,,Siin me oleme!" Margit Leheroo X klass 2012 ,,Siin me oleme!" "Siin me oleme!" on Eesti Telefilmi 1978. aastal tehtud Eestis ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm. Film on loodud Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel. Sisu Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab a...
Joosep Seppi 10.a klass Kose Gümnaasium Arvamus mängufilmi "Siin me oleme" kohta Enamik eestlasi teab Sulev Nõmmiku lavastajakäe all 1979. aastal valminud muusikalist mängufilmi "Siin me oleme", mis on kindlasti viimase kolmekümne aasta jooksul Eesti üks populaarsemaid komöödiafilme. Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" alusel kirjutas filmile stsenaariumi Enn Vetemaa ning muusika lõi Ülo Vinter. Paljud filmist pärinevad laulud on saanud vaatajate hulgas lausa klassikaks. Sageli kõlab lauluvõistlustel lapsehäälne laul "... kui on meri hülgehall ..." või raadiost soovilauluna " ... ei õnnetähe all ma sündin`d maailma ..." . On teisigi lugusid, mis jäänud rahvale meelde. Heale näitetrupile omase rahvalikkusega o...
Minu Eesti Inimese kodumaa on kindlasti üks väga tähtis osa tema elust. Me elame siin maal, oleme siin sündinud ja ilmselt ka sureme siin. Selleks, aga et me elu siin natukenegi mugavam oleks peaksime me otsima võimalusi, et enda elukvaliteeti parandada. Tihti süüdistame me oma halvas olukorras just oma ja nõuame temalt abi, aga kas tõesti peab riik kõiki aitama? See, mida iga inimene oma riigilt ootab on väga erinev. Mõned meist vajavad rohkem abi, kui teised, aga samas on ka olemas inimesi, kes seda abi ära kuritarvitavad. Inglise keeles on selle kohta üks väga hea mõiste- freeloader, ehk siis inimene, kes elab teiste, või siis oma kodumaa kulul. Tekib küsimus, et miks aidatakse selliseid inimesi, aga samas võivad mõned, kellel abi väga palju rohkem tarvis, üldse ilma abita jääda. Liikudes edasi abivajajate juurest abipakkujate juurde tuleb tõdeda, et meie riik ei ole üldsegi halval järjel ja on me...
Filmid Eva Sikemäe 11.a Sisukord 1. Viimne reliikvia 2. Siin me oleme 3. Nimed marmortahvlil 4. Mina olin siin 5. Helisev muusika 6. Üksinda kodus 1 7. Pohmakas 8. Täna öösel me ei maga 9. Päästke Willy 10. Päästke Willy 2 11. Kasutatud kirjandus Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on eesti film aastast 1969. Hans von Risbieter tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui mees loovutab kirikule Püha Birgitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Viimne reliikvia Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. Siin me oleme Ühe Muhumaa rahuliku talu õuele veereb väike sapakas, kust ilmub välja kummaline perekond: võimukas proua, tema käpa all olev kokutajast abikaasa ning müstiline ...
EESTI ELU VALUPUNKTID Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kus elab umbes poole vähem inimesi, kui näiteks Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Aga ometigi elavad ka siin inimesed, kes üritavad väikesest ühiskonnast silma paista. Juba aastaid oleme üritanud pääseda Euroopa viie rikkaima riigi hulka. Võtame eeskuju oma põhjanaabritelt, kelle elu tundub kui lill- toimiv sotsiaalpoliitika, inimeste võrdsus, arenenud koolisüsteem jne. Eestlased on tuntud kui perfektsionistid. Meil peab kõik olema läikiv ja kõike peab olema küllaga. Oma jätkusuutlikusega oleme jõudnud küll Euroopa siseselt IT-arengus kaheksandale kohale, kuid kas hea koht edetabelites on ainuke siht kuhu me pürgime? See peegeldub ka väga hästi meie haridussüsteemis. Keskendutakse sellele, kui ilusas õpikeskkonnas me ennast harime, kui arenenud on meie tehnika, kui palju on viitele õppivaid noori, mis kohal on meie gümnaasium süg...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. ...
Kõne Vabariigi aastapäeva puhul Austatud õpetaja, klassikaaslased! Eelmisel neljapäeval, 24. veebruaril, oli Eesti Vabariigi 93. aastapäev ja see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahva- arvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka eurole üleminek, mis toimus selle aasta alguses. See näitab meie taset Euroopas ja üldse kogu maailmas: ,,Jah, Eesti on juba arenenud riik, neil kehtib euro." Me võime olla õnnelikud, et Eestis on praegu ra- hulik elada ja kehtib demokraatia. Näiteks Egiptuses, Liibüas, Tuneesias ja mujal, kus kehtib diktatuur, on rahvas astunud riigikorra vastu ül...
Minu riik- see olen mina Lugupeetud õpetajad, kallid klassikaaslased. Alles mõni päev tagasi ei kujutanud ma seda hetke siin ja praegu ettegi, kuid nüüd on see käes ja ma soovin teile rääkida teemal ,,Minu riik- see olen mina". Sündides siia maailma ei tea me midagi peale selle, et enda vanemate kätel on mõnus ja soe ning maitsev piim on kõik,mida tahta. Vaid mõned kuud vanemaks saades ei ole meile enam nii tähtsad soojad süles olemised vaid uus ja huvitav maailm,mida kõike roomates avastada. Meie tähelepanu köidavad igasugused imelikud näod,mida suured ja kortsus tädid-onud teevad. Kuuleme hääli, mida ise järele teha ei oska, aina proovime ja proovime, kuni tuleb see tähtis esimene sõna meie huulilt. Sel hetkel me seisame silmitsi hoopis uue maailmaga ning teeme tutvust enda ema- ning riigikeelega, milleks on eesti keel. Aastate möödudes saame aina rohkem tuttavaks enda esivanemate ning maailmaga end...
