Liha koostisesse kuuluvad: · Lihaskude · Sidekude · Rasvkude · Luukude Lihaskude: · Kõige suurema tähtsusega · Moodustab 50-70% rümba massist · Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega · Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus. Sidekude: · Moodustub: o kelmetest o kõõlustest o kõhredest jne... · sidekoes on ülekaalus mittetäisväärtuslikud valgud kollageen ja elastiin. · Sidekudet on rohkem vanematel loomadel ja tööloomadel · Loomakere esiotsas on sidekudet rohkem kui taguosas · Sidekude moodustab 9-14% loomaorganismist Rasvkude: · Osatähtsus 0,6-40%
Miks? Et liha muutuks pehmemaks. Kuidas? Läbi kile taotakse vasaraga mõlemalt poolt. Liha vasardatakse selleks, et teha liharulle, snitsleid, kanafileed. Vasardatud liha võib paneerida. Kala ei vasardata. Kui kuum peab olema pann? 250-260 kraadi. Mis pidi lõigatakse lihakiud? Ristikiudu, 1cm laiused tükid. Kuidas asetatakse lihatükid pannile? Mitte eriti tihedalt. Kui kaua praetakse? Kuni pruunistumiseni. Kasuta liha, mis sisaldab vähe sidekudet. Liha hoia enne praadimist 1 tund toatemperatuuril. Peab olema võimalikult kuiv liha. Lihatükid ei tohi olla tihedalt. Maitseaineid võib panna ainult praetud pinnale. Teflonpann hakkab eritama vähkitekitavaid aineid, kui seda kuumutada 100 kraadini (või üle selle).
Peiteaeg 1-3 päeva Võib tappa kuni 48h tunni jooksul Tekkivad haigused Nahapõletik Kõripõletik Angiin Keskkõrvapõletik Sarlakid Koenekroos Veremürgitus Toksiline sündroom Siseorganite kahjustus Nakatumine Haavad Eelsoodumused Pehmed koed immuunpuudulikkus jäsemed diabeet kael alkoholism nägu narkomaania neel Ravi Kirurgia (amputatsioon) Ravimid ei aita, kuna haigus hävitab sidekudet Ravimata levib haigus edasi Hoiab veremürgistust, pärast ei saagi ravida Hoidumiseks pese käsi ja puhasta haavu Levik Haiglates Euroopa Liidus 22% Eestis 5-9% ~10 juhtumit aastas enamasti Orissaares Maltas, Portugalis, Kreekas, Hispaanias 40% Edgar Savisaar Tabas 24.03 Savisaart jalavigastuse kaudu Säärel <1 cm kriimustus Põletiku leviku võis põhjustada diabeet Lisaks oli tal kopsupõletik Kahjustunud mitmed organid, s.h. neerud Pildid Allikad http://www
Bioloogia kordamismaterjal kontrolltööks 15.okt Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Selgita, kus asuvad erinevad koed organismis! Silelihaskude paikneb veresoonete ja õõneselundite seintes Vöötlihaskude Lihastes, üle kogu Südamelihaskoe rakud Südames 2. Tead, kuidas liigitakse sidekudet ja lihaskudet. Sidekude = luuja kõhrkude, rasvkude, veri Lihaskude = silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskoe rakud 3. Tunned pildi järgi ära erinevad koed! 4. Naha ehituse osad joonisel! 5. Naha ehituse osade ülesanded! 6. Naha üldised ülesanded: kaitseb sünteesib erinevaid ühendeid säilitab keha temperatuuri meeleelund erituselundkond 7. Temperatuuri reguleerimine:
normaalseks vereloomeks, samuti kuuluvad nad meie organismi bioaktiivsete ainete koostisesse ja tagavad sellega normaalse elutegevuse. Lihas leidub ka vitamiine. Peamiselt esineb seal Brühma vitamiine ja linnulihas ka vitamiini A. VÄRVI ANNAB MÜOGLOBIIN Liha värvus sõltub müglobiini hulgast. See liitvalk on hapniku ajutine varuhoidla lihastes. Mida rohkem on müoglobiini, seda tumedam on liha. SIDEKUDE MÄÄRAB HÕRKUSE Mida rohkem on lihas sidekudet, seda tuimema lihaga on tegemist. Lihas tuimus kasvab reas: Linnu Sea Veise Kuna liha on kõrge toiteväärtusega ja tema tootmiskulud on suured, siis on ka tema hind kallis. SIDEKUDE MÄÄRAB HÕRKUSE Noore kasvava organismi puhul ei tohi liha toidulaualt puududa! Lihal on seega kindel ja vajalik koht inimtoidu koostises. Lihavaba toitumisstiil on pikemas perspketiivis enda ja oma järglaste tervisele kahjulik. Parim on tervislik tasakaalustatud segatoit
