homoloogilistest elunditest.Tähstsus:h viitab õhise eellase viievarbalisele jäsemele,mis on aja jooksul läbi teinud mitmes.muutused vast.funkt.muutumisele. Inimene(s-kujul.selgroog,püstine kehahoiak,2ljalal)Ahv(selgrool puudub s-kuju-1kõverus,4jal jalal)-sarnane DNA,kromosoomide ehitus,ehituslik sarnasus. Inimese kontsentreeritus:piimanäärmed imetajatelt,lindude tiibade moodi jäsemed,imetajatelt karvkate. riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik kombinat.muutlikkus:sugulise sigimisega kaasnev geneetiline muutlikkus geenivool:geneetilise materjalivahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel geenitriiv:geeni alleelideageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. pudelikalevaefekt:ajutise e. mööduva geneetilise triivi üks erijuhte, mis tuleneb populatsiooni arvukuse järsust, kuid 1...3 põlvkonna jooksul mööduvast arvukuse langusest.
elama jäävad, on tavaliselt võimetud end kaitsma, väga nõrga tervisega ja reeglina ka sigimatud. Kuna mutandid on nõrgemad, siis enamasti nad surevad või loomade puhul võivad sattuda saagiks tugevamatele. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks:looduslik valik kõrvaldada ebasoodsad mutatsioonid. Evolutsionistid väidavad, et kõikide liikide areng on toimunud läbi mutatsioonide. Mutatsioon levib edasi järgnevale põlvkonnale vaid siis, kui see puudutab otseselt sigimisega seotud DNA osa. On suudetud tõestada, et igasugune muutus DNAs toob kaasa vaid negatiivseid muutusi. Seni ei ole suudetud tekitada ühetgi elusolendile kasulikku mutatsiooni, mis parandaks organismi. Mutatsioonid esinevad ka loomadel. Seega võib ilma tulla mitme pea või jäsemega loomi. Kui mutatsioone ei esineks, siis ei saaks evolutsiooni toimuda. Võimalik, et kõik isendid maailmas oleksid ühesuguseid. See tähendaks, et meil kõgil oleks samasugune DNA ja
Endoreduplikatsioon viib polüploidiseerumiseni (inimese fibroblastide kultuuris on 3- 5% rakkudest polüploidsed) Endomitoos DNA replitseerub S-faasis ühe korra, kromosoomid kondenseeruvad, tuum laguneb, aga käävi ei moodustu ja kromosoomid ei lahkne 11. Meioosi mõiste ja millisel organismirühmal esineb? Meioosi toimumise üldine käik? · mitoosi modifikatsioon · seotud sugulise sigimisega, mis klassikalisel kujul esineb ainult eukarüootidel · meiootiliselt jagunevad rakud (sugurakud ehk idurakud) asuvad kõrgematel organismidel tavaliselt gonaadides ehk sugunäärmetes ning neist tekib järgmine sugurakkude põlvkond · embrüonaalses eas paljunevad sugurakud gonaadides mitootiliselt, alles teatud arenguetapil sisenevad meioosi · suguliselt paljunevatel organismidel saab elutsüklis eristada 2 faasi:
2. ESIAEGNE SKULPTUUR Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi jt. kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega. Pea, nägu, käed ja jalad kui ebaolulised kehaosad on tavaliselt detailselt välja töötamata. Erandlik on teiste seas üks tuntuimaid paleoliitilisi naiseskulptuure, nn. Willendorfi Veenus, kellele on soengki pähe tehtud. Mehi tavaliselt ei kujutatud, teada on ainult üks meheskulptuur. Miks kujutati ainult naisi pole teada, kuid paljude uurijate arvates on tegemist tolleaegsetest usundilistest kujutelmadest lähtuva esiema või emajumala kujutamisega
Selleks, et saakloom varitsevat röövritsikat ei märkaks on röövritsikatel evolutsiooni käigus välja kujunenud varjevärvus ja kehakuju, mis nad vastavas keskkonnas märkamatuks teeb. Paljunemine Röövritsikate kurameerimisest on peaaegu kõik kuulnud, muuhulgas seda, et mõnedel liikidel hammustab emane isasel suguakti ajal pea otsast. See komme avastati röövritsikaid vangistuses jälgides ning pikka aega peeti seda putuka sigimisega seotud nähtuseks. Uuemad uurimused näitavad siiski, et vabaduses elavate röövritsikate hulgas esineb kannibalismi palju harvem. Röövritsikate tuntuimaks esindajaks on kahtlemata palvetaja, kelle munemisperiood algab suvel ning venib hilissügiseni. Munemine toimub, nagu kõigil röövritsikatel, küllaltki omapäraselt. Emane hakkab munema kohe pärast paaritumist ta istub seejuures rahulikult kivil või taimevarrel, vaid aeg-ajalt ettepoole kummardudes
Skulptuure on saadud juhuleidudena esiaegsete küttide ja kalastajate peatuspaikadest. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi ja teisi kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega. Pea, nägu, käed ja jalad kui ebaolulised kehaosad on tavaliselt detailselt välja töötamata. Erandlik on teiste seas üks tuntuimaid paleoliitilisi naiseskulptuure, Willendorfi Veenus, kellele on soengki pähe tehtud. Mehi tavaliselt ei kujutatud, teada on ainult üks meheskulptuur. Miks kujutati ainult naisi pole teada, kuid paljude uurijate arvates on tegemist tolleaegsetest usundilistest kujutelmadest lähtuva esiema või emajumala kujutamisega. Ainult naine sai olla
pärandist · Nende erinevuste algpõhjuseks on füsioloogiliste sigimisinvesteeringute ebavõrdsusest tingitud paarumisstrateegiate erinevus, mis viib sugupoolte vahelise konfliktini · Optimaalne sigimiskäitmune (mis tagab järglaste arvu ja kvaliteedi maksimeerimise suurim kohasus) on olnud ajaloo jooksul meeste ja naiste jaoks erinev · Mehed ja naised on kohastunud erinevate sigimisega seotud probleemise lahendamiseks · Seepärast pole meil vähimatki põhjust eeldada, et nende psühholoogia/loomus peaks sarnanema Tähtsus · Soolise diskrimineerimise probleemidega tegelemisel ei tohi lähtuda valest eeldusest, et mehed ja naised on oma põhiolemuselt sarnased või et kõik sooerinevused on tingitud sotsiaalsest keskkonnast · Töötavate lahendusteni jõudmise eelduseks on sooerinevuste evolutsiooniliste
Teda on huvitanud orgaanilise elu probleemid kõige laiemas ulatuses. Tema tähelepanekud puudutavad nii anatoomilisi, füsioloogilisi ja arenemisõpetuslikke küsimusi. Aristoteles määratleb elu kui niisugust põhiliselt iga elusolendi võimet end iseseisvalt liigutada. Ent iga liigutamine eeldab vormi ja ideed. Elusolendi juures on liikumapanevaks vormiks hing. Kõige madalama eluvormi moodustab taimne elu: siin piirdub kõik üksnes toitumise ja sigimisega. Loomne elu omandab sellele lisaks juba aistmise ja võime asukohta muuta. Inimlik elu sisaldab peale eelnevate veel lisaks mõistuse ja mõtlemisvõime, mis teda oluliselt eraldab madalamatest eluvormidest. Aristoteles arvab, et loomne keha koosneb teatud spetsiaalsetest aineosadest, nn. "homoiomeeridest", mis omakorda on üles ehitatud neljast algainest. Igal organismi koostisainel (liha, veri, luu jne.) on omad erilised
tõugu kuuluvaid loomi) 2)ristamine paaritatakse omavahel eritõugudesse kuuluvaid loomi(välditakse sugulaste vahelisi ristamisi). Ristandid on heade omadustega (kasvab kiiremini, elujõulisem, hea sigivustega, haigustele vastupidavam jne) nim. heteroosi efektiks. Inbriiding e sugulaste omavaheline paaritamine võib põhjustada väärarengut või mõnd muud haigust. Inbriidingu depressioon elujõuetud loomad, haiged, halva sigimisega, pärilike defektidega. 3)hübridiseerimine eriliikidesse kuuluvate loomade paaritamine 5. Veisetõugude klassifikatsioon. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti väikesekasvulised, madala toodanguga, hästi kohanenud kk,vastupidavad. on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2
nim. sigimis- ehk reproduktsioonitsükliks. Munarakkude viljastamatusest tulenevad lühiajalised tsüklid on tuntud innatsükli nime all. Isasloomadel taoline tsüklilisus puudub. 41. Udar Udaraks nim. põllumajandusloomadel piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb udar ainult emasloomadel. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljastpoolt märgatav vaid väikeste nisade kujul. Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, algab udara märgatav kasv puberteedi ajal ning tema talitlus ja areng on tsüklilised. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võib udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara anatoomiliseks üksuseks on imeti – nisa koos selle juurde kuuluva imetikehaga. Lehma liitudar on tekkinud udaraveerandite ühinemisel. Lehma udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhu ventraalsele seinale udara kandeaparaadi kaudu.