Tere kallid õpetajad, vanemad ja teised kohalviibijad! Me oleme täna kogunenud siia selleks, et astuda teelt kõrvale ja alustada uuelt leheküljelt. Me kõik oleme näinud vaeva, et olla täna siin, teie ees. Me oleme käinud konsultatsioonides, mis siiski pole aidanud meid, me oleme proovinud leida muid lahendusi, et saada aru kõikidest füüsika ja keemia teooriatest ning seda kõike tulutult. Kuid siiski suutsime me teha eksamid nii, et tuua rahulolu enda kui ka õpetajate hinge. Üheksa aastat tagasi me kohtusime meie esimese klassijuhataja valvsa pilgu all, me saime sõpradeks, kasvasime üheks ja oleme seda tänaseni. Mis saab edasi, kuhu meid teed viivad, kas jääme sõpradeks? Keegi ei tea sellele vastust. Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas, kuid kõige selle juures, et oleme ühtekasvand, on see kõik tühine. Lõpetuseks tahan ma tänada kõiki õpetajaid, kes on aidanud kujunda...
TEGELASED : Julia Vanessa Erica Janet Kate Emily Olivia Tom Mike Alex Rick Rob Dave Kõik osatäitjad on alguses pikali maas . Siis tõuseb Julia , niii nii teised kordamõõda .. Julia : ( uniselt , uimaselt ) Kus ma olen ? Aii , mu pea . Janet : Mis juhtus ? Kus me oleme ? Rick : Alles olime lennukis ja nüüd äkki siin . Saarel , mida me ei tea . Rob : Appi ! Ma pean koju saama , ruttu .. Mind oodatakse ..( tõuseb püsti ja hakkab rahutult ringi käima ) Erica : Rahune ! ( haarab Robil õlgadest ) Me peame jääma rahulikuks. Paanikat pole mõtet tekitada . Rick : Äkki siin saarel on veel inimesi . Me peaks hargnema . Kate : Milleks ? See on meie saatus . Meid pannakse proovile . Alex : Mina saatusesse ei usu . Tal on õigus , peaks hargnema . Vanessa : Eii , ma kardan . ! Me ei tea , mida see saar endas peidab . Olivia : (tõuseb püsti ) Kõige õigem oleks jääda siia , mere äärde . Mõõduvad laevad näeksid siis meid . Tom : (oma ette ) Ma ei sa...
LÕPUKÕNE See on tee,mis meil on ühine, sellele me ühekoos mõtleme. See on mälestusi,mis ei unune, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Sinu perekonnaks on sinu klass, Sinu kõrval igaüks unistamas. Sa julgustad teisi sellel teel. Sa oled kevadpäikene, mitte öökülm sügisene kui keegi vajab sind ,ole see.. Ära käi üksi seda teed, lähme koos,siis on kergem see anname käed üksteisele. Kui sa kedagi näed langemas ära halvusta, vaid aita sa võid teinekord ise seal olla maas. See on koolitee,mis meil on ühine, koolile me ühekoos mõtleme. Kooliaeg on see ,mis ei unune, siin on aegu mil tunda võid halvasti end, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Lugupeetud külalised, Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpet...
Presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas kõne Märkamisaja öölaulupeol. See kõne kuulub olmekõnedesse-tervitus, õnnitlus, ja samas kõnes on ka ajaloolised ja poliitilised aspektid sees. Kõne peeti Öölaulupeo avamisel. Kõneosad Pöördumine Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole ,,Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!", ,,Hea Eesti rahvas.", ,,Armas rahvas." Sissejuhatus Kõne teema on sõnades ,,Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul." ,,Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? ,, Teema arendus kõne on jagatud osadeks: President mainis oma kõnes ka Gerd Kanteri ölümpiavõitu. Väga oskuslikult on see kõnesse tikitud. Enne räägib vabadusest ja taasiseseisvumisest ja siis sujuvalt läheb üle Gerd Kanteri võidule. ,,Ühisest laul...
Lõpukõne 2015 Lagedi Kool Kristiina: Lugupeetud direktor , õpetajad, lapsevanemad , külalised ja klassikaaslased! Valeria: Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Lagedi Kooliperele. Kristiina: Üheksa aastat tagasi me kohtusime esimese klassijuhataja valvsa pilgu all ja saime sõpradeks, aja jooksul kasvasime üheks. Seda kas me ka tulevikus sõpradeks jäeme näitab vaid aeg. Valeria: Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas. Kuid me oleme saavutanud peaaegu kõik enda soovid. Raske töö on viimaks puule viljad kasvatanud. Kristiina: Me oleme nüüd valmis jätkama. Vahet ei ole, kuidas keegi edasi läheb, kas gümnaasiumisse, kutsekooli, tööle või kusagile mujale. Igal juhul on meil tagataskus üks tore paber mille nimel oleme üheksa aastat rasket vaeva näinud. Valeria: Mina, Martin ja Rene kosmonautidena, Kait politseinikuna , Risto presidendina, Th...
Elu Eestis – kas jääda või lahkuda? Lennart Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.’’ Vaadates, mis meie ümber, Eesti Vabariigis, toimub, siis just seda olukord ongi. Ajalehtede ning uudiste põhjal võib oletada, et olukord läheb aina hullemaks. Mida ei ole, on aga viljad meie tulevikupõllult mida me nii mitmeid aastaid väetanud oleme. Oleme eestlased ning tahame elada oma riigis, kus on elanud meie esivanemad. Kahjuks muutub siinne elu iga aastaga raskemaks. Madalad palgad ning kõrged hinnad sunnivad paljusid eestlasi lahkuma. Inimesed ei tule enam toime oma eluga. Kaupade ja teenuste hinnad tõusevad pidevalt , kuid paraku ei saa seda öelda palkade kohta . Valitsus lubas, et euro tulekuga hinnad ei tõuse ning meie elu läheb kergemaks, kuid praegune olukord on kõige sellega täielikult vastuolus.Eesti Vabariigi Valitsus on eraldanud riigieelarvest Kreeka toetuseks 357,24 miljonit eu...