ANATOOMIA 2KT 57. VÖÖTLIHASTIKU EHITUS a- vöötlihas b- lihaskiud 58. LIHASE EHITUS Lihases on lisaks lihaskoele ka rohkesti sidekudet. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga- endomüüsiumiga. Lihaskiu kimbud on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega- siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest- välisperimüüsium (epimüüsium???) Iga lihas algab ja lõppeb kõõlusega. 59. LIHASTE ERINEVAD KUJUD Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt
BIOLOOGIA JA FSIOLOOGIA Mitokondrid varustavad rakku eluks vajaliku energiaga. Mitokondreid on hsti palju niisugustes rakkudes, mille energiavajadus on suur Mofi brillid on ksnes lihasrakus esinevad organellid. Mofi brillid annavad lihasele kokkutmbevime, inimesele tervikuna aga liikumisvime Koed koosnevad rakkudest ja rakuvaheainest. Philised koetbid on epiteel-, side-, lihas- ja nrvikude Epiteelkude katab keha vlispidiselt ja nsate elundite sisepindu ning moodustab nrmeid Sidekudet on inimese kehas vrreldes teiste philiste kudedega kige rohkem. Sidekoes on rohkesti rakuvaheainet. Rasvkude, khrkude, luukude ja veri on sidekoe erinevad vormid kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi, kusjuures esimesena mainitu karedus on tingitud temale kinnitunud smerjatest kehakestest ribosoomidest. Ribosoomid on raku organellid, mis koosnevad ribonukleiinhappest ja valkudest, nende lesanne on raku elutalitluseks vajalike valkude snteesimine.
Elundkond- Samalaadset ülesannet täitvate elundite süsteem. Epiteelkude- rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja mood keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi. Epikoest moodust näärmed toodavad organismi jaoks vajalikke ühendeid ( nt seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes). Kuna epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. Sidekude- seob organismi tervikuks ja moodustab toese. Sidekoe eripära: palju rakuvaheainet. Sidekudet on organismis mitut tüüpi. Rasvkude- naha all ja siseelundite ümber. Rakkudes talletuvad varurasvad, samuti kaitseb rasvkude külma eest, aitab neere paigal hoida. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab keha toesest. Veri- on eriline sidekude: see on vedel kude, sest veres on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suht vähe rakke. Verel on nii toite kui ka kaitseülesanne. Närvikude- mood pea ja seljaaju
50%, serooskelmed, veresoonte Subfebriilne palavik seinad · CRV tõus · Lisaks võivad esineda: isiksuse · Häiritud liikumine muutused, epilepsia, neerupuudulikkus, psühhoosid · Sagedamini haigestuvad naised Süsteemne skleroderma on krooniline haigus, mis haarab sidekudet, liigespindasid, siseorganeid ja väikeseid veresooni. Iseloomustavaks on süvenev naha sidekoestumine, sidekoelised muutused siseorganites ning veresoonte põletikud · Ühised sümptomid · Erisused · Valu liigestes ja lihastes 2030% · Raynaud`sündroom · Põletikulised tunnused liigestes: · Kollageeni ainevahetuse häire turse, kuumamine · Nahakahjustus: labakätel ja näopiirkonnas
3. kasvuhormooni toime 1.3 Ülesanded · Taastab kudesid · Kiirendab haavade paranemist · Kiirendab valkude sünteesi · Parandab vastupanuvõimet haigustele · Aitab kaotada tselluliiti · Annab energiat ja soodustab aktiivset suguelu · Madaldab vererõhku · Suurendab füüsilist jõudlust · Tugevdab luid · Kasulik immuunfunktsioonile · Parandab kolesteroolinäitu · Tugevdab sidekudet ja kõõluseid · Taastab juukseid 1.4 Sisalduse tasakaalustamiseks Sekretagoogilisandi, homöopaatilist kasvuhormooni segu või suukaudselt manustatava polümeerimaatriksiga kasvuhormooni kasutamine sobib igaühele, kes on vanem kui 35- aastane. Neid kõiki võib kasutada iga päev, sest nad ei suru maha keha enda kasvuhormooni tootmist. Samuti on hea suurendada trenni osakaalu- nii aeroobne kui ka jõutrenn võivad kasvuhormooni sisaldust
Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas ei ole kiudaineid ja on vähe süsivesikuid (v.a siseelundid) Sisaldab B grupi vitamiine, fosforit ja rauda Liha värvus- sõltub müoglobiini sisaldusest lihas- veiseliha,
luudega, transpordib ained, ühendab kõik koed tervikuks 22.Millised on sidekoe kaks rühma? Toitefunktsioonidega, tugifunktsioonidega 23.Iseloomusta rasvkude? Sisekoe liik, koguvad endasse rasva, kaitseb siseelundkonda, hoiab sooja 24.Iseloomusta luu-ja kõhrkudet? Luukoe rakud, mille rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid, tugi- ja kaitsefunktsioon, luu – kõva, kõhre - elastne 25.Iseloomusta verd kui sidekudet? Transpordib hapnikku, kaitseb nakkuste ja võõrkehade eest, vajadusel paneb vere hüübima 26.Mille poolest erineb sidekude teistest kudedest? Paiknevad hajusalt, rakkude vahel rohkesti rakuvaheainet 27.Millised on rakumembraani peamised ülesanded? Eraldab sisemuse välisest, kontrollib ainete transporti sisse ja välja, toimuvad keemilised reaktsioonid 28.Kirjelda ainete passiivset liikumist läbi rakumembraani? Ei vaja lisaenergiat 29.Mis on difusioon
c)Närvide ja hormoonide (või mürkide!) toime järgi : c1. Makrotsirkulatsioon (suured, silmaga nähtavad) arterid ja veenid ning c2. Mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid, veenulid ja kapillaarid) – mikrotsirkulatsioon on väga oluline paljude haiguslike protsesside puhul! Veresooned : A.Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) – nendes on suur vererõhk, kiire verevool; paksud seinad, milles palju elastset sidekudet – see aitab pulsilainet edasi lükata. B.Elunditesse ja nende osadesse viivad verd keskmise kaliibriga arterid (näit. kodarluuarter ja selle harud jne.) – ka neis on vererõhk kõrge ja seinad paksud, kuid sidekoe kõrval on seinas järjest rohkem lihaskiude. C.Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid (palja silmaga raske näha) – nendes on verevool juba aeglasem ja rõhk madalam; sein õhuke, seinas lihaskiud, mis võivad vajadusel soone sulgeda. D
viisil. Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha Millest liha koosneb? vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9- 14% sidekudet), 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% Toiduks kasutatavad lihaliigid Koduloomad : veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Metsloomad e. ulukid : põdrad, metskitsed,metssead, karud, jänesed Kodulinnud : kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Metslinnud : tedred, metsised, põldpüüd, faasanid, tuvid, pardid Veiseliha 1) vasikaliha kuni 3-kuuvanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline
Kui seda tasakaalu rikutakse, siis valgu omadused muutuvad (tekib juust või näiteks kohupiim). 9. Liha- ja kalavalgud. Albumiinid, Aktiin on olulise tähtsusega kõigis eukarüootsetes rakkudes. Müosiin Kollageen on sidekoe valk, mis määrab ära liha pehmenemise. Selleks, et liha pehmeneks, peab ligi 40% kollageeni struktuurist lagunema, mille tulemusel tekib kliadiin, mis on vees lahustuv ning on liha pehmenemise näitajaks. Sealihas on rohkem sidekudet rohkem kui kalas. Selle pärast valmib kala kiiremine kui näiteks sealiha. Kalaliha denatureerub madalamal temperatuuril. Müoglobiin on see, mis määrab ära liha värvuse. Oksüdeerumisel näiteks hallikaspruun värv. Hapniku siduja lihastes Elastiin on kummilaadne, elastne, kiulise ehitusega, mis ei anna meile tarrendstruktuuri ning on küllalt raskesti seeditav. 10. Teraviljavalgud. Prolamiinid, gluteiin Nisuvalgud - nisus võib eristada gluteeni ja mitte-gluteenseid valke
Piima, liha- ja kalavalgud on segatoitumise korral meile põhiliseks valguallikaks, sest nende valgusisaldus on kõrge ning aminohappeline koostis suhteliselt hea. Päevase valguvajaduse rahuldamiseks piisab, kui me sööme 200-300g kohupiima või 300-400 g kala või liha. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 3,4% valku. Piimavalk on täisväärtuslik ja kergesti seeditav. Kalaliha valk on samuti kõrge toiteväärtusega, sisaldab vähem sidekudet kui veise- või sealiha ning seetõttu kergesti seeditav. Enamiku kalade valgusisaldus on piirides 16-19%, erandi moodustavad siig, makrell ja tuunikala, mille valgusisaldus on keskmiselt vastavalt 21,5%, 22,3% ja 26%. Liha valgusisaldus sõltub looma liigist ja jaotustükist. Liha keskmine valgusisaldus on piirides 15-21%. Vasika- ja veiseliha sisaldavad valku mõnevõrra rohkem kui sealiha (vastavalt 15-17% ja 18-21%), kõrge on valgusisaldus ka jänese- ja küülikulihas (~ 22%)
teha oma ja võõra vahel ning kujuneb välja immuunreaktsioon enese kudede vastu. Patsiendi uurimine: füüsikalised e. objektiivsed uuringud, laboratoorsed uuringud, instrumentaalsed uuringud. Põletik - organismi kohalik kaitsereaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Teatud ulatuse ja lokalisatsiooni korral võib osutuda ohtlikuks ja kahjulikuks. o Skleroos on vohanud rohkelt sidekudet, mis muudab elundi kõvaks. o Tsirroos elundi kõvastus, kus vohanud sidekude on elundi struktuuri muutnud ja teda deformeerinud. PULMONOLOOGILISED HAIGUSED Kopsud on hingamiselundid, mis asuvad rindkere õõnes ja kopsudes toimub gaasivahetus. Õhk kopsudes liigub mööda bronhe, kus peabronh hargneb järjest kitsamateks harudeks, moodustades bronhiaalpuu. Hingamispuudulikkus kui organism ei suuda täita ühte või mõlemat oma
luuüdi megakarüotsüütide jagunemisel." VÄÄR 28.Millised alltoodud sidekudesid puudutavatest väidetest on tõesed? *Pärissidekoed moodustavad elunditele toese ja neil on kaitsefunktsioon. *Embrüonaalne sidekude esineb embrüos mesenhüümi ja nabaväädis mukoosse sidekoena., *Koheval sidekoel on toite- ja kaitsefunktsioon ning see seostab elundeid omavahel, tihedal sidekoel on aga peamiselt tugifunktsioon. *Kõõlustes, sidemetes ja aponeuroosides leidub vormunud sidekudet, pärisnahas ja seedeelundkonnas limaskesta all aga vormitut sidekudet. 29.Millised järgmistest luudest arenevad läbi kõhrelise staadiumi? *Kere luud, Jäsemete luud, v.a rangluu, Koljupõhimiku luud 30.Milliste kudede funktsioone on all kirjeldatud? a) Tugi- ja kaitsefunktsioon ning mineraalainete depoo → Luukude, b) Kudede varustamine hapniku ja toitainetega ning hormoonide laialikandmine → Veri, c) Rakkudevahelise vedeliku
79. Hapniku tähtsus organismis. Elutegevuseks vajalik energia saadakse peamiselt toitainete oksüdatiivsel lõhustumisel. Oksüdatsiooniprotsess saab toimuda ainult õhuhapniku pideva tarbimise teel, mistõttu on eluks vajalik õhuhapniku pidev juurdevool kopsudesse. 80. Lapse hingamise puudulikkuse põhjused. Väikelapse kopsud on kehaga võrreldes suhteliselt suured, kuid ehituslikult ja talitluslikult veel vähe arenenud. Kopsualveoolide arv on suhteliselt väike ja nende vahel on rohkesti sidekudet. Rinnakorv on silindrikujuline ning hingamislihased nõrgalt arenenud. Sellest tingituna on ühe hingamistsükliga ( sisse- ja väljahingamine) organismi toodav hapnikuhulk väike. Vajaliku hapnikukoguse toomiseks organismi peab laps hingama suure sagedusega. 81. Hapniku puuduse ilmingud organismis. Haigutamine, ohkamine, hingeldamine. 82. Neelumandli adenoidi mõju lapse arengule ja tervisele. Sisemise kuulmeava sulgumise tõttu nõrgeneb kuulmine-õppimisraskused. Öine uni häiritud
Skeletilihaseid on 300-600. Moodustavad 30-40% meie keha massist. Osa skeletilihaseid paikneb samas kohas, kus nad evolutsiooni algusest peale on arenenud neid nimetatakse autohtoonseteks lihasteks. Osa skeletilihaseid on evolutsiooni vältel rännanud teise kohta need on heterohtoonsed lihased. Skeletilihaste osad: · pea laienev algusosa, koosneb rohkem lihaskoest ja vähem sidekoest · kõht jäme keskosa, koosneb peamiselt lihaskoest, mille vahel on ka sidekudet · kõõlused peenemad algus- ja lõpposad, koosnevad ainult sidekoest. Alguskõõlus võib olla väga lühike, kuid on alati olemas. Lõppkõõlus on tavaliselt pikk. Lihasraku energeetikast: · lihasrakus on varuks keratiinfosfaadi molekule need reageerivad ADP-dega, muutes viimased ATP-deks. See on kõike kiirem viis uute ATP-de tekkeks · anaeroobne (ilma hapnikuta) glükoosi lagundamine (glükolüüs) selle käigus saadakse igast
See toksiin põhjustab massiivset hemolüüsi, veresoonte suurenenud läblaskvust ja veritsust, kudede destruktsiooni (lihasnekroos) ning omab toksilist toimet maksale ja südamelihasele (bradükardia, hüpotensioon) · C. perfringens moodustab veel ensüüme (hüaluronidaas, DNA-aas ja neuraminidaas). Neil toksiinidel on enamasti proteolüütiline toime; nad lõhustavad kas vere vormelemente või sidekudet 35.C. perfringensi poolt põhjustatud haigused ja nende patogenees. · Klostridiaalne müonekroos algab sellest, et traumeeritud kude saab kontamineeritud C. perfringens'i eoseid sisaldava rooja või mullaga. Samuti abordi ja sünnituse komplikatsioonina ebasteriilsete vahendite kasutamisel. Klostriidide infektsioonile disponeeritud koes puudub verevarustus, esineb hüpoksia ja koe Eh on madal, mis soodustab mikroobi paljunemist
homeostaasi püsimise huvides. lameepiteel kuubikujuline silinderrakk 2. Sidekude kaitseb ja toestab keha ja organeid. Eri tüüpi sidekoed ühendavad organeid omavahel, talletavad energiavaru rasvade kujul ning tagavad immuunsuse haigustekitajate suhtes. Sidekude moodustub ekstratsellulaarsest maatriksist ja sidekoe rakkudest. Sidekoele tüüpilised rakud: Fibroblast rändab mööda sidekudet, diferentseerub seal ning sünteesib koeomase kiulise materjali ja täiteolluse. Adipotsüüt rasvarakk, naha aluskihtides ja organite ümber. Nuumrakk veresoonte ümber, immuun- ja kaitsefunktsioon, kohalik põletikureaktsioon. Vere valgelible oma alaliikides tungib sidekoesse kui kude on põletikus, allergias või parasiitnakkuses. Makrofaag ehk õgirakk hävitab baktereid ja rakujäänuseid fagotsütoosi teel.
(ibid) 3.4.2 Sealiha Sea lihakeha kaalub keskmiselt 60 -75 kg ning jaotub kolmeks osaks: esi-, kesk- ja tagaosa. Need omakorda jaotatakse veel erinevateks osa tükkideks. (Heldi Kikas et al., 2012, lk 143-144) Sealiha jaguneb rammususe järgi: rasvane sealiha (pekikihi paksus üle 4 cm), peekon (pekikihi paksus 2 – 4 cm) ning lihasiga (pekikihi paksus 1,5 – 2 cm). (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 260) Sealiha on peenekoeline, helepunase värvusega, sisaldab vähe sidekudet ja on mure. Kõige väärtuslikumateks osadeks searümba puhul peetakse: singi- (tagaosalihased), selja-, filee- (sisemine ja välimine), kaela- ja abatükki. Suured tükid, mis on mõeldud müügiks (kauplustele ja horeca klientidele) nendelt eemaldatakse pekk osaliselt või täielikult. Sinkidelt- ja abatükkidelt eemaldatakse suurte lihasgruppide vaheline sidekude ning rasv täielikult. (ibid) Enim levinud sea tükilihad: kaelakarbonaad, abatükk, prae- e tagatükk, sisefilee,
Seega on hiina meditsiini praktiseerija esmane töö kindlaks määrata qi ja vere vaba voolu puudmise põhjus ning seejärel kindlustada ravi, mis aitaks seda taastada. Kui bi tõkestus jääb piirkonda püsima, takistab see ümbritseva koe vajalikku toitumist. Kui lihastes ei õnnestu saada vajalikku toitu, eriti aga verd, hakkavad nad närtsima, kuivama ja kokku tõmbuma. Lihaste all mõeldakse Hiina meditsiinis kõõluseid, ligamente ja muud sidekudet, seega võib lihaste kokkutõmbumine alatoitumuse tõttu viia võimetuseni painutada ja sirutada kahjustatud liigest (liigeseid). Samamoodi võib kestev bi või tõkestus takistada luude vajalikku toitumist. Selle tagajärjel võivad luud moonduda. Moondumisprotsessi kiirendab või halvendab viivitav kuumusetõkestus, mis mõjub luudele väga kahjustavalt. Blokeeringute põhjustajad Hiina meditsiinis peetakse reumaatilise bi põhjuseks tüüpiliselt blokeeringut kas tuule,
mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) -
pinnale. Siin ka veresooni. Fibrokarilagiinkest - sisaldab hüaliinsest kõhrkoest trahheaalrõngaid, neid ühendab sidekude ja dors. seinas paiknev trahhea ristilihas. Bronhi – bronchus - sein on kolmekestaline: 1. limaskest - tunica mucosa 2. kondrofibrooskest - tunica chondrofibrosa 3. adventiitsiaalkest - tunica adventitia (moodustab sidekude) Limaskest – katab mitmerealine ripsepiteel. Proopia on sidekoeline. Lihaskiht. Submukoosa sisaldab sidekudet, veresooni ja bronhiaalnäärmete lõpposi Kondrofibrooskest – asuvad eri suurusega hüaliinse kõhrkoe plaadikesed, mida ühendab sidekude. 59. Alveolaarpuu ja kopsualveoolid. Bronhiaalpuu (arbor bronchialis) lõpeb terminaalsete bronhioolidega, edasi jätkuvad hingamisteed alveolaarpuuna – arbor alveolaris, mis on kohanenud gaasivahetuseks. Bronhioolid (bronchiolus) > terminaalsed bronhioolid (bronchiolus teminalis) > alveolaarpuu >
Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 50 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad – on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor – korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp – sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) – toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) -
mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) -
Seevastu mitmekihiline epiteel on iseloomulik nahale, tagades sellele vajaliku vastupidavuse. Sidekoe mass inimese kehas on võrreldes teiste põhiliste kudedega kõige suurem. Sidekoe rakud paiknevad üksteisest võrdlemisi kaugel, nende vahele jääv ruum on täidetud rakuvaheainega. Sidekoe rakkudevahelisele ainele on iseloomulik Sidekudet on ini- mese kehas võrrel- erinevate kiudude olemasolu, mis mõnel juhul moodustavad õhukese võrgustiku, des teiste põhiliste mõnikord aga väga tugevaid või elastseid kiulisi struktuure. Eristatakse kohevat ja kudedega kõige tihedat sidekudet. Esimene neist moodustab erinevatele elunditele tugistruktuure, rohkem. Sidekoes pakub neile kaitset ning täidab nende vahele jäävat ruumi. Tihe sidekude sisaldab
küliliasendisse keerata. küliliasendisse seadmine 143 esmaabi Haavad ja eluohtlik verejooks Haav tekib füüsilise jõu toimel kehale. Haavale pannakse rõhkside. Purus- Haav võib olla pindmine ja haarata ai- tatud või amputeeritud jäsemele võib nult pealmist nahakihti või olla sügav äärmise vahendina arteriaalse ve- ning hõlmata lihas- ja sidekudet ning rejooksu peatamiseks asetada vere- veresooni ja närve. Sügavate lõike-, jooksu kohast kõrgemale zguti. Zgutt rebimis- või torkehaavade korral võib pannakse kaetud nahale ja juurde kannatanul esineda arteriaalne, ve- märgitakse pealepanemise täpne kel- noosne või kapillaarne verejooks. laaeg. Arteriaalse verejooksu korral väljub Venoosne verejooks haavast on tu- haavast helepunane veri pulseeriva mepunane ja veri voolab ühtlase joa-
annaabi.ee 