Stearns (1992) oma raamatus "Elukäikude evolutsioon". Organismi elukäiguna mõistetakse tema poolt kogu elu jooksul tehtavate põhiliste sigimisfunktsiooniga seotud otsustuste ehk elukäiguomaduste omavahel seotud tervikkogumit, millest kokkuvõttes sõltub isendi eluaegne sigimisedukus (lifetime reproductive success - LRS). Sellest definitsioonist lähtudes võib elukäike nimetada ka sigimisstrateegiateks, kuigi tavaliselt mõeldakse sigimisstrateegiate all veel kitsamalt sigimisega seotud käitumist. Liigi- või rühmaspetsiifilisi elukäike võib käsitleda evolutsiooniliste kohastumustena nagu organismide muidki omadusi. Nii nagu organismide muudegi omaduste puhul, võib ka elukäigu puhul eeldada, et konkreetsetes keskkonnatingimustes eksisteerivad teatud optimaalsed, antud tingimustes suurimat fitnessi tagavad elukäigud. Järelikult peaks ka organismide elukäikude uurimiseks sobima optimaalsusmudelid
industriaalseteks. Suure osa kaasaegsete keskonna- (aga ka sotsiaal- jne.) probleemide taga on tegelikult inimkonna arvukuse suurenemine. 29. Populatsiooni kasvumudelid: eksponentsiaalnekas, selle omadused? Populatsiooni kasv ilma regulatsioonita – eksponentsiaalne kasv Populatsioon on pidevalt muutuv. Isendid populatsioonis sünnivad, surevad, rändavad. Isegi elevante, kes on teadaolevatest kõige aeglasema sigimisega, oleks vaba sigimise korral viie sajandi möödudes ühest paarist 15 miljonit. Samas pole Maa kaetud pideva elevandikihiga. Mis aga piirab organismide piiramatut sigimist? Populatsiooni arvukust reguleerivad keskkonnategurid. Et mõista keskkonnategureid, vaateme kõigepealt organismide sigimisvõimet ilma reguleerivate faktoriteta (vaata joonist 12, lk 37). Sellist kasvu kutsutakse eksponentsiaalseks kasvuks. Kui järglasi oleks rohkem kui kaks (enamustel organismidel on
võrreldas tugevasti vähenenud(hõlmikpuu). · Endeem-liik või takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga(mäestik, saar jne).(Saaremaa robirohi) · Neoendeem-pole veel jõudnud levida kõikjale, kus sobivad tingimused. · Paleoendeem ehk relikt- levila ahenenud. · Punane raamat- raamat välja surnud või sellises ohus olevatest liikidest. 1988- liike 4600. · Enam surevad välja: - suure kasvuga - aeglase sigimisega - spetsiaalse toidduvalikuga - kõrgel troofsusastmel elavad - kindlate rännuteedega - inimesele ohtlikud liigid Füüsikaline keskkond: · valgus(päikesekiirgus) · temperatuur · rõhk · tuli · vesi · muld · hoovused keemiline keskkond: · niiskus · atmosfäärigaasid · toitained · soolasisaldus · happesus päikesekiirgus on peamine kliimat kujundav tegur, mis loob eeldused eluks Maal,
