Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aineklassid ja nendevahelised seosed (0)

1 Hindamata
Punktid

Aineklassid ja nendevahelised seosed
Aineklassid
Lihtained :
  • Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...)
  • Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...)

Liitained
  • Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O , CO, Cl2O3...)
    • Keemiliste omaduste järgi
      • Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO
      • Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2
      • Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO
      • Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO

  • Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...)
    • Vesiniku aatomite arvu järgi:
      • Üheprootonilised happed: HCl, HNO3 ...
      • Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4...
    • Hapniku sisalduse järgi
      • Hapnikuta happed: HCl, H2S...
      • Hapnikhapped : HNO3, H2SO4, H3PO4...
    • Tugevuse järgi
      • Tugevad happed: H2SO4 > HNO3 > HCl
      • Keskmise tugevusega happed: H3PO4 ja H2SO3
      • Nõrgad happed: H2S > H2CO3 (nõrgim anorgaaniline hape )

  • Alused (koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja ühest või mitmest hüdroksiidioonist; NaOH , Ca(OH)2, Fe(OH)3...)
    • Tugevuse järgi
      • Tugevad alused ehk leelised – IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid – leelised; lahustuvad vees: NaOH , Ca(OH)2...
      • Nõrgad alused – ülejäänud metallide hüdroksiidid; tavaliselt ei lahustu vees (va NH3∙H2O – ammoniaakhüdraat, vananenud ammooniumhüdraat NH4OH): Fe(OH)3, Cu(OH)2...

  • Soolad (koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4 , Fe2(SO4)3...)
    • Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ...
    • Vesiniksoolad – mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe anioon üks või mitu vesinikku alles: Cu( HCO3 )2, NaH2PO4 – naatrium-divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat...

Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 – raud(III) kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; Cu(OH)2 – vask(II)hüdroksiid ning CuOH – vask(I)hüdroksiid.
Aineklasside vahelised reaktsioonid
Aluselise ja happelise aine reaktsioon : tekib alati sool.
(Happelise oksiidi reageerimisel tekib oksiidile vastava happe sool!)
1. alus + hape  sool + vesi
NaOH + HCl  NaCl + H2O
2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4  Fe2(SO4)3 + 6 H2O
2. aluseline oksiid + hape  sool + vesi
CaO + 2HCl  CaCl2 + H2O
Na2O + H2SO4  Na2SO4 + H2O
3. happeline oksiid + alus  sool + vesi
Ca(OH)2 + CO2  CaCO3 + H2O
2 NaOH + SO3  Na2SO4 + H2O
4. happeline oksiid + aluseline oksiid  sool
CaO + CO2  CaCO3
6 Na2O + P4O10  4 Na3PO4
Oksiidi reageerimine veega.
Aluselise oksiidi korral tekib alus, happelise korral hape.
5. aluseline oksiid + vesi  alus
Reageerivad vaid IA ja IIA al Ca-st metallide oksiidid
Na2O + H2O  2 NaOH
CaO + H2O  Ca(OH)2
CuO + H2O  ei toimu
6. happeline oksiid + vesi  hape
SiO2, mis on liiva põhi-komponent, ei reageeri veega!
CO2 + H2O  H2CO3
SO2 + H2O  H2SO3
SO3 + H2O  H2SO4
N2O5 + H2O  2 HNO3
P4O10 + 6 H2O  4 H3PO4
SiO2 + H2O  ei toimu
(vastavat ränihapet H2SiO3 saadakse kaudselt , soolast)
Oksiidi saamine alusest või happest.
7. alus  aluseline oksiid + vesi
Lagunevad vaid vees lahustumatud hüdroksiidid.
Cu(OH)2  CuO + H2O
Ca(OH)2  CaO + H2O
2 Fe(OH)3  Fe2O3 + 3 H2O
8. hape  happeline oksiid + vesi
Lagunevad mitmed hapnikhapped.
H2SO3  H2O + SO2
H2CO3  H2O + CO2
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes – vahetusreaktsioonid (sarnased laengud nö vahetavad kohad!)
(lisaks alus+hape reaktsioonile)
9. sool + sool  sool + sool
Na2SO4 + BaCl2  BaSO4↓ + 2 NaCl
2 KI + Pb(NO3)2  PbI2↓ + 2 KNO3
10. alus + sool  alus + sool
2 NaOH + CuSO4  Na2SO4 + Cu(OH)2↓
3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3  2 Fe(OH)3↓ + 3 CaSO4
Reaktsioonid tüübist 9. ja 10. toimuvad siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja vähemalt üks saadustest sadeneb.
11. hape + sool  hape + sool
2 NaCl + H2SO4  Na2SO4 + 2 HCl↑
FeS + 2 HCl  FeCl2 + H2S↑
CaCO3 + 2 HCl  CaCl2 + H2O + CO2↑
Na2SO3 + 2 HCl  2 NaCl + H2O + SO2↑
Need on 4 levinuimat tüüpi – HCl, H2S, H2CO3 (CO2) ja H2SO3 (SO2) teke!
Reaktsioonid tüübist 11, toimuvad siis, kui tekib lähtehappest nõrgem või lenduvam hape, eraldub gaas või tekib sade.
Aineklassid ja nendevahelised seosed #1 Aineklassid ja nendevahelised seosed #2 Aineklassid ja nendevahelised seosed #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eliisa Annusver Õppematerjali autor
Kokkuvõttev konspekt

Sarnased õppematerjalid

KeemiaRE Aineklassidteooria
6
doc

KeemiaRE_Aineklassidteoor ia

Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained:  Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...)  Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained  Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi  Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO  Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2  Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO  Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO  Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi:  Üheproot

Kategoriseerimata
Aineklasside vahelised reaktsioonid
1
doc

Aineklasside vahelised reaktsioonid

Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega. Reageerivad vaid IA ja IIA al CuO + H2O ei toimu Ca-st metallide oksiidid Aluselise oksi

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsioonias

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsioonias

Keemia
Kokkuvõte keemiast
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (met

rekursiooni- ja keerukusteooria
Keemia ja selle seletused
8
docx

Keemia ja selle seletused

Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n?

Keemia
Aineklassid
4
pdf

Aineklassid

Aineklassid Lihtained:  Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...)  Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained  Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3... o Keemiliste omaduste järgi  Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO  Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2  Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO  Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Nimetused oksiididele: Mittemetallioksiididel kasuta indeksi märkimiseks kreeka keelest tuletatud arvsõnu: mono, di, tri, tetra, üheksa, hepta, okta, nona, deka; näiteks P2O5 difosforpentaoksiid; I,II,II

Keemia
Aineklassid
3
rtf

Aineklassid

OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO ­ kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID NEUTRAALSED OKSIIDID

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun