Kanga Näidis Kirjeldus Kasutus nimetus Läikiv, elegantse välimusega, satään sidususega kangas. Atlasskanga parem pool on sile ja läikiv, pahem pool aga Pulmakleidid, Atlass tuhm/ matt. ametlikud kleidid Polüestrist ja viskoosist kangale võivad jääda vee laigud. Tõmbub kokku minimaalselt. Kerge ja õrn, pooleldi pehme,
välistest asjaoludest; · Hoiakud ja käitumine ei pruugi olla kooskõlas igal konkreetsel juhul, kuid on kooskõlas pikas perspektiivis; · Kui inimesi suunatakse/mõjutatakse/sunnitakse pikaajaliselt midagi tegema, mis on vastuolus inimeste hoiakutega, siis tavaliselt muutuvad hoiakud käitumisega kooskõlas olevaks ja mitte vastupidi e dissidentlus on suhteliselt harv juhus. 13. Millised on ostuotsuse üldised skeemid erineva sidususega toodete puhul? Ostuotsuse hierarhiad olenevalt tarbija sidususest tootega. · Madala sidususega toote puhul piiratud otsustusprotsess: Probleemi teadvustamine limiteeritud info otsing mõne alternatiivi hindamine lihtsustatud otsus ostujärgse arvamuse, hinnangu kujunemine (teatud pinnapealne teadmine tegevus hoiak); · Üldine: probleemi teadvustumine informatsiooni otsing ,,infotöötlus", eri
loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1846_1840.html Professor Meelis Pärteli juhitav Tartu ülikooli makroökoloogia töörühm koostöös tuntud metapopulatsioonide uurija Ilkka Hanskiga Helsingi ülikoolist seadis aga sellegipoolest sihiks leida, kas väljasuremisvõlg on olemas. Püüdsime seda kindlaks teha Saaremaa ja Muhu loopealsetel. Uurisime, kuidas on loopealsete nüüdne liigirikkus seotud loolaikude ajaloolise või praeguse pindala ning ajaloolise või praeguse sidususega. Sidusus näitab loolaikude omavahelist kaugust, olles seega kooslusevõrgustiku killustatuse vastandväärtus. Teatavasti on laialdaselt tõestust leidnud seos liigirikkuse ja pindala (aga ka liigirikkuse ja sidususe) vahel [3, 9]. Sellist seost eeldades püüdsimegi hinnata võimalikku väljasuremisvõlga, mis neis kooslustes elupaigalaikude kadumise ja killustumise tõttu on tekkinud. Kui praegune liigirikkus seostub
must-valge, kootud villasest kangast. Kalasaba muster Enamasti villane Enamasti ülikondade ja /Herringbone/ kangas. Silmaga üleriiete valmistamisel, märgatavad aga ka interjööris. katkekohad, kootud mustril paistavad nooled või ristkülikud. Flanell /Flannel/ Labase-sidususega Tekid, magamisriided, kangas, tihti ruuduline. voodipesu, särgid Mõlemalt poolt ühesugune, väga pehme. Vill, puuvill või sünteeskiud. Tviid /Tweed/ Jämedakoeline villane Kõrgmood: ülikonnad, kangas, tihti jakid, muud väikesemustriline või rõivaesemed
lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Keskajal kasutati pikapistelist köidet läbi puuplaatide, meie tegime lihtsalt pikapistelist köidet. Pikapistelise köite eesmärk oli võimalikult lihtne, ilma liimita köitmine. Köiteid, mille poognad on õmmeldud vahetult kaantele nimetatakse primaarkaanestusega raamatuteks. Üheks vanimaiks köitmisviisiks on pikapistelise sidususega köited. Selline köitmisviis oli levinud keskajal ja see oli erinevates maades kasutusel mitmeid sajandeid. Kaanematerjaliks kasutati pärgamenti või nahka. Keskajal tegelesid raamatutega enamasti kloostrid. raamatupoognate voltimine Poognatesse aukude tegemine Paberite marmoreerimine Kaante ettevalmistamine Õmblemine Raamatupoogen on raamatu üks osa, kuhu on pandud teatud arv lehti. Paberite marmoreerimine on paberite
terve rea resolutsioone, milles mõistetakse hukka valitsusi, kes on vastutavad inimõiguste rikkumise eest. Euroopa riigid on ühinenud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (1950), mida peetakse üheks efektiivsemaks inimõiguste kaitse süsteemiks. Euroopa sotsiaalharta ja selle 1988. aastal vastu võetud lisaprotokoll tagavad isikutele terve rea õigusi, mida võib jagada kahte kategooriasse: ühed, mis puudutavad töötingimusi, ja teised, mis seonduvad sotsiaalse sidususega. Tööga seotud õigused hõlmavad diskrimineerimise vältimist töökohal, sunnitöö keelustamist, ametiühinguõigusi, õigust esitada kollektiivkaebusi, naiste ja meeste õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu jmt. Võrreldes paarikümne aasta taguse olukorraga on maailma mastaabis inimõiguste olukord oluliselt paranenud. Inimestel on rohkem infot ning seda on lihtsam kätte saada. Karistused on rangemaks muutunud. Üleüldine teadlikkus on suurenenud. Arenemisruumi
22. Kirjelda muldade erosiooni. Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgemateslt osadelt madalamatele. 23. Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks.Inimühiskonna vaesuse, ebaõige maakasutuse ja keskkonna kahjustumise omavahelised seosed avalduvad kõige traagilisemalt kõrbestumises. Nendel aladel on taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. 24. Kuidas mullad soolduvad? Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. 25. Mida mõistetakse mullaväsimuse all? mullaväsimus, mulla seisund, mis tekib, kui mingit kultuuri või kultuuride rühma kasvatatakse kaks või rohkem aastat järjest samas kohas. Saagikus väheneb. Mullavärimustt aitab vähendada viljavaheldus.
Bt puuvill - geneetiliselt muudetud puuvill, nii et see toodaks puuvilla olulisimat kahjurit - roosat puuvillakupraussi, tapvat looduslikku mürki bt-toksiini. Puuvilla saagikus on sellest ajast alates tõusnud ligi kolm korda. Samas on nende puuvillapõldude jäägid loomadele ohtlikud ja isegi põhjustanud nende surma. 4. Puuvillasest kiust valmistatakse : · Sits - labase koega puuvillane kangas, odav materjal. · Bjass - labase sidususega, sitsist paksem puuvillane kangas. · Batist - Algselt peenest linasest, tänapäeval ka puuvillast, siidist, puuvilla ja polüestrisegust õhuke poolläbipaistev tihe labase sidusega kangas. Kasutati algselt peene aluspesu valmistamiseks, nüüd peokleitide, pluuside, särkide valmistamiseks. · Kammpuuvill - Kammitud puuvillane riie. Puuvill on eelnevalt puhastatud ja
vee mõjul, mullas sügavamale. Muldade degeneratsioon, hävinemine- ohtlike jäätmete matmine mulda, vihmametsade lageraie. *Erosioon- kahjutab muldi enim.Selle toimel paigutuvad mullaosakesed mpinna kõrgematele osadelt madalamatele, mille tulem. kantakse mulla pindmisele, viljakad kihid, veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. *Tuuleerosioon e deflatsioon- toim kõrbe aladel.(s.a 250mm) Nendel aladel on taimkate hõre ja muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusvaene ning mpind tuultele avatud. Sellistes ting. hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. *Muldade hapestumine- reak niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla 5,6. Toimub kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toit.elem. ning mullas tekkivad org.aine lagu. käigus org.happed.(hapemuld- alusmullaks toim. lubiväetisega) *Ehitusdegeratsioon- inimtegevuse tõttu (ehitamine, linnad, teed) mis laieneb põllumaadele. *Bioloogiline degeratsioon- avaldub org
· Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus · Auramise ülekaaluga veereziim auramine ületab sademed. Muldade erosioon: selle toimel paugutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelst osadelt madalamatele. Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Tuuleerosioon ehk deflatsioon. Kui taimhkate on hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Sellistes tingimustes hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. Muldade sooldumine: tingitud põldude niisutamisest. Kuna liigsoolane muld muutub viljatuks kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnal vees lahustunud soolad. Muldade hapestumine: mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH
osadelt madalamatele. Kantakse ära mulla pindmised ja viljakamad kihid veekogudesse või erosioonisetete alla. Geoloogiline ja kiirendatud erosioon(inimtegevus). Tekib kui taimkate hävitatakse ja paduvihmade eest pole kaitset, mullaosakesed paigutuvad ümber koos ajutiste vooluvetega. Selle vastu aitab nõlvade jaotamine kaldtreppideks e terassideks. Kõrbestumine toimub tuuleerosioon(taimkate hõre, kuiv, vähese sidususega muld, huumusevaene, avatud tuultele) Muldade sooldumine sekundaarne sooldumine on põhjustatud põldude niisutamisest, eelneb kõrbestumisele. Muldade hapestumine Toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Alustevaene lähtekivim seda ei kompenseeri okkavaris muld hapestub. Põllumullad
east, soost, elukohast, erivajadusest või sotsiaalsest kuuluvusest. Piiratud ressursside puhul võib eelistada üht elanikkonna rühma või inimest ainult lähtuvalt tema tervise vajadustest. Tervishoiuteenuste puhul on oluline just nende kättesaadavus ja kvaliteet. 5 Üldised lahendusvariandid tervisepoliitikas Rahvastiku tervisenäitajad on seotud sotsiaalse sidususega ühiskonnas, mida kõrgem see on seda paremad on tervisenäitajad. Oluliselt mõjutavad tervist inimestevahelised suhted, nende kvaliteet, vastastikkune usaldus, kokkuhoidmine- ja sotsiaalne toetuse tunnetamine. Tervis kujuneb seal, kus inimesed elavad, mängivad, õpivad ja töötavad. Seega peaks terviseinvesteeringuid tegema just kohalikul tasandil, mida toetab riiklik tasand. Eriti tähtis on turvaline töökeskkond, sest inimesed, kes teevad päevast päeva
- haridus (töökoht, sissetulek), • Isiksuslikud - -enesehinnang, toimetulekustrateegiad ⇒ tunnetatud sidusus (sense of coherence). Seda võib vaadelda kui autonoomset sisemist ressurssi, mis on oluline tegur stressiga toimetulekul ning vaimse ja füüsilise tervise säilitamisel. Tunnetatud sidususel on oluline roll stressiolukordades, vahendades stressori seost tervisega ning soodustades edukat toimetulekut: tugeva tunnetatud sidususega inimene on tegutsemisvalmis, emotsioonidest vähem häiritud ja toimetulekule suunatud ning suudab ootamatutes ebameeldivates olukordades lahendusi otsida (Antonovsky, 1987). ⇒ sisemine vastupanuvõime, tugevus eneses, sailnotkus (recilience). Moiste tuleneb mehhaanikast ja tahendab elastsust, kuju tagasi votmist. Inimeses tahendab see vastupanuvoimet, visadust, voimet hakkama saada rasketele olukordadele vaatamata
eripinna vaheline seos: liiv < 15; sl 15...30; ls1 30...45; ls2 45...60; ls3 60...75; s > 75 , 1 % huumust = 2,70 m2/g (1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1). Mulla füüsikalis-mehhaanilised omadused: Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest, niiskusest, huumuse sisaldusest, neeldunud katioonide koostisest. Sidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumusesisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste
Sits on peenekoelisem kui kanvaa (purjeriie) ja teksariie. Sits saab oma läikiva pinna suurel temperatuuril kalandreerimise (siledaks v mustriliseks pressimine) tulemusena. On suhteliselt odav materjal. Kasutatakse näiteks rätsseppade poolt modelleerimisel. Ameerikas mõistetakse calico all puuvillast riiet, millele on trükitud väike, kogu riiet kattev muster, sageli lilleline. Sits on batistist tugevam, puuvillane kangas. BJASS on labase sidususega, sitsist paksem puuvillane kangas. BATIST Algselt peenest linasest, tänapäeval ka puuvillast, siidist, puuvilla ja polüestrisegust õhuke poolläbipaistev tihe labase sidusega kangas. Kasutati algselt peene aluspesu valmistamiseks, nüüd peokleitide, pluuside, särkide valmistamiseks. KAMMPUUVILL (combed cotton) Kammitud puuvillane riie. Puuvill on eelnevalt puhastatud ja kraasitud ning heiekimpudeks jaotatud, mis kammitakse ning eemaldatakse lühemad kiud
Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Selle tulemusena kanduvad viljakad pealmised mullakihid erosiooni tulemusena eekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Eristatakse geoloogilist erosiooni ja kiirendatud erosiooni (põhjustatud inimtegevusest). Põhjuseks on eelkõige paduvihmade eest kaitsva taimkatte hävitamine. Kõrbetes toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Nendel aladel on taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Mida tugevam on tuul, seda suuremad osakesed õhku lendavad. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine viljakale ja selle enda alla matmine. Tuuleerosiooni poolt põhjustatud kõrbestumine võib toimuda kuival perioodil või põua ajal ka ülesharitud stepis (või preerias), kus tormituulte poolt kantakse ära viljakas huumusehorisont. Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolane muld muutub viljatuks
Sõltub lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest ja niiskusest. Huumusesis vähendab, liivad ja saviliivad suurenevad. Sidusus- mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehhaaniliselt osakesi üksteisest mehhaaniliselt lahutada. Sõltub lõimisest, niiskusest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest, struktuursusest. Liivmulda sid suureneb turba või savi lisamine. Rasked mullas on kuivanult väga suure sidususega. Org aine sisalduse suurenemisel väheneb savi- ja liivsavimuldade sidusus. Suureneb liivmuldade sidusust. Kleepuvus- mulla omadus niiskes olekus mitmesugustele esemetele (mullaharimisriistadele) kleepuda. Suureneb saviosakeste ja niiskuste suurenemisel. Kõige väiksema kleepuvusega-liiv. Paisuvus- mulla omadus niiskumisel oma mahtu suureneda. Põhjustab kolloidid- ja ibeosakestepinnal seotud vesi, mis lõdvendab osakeste liitumist ning nihutab neid laiali. Vastupidi mulla kokkutõmbumine
vesi jääb pidama ja mittekapillaarsed poorid 29. Mulla eripind. 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes 30. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumuse sisaldusest, niiskusest Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata.Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse- sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel
isomorfismi korral: tippude sisend- ja väljundastmed, tsüklid jms. 49) a. Suunatud graafi nimetatakse tugevalt sidusaks, kui iga kahe tipu u ja v korral leidub suunatud ahel tipust u tippu v. Piltlikult öeldes tähendab tugev sidusus seda, et graafi igast tipust on võimalik liikuda mööda nooli igasse teise tippu. b. Suunatud graafi nimetatakse nõrgalt sidusaks, kui tema alusgraaf on sidus. Nõrk sidusus on samaväärne hariliku sidususega. c. Suunatud graafi tugevalt sidus komponent on selline tugevalt sidus alamgraaf, mis ei sisaldu üheski teises tugevalt sidusas alamgraafis. d. Tippu u sisaldav tugevalt sidus komponent koosneb kõigist sellistest tippudest v, et d.i. On võimalik liikuda tipust u mööda suunatud ahelat tippu v ja d.ii. On võimalik liikuda tipust v mööda suunatud ahelat tippu u. 50) a. Teoreem
Klaaskiudude paindetugevs on väga nõrk, seetõttu kasutataksegi klaaskiudu rõivatekstiilides väga vähe, kuna murduvad kiud võivad nahka ärritada. Kiududevaheline hõõrdumine /cohesiveness/ oleneb peamiselt kiu pinnast. Hõõrdumisjõud on suure tähtsusega kiudainete ketramisel. Kui kiu pind on sile, siis on seda raske kedrata, sest kiud ei haaku omavahel ja libisevad kedrusest kergesti välja (nt siid ja polüester on halva sidususega). Hõõrdekindlus /abrasion resistant/ iseloomustab kiumaterjali vastupidavust hõõrdumise toimele. Tavaliselt on hõõrdekindlus tekstiilist valmistoote omadus, mida iseloomustab vastupidavus hõõrdumise toimele kasutamise käigus. Olenevalt tootest kehtestatakse teatavad piirnormid. Hõõrdekindlust testitakse hõõrudes kanga pinda mehaaniliselt ja hinnates kanga muutusi (kanga pind, tugevus), mis hõõrdumise tagajärjel tekkis.
22@Barcelona avalik sektor ja erasektor; industriaalse ajastu linnakeskkonna uus tõlgendamine, kohandamine uuteks kasutusviisideks + jätkusuutlikkus, efektiivne taristu ja elukvaliteet kui linnaplaneerimise põhimõtted; kompaktne, kombineeritud linnaruum; tootmise, elamise ja kultuuri kooseksisteerimine; mitmekesisema, jätkusuutlikuma, tasakaalustatuma linna loomine koos suurendatud majandusliku jõu ja sidususega; kui maailma üks peamisi rahvusvahelisi innovatsioonilinnakuid. Linnaruumist: o segakasutusega linnaruum; o linnaruumi tihendamine; o fookus teadmistepõhilistel tegevustel; o innovatsiooni toetavad keskused; o kaasaegne taristu; o paindlikkus (peamiselt plaanide elluviimisel). Tarbimisest linna kontekstis
25. Mis on pöördgraaf? Orienteerimata graafi pöördgraaf on samade tippudega orienteerimata graaf, mis sisaldab kaari nende tippude vahel, kus esialgses graafis pole kaart ja vastupidi. 26. Mis on multigraaf? Multigraaf on graaf, mille tipupaaride vahel esineb mitu kaart. 27. Mis on puu? Kuidas on puu tippude ja kaarte arv omavahel seotud? Puu on sidus tsükliteta orienteerimata graaf. Kui puul on n tippu, siis on tal (n-1) kaart. 28. Mis juhtub puu sidususega kui tema suvaline kaar eemaldada? Kui puus eemaldada üks kaar, siis pole graaf enam sidus ja pole enam ka puu. 29. Mis juhtub, kui puule lisada 1 kaar juurde? Kui puule lisada 1 kaar, siis tekib tsükkel ja saadud graaf pole enam puu. 30. Mis on „graafi värvimine“? Graafi värvimine on värvide omistamine graafi tippudele selliselt, et mistahes kaks omavahel kaarega ühendatud tippu oleksid erinevat värvi. 31. Mis on graafi kromaatiline arv
2. mittekapillaarsed poorid Mulla füüsikalismehhaanilised omadused Mulla plastilisus mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: 1. mulla lõimisest 2. neeldunud katioonide koostisest 3. huumuse sisaldusest 4. niiskusest Mullasidusus omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse-
Mulla üldine poorsus jaguneb: 1. kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama 2. mittekapillaarsed poorid Mulla füüsikalismehhaanilised omadused Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest neeldunud katioonide koostisest huumuse sisaldusest niiskusest Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse- sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete
• Liblikõielised - lutsern, mesikas, ida-kitsehernes • ristõielised – raps, rüps 24. Mulla plastilisus, sidusus, kleepuvus, mahumuutused. Plastilisus – mulla omadus muuta oma kuju välisjõudude mõjul ilma purunemata ning säilitada seda pärast välisjõu lakkamist. Suur savidel, väike saviliivadel. Sidusus – mulla omadus vastu panna välisjõududele, mis püüavad mullaosakesi mehaaniliselt lahutada. Liivmullad on väiksese sidususega. Kleepuvus – mulla omadus kleepuda niiskes olekus mulla harimisriistadele või muudele esemetele. Niisked savimullad kleepuvad tugevamini kui kergema lõimisega mullad, sõmera struktuuriga mullad kleepuvad vähem kui üksikteralised mullad. Pundumine e paisumine – mulla omadus niiskumisel mahult suureneda Kahanemine e kokkutõmbumine – omadus kuivamisel kokku tõmbuda 25. Mulla kleepuvuse, sidususe, eriveotakistuse, mahumuutuste sõltuvus mulla
liikide arv (R) veel väiksem.. mida aeg edasi liigirikkus (S) alguses suureneb, aga siis ekstinktsioon suureneb ja immigratsioon väheneb. Liigiteke hakkab langema. (JOONIS SLAIDIDEL) Saarestikud · Metapopulatsioonid ja metakooslused selle teooria kohaselt koosnevad populatsioonid/kooslused omakorda osapopulatsioonidest või osakooslustest ning kuna erinevate liikide populatsiooni käituvad erinevalt, siis osapopulatsioonide ja osakoosluste sidususega kujundavadki need mingi paiga liigilist mitmekesisust ja dünaamikat. (kooslus/populatsioon, mis jaguneb veel osadeks osapopultatsioonid võivad seal olla aga ei pea olema. o Seotud levikuga osade vahel. Oluline, et metapopulatsioonis oleks piisavalt levimist, toimub lokaalne väljasuremine. o Metakoosluste teooria on nagu saarte teooria ilma mandriteta - oluline kui palju saari on ümberringi