lahkliha kaudu 18. Udar Udaraks nim. põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Noore indiviidi toitumise seisukohalt jätkab udar varem emaka poolt täidetud ülesannet. Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, nii algab ka udara märgatav kasv puberteedi ajal ja tema talitlus ning areng on tsüklilised. Udar on ju organ, mis kõige suuremal määral eristab kõrgetoodangulist lüpsilehma tema ulukeellastest. Nagu teistes näärmelistes organites, nii eristatakse ka udaras väliskatte ning udarat mitmeastmeliteks sagarikkudeks jaotava sidekoelise strooma ehk interstitsiaalkoe kõrval näärmelist parenhüümi
võrreldas tugevasti vähenenud(hõlmikpuu). · Endeem-liik või takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga(mäestik, saar jne).(Saaremaa robirohi) · Neoendeem-pole veel jõudnud levida kõikjale, kus sobivad tingimused. · Paleoendeem ehk relikt- levila ahenenud. · Punane raamat- raamat välja surnud või sellises ohus olevatest liikidest. 1988- liike 4600. · Enam surevad välja: - suure kasvuga - aeglase sigimisega - spetsiaalse toidduvalikuga - kõrgel troofsusastmel elavad - kindlate rännuteedega - inimesele ohtlikud liigid Füüsikaline keskkond: · valgus(päikesekiirgus) · temperatuur · rõhk · tuli · vesi · muld · hoovused keemiline keskkond: · niiskus · atmosfäärigaasid · toitained · soolasisaldus · happesus päikesekiirgus on peamine kliimat kujundav tegur, mis loob eeldused eluks Maal,
4) Valikusurve, mis kujundas kiviaja inimeste käitumisviise, erineb oluliselt sellest, mis oleks meile kasulik tänapäeval. 5) Me ei oska veel karta neid asju, millega pole pikalt koos elanud (nt kange alkohol, rasestumisvastased vahendid, tulirelvad jms). · Miks ja mille poolest meeste ja naiste sigimiskäitumisele rakenduvad valikusurved erinevad? Pole vastus küsimusele, aga: 1. sigimisega seotud jõupingutuste suurendamine võib vähendada isendi sansse ellu jääda ja veelkord sigida. 2. looduslik valik soosib järglaste arvu maksimeerimist ülekogu eluaja. Sellest võiks siis ehk järeldada, et mehed võivad koguaeg järglasi eostada, kas või igapäev, naistel on see arv aga piiratud, sest nad peavad lapsi ka kandma mingi aja. -Lõivsuhe järglaste hulga ja nende kvaliteedi vahel.
2. Millest sõltub populatsiooni arvukus järgnevas põlvkonnas? Meenutage lihtsat valemit. Nt+1= λ*Nt Nt+1 - indiviidide arv ühe põlvkonna pärast tulevikus λ- populatsiooni kasvukiirus (sündide ja surmade arv), populatsiooni arvukuse suurenemise lõplik kiirus Nt - indiviidide arv olevikus 3. Kui meil on tegemist loodusliku valiku ja klonaalse sigimisega (haploidne populatsioon), siis mida näitab alljärgnev pilt? Mis juhtub lõpuks kummagi genotüübiga (A ja a)? Millal võib olukord muutuda? Haploidid paljunevad pooldumise teel. Nt joonisel on bakteriofaag MS2. Katses hoiti pikka aega kõrgendatud temperatuuril ja populatsioonis tõusis püsivalt mutatsiooni C206U sagedus. See mutatsioon andis kõrgemal temperatuuril mingi eelise paljunemisel.
