lühendamisel) teisega) vaid keeruliste liitsõnade Nt: NATO, USA, E- Nt: õpet; fil puhul. Nt: v.a (va) ; n-ö; t T. Tamm Nt: mnt, jrk- nr, Kääna- Tunnuseid ja lõppe Tunnus ja lõpp Tunnus või / ja lõpp Tunnus või / ja lõpp ei pea sidekriipsuga eraldatkse eraldatakse eraldatakse mine eraldama. Võib sidekriipsuga. sidekriipsuga. sidekriipsuga kirjutada kokku. Nt: t-d ; t-dele Nt: org-dele/ org-le Nt: mnt-le Nt: USA-sse, EL-i, Eli, LAV-ist ja LAVist Luge- Lugeda välja Lugeda välja kogu Lugeda välja kogu sõna. Lugeda välja kogu
Laiendosaks on ase-, omadus- või nimisõna, moodustustüve vorm sõltub fraasistruktuurist. Tuletiste ja liitsõnade kokkupuutealale jäävad sugune-lõpuosaga komplekssed omadussõnad. Nende hulgas on palju asesõnu (seesugune, samasugune, niisugune). RINDLIITOMADUSSÕNAD Rindliitomadussõnad koosnevad kahest või enamast võrdse kaaluga moodustusosast, mis on üksteisega samasuguses süntaktilises suhtes nagu rindfraasi liikmed. Moodustusosad kirjutatakse kokku või ühendatakse sidekriipsuga (sõnalis-muusikaline). Esiosaks on nimetavas käändes või lühitüveline omadussõna. Moodustusosadeks võivad olla lihtsõnad või tuletised. Muutemorfoloogialt sarnanevad rindliitsõnad laiendliitsõnadega. Põhiosana toimib rindliitsõna viimane moodustusosa, millele liituvad muutetunnused ja tuletusliited. Üht mõistet tähistavate rindliitsõnade moodustusosad harilikult ei ühildu. Sidekriipsuga ühendatud rindliitomadussõnas võivad käänduda ka mõlemad moodustusosad
1. Käändsõna + omadussõna KOKKU (nimisõna) õpilastevaheline, samblaroheline, sademetevaene, peegelsile, mäekõrgune, sentimeetripaksune, sajanditepikkune (omadussõna) heledajuukseline, külmakartlik, sinakasroheline, suuremõõtmeline, helesinine (ühesõnaline arvsõna) neljarealine, kolmekümneaastane, tuhandeleheküljeline (asesõna) minuvanune, selletaoline, temanimeline, omaaegne, enesekriitiline 2. Nimi, arv, täht vms + omadussõna S (SIDEKRIIPSUGA) Koidula-nimeline, Peipsi-äärne, Vilde-aegne, 3-toaline, 245-leheküljeline, 16-korruseline, 5-aastane, O-kujuline, line-lõpuline 3. Täiend + käändõna (ka nimi, arv, täht jne) + omadussõna LAHKU kolme sentimeetri paksune, tolle mäe kõrgune, Lydia Koidula nimeline, suure O kujuline (mitmesõnalised arvsõnad) kolmekümne viie aastane, kahesaja neljakümne viie leheküljeline III Kohanimede KLK 1. Kohanimi + maa KOKKU
ühelised kümned tuhanded teistkümned miljonid jne. sajad kahemiljoniline kahe miljoni suurune kuueteistkümne- kolme tuhane aastane aastane Määrsõnalised laiendid: üle, alla, ligi, pea(aegu) umbes jt. kokku- ja lahkukirjutamist ei mõjuta. -ne -line number 23(-)aastane 2-leheküljeline täht, sümbol x-kujuline, de-lõpuline pärisnimi 1ts+ ne/line Pedja-äärne sidekriipsuga: Vilde-nimeline 2 ts+ne/line San Francisco lähedane lahku: E. Vilde nimeline tsitaatsõna show-maiguline 1ts+ne/line performance'i-laadne sidekriipsuga+ kursiiv 2 ts+ne/line commedia dell'arte laadne lahku+kursiiv