Kuna liivmullad on vähesidusad, siis tuleks talle anda juurde orgaanikat, et sidusust suurendada. Kahe- ja kolmevalentsete katioonide (Ca, Mg ja Fe) sisaldus vähendab plastilisust. VORSTIKESE VOOLIMINE Mitte plastilised 6 mm ei ole võimalik Vähe plastilised 6 mm võimalik, 2 mm mitte Mõõdukalt plastilised 4 mm võimalik, 2 mm mitte Väga plastilised 2 mm võimalik * Mulla sidusus omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad (pudedad), sidusus sõltub samadest omadustest kui plastilisuski. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. * Mulla kleepuvus omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m 3. Kleepuvusest sõltub eritakistus, suurim on savidel. Mahumuutused mullas * Mulla paisuvus omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurim paisuvus on... - kõrge huumusesisaldusega muldadel - kõrge savisisaldusega muldadel
jutustused oluliselt mahukamaks ning sisult terviklikumaks ja sidusamaks. Järgnevalt analüüsin muutusi lapse narratiivsetes oskustes (vt tabel 6). Enne arendamisperioodi alustas laps jutustust taustakirjeldust esitamata või tegelasi nimetamata, jutustustes esines rohkelt mõttelünki. Laura jättis esile toomata tegelaste tunded, mõtted ja kavatsused. Eeltesti tulemustest võib järelda, et lapsel oli probleeme teksti mõttelise sidususega ja enda mõtete väljendamisega. Sarnaselt Traumanni (2009) poolt läbiviidud uuringuga selgus uuringu järeltestist, et peale intensiivset tekstiloome õpetamise perioodi arenes lapse tekstiloomeoskus märgatavalt. Peale arendusperioodi alustas laps nii vahendatud kui vahendamata jutustust sissejuhatusega, kus tutvustas tegelasi, tegevuse aega ja kohta. Olulised sündmused olid välja toodud loogilises järgnevuses ning esitatud info oli teemakohane
Siis [a; c] ⊂ A. N¨aitame, et A ⊂ ] − ∞; c]. Vastuv¨aiteliselt eeldame, et leidub d ∈ A nii, et d > c. Siis hulga B definitsiooni kohaselt peab leiduma selline h ∈ A, et c < h < d. N¨ uu ¨d on hulk A avalduv kahe mittel˜oikuva ja mittet¨uhja lahtise alamhulga u¨hendina A = (A∩ ] − ∞; h[) ∪ (A∩ ]h; +∞[) (a ja c kuuluvad esimesse liidetavasse, d kuulub teise liide- tavasse). See on vastuolus A sidususega. J¨arelikult A ⊂ ] − ∞; c] ja [a; c] ⊂ A ⊂] − ∞; c]. (8.16) Tingimustest (8.14)-(8.16) j¨areldub, et leidub selline c (c ∈ R v˜oi c = +∞), et [a; c >⊂ A ⊂ ] − ∞; c > (8.17) (> on u¨ks s¨umbolitest ] v˜oi [). Analoogiliselt n¨aidatakse, et leidub selline d (d ∈ R v˜oi d = −∞), et < d; a] ⊂ A ⊂< d; +∞[. (8.18) Tingimustest (8.17) ja (8
10 Kasvupinnase struktuursuse põhilised mõjutajad on erinevate fraktsioonide olemasolu ja mahuline vahekord kasvupinnase mineraalosas, mineraalosa ja orgaanilise osa mahuline vahekord, orgaanilise aine päritolu, koostis ja lagunemisaste Nii näiteks on ühetaolise fraktsiooniga sõreda liiva baasil valmistatud kasvupinnas kerge ning vähese sidususega ega paku taimejuurtele piisavalt tuge. Ta ei seo endasse ka taimedele vajalikul määral vett ega moodusta struktuure. Teiseks äärmuseks on üksnes väga peentest osakestest (möllid ja rasked savid) koosneva mineraalosaga kasvupinnas: see on külm, vett halvasti läbilaskev ja kergesti tihenev. Sellises kasvupinnases tekib kergesti liigniiskus ning õhupuudus. Lisaks avaldab struktuursusele kaudset mõju veel mulla reaktsioon, aga ka mitmed mullas leiduvad keemilised elemendid.
Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega, c) töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga, (d) töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega, (e) töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemalligaja (f) kokkuvõtvad tegevused. Sissejuhatavates tegevustes on kolm tegevust. Järgnev osa, analüüs ja järjestamine, koosneb 6 tegevusest. Töö keelelise sidususega hõlmab 5 tegevust. Samuti on 5 tegevust tööks lausemallidega. Kokkuvõtteks, järeltööks on ette nähtud 2 tegevust. Kokku 21 tegevust. Õpetamine algab sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega. Karlep (2003) peab oluliseks, et teksti tunnuste teadvustamiseks õpitakse teksti äratundmist (eristamine teistest keeleüksustest, nagu sõna, lause), sidusa ja tervikliku teksti eristamine mittetäielikust
annaabi.ee 
