusele. Liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud. Enamjaolt kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel Harvemini silma võrkkesta ning nägemisnärvi haiguste tüsistused https://www.youtube.com/watch?v=E8kj_y9Zic0 Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise NÄGEMINE · Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest · Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. · Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. SILMALÄÄTSE KUJU MUUTUMINE Õpik lk 96 NÄGEMISHÄIRED TEKITAVAD ÄHMASE KUJUTISE KAUGELENÄGEVUS Silmalääts liiga lame või silmamuna normaalsest lühem ja kujutis tekib võrkkesta taha Tuleks kanda plussklaasidega ehk kumeraid prille LÜHINÄGEVUS
Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb? Kesknärvisüsteem: Peaaju- juhib organismi talitlust, ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsuse, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Peaaju talletab ka infot. Seljaaju- ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub info keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteem: Selle moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. Mis on ajukoor ning mis tähtsus sellel on? Suuraju millimeetri paksune väliskiht. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa on seotud info töötlemise ja säilitamisega. Selle eri piirkondades asuvad liigutuskeskus, mõtlemiskeskus,
või mõnest haigusest 9. Miks on inimesel 2 silma ja 2 kõrva? Vastus: Inimesel on kaks silma selleks, et näha ruumiliselt. Inimesel on kaks kõrva selleks, et hinnata heli tugevust, määrata heliallika asukohta, määrata heli kõrgust ja muud informatsiooni. 10. Kõrva ehitus. Kõrva osade ülesanded. Joonis Vastus: Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need kuulmekäiku Kuulmekäik juhib heli trummikile juurde Trummikile hakkab võnkuma ja levivad sellelt edasi keskkõrva. Trummikile ka kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest. Trummikile võnkumine liigutab luukesi, mis kannavad need üle sisekõrva. Need võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet Poolringkanalid kindlustavad tasakaalu tunnetuse Tigu muudab helivõnked närviimpulssideks Kuulmisnärv juhib närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 11. Kuidas me kuuleme?
Kui kõik ülejäänud on samuti terved ja töökorras, saame me keskkonnast kõik vajaliku informatsiooni ja samuti saame ka säilitada kontakti keskkonnaga. Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest. Meeleelundite ülesanded Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise · Haistmise · Maitsmise · Kompimise · Lihatunnetuse abil Mis kaitseb silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Koopad kaitsevad silmi külgedelt ja tagant. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja teiste võõrosakeste silma sattumist. Silma kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisarvedelik
silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Ripslihas: ümbritseb läätse, muudab selle kuju&hoiab ka paigal. Võrkkest: silmamuna tagaosas, soonkesta all. Temas on valgustundlikud rakud, mis võtavad vastu ärritusi- kolvikesed(värviline nägemine)&kepikesed(must-valge nägemine). Pimetähn: piirkond, kus pole valgustundlikke rakke. Koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn: võrkkestal pupilli vastas, koht kus kohtuvad ainult kolvikesed. Seal nägimisteravus kõige suurem, selleks näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid asju. Nägemisaisting: esemelt
Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Silma ehituse osad ja nende ülesanded Kõvakest katab ja kaitseb silmamuna Soonkest varustab silmarakke hapnikuga ja toitainetega,osaleb silma temp. Reguleerimisel Võrkkest sinna tekib kujutis Kollatähn moodustub terav pilt Pimetähn seal ühineb silmanärv võrkkestaga Nägemisnärv anda kujutise info ajule Klaaskehaaitab kaasa kujutise koondamisel Läätsaitab koondada kujutist võrkkestale Silmaava laseb silma valgust Vesivedelik aitab kaasa kujutise koondamisele Vikerkestannab silmale värvi,kaitseb
rakuainevahetus kiireneb ) PIIRDENÄRVISÜSTEEM närvirakud, mis on igal poole kehas Retseptor võtab ärrituse kk vastu Aferentsed närvirakud saadavad info KNS. Eferentsed närvirakud analüüsitud info vastuvõtt KNS'st ja saatmine elunditesse. Efektor elund, mis reageerib ärritusele. Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju Peaaju koosneb 5st osast · Suuraju, ajukoor suuraju välispind, kehaline ja vaimne tegevus, juhib meeleelundeid, kujuneb välja mälu kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. · Väikeaju lihaste koostöö. · Vaheaju - ainevahetus, paljunemine, kehatemperatuur. · Keskaju lihaste pingesesiund. · Piklikaju hingamine, südametegevus. Seljaaju asub selgrookanalis. Kogub infot üle keha, saadab peaajusse