Kuidas olla hea kodanik kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme kõik eesti kodanikud, järelikult peame tegema kõik ,et oma riiki hoida ja...
Kuidas olla hea kodanik kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme kõik eesti kodanikud, järelikult peame tegema kõik ,et oma riiki hoida ja...
Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Kuna mul on antud võimalus pidada täna kõnet teie ees, mõtlesin ma pikalt mida ma räägin, ja suutsin korduvalt ümber mõelda teema suhtes raisates nii enda päevast terve hommiku. Kuid olen leidnud et sobiv oleks rääkida Vabadusest ja selle eksisteerimisest. Maailm on suur, nii suur et siin leidub kõike. Vaesust rikkust kurbust kui ka naeru. Kui me räägime vabadusest, siis leian mina et vabadust ei eksisteeri. Pole olemas kedagi, kes ei oleks ühel või teisel määralt milleski sõltuv. Ma ei räägi siin kohal vajadust saada toitu ja vett. Vaid kõigest sellest, mis on inimene suutnud luua enda über. Tegelikult ei erine inimene loomariigi seadustest absoluutselt. Nagu ka kõik teised loomad vajavad ka inimesed endale juhti ja territooriumi. Nii on see ka kõik välja kujunenud. Igal riigil on oma territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad, igal riigil on omad juhid, keda me pimesi usaldame. Nii...
TULEMUSJUHTIMINE KUI VÕIMALUS PERSONALI ARENDAMISEKS Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat teemal Tulemusjuhtimine kui võimalus personali arendamiseks on valminud grupitööna aines inimressursi juhtimine. Referaat koosneb 5 osast. Esimesed kolm osa on teoreetilised ja kaks viimast osa põhinevad praktilistel näidetel. Esimeses osas defineerime ära, mis asi on tulemusjuhtimine, milles seisneb tema põhiidee ja milline võiks olla organisatsioon, kus seda rakendatakse. Referaadi teine peatükk hõlmab tulemusjuhtimise etappe. Meie käsitleme tulemusjuhtimist 5 etapilisena, kuid põgusalt mainime ära ka teise võimaliku mudeli. Kolmandas peatükis oleme käsitlenud personaliarendamise meetodeid läbi erinevate aspektide. Neljas peatükk on kõige väiksema mahuga. See on pühendatud tulemusjuhtimise kriitikale ehk siis, mis kõik võib viltu minna. Proovime analüüsida ettetulevaid tak...
Mina ja Eesti elu Kui küsida: miks me selles riigis ikka veel elame, kas see on meie jaoks perfektne keskkond, kas me oleme kindlad, et me üldse siia riiki kuulume, kas me jääme siia igavesti elama ja kui siis miks, kas kuskil on ka paremat paika kui see siin? Neid küsimusi on palju ja rohkemgi veel, aga kas kõigile neile on ka vastuseid? Kuna me siin riigis sündisime ja elasime kuni praeguse ajani, siis nimetame seda oma sünnikohaks selleks ilusaks paigaks, kus veetsime meeletult lõbusa lapsepõlve, kus kaklesime oma vanematega, õdede ja vendadega. See paik, kus laususime oma esimesed sõnad, astusime esimesed sammud ja leidsime oma esimese armastuse, need hetked kus nutsime ja naersime koos oma sõpradega. Seda kõike on meeletult palju ja see on lihtsalt liiga hea, et sellest kergekäeliselt loobuda. Need on ju ometigi meie mälestused. Meist keegi ei saa õelda, et just ...
Lugupeetud õppejõud, ülikooli esindajad ja külalised. Kallid kaastudengid. Meil on nüüd diplom käes. Kes oli siin vaid diplomi pärast võib endale nüüd öelda tehtud ja elama hakata. Bakalaureus ei ole akadeemilises mõttes küll päris tipp, kuid küllaltki oluline teekond on nüüdseks läbitud. Eks igaüks teab ise kui keeruline siia aulasse jõudmine tema jaoks oli, kuid täna siin istudes võime julgelt öelda, et oleme tublid olnud. 15 ja paljudel ka enam aastat haridusteed on edukalt selja taha jäänud. Viimane osa teekonnast viis meid kokku ilmselgelt liiga väheste pistikutega õpperuumides, tapvate filosoofia kodutöödega, tahvlitäie statistika valemite ja sadade lehekülgede õppematerjalidega, mis tuli läbi võtta tihti järgmisel päeval toimuvaks eksamiks. Nüüd on see siis möödas. Päris hea tunne on. Suur tänu õppejõududele, kes on suutnud suuri, saja ja kohati enama tudengiga loenguid vedada ja meie lõputuid kirjalikke töid parandada. Hetkel si...
Kas me oskame hoida ühte Rahvus, majandus, ühiskond 3 põhjust, miks me ühtemoodi uppuvalt laevalt ei põgene, kuigi vahest tahaks ja sunnitakse. Ühtekuulumine on läbi aegade olnud meie prioriteediks. Teemat alustades tekiv tahes tahtmata pööruda Eesti ajalukku.Eestlased nagu me oleme, pole kunagi allunud võõrvõimudele ja kui oleme, siis on see ainult paberil kirjas. Me oleme alati tahtnud vabad ja sõltumatud olla.Olgu mis on, aga iga asi selle koha pealt nõuab ohvreid. See ei ole haruldane, seda näeb igalpool. Ei ole rahvust, kes kokku ei hoiaks. Muidugi on olemas asjaolud, kus omakasu või väljapääsmatu olukord sunnib inimest loobuma oma rahva prioriteedist. Sõjaväeline eeskiri näeb ette seljuhul mahalaskmist või pikaajalist vangistust. Toon näite maailmasõjast, keegi ei tahtnud olla kaotaja poolel. Eesti rahvas jooksis nii sinna kui siia ja sai seda omal nahal tunda kuidas vahetus võim ja olukord. Oli ja k...
VÄÄRTUSED MIDA HINDAME Lugupeetud õpetaja ja kursusekaaslased! Täna räägin teile tähtsast teemast nagu on seda väärtused. Nii minul, kui Teil on teatud väärtushinnangud. Need on väljakujunenud aastate jooksul ja sõltuvad palju meie kasvatusest, elukogemustest, keskkonnast, kus viibime, ühiskonna survest jne. Me areneme erinevas tempos, meie õppetunnid siin elus on erinevad ja sellest lähtuvalt ei saa ega peagi olema need väärtushinnangud kõigil sarnased. Kes väärtustab materiaalseid väärtuseid, kes vaimseid kogemusi, kes haridust, kes sootuks vabadust. Meile on õpetatud, et oma esivanemaid tuleb austada. Olen sellega täiesti nõus. Kuidas aga suhtuda sellesse inimesesse, kes on kasvanud perekonnas, kus helluse asemel sai osaks füüsiline vägivald, kus mõistmise asemel mõisteti hukka? Kuidas väärtustada midagi või kedagi, kes seda esmapilgul ei väärikski? Kas meie väärtushinnangud on valed või puudulikud? Olen alati olnud seda meelt, e...
,,Läänerindel muutuseta" FOTOROMAAN Võimlemistundides pidas Kantorek meile ülipikki Muutke teksti laade loenguid seni, kuni meie klass tema juhtimisel nagu Teine tase üks mees piirkonna Kolmas tase komandatuuri marssis ja Neljas tase oma nimed vabatahtlikena kirja pani. Viies tase Siin lamab meie sõjakaaslane Kemmerich, Muutke teksti laade kes hiljuti veel meiega hobuseliha küpsetas ja Teine tase mürsulehtris kükitas; ta on Kolmas tase veel meie kaaslane, ega Neljas tase ole ka enam: ta kehastus ...
Sallivus on oluline Mina arvan, et sallivus on oluline, sest me kõik oleme inimesed. Ühiskond on mitmekesine, külg külje kõrval elavad paljud erinevad rahvad . Kõigil on omad uskumused, tavad ja väärtushinnangud. Me peaks olema kõigi vastu tolerantsed, sest olenemata meie rahvusest, usust, nahavärvist või tervisest oleme me siiski kõik inimesed, kes tahavad elus hakkama saada. Me oleme harjunud enda riigi tavadega, meie jaoks on need loomulikud. Teiste kultuuride tavad on meie jaoks võõrad ja võivad tunduda harjumatud. See tõttu tahetakse sellele viltu vaadata. Kuid me ei või unustada, et nende rahvaste jaoks on need tavad loomulikud ja just meie omad on võõrad. Me kõik oleme samas olukorras. Me kardame võõraid olukordi ja lahkuda oma mugavustsoonist. Tänapäeval rändavad paljud inimesed, erinevatel põhjustel. Me kardame uusi rahvaid, kes tulevad siia oma kommete, traditsioonide ja uskumustega, sest see sun...
siin oleme kasvanud tere kallid klassikaaslased. Mõelge natuke selle üle, et me oleme praktiliselt 9 aastat koolis veetnud. ja olen kindel et suurem osa meist veedab veel mitu aastat siin, kui mitte selles koolis siis kindalsti mõnest teises. seega võib julget öelda et me oleme koolis kasvanud. Kool on tegelikult kõige alus. Öeldakse et kasvatus algab kodust, nii see ka on, aga ka koolil on praktiliselt sama tähtis roll. Hiljuti saime endale uue koolimaja. Uus ja puhas keskkond sundis meid kindalsti korralikumalt käituma ja ennast üleval pidama. Aga me peaksime kooli ka tulevatele põlvedele hoidma, et mõne aasta pärast ei peaks uuesti remonti tegema. Mida paremad tingimused seda meelivam on ju õppida? Õige on see et kõik kulub, aga seda protsessi kiirendada oleks vale. Ntks Vahetusjalanõud- mõtled küll et mis see siis ära ei ole, täna ei viitsi vahetada. Kui sina üksinda ei vaheta, okei, see ei ole vee...
siin oleme kasvanud tere kallid klassikaaslased. Mõelge natuke selle üle, et me oleme praktiliselt 9 aastat koolis veetnud. ja olen kindel et suurem osa meist veedab veel mitu aastat siin, kui mitte selles koolis siis kindalsti mõnest teises. seega võib julget öelda et me oleme koolis kasvanud. Kool on tegelikult kõige alus. Öeldakse et kasvatus algab kodust, nii see ka on, aga ka koolil on praktiliselt sama tähtis roll. Hiljuti saime endale uue koolimaja. Uus ja puhas keskkond sundis meid kindalsti korralikumalt käituma ja ennast üleval pidama. Aga me peaksime kooli ka tulevatele põlvedele hoidma, et mõne aasta pärast ei peaks uuesti remonti tegema. Mida paremad tingimused seda meelivam on ju õppida? Õige on see et kõik kulub, aga seda protsessi kiirendada oleks vale. Näiteks Vahetusjalanõud- mõtled küll et mis see siis ära ei ole, täna ei viitsi vahetada. Kui sina üksinda ei vaheta, okei, see ei ole veel kat...