lõuna prantsusmaa - Lõuna-Prantsusmaa pirita sadam - Pirita sadam marguse talu - Marguse talu tapa rongijaam - Tapa rongijaam sirgala karjäär - Sirgala karjäär maardu järv - Maardu järv klooga peatus - Klooga peatus vana vigala mõis - Vana-Vigala mõis 3. paiguta kohanimed õigesse veergu ja kirjuta õigesti: kas lahku, kokku või sidekriipsuga. Tõsta maa, Kohtla Nõmme, Abruka saar, Väätsa küla, Suure Jaani, Kadrina vald, Vastse Kuuste, Kära vete, Navesti jõgi, Vana Võidu, Lohu suu, Toila linn, Tütar saared, Viru Jaagupi, Väina meri LAHKU KOKKU SIDEKRIIPSUGA Abruka saar Tõstamaa Kohtla-Nõmme Väätsa küla Käravete Suure-Jaani
ühendatakse nad mõttekriipuga/kaldkriipsuga või 1.-9- mai sõnaga kuni. 1. kuni 9. mai Käändelõppe ei lisata, kui kääne selgub järgnevast 2008.-2009. aastani tekstist. 1990.aastatel K Kui number moodustab talle järgneva ne-lõpulise 17aastane ~ 17-aastane omadussõnaga liitsõna, kirjutatakse nad kokku või ligi 30aastane ~ ligi 30- sidekriipsuga. aastane Kui number ei ole sõnaühendi osa, siis tuleb 30 osalejat 139st pääses vajaduse korral näidata tema juures käändelõppu, teise vooru. mis kirjutatakse arvuga kokku või sidekriipsuga. 30 osalejat 139-st pääses teise vooru. Läks 12ndasse ~ 12-ndasse.
siiajäämine, teisitimõtleja). ● Deverbaalse liitnimisõna laiendosa võib olla ka omadussõna või selle lihttüvi (nt väärkohtlemine, kiirtöötlus, kiiruisutamine). Rindliitnimisõnad ... on ühendava e aditiivse tähendusseosega liitsõnad: koosnevad kahest või enamast võrdse kaaluga moodustusosast, mis on üksteisega samasuguses süntaktilises seoses nagu rindfraasi liikmed ning need kirjutatakse kokku või sidekriipsuga (nt kööktuba = köök ja tuba, katuslagi, aedkool, saun-suvila, kapplaud, insener-jurist, kirjanik-tõlkija, näitleja-laulja-turundusjuht). Rindliitsõna moodustusosadeks võivad olla lihtsõnad (nt ööpäev), tuletised (nt näitusmüük), liitsõnad (lasteaed-algkool). Harvem tekib ka selliseid rindliitsõnu, kus moodustusosa koosneb kahest eri sõnast (nt juhataja-peadirektori asetäitja). Rinnastusseosega paarissõnad
aastatel. Arvu ja mõõtühiku lühendi vahel on tühik, nt 200 milliliitrit on 200 ml, 1 sentiliiter on 1 cl, 25 liitrit on 25 l, 18 sentimeetrit on 18 cm, 15 millimeetrit on 15 mm. Numbrid 110 kirjutada tekstis tavaliselt sõnaga. Kas sobib kirjutada ,,2004ndal aastal" ja ,,2005ndast aastast"? Korrektsed on 2004. aastal ja 2005. aastast. 770 tuhat on õige kirjutada 770 000, aga kuidas kirjutada 770,5 tuhat? See on 770 500. Õige on kirjutada 70aastane (kokku) ~ 70-aastane (sidekriipsuga), aga 70 aasta vanune (lahku). Kuidas kirjutada sõnadega 2005. aastal? Õige on kirjutada kõik sõnad lahku: kahe tuhande viiendal aastal. Õige on § 13 ja § 16 või §-d 13 ja 16, ent mitte ,,§§ 13 ja 16". Kirjutada 2 457 700 on selgem kui 2457,7 tuhat. Protsendimärk on õige kirjutada numbriga kokku: 5%. 4. märtsil 2005. a lühendi a järel ei ole punkt kohustuslik, ent järgarvude järel on.