27) Udar Udaraks nim. põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Noore indiviidi toitumise seisukohalt jätkab udar varem emaka poolt täidetud ülesannet. Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, nii algab ka udara märgatav kasv puberteedi ajal ja tema talitlus ning areng on tsüklilised. Udar on ju organ, mis kõige suuremal määral eristab kõrgetoodangulist lüpsilehma tema ulukeellastest. Nagu teistes näärmelistes organites, nii eristatakse ka udaras väliskatte ning udarat mitmeastmeliteks sagarikkudeks jaotava sidekoelise strooma ehk interstitsiaalkoe kõrval näärmelist parenhüümi
2. Millest sõltub populatsiooni arvukus järgnevas põlvkonnas? Meenutage lihtsat valemit. Populatsiooni arvukus järgnevas põlvkonnas sõltub indiviidide arvust olevikus ( Nt) ja populatsiooni arvukuse suurenemise lõplikust kiirusest (λ.) Kui on rohkem sünde, kui surmasid, siis on λ > 1 ja arvukus suureneb. Populatsiooni kokkukuivamisel on λ < 1. Nt+1= λNt 3. Kui meil on tegemist loodusliku valiku ja klonaalse sigimisega (haploidne populatsioon), siis mida näitab alljärgnev pilt? Mis juhtub lõpuks kummagi genotüübiga (A ja a)? Millal võib olukord muutuda? 4. Millest sõltub alleeli A sagedus põlvkonnas (t+1)? 5. Millistest faktoritest sõltub suhteline kohasus (relative fitness)? 6. Defineerige selektsioonikoefitsent. Mida see näitab?
lahkliha kaudu 19. Udar Udaraks nim. põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Noore indiviidi toitumise seisukohalt jätkab udar varem emaka poolt täidetud ülesannet. Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, nii algab ka udara märgatav kasv puberteedi ajal ja tema talitlus ning areng on tsüklilised. Udar on ju organ, mis kõige suuremal määral eristab kõrgetoodangulist lüpsilehma tema ulukeellastest. Nagu teistes näärmelistes organites, nii eristatakse ka udaras väliskatte ning udarat mitmeastmeliteks sagarikkudeks jaotava sidekoelise strooma ehk interstitsiaalkoe kõrval näärmelist parenhüümi
ellujäämise otsene eeldus. Mõne muu toimingu funktsiooni aga on märksa raskem mõista, sest seos tegevuse ja kohasuse vahel ei ole otsene, vaid kaudne. N: linnulaul seos sigimisedukusega. Polüfunktsionaalsus – ühel käitumisel mitu funktsiooni: linnulaul a)peletab rivaale b)meelitab ligi emaseid c)stimuleerib emase sigimissüsteemid Käitumise kasu ja hind, käitumismustri tasuvuse tingimus. Osad käitumised toovad kasu, teised aga kahju. Linnulaul aitab sigimisega mitmeti, samas meelitab ligi kiskjaid ja kulutab aega. Selleks, et käitumine end ära tasuks, peab kasu erinevate aspektide kogusumma ületama hinna aspektide kogusumma. Funktsionaalsete hüpoteeside testimise meetodid. Eksperimentaalne, võrdlev ja optimaalsusmudelite meetod. Eksperimentaalne meetod, sellega seotud probleemid, näiteid meetodi kasutamisest. (1) eksperimentaalne meetod - manipuleeritakse kas käitumist või keskkonnatingimusi ja
HE hilisemates põlvkondades harilikult kaob. 60. Puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretus jaguneb: 1. liinaretus 2. perekondaretus 5.1. Puhasaretus 5.1.1. Liinaretus Liinaretuse eesmärgiks on luua tõusiseselt geneetiliselt sarnaseid loomade rühmi, kusjuures erinevad rühmad on geneetiliselt teineteisest erinevad. Liinaretus tähendab uute liinide loomist. Selleks võetakse tavaliselt kõrge hinnangu saanud isasloom, kellega seemendatakse arvukalt emasloomi. Suure viljakuse ja kiire sigimisega liikidel kulub liinide loomiseks vähem aega kui väheviljakatel ja aeglase sigivusega liikidel. Samuti kiirendab liinide loomist kunstliku seemenduse kasutamine, mis võimaldab ühelt isasloomalt saada rohkem järglasi. Suurema järglaste arvu korral saab teha rangemat valikut, mis omakorda suurendab valikuedu. Eristatakse kahte liini: 1. Genealoogiline liin- siia kuuluvad kõik liini alustajast põlvnevad isasjärglased sõltumata