Läänerindel muutuseta. Rindeni on 9 km.14 päeva eesliinil magamata olla on jube,150mnest oli ja tagasi tulime 80mne mehega. Kannul seisavad meie sõbrad: Tjaden- kõhn lukksepp, Haie-turbalõikaja, Detering-talupoeg, Stanislaus-salga peamees. Kantorek oli meie klassijuhataja. Behm oli üks esimestest, kes langes, talle sattus mürsukild silmadesse ja jätsime ta. Peale esimest langejat saime aru, et kõik, mis meile on maailmast õpetatud on vale, meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed. Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud ja oleme tooreks muutunud. Müller tahab Kemmerichilt saapaid, kui ta sureb, peasi, et ...
,,Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? ,, Kas me kõik peame sarnanema kellegiga, kas siis kuulsa või mõne tavalise inimolendiga meie endi seast ? Kas meis ei võiks jääda midagi selleks, minu endi eriliseks tunnusmärgiks ? Minu arvates peaks meis kõigis jääma alati alles midagi, mis oleks meie kaugelt tuntavaks tunnusmägiks . Me ei tohiks muuta ennast sellepärast, kui me kellegile teisele ei meeldi. Me peaksime ka raskemates olukordades püüdma jääda iseendaks. See kõik on muidugi esmapilgul veidike raske ja ülepakutud. Tegelikuses on raske säilitada mõnedes olukordades rahu ja jääda iseendaks.Meis kõigis on kindlasti palju andeid ja oskusi. Võibolla ei ole nad just kõigile, ka meile endile esmapilgul teada. Me peame leppima, missugused me oleme ja olema rahul, et me üldsegi elame, oleme ja eksisteerime. Kui paljudel siin maailmas on mõni raske, sügav ja eluaegne vigastus või puue ? Me ei mõtle sellel...
Rauno Veberson Kuidas said meist inimesed? Pärast Suurt Pauku on toimunud paljugi ja see on suur ime, et me saame praegu istuda vaikuses ja mõtiskleda kust me tulnud oleme ning miks me oleme just sellised nagu me oleme. Miks me põlvneme just ahvidest? Kuidas said meist inimesed? Nendele küsimustele on palju erinevaid vastuseid ning igaüks on omamoodi õige. Võib-olla oleme ahvide sugulased kuna nemad omasid kõige suuremat potentsiaali abstraktse ajutegevuse tekkeks. Ehk oli see üks põhjuseid miks inimahvid tulid puu otsast alla ja haarasid pihku teravad kivid, et lihtsustada oma igapäevaseid tegevusi. Pika peale said teravatest kividest juba sihikindlalt valmistatud luunoad ja kivikirved ning kaua ei läinud kui need vastsed ,,inimesed" kolisid koobastesse. Natukese ajaga tuldi välja metsast ja koliti avamaale, kus toidu hankimine muutus mitmekülgsemaks. Isased jahtisid metsas ulukeid ja la...
Eesti kultuuri üks probleem on see et pole üht kindlat telge või tugipunkti kuhu koonduda. Eesti on juba oma geograafilise asendi poolest huvitaval kohal. Eesti ühendab idat ja lääne põhja ja lõuna euroopat. Eesti on justkui läbikäigu hoov kust kõik marsivad läbi ja jätavad oma jalajälje. Samas üritab aga kohalik ise oma aeda korras hoida ja oma tahtmist saada. Esimesed eelased rändasid siia 11 000 aastat taasi ja asutasid Pulli asulakoha peamiselt tegeleti jahipidamise ja kalapüügiga. Hiljem, kui kammkeraamika levis siis alustati ka põllumajandusega, sest kliima oli juba sojenedud ja võimaldas põllu pidamist ja taimekasvatust. Tänu sellele on eestlased euroopas ühed ainukesed kes on niivõrd kaua ühel kohal elanud ja oma piirkonda hoidnud. 8-11 saj. Olnud Vikingiaeg oli see periood mil tehti tõsisemalt tutvust merendusega ja alustati laevaehitust millele järgnes naaberite ründamine ja rüüstamine. Samal ajal olid Eestlaste üheks põhiv...
Mis oleks kui ... Milline oleks Eesti okupatsioonita? Möödas on päris palju aega kui Eesti oli okupeeritud. Oleme suutnud tõestada, et saame hakkama ise ,iseseisva riigina. Kuid kas Eesti oleks selline nagu ta hetkel on ilma okupatsioonita? Me oleme pidanud aastaid vene okupatsiooni taluma, kuid kui üks hetk tuli see vabadus, vabadusvõitlusega, tõestasime tegelikult kõigile, et me suudame olla iseseisev riik. Me saame hakkama ilma igasuguse kõrval riigi abita. See, mida kogesid paljud inimesed 27. Märtsil: vägivald, vägistamised ja tapmine. Mida kutsutakse märtsiküüditamiseks. Kõik see muutis rahvast tugevamaks. Meid on olnud kogu aeg vähe ja ei saa vastu suurele riigile ,kes tuleb ja lihtsalt lömastab ära riigi kus elab rahvas, kes armastab üle kõige oma riiki. Meil on sissekasvand süda, millega me suudame seista enda eest. See, et meid on palju okupeeritud on muutnud meid iga korraga aina tugevamaks ja see tahtmin...