Riigieksamiks valmis 12. klass ne- ja line-lõpulised sõnad KOKKU · leheküljesuurused reklaamid · abieluväliselt · suhtlevad endasugustega · 18-aastane / 18aastane · inimestevahelised suhted · rootsikeelne Sidekriipsuga või ilma? Reini-äärne · Eesti-aineline · Rootsi-sisene poliitika · jagatakse Darwini-nimelist preemiat · Eesti Vabariigi aegne · Windows XP põhine · Atlandi ookeani äärne Sidekriipsuga · A-vitamiin · PIN-kood · GSM-võrk · PDF-fail · hatha-jooga ! täht, täheühend, sõnaosa või tsitaatsõna Kohanimed · Mandri-Soome · Muinas-Eesti · Vana-Kreeka · Põhja-Jäämeri · Balti meri AGA: Suurbritannia, Suur Munamägi, Baltimaad, Läänemere maad Ohtlikud sõnad · kas või · mis tahes · just nimelt · võib-olla · kogu aeg · minu arvates · tohutu suur pool, poole, poolt · Käändsõnast LAHKU
Nimest moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli dehlilane, Muhu muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock rostocklane 3. moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli dehlilane, Muhu muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock rostocklane 3. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri mustamerelane. 5. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri mustamerelane. 5. Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb ia liite ees harilikult välja. Bulgaaria bulgaarlane
Koostas: TAAVI. OMADUSSÕNA/ ASESÕNA/ ARVSÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Omadussõna, asesõna ja arvsõna kirjutatakse tavaliselt järgnevast nimisõnast. Vana ema, tark poiss, tugev mees, suuremal määral, paremast sordist, kollast värvi (*) Kokku kirjutatakse siis, kui tekib teine tähendus (vanaema, külmhoone, pühapäev, kuriloom, paljaspea, vanemseersant). KOHANIMED Reegel #1: ! Kaksiknimed ühendatakse sidekriipsuga (Väike-Maarja, Kohtla-Järve, Lõuna-Eesti)(erandeid on kaks: Suurbritannia ja Valgevene). Reegel #2: ! Kui põhisõna on maa, siis kirjutatakse eelnevasõnaga kokku (Eestimaa, Valgamaa, Tartumaa, Gröönimaa, Läänemaa, Saksamaa). NB! Kui sõna maa ees olev nimi on sisult mitmuslik, siis kirjutatakse maa(d) lahku (Skandinaavia maad, Läänemere maad, Balkani maad). Reegel #3: ! Tänavate, väljakute, turgude, teede ja puiesteede nimed kirjutatakse lahku (Viru tänav, Uus
Isikunimetused : sööma sööja 4.Eset, looma, taime või muud sellist märkivad tuletised 5.Rühma ja kogu märkivad tuletise 6.Naissugu väljendavad tuletised 7.Suhtumist ja väiksuse mõõdet väjendavad tuletised -lane liide 1.Nimest moodustatud tuletised: Dehli = dehlilane, Muhu = muhulane 2.Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises: Rostock = rostocklane, Taiwan = taiwanlane Võib kasutada ka ülakoma : Bordeaux = bordeaux'lane 3.Sidekriipsuga nimest moodustatud üks sõna : Kohtla-Järve = kohtlajärvelane 4.Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna: Must meri = mustamerelane 5.Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb -ia liite us harilikult välja. See ei kehti ühesilbiliste ees olevate sõnadega: Bulgaaria = bulgaarlane, kuid : Sambia = sambialane
mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). 3. SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Keegi ei soovinud õunu ega prine. 4. VASTANDAVA, KOMA NÕUDVA SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Tüdruk on arg, aga nõudlik. KOKKUVÕTUFRAASIGA KOONDLAUSE 5.Kooloniga Klassis olid kõik kolm poissi: Rein, Jüri ja Tiit. 6. Mõttekriipsuga Autod, bussid, trammid need sõiduvahendid sõidavad linnas. 7. SIDEKRIIPSUGA KOONDLAUSE Armastan üle kõige kartuliputru ja salatit. KORDUVAD TÄIENDID: 8. Erilaadilised täiendid Ostsin pehme kollase mütsi. 9. Samaliigilised täiendid Rohelised, kollased, punased pluusid rippusid nööril. KORDUVAD MÄÄRUSED: 10. Samamahulised määrused Jaanipäeval, 24. juunil teeme lõket. 11. Hõlmavad, erimahulised määrused Disko toimus laupäeva õhtul kultuurimajas. 12. KORDUVAD ÖELDISTÄITED Minu aadress on Jõgevamaa, Palaumuse vald, Pala küla. HARJUTUS1
Omadussõna täiend linnade vaheline (tavaliselt 3-aastane · määrsõnadest määratu · numbri, nimega kokku) otsatu, tohutu, suur sidekriipsuga kokku määratu jt · ülekantud tähendus, silmatorkav · iseseisvatest äsja loetud Tegusõna piltlik väljend saavutus sõnadest, raamat pöördelistest (tavaliselt vormidest oli läbi
NIMEDE KÄÄNAMINE 1. Nimede käänamisel lisatakse käändelõpud nime algkujule kui see on võimalik. Mägi Paju Lagi Mägi Paju Lagi Mägit Paju Lagit Mägisse Pajusse Lagisse Nimi lõpeb vokaaliga ja käändelõpu lisame vokaalile. 2. Ne-lõpulised nimed käänduvad nagu vastavad sõnad. Rebane Puine Rebase Puise Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipe...