Kordamisküsimused bioloogias 9. klassile Meeleelundid Pt 18-21 1. Silma osad, nende ülesanded, Joonisele silmaosade märkimine Sarvkest- kaitseb ja katab silmamuna, valguskiirte suunamine edasi Pupill- reguleerib silma langeva valguse hulka Silmalääts- murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Võrkkest valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi Pimetähn- nägemisnärvi seostumine silma võrkkestaga 2. Valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed. 1) Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kolme tüüpi (punase, kollase ja sinise jaoks)
................................................................................9 Meeleelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitad kontakt keskkonnaga ning need on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Silmad kui nägemiselundid Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Meeleelundid ja tunnetusprotsessid Referaat Margit Reinsalu 10a Tallinn 2010 0 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel
Hormoonpreparaatide kasutamist soovitab arst. Sportlike saavutuste parandamiseks ei tohi hormoonpreparaate kasutada. Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb 2 osast: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust ning juhib organismi elutegevust. Kesknärvisüsteem võtab meeleelundite kaudu vastu keskkonnast infot, analüüsib seda ja edastab närve mööda organismile vajalikku infot. Peaaju Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju. Inimese aju kaalub umbes 1,4 kg. Aju koostises on palju vett, seetõttu on selle mass sültjas. Peaaju kaitsevad peale koljuluude veel ajukestad ja ajuvedelik. Peaaju koosneb hall- ja valgeainest. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine, valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Peaaju koosneb suurajust, vaheajust, keskajust, väike- ja piklikajust. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast
Neil moodustub pigmenti rohkem, see kaitseb päikesekiirguse eest. Meie inimeste silmad on seetõttu päikesekiirguse suhtes tundlikumad. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti. Seega võrkkestas olevad rakud võtavad vastu valgusärritusi, seal tekivad närviimpulsid, mis liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kaugelenägevus-silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged. Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel olevad objektid paistavad ähmastena. Sobiv lugemis- ja kirjutamiskaugus 30-35 cm. Värvipimedus ehk daltonism- ei erista punast ja rohelist, pärilik haigus. Kanapimedus- hämaras näeb väga halvasti, põhjuseks A-vitamiini vaegusest tingitud nägemispigmendi vähesus. Keel
kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. 1 Nägemine Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest Silmakestad jagunevad fibroorkestaks ja soonkestaks. Fibrooskest eesmine 1/6 on
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed:
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed:
...............................6 LISAD...............................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................9 SISSEJUHATUS Inimese meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruskonnast ning nendeks on silmad, nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse. Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja
keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordselt tundlik. Isegi kõige parem filmilint on 1000. korda vähem tundlik kui inimese silm". (Brian J. Ford, ,,Inimene",lk.20. ). Silm on nägemiselund
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel
piisavalt valge. Värvipimedad ehk daltoonikud, kes ei suuda värve üksteisest eristada, üldjuhul pärilik ja rohkem meestel kui naistel, pole ravitav. Kõrv koosneb: välis-,kesk-ja sisekõrvast. Väliskõrv: kõhre ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik(veidi kõver, mis lõppeb pingul naha ehk trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest). Keskkõrv: trummiõõs(kolm üksteisega seotus kuulmeluukest:vasar, alasi ja jalus). Sisekõrv: kuulmetõri, avaneb neelu ja keskkõrv on sellekaudu ühenduses õhuga, kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb neelamise ajal. See on ka kuulmis ja tasakaalu elund, paikneb kolju sees ja kahest eraldi osast, õõnte ja looklevate kanalite süsteem, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist, Sisekõrva kuulmiselund on tigu, helihaisting. Normaalne kuulmine on 20-20 000 Hz, vananedes kuulmine väheneb, probleeme on just