Kalevipoeg on üheks eestlaste identiteedi allikaks. Ta on meie rahvuseepos ja rahvuskangelane, sellisena me teda austame ja armastame. Meie, eestlased rändame palju. Avastame uusi kultuure ja riike ning puhkame soojal maal palmide all. Kuid siiski peame tagasi tulema oma kodumaale, nii nagu seda tegi meie rahvuskangelane Kalevipoeg. Oma kodumaal on inimene kõige õnnelikum. Siin on meie kodu, sõbrad ja loomulikult armastav perekond. Me oleme siin üles kasvanud, õppinud ja läbinud erinavaid elu raskusi. Kodumaa pinnal oleme nutnud ja rõõmustanud. Siin on meie mälesused. Miks me peaks oma kodumaa hülgama? Meie elu on täis erinevaid seikluseid ja väljakutseid, millest tuleb igal võimalusel kinni haarata. Peame võtma elust kõike, sest elame vaid ükskord. Maailm on suur ja lai, kus on alati midagi uut avastada ja õppita, kuid peale igat seiklust pöördume tagasi kodumaale, kus meid oodatakse. Minu arvamus ühtib paljudega, et kod...
ideemüük John P.Kotter Lorne A.Whitehead Raili Tiits Tauno Ree Hea mõtte päästmine mahatrampijate eest Neli viisi hea idee maatasa tegemiseks ØSegadus ØViivitussurm ØHirmu külvamine ØNaeruvääristamine ja isiklik rünnak Ettepanekute kaitsmise soovitused ØÄrge kartke segajaid. Õige kohtlemise korral võivad nad teile hoopis abiks olla! ØVastake alati lihtsalt, otsekoheselt ja ausalt. ØJälgige publikut (mitte ainult ründajaid). ØOlge kõigi vastu aupaklik. ØOodake rünnakuid ja valmistuge nendeks. 24 rünnakut ØMe oleme siiani edukad olnud, milleks siis muutuda? ØAinus tõeline probleem on raha (või miski muu, mida ettepanek ei käsitle). ØTe liialdate probleemi tõsidusega. ØTe tahate öelda, et me oleme läbi kukkunud! ØMilliseid varjatud motiivid siin peidus on? ØAga mis, aga mis, aga mis siis, kui....? ...
Vabariigi 93. aastapäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, õpilased ja teised, kes te täna siia kogunenud olete. Täna on Eesti Vabariigi 93. sünnipäev. Õnnitlen teid kõiki selle pidupäeva puhul meil on riik, mille üle õigustatult õnne ja rõõmu võime tunda. Saame seda teha siiralt, Eesti Vabariik on maailma riikide seas rahvusvahelises võrdluses heas positsioonis. Seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Eesti kuulub nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa liitu, NATOsse kui ka OECDsse ja nii edasi ja nii edasi. Eesti Riik areneb pidevalt ja kiires tempos edasi. Need on kõik asjaolud, mis tunduvad juba meile täitsa tavalised, aga nii direktor, õpetajad ja teised vanemad inimesed mäletavad kindlasti, et 20 aastat tagasi ei olnud selline tulevik Eestile sugugi ette kindel. Aga riigi sünnipäeva puhul, võiksime me kõik kasvõi korraks nende asjade peale rohkem mõelda. K...
Kuidas muudab sõda inimest? ,,Ma ei leia siin enam õiget asu, see maailm on mulle võõras. Ühed pärivad, teised ei päri, ja viimaste puhul on ilmselt näha, et nad on selle üle uhked; sageli ütlevad nad seda isegi säärase mõistva ilmega, nagu rõhutades, et sõjast ei saa ju rääkida. ,, Paul Bäumer oli noor loominguline mees, ta armastas väga muusikat ning kirjandust, ning proovis ka ise raamatuid kirjutada. Ta andis teistele õpilastele järelaitamistunde, nendest tundidest teenitud rahaga ostis ta endale raamatuid. Ta armastas lugemist. Ta luges kohusetundilkult igasugust kirjandust, kuigi tihti talle loetud raamatud ei meeldinud, ta eelistas ajakohaseid raamatuid. Kuid puhkusele minnes ei pakkunud üksi raamat talle huvi. Ta võttis mõne kätte, lehitses seda, kuid ei suutnud lugeda. Rindel oli ta tihti mõelnud, et tahaks juba koju, puhkusele. Kui lõpuks tuli puhkuse teade oli ta selle üle rõõmus ning teised o...
Vastu suve lastakse jälle üks lend vabaks. Kas 71. lennule on koolis kasvatatud tiivad, et saaks kõrgustesse püüelda? Usun, et on. 12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus- töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Teinud koos uskumatuid tegusid. Ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud. Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda ,,me saime sellega hakkama", sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada. Suur-suur aitäh teile selle eest. Aga ma usun, et vaatamata kõigele, peab iga õpetaja tunnistama, et me ei olnudki nii halb lend, pigem meeldejääv. Kuid kõik muutub ja me anname täna teatepulga üle teistele uskumatutele klas...
Vastu suve lastakse jälle üks lend vabaks. Kas 71. lennule on koolis kasvatatud tiivad, et saaks kõrgustesse püüelda? Usun, et on. 12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus-töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Teinud koos uskumatuid tegusid. Ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud. Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda „me saime sellega hakkama“, sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada. Suur-suur aitäh teile selle eest. Aga ma usun, et vaatamata kõigele, peab iga õpetaja tunnistama, et me ei olnudki nii halb lend, pigem meeldejääv. Kuid kõik muutub ja me anname täna teatepulga üle teistele uskumatutele klassi...
Kas ja kuidas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine Maast? Laura Hirvoja Kuigi inimestele on teadmised väga tähtsad ja me õpime maailma kohta aina rohkem ja rohkem, siis ometi kui mõtlema hakata, ei ole teadmiste suurenemine Maast meie igapäevaelu muutnud. Me ei ole loodusega enam nii seotud ja võib ka öelda, et oleme ka Maast eraldunud, kuna meid eraldab asfalt ning betoonmaja seinad ja vundament. Merest oleme kaugele südalinna kolinud ja meie värskest õhust on siin linnas saanud paks sudu. Inimesed teavad selliseid asju nagu näiteks, et Maal on magevett kõigest 3% ja sellest hoolimata raiskavad nad seda ja isegi reostavad. Hommikul, kui hambaid pestakse, lastakse veel joosta selle asemel, et kraan kinni keerata kuniks vett ei kasutata. Muidugi leidub inimesi, kes oskavad vett mõistlikult kasutada ja seda säästa ja mina üritan...