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia
KINDLASTI KOKKU sellegipoolest igaühel/igalühel ingliskeelne lemmikkirjanik (kõik lemmikud) sajanditepikkused järkjärguline südamehääl inimestevahelised läbilöömine iseenesestmõistetav mahakukkumine läbikukkumine sinimustvalge (lipp) möödahiilimine nendevaheline siinpool / sealtpoolt/ allapoole mitusada, paarsada minuvanune sõpradevaheline Baltimaad vanakreeka (kirjandus) SIDEKRIIPSUGA edasi-tagasi nalja-show Sauna-Madis Muinas-Egiptus siia-sinna MM-võistlused Lähis-Ida Tsaari- Venemaa aeg-ajalt Peipsi-äärne emb-kumb nüüdis-Eesti päev-päevalt Koidula-aegne nii-öelda , n-ö Eesti-sugune järk-järgult Vabadussõja-aegne tahes-tahtmata võib-olla plekk-karp T-särk 18-aastane enam-vähem sõna-sõnalt Vana-Kreeka Antiik-Rooma üle-eestiline PANE TÄHELE! allatõmbamine kaldale
Harjutav tekst kokku- ja lahkukirjutamise kohta Ühenda kokkukirjutatavad sõnad kaarega või sidekriipsuga vastavalt vajadusele. 1. Meie kesk koolis õpib umbes kuus sada õpilast. 2. Lindude hirmutamiseks oli aias herne hirmutis. 3. Raud tee lei sõideta mootor rattaga, vaid hoopis rongiga. 4. Harilikult võtab siil kala kaitse abi nõud juba aegasti kasutusele. 5. Kohev lumi kate kaitseb maa panda külma eest. 6. Lumega kaetud maa pinna temperatuur on märksa kõrgem kui paljal, vingetele talve tuultele avatud pinnasel. 7. Ka tali spordi harrastajatele pakub lumi rõõmu. 8
· 3-välisõhku väljuv suruõhk · 4- juhtrõhk · 5ja6 vabad otsad · 7- külmumisvastase vedeliku anumasse · 8- keskmäärimissüsteemi · 9- jahutusvedeliku ühendus Teine number võetakse kasutusele siis , kui seadmel on mitu samanimelist ühendust , ning ta näitab vastava koha ühendus järjekorra numbrit.Kui aga üks ühendus koht täidab mitut ülesannet siis märgistatakse need kahe esimese numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga . Piduriharud Üldtoiteharu Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku ja jaotada seda erinevate harude vahel . Üldtoiteharu algab kompressoriga ja lõpeb nelikkaitseklapiga.Kompressori ülesanne on pumbata välisõhk kõrgema rõhu alt edasi torustikku. Rõhureguleerimine toimub rõhuregulaatori abil. Kui rõhk saavutab lubatud maksimum väärtuse, laseb rõhuregulaator õhu kompressori tühikäigu seadmesse. Õhukuivati võib
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine 1. Kaksiknimed kirjuta sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Järva-Jaani, Lähis-Ida 2. Nendest saadavad tuletised on sidekriipsuta lõunaeestlane, järvajaanilik, lääneeuroopalik 3. Kohanimi liigisõnaga kokku Surnumeri, Kivisild, Hirvepark, Põhjalaht, Punaaja 4. Kohanimi liigisõnast lahku · Iseseisev Alpi mäed=alpid · Käändub Vaikne ookean=Vaiksel ookeanil, Must meri=Mustalt merelt
.. kui ka osalause seletab eelmist. - Jaana oli väga väsinud: tal Lõbus oli nii naistel kui ka meestel. oli olnud koolis spordipäev. seletab Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, vaid, e)Mõttekriipsu kasutatakse järgneva osalause mõtte aga, ent. esile tõstmiseks. - Ta õtles selle välja - kõik olid Me ei sõitnud Pärnusse, vaid Tartusse. kurvad. järeldab Sidekriipsuga eraldatakse koondlauses korduvate f)Semikooloniga eraldatakse osalaused, kui nad on lauseliikmete osad. omavahel väga nõrgalt seotud. - Ilm oli ilus; buss Mulle meeldib mängida jalg-, korv- ja sulgpalli. sõitis mööda tänavat. Mulle meeldib süüa jõulupraadi, -jooki, -kooki. Põimlause Kõrvallause