1. Kirjelda silma ehitust. Silmamuna: kõvakest, läbipaistev sarvkest, vesivedelik, soonkest, vikerkest, silmaava, lääts, ripslihased, klasskeha, kepikestest ja kolvikestest koosnev võrkkest, nägemisnärv, kollatähn, pimtähn. Abielundid: kulmud, laud ripsmetega, pisaranäärmed, pisaravedelik, silmalihased. 2. Kuidas tekib nägemisaisting? 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 3
ja heledust. Lühinägelikkus · Kujutis tekib võrkkesta ette. · Parandamiseks vaja nõgusaid prilliklaase(+) Kaugelenägevus · Kujutis tekib võrkkesta taha. · Parandamiseks vaja kumeraid prilliklaase(-) Tasakaalu- ja kuulmiselund- kõrv · Inimese kõrvad on tasakaalu- ja kuulsmielundid. · Inimese kõrv koosneb 3 osast: väliskõrv,sisekõrv ja keskkõrv. · Väliskõrva moodustava kõrvalest ja väline kuulmekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvs on kolm kuulmeluukest, ms võimendavad helivõnkeid ja edastavad need
Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigi silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse infot ja kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme. Nägemishäired Kõige sagedamad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevatel
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Inimese silm Referaat Tallinn 2015 Silm on meeleelund Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Silma ehitus Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii
asuvad näiteks kuulmis-, haistmis-, nägemis-, maitsmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad mälu, mõtted ja vaimsed tunded. Mälu-kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Mäluliigid: kuulmis-, nägemis-, või ruumimälu. Seljaaju paikneb selgrookanalis, koosneb hall- ja valgeainest. Seljaajust suundub kehasse 31 paari seljaajunärve. Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib kaasasündinud liigutusi, mis aitavad reageerida hädaolukorras. (REFLEKSID) PIIRDENÄRVISÜSTEEM: närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis vahendab infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga Närvirakud: jätketeks on neuriit(närviimpulss liigub rakust välja) ja dendriit(võtab impulsi
Hans vaatab metsaserval taevas lendavaid haneparvi. Kaugele vaatamisel on tema silmaläätsed lamedad ja valges silmapupillid väiksed. Kaugelenägevuse korral tekib kujutis silma taha, kumer prilliklaas suunab selle silma sisse. Lühinägevuse korral tekib kujutis võrkkestast ette, nõgus prilliklaas suunab selle silma sisse. 1. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele ja panevad selle võnkuma. 2. Võnkuma hakanud trummikile paneb võnkuma kuulmeluuksed (vasara, alasi ja jaluse), mis annavad võnkumised edasi sisekõrva, võimendades (umbes 20 korda) samal ajal nende tugevust. 3. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on justkui omalaadne mikrofon mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Heliallika liikumisteekond. Kõrvalest Välimine kuulmekäik Trummikile Kuulmeluuksed Tigu
Kudede kohalik kärbumine ehk surm elusorganismis Organismi kohalik kaitsekohastumusliku iseloomuga reaktsioon, mille ülesandeks on piirata 54. Seleta lahti põletik! kahjustava faktori toimet 55. nimeta 5 erinevat meelt! 1. kompimine 2. nägemine 3. kuulmine 4. haistmine 5. maitsmine 56. nimeta 6 erinevat silmamuna 1. silma lääts 2. vikerkest 3. sarvkest 4. võrkkest 5. ripslihas 6. klaaskeha koostisosa! On silmamuna toeseks - tagumine kõvakest, millele kinnituvad silma lihaste kõõlused ja eesmine 57. mis tähtsus on kiudkestal? läbipaistev sarvkest, mis sisaldab palju närvilõpmeid 58. mis tähtsus on soonkestal? Sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku.
NÄGEMINE Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale.
: Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab silmale värvuse Silmalääts Teravustab pilti Võrkkest Tekib objekti kujutis, paiknevad valgustundlikud rakud Kaugelenägevus silm näeb kaugele hästi, lähedal asuvad objektid on ebaselged. Neil inimestel on silmalääts liiga lame või silmamuna normaalsest lühem. Kujutis tekib võrkkesta taha. Plussklaasidega prillid. Lühinägevus lähedale näeb silm hästi, kuid kaugel olevad objektid paistavad ähmastena
Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Ripsmed (piirab tolmu) · Kulmud ( kaitseb higi ja lõõgi eest) Lühinägijal tekib kujutis tekib kujutis võresta ette , kaugnägijal aga taha. Lühinägijad: 30%, näevad lähedale hästi ( liiga pikk silmamuna või liiga pikk lääts), nõguslääts, -prillid.
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