Armas rahvas Olles praegu koos sinuga uue aasta lävepakul, kutsun sind viivuks tagasi vaatama sellele teele, mida oleme koos ja eraldi käinud. Ma kutsun sind vaatama, kuhu see tee viib ja millised on teelt välja libisemise ohud. Ehk on siin meile toeks luuletaja Artur Alliksaare kunagine tõdemus: ei ole mõttetult elatud aegu/ mõte ei pruugigi selguda praegu. Lõppeva aasta faktikeel on rõõmustavalt selge Eestis sündis tänavu rohkem ja suri vähem inimesi kui paaril varasemal aastal. Me liikusime teedel ettevaatlikumalt, me elasime targemalt. Järelikult oli 2008. meie rahvale hea. Sama peame soovima ka uuelt aastalt. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond. See on meie tegelik jõud, mille...
Tere, kallid kuulajad! Alati kui tuleb juttu Eestis elamise kohta, siis ainult kuulen kuidas siin on kõik halb. Kas see tegelikult ka nii on? Täna soovin teiega rääkida teemast Eestimaa uhkus. Keelel on oluline koht eestlaste identiteedis. Mõnikord on lausa väidetud, et eestluse tuumaks ongi eesti keel. Kahtlemata kuulub eestlaseks olemise juurde peale eesti keele mitmeid kultuurilisi ja sotsiaalseid tunnuseid, kuid nendegi tõlgendamisel toetume oma keelele. Eestlane tunneb tavaliselt oma keele üle uhkust, oskab kiiresti nimetada selle eripärasemaid nähtusi, nagu kolm väldet või ilmakaarte nimetuste rohkus. Luuletajad muretsevad riimuvate sõnade piiratud hulga ja füüsikud sobilike terminite leidmise raskuse üle, paraku hädaldamist võimaldavate väljendite nappust pole veel keegi tähele pannud. Nagu ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps: "eesti keel on ilus ja omapärane ning seda tuleb hoida," Vaatame korraks oma minevikku eh...
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Inimene, kumba poole ta rohkem kaldu, kas hea või kurja poole, sõltub peamiselt kahest asjast: tema iseloomust ja ümbritsevast keskkonnast. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Me tunneme häbi ja süümepiinu, kui me oleme midagi valesti teinud, aga vahel me tahame teha mõnikord halba teisele inimesele, sest me oleme kadedad, et neil on midagi, mis pole või mingi muu selle sarnane põhjus. See eest tunneme rõõmu, kui oleme midagi hästi ja head teinud. Aga miks me oleme sellised, ühel hetkel head ja teisel hetkel kurjad? Me suudame eristada heast kurjast ja kurjast heast sellega, et meil on südametunnistus aga igal inimesel on see erinev, sest mõnel hakkab süda valutama, kui valetab inimesele, teine jällegi ei pilguta selle peale silmagi. Kuidas südametunnistus kujuneb ja miks on see nii erinev inimestel? Kindlasti oleme sat...
Eestlane olla on uhke ja hää. Igal aastal 24 veebruaril tähistame me Eesti isesisvuspäeva. Sellel aastal saab Eesti Vabariigi välja kuulutamisest mööda 95 aastat. Vabariigi 95. aastapäev JA see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Tänu sellele imelisele päevale võime me täna mõtliskleda selle üle kas eestlane olla on uhke ja hää ? Võin julgelt arvata, et nii mõngigi siin viibjatest on sellele ka sügavamalt mõelnud. kas tõe poolest võib olla uhke selle üle, et oled Eestlane ? Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahvaarvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas ning me peaksime olema uhked, selle üle, et saame viibida siin klassi ruumis ja rääkida ...
Kõigel siin ilmas on hind? Hind on millegi väärtus, mille eest me tasume. Me ei pruugi seda teha ainult rahaga, vaid ka aja ja vaevaga. Me ei sarnane üksteisega, seega on meie mõjutamine erinev. Kes läheb kergelt õnge, kes mitte. Aga kas kõigel siin ilmas on hinnasilt küljes ja kui kalliks võib see osutuda? Väga paljud käivad tööl, seega teavad, mis see on. Kõike, mida sa teed, tuleb teha õigesti. Selle eest ju palka saadaksegi. Kuid on ka neid inimesi, kes eelistavad eelkõige raha. Nad ei ole huvitatud, kuidas rahakott täitub, peaasi et täitub. Kõige levinum viis on korruptsioon, kus altkäemaksu pärast saavad teised kannatada. Aga kui see nii levinud on, siis järelikult töötajad eelistavad hästi teenida kui õiglust järgida. Oleme teadlikud sellest, mis toimub enne valimisi. Kõikvõimalikud kandidaadid üritavad end võimalikult hästi reklaamida. Selle kõrvalt lubatakse inimestele maad ja ilma ko...
Mis on minu kui noore jaoks oluline? Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased Täna räägin ma teile teemadel, mis mõjutavad iga noore inimese elu, kuid mida vahel ei käsitleta vajalikul määral. Kas olete kunagi mõelnud kui palju meil tegelikult vedanud on? Vabadus on meie generatsiooni jaoks enesestmõistetav. Me saame näha maailma ja kogeda tähtsaid sündmuseid. Meil on üldjuhul ka vabadus teha ise oma otsuseid ja kujundada oma maailmapilti. Loomise ja ideede avaldamise vabadus: see on võimalus nii kritiseerida kui luua midagi imelist, ilma, et keegi neid kontrolliks. Me vanematel polnud valikuvõimaluse omamise privileegi. Neilt oodati et nad jääksid kindlatesse raamidesse, toimus ühiskondlik seisak. Loovus oli piiratud ning mõtlev inimene ei saanud toimida vabalt. Aga minul kui noorel on vabadus oluline just seetõttu, et ma saan avaldada oma arvamust ja mitte elada kinnises ühiskonnas, kus ma ei kuule teiste mõtte...