puudusid. Skulptuure on saadud juhuleidudena esiaegsete küttide ja kalastajate peatuspaikadest. Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi jt. kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega. Pea, nägu, käed ja jalad kui ebaolulised kehaosad on tavaliselt detailselt välja töötamata. Erandlik on teiste seas üks tuntuimaid paleoliitilisi naiseskulptuure, nn. Willendorfi Veenus, kellele on soengki pähe tehtud. Mehi tavaliselt ei kujutatud, teada on ainult üks meheskulptuur. Miks kujutati ainult naisi, pole teada, kuid paljude uurijate arvates on tegemist tolleaegsetest usundilistest kujutelmadest lähtuva esiema või emajumala kujutamisega. Ainult naine sai olla
Eks kõigil nendel mõistetel on õige määratlus seda tundmust nimetada. Kas ülim heaolu, õnne- või armastusetunne on üks ja seesama? Vastuse jätan siin igaühele ise mõtlemiseks. 39 5.6 Armastuse bioloogia Bioloogid saavad aru armastusest inimeste vahel teistmoodi kui tavainimesed või filosoofid. Ini- mene armub sellesse, kellel on head geenid. Nende jaoks on armastus seotud inimeste sugutungi ja sigimisega. Head geenid avalduvad inimesel näiteks edukuses, heas füüsilises väljanägemises, an- netes jne. Enamus inimesi armub just selliste tunnustega inimestesse. Seda näitab statistika. Selline armastus on aga bioloogiline loomalik. Inimene on osaliselt pärit loomariigist. Eks sealt ole ka pä- ritud mitmed tunnused ka armastuse vallast. Inimpsühholoogia ütleb meile, et ema otsib alateadli- kult partnerit, kes oleks tema lastele hea isa. Eks seegi omadus inimesel on päritud loomariigist
Eks kõigil nendel mõistetel on õige määratlus seda tundmust nimetada. Kas ülim heaolu, õnne- või armastusetunne on üks ja seesama? Vastuse jätan siin igaühele ise mõtlemiseks. 38 5.6 Armastuse bioloogia Bioloogid saavad aru armastusest inimeste vahel teistmoodi kui tavainimesed või filosoofid. Ini- mene armub sellesse, kellel on head geenid. Nende jaoks on armastus seotud inimeste sugutungi ja sigimisega. Head geenid avalduvad inimesel näiteks edukuses, heas füüsilises väljanägemises, an- netes jne. Enamus inimesi armub just selliste tunnustega inimestesse. Seda näitab statistika. Selline armastus on aga bioloogiline loomalik. Inimene on osaliselt pärit loomariigist. Eks sealt ole ka pä- ritud mitmed tunnused ka armastuse vallast. Inimpsühholoogia ütleb meile, et ema otsib alateadli- kult partnerit, kes oleks tema lastele hea isa. Eks seegi omadus inimesel on päritud loomariigist
tatakse midagi väga meeldivat, mida erinevad inimesed nimetavad seda erinevalt. Eks kõigil nendel mõistetel on õige määratlus seda tundmust nimetada. Kas ülim heaolu, õnne- või armastusetunne on üks ja seesama? Vastuse jätan siin igaühele ise mõtlemiseks. 5.6 Armastuse bioloogia Bioloogid saavad aru armastusest inimeste vahel teistmoodi kui tavainimesed või filosoofid. Ini- mene armub sellesse, kellel on head geenid. Nende jaoks on armastus seotud inimeste sugutungi ja sigimisega. Head geenid avalduvad inimesel näiteks edukuses, heas füüsilises väljanägemises, an- netes jne. Enamus inimesi armub just selliste tunnustega inimestesse. Seda näitab statistika. Selline armastus on aga bioloogiline – loomalik. Inimene on osaliselt pärit loomariigist. Eks sealt ole ka pä- ritud mitmed tunnused ka armastuse vallast. Inimpsühholoogia ütleb meile, et ema otsib alateadli- kult partnerit, kes oleks tema lastele hea isa. Eks seegi omadus inimesel on päritud loomariigist
annaabi.ee 