Eesti keskmine gümnaasiumilõptaja-eluvõõras äpu või küps elluastuja Leian, et eesti keskmist gümnaasiumilõpetajat tuleks vaadelda kui keskmiselt 19.aastast noorikut, kellel on omandatud haridussüsteemile vastavad teadmised. Raske on otsustada kas tegu on sel juhul eluküpse või vähese reaalsustajuga inimesega, kuid kindel on see,et haridussüsteem määratleb suuresti ära gümanisti küpsuse. Seega tuleks esmalt küsida, kas hetkel haridussüsteem tagab meile piisava eluküpsuse, võttes eluküpsuseks mitte ainult faktteadmised, vaid ka kogemused. Lisaks tuleks vaadelda millest tuleneb küpse ja ebaküpse õpilase erinevus. Eesti haridussüsteem on iseenesest üsna laialdane. Kohustuslikeks õppeaineteks on nii kunst, mis peaks arendama me loomingut kui ka matemaatika,mis peaks arendama meie reaalsustaju ja loogikat. Me oleme kohustatud teadma enda kodumaad, teadma Maailma erinevaid osasid ja süsteeme. Siin kohal võiks välja tuua ...
HINDUISM Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid Legend Kaua aega tagasi, kui inimesed tulid külastama Indiat, tuli neil ületada suur jõgi. Seda jõge nimetati Sindhu. Need inimesed ei osanud öelda sõna Sindhu korralikult.Selle asemel kutsusid nad jõge Hinduks. Neid inimesi kes elasid üle jõe hakatigi kutsuma Hindudeks.Nii said Hindud endale nime. Hindude religiooni nimetatakse HINDUISMIKS.Paljud H...
Lugupeetud direktor, õpetajad, lapsevanemad, külalised, armsad lõpetajad! Vastu suve lõpetab järgmine lend selle kooli. Kas 83. lennule on koolis kasvatatud tiivad, et saaks kõrgustesse püüelda? Usun, et on. Mul on siiralt hea meel, et te kõik täna siin minu ees istute Tallinna Nõmme Gümnaasiumi värsked lõpetajad, rõõmsad ja rahulolevad, kuid kui silma vaadata, siis pisut mõtlikud ja nukravõitu. Tänane päev paneb punkti järgmisele lõppenud etapile eluteel ja mis on ühtlasi ka uute võimaluste algus. Kui kasutada tööõigusest pärit väljendeid, siis on täna lõpuks jõudnud kätte teie palgapäev ja tunnistuse näol olete saanud palgalehe 12 aasta jooksul väljateenitud tasu kohta. Numbrid meie käes olevatel paberitel on erinevad, seega oleks võimalik nende põhjal teha igasuguseid järjestusi ja võrdlusi. Hoolimata sellest, millise tunnistusega me siit täna lahkume, igaüks meie seast on eriline. Me ei näe teineteise sisse, me saame võrrelda ain...
Kallid kuulajad! "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased oleme!" Sellised sõnad on lausunud Johann Voldemar Jansen ja ma pean nendega nõustuma. Ükski eestlane ei tohiks oma rahvust maha salata, seda teame ka Tõnis Mägi laulust "Koit". Meie oma Eesti Vabariik on saamas saja aastaseks ning seda ainult tänu meie esivanematele, kes on pidanud palju võitlema ja kannatama, et see pisike riik eksisteerida saaks. Tänu neile saan uhkusega öelda, elan vabal maal. Oleme kannatanud erinevate riikide võimu all ning see on ka oma jälje jätnud, kuid eestlased on üks tugev rahvas ja see meid ei heiduta. Korra oleme kaotanud ka iseseisvuse, aga saime selle tagasi ning enam ei lase me seda kellelgi ära võtta. Selleks peab aga meie noortele juba varakult õpetama, et tuleb oma rahvuse üle uhke olla ja oma riigi eest tuleb seista. Ei ole vaja kodumaalt ära kolida, et olla õnnelik. Tuleb lihtsalt väärtustama õppid...
Naksitrallide jõulupidu Minu kui praktikandi osa jõulupeos on suure osakaaluga. Minu osaks on ehtida koos õpetajaga ära rühmaruum. Sellega olen saanud suurepäraselt hakkama. Tegime koos lastega kaunistusi. Õpetame koos rühmaõpetajaga lastele väikese jõulu näidendi. Peale selle õpetame veel lastele ka laule. Kuna muusikaõpetaja keeldub meiega koostööd tegemast siis oleme pidanud kogu vastutuse enda peale võtma ja ka peo kava oleme koos välja mõelnud. Minul kui praktikandil on üsna suur vastutus kogu peo eest. Näidendis osalen jutustajana. Jõulupidu toimub 17 detsember kell 16.00 Jõulupeo kava: A. Kumpase laul ,,Tasa, tasa" Algab näidend Jänesest ja hundist Jutustaja: Kui esimesed külmad saabusid, ehitasid hunt ja jänes endile toredad majad. Hunt samblast ja jänes ehitas puust. Majad olid lähestikku ning Hunt ja jänes said omavahel sõpradeks. Jänes: Tere hunt! Hunt: Tere jänes! Jänes: Ilm on pärsi jaheda...
Iga inimene on isiksus!? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks. Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena on oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega. Iga inimene on isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast. Igal ühel on oma tunnus, millega ta erineb teistest. Inimese isiksus kujuneb kasvatus- ning arenguprotsessis, mis allub psü...
annaabi.ee 