3. OMADUSSÕNADE KOKKU JA- LAHKU Omadussõna kirjutatakse eelneva nimi- või omadussõnaga kokku ainult sel juhul, kui nad moodustavad kindla mõiste. Lahku kirjutatakse need omadussõnad mille võid asendada sõnaga väga Ne- või line-liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku. Siis kirjutatakse lahku kui selle ees on veel mingi täpsustav sõna. Nimi, täht või number liidetakse järgneva ne – või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsuga. Kui nime ees on täpsustusi kirjutatakse need ühendid lahku. 4. KOHANIMED Liigisõna kirjutatakse nimest lahku liigisõnaks on tänav, jalg, plats, puiestee, põik , väljak. Kohanimi on kasutusel ka iseseisvana. Kohanimi on omadussõna mida saab käänata. Liigisõna kirjutatakse nimega kokku liigisõnaks on maa, kohanime esiosa ei ole kasutusel eraldi kohanimena, kohanimes on omadussõna mida ei saa käänata.
*tekib uus mõiste *missugune? *härjasilm, mehemoodi, vastukarva *kollane pinal, ilus kass *liik *Täiend kuulub täiendsõna juurde *veoauto, lillepeenar, kallurauto *Tartulinna elanikud, nende naiste kingad -ne/-line KOKKU LAHKU SIDEKRIIPSUGA -ne/-line ees üks sõna *ees mitu sõna *üksik/nimi/number/täht *minuvanune *minu isa vanune *S-kujuline *sajaleheküljeline *kahe tuhande leheküljeline *23-aastane *poolemeetrine *kolmekümnekolme meetrine *Peipsi-suurune *L.Koidula aegne pool/poole
I Kokku või lahku või sidekriipsuga? 1) sellegi poolest sellegipoolest 2) sama moodi sama moodi 3) kas või kasvõi 4) kus tahes kus tahes 5) maast madalast maast madalast 6) aeg ajalt aeg-ajalt II Milline on nende sõnade eesti vaste ning mida tähendavad need tsitaatsõnad? 1) Show vaatemäng, vaadend, meelelahutuslik etendus teatris, televisioonis, restoranis, kabarees jm 2) Curling – kurling, jääkeegel, jääl mängitav võistlusmäng, kus kaks võistkonda püüavad libistada sangaga metall- v graniitkettaid vastase väljakupoole keskmesse 3) Know-how oskusteave, tehniline asjatundlikkus, erialane pädevus 4) Freelancer vabakutseline 5) Ramadan ramadaan, islamiusuliste paastukuu, islami kalendri 9. kuu; nihkub igal aastal kalendris u kümme päeva ettepoole III Vormimoodustus 1) Kas plataan või plaatan? Miks? Mida see sõna tähendab? Plaatan – sest eesti keeles on sõna rõhk es...
philadelphlane, gogollik. Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piire. Eriti kasutatakse seda siis, kui 1) Kirjapilt ja hääldus on üsna erinevad, nt bordeaux'lane, cannes'lane, poe'lik, watteau'lik 2) Ei taheta rakendada eesti konsonantühendi kirjutamise reeglit, nt faehlmann'lik, bonn'lane, mutt'lik, artur-kapp'lik Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriipsu: newyorklane, riodejaneirolane, rocca-al-marelane. Eesti sidekriipsuga kohanimedest tehtud tuletised kirjutatakse kokku: lõunaeestlane Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud: darvinism, kalvinism, marksism, sovinism, hernhuutlus, luterlus, budism. ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Läbiva suurtähega kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed, · Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Herakles 2) Koha- ja ehitisenimed,
tühiseimagi hääldusvea korral. Sellistena mainis Hussar nimesid Candy, Dandy, Angry, Asian, Bitterly, Bridge, Lovely, Killy, Sigritly, Nois, Bajana, Demona, Floriin ja Siss. Mõtlemapanevad on ka nimed Gabiella, Gerin, Gerid, Martika, Solemari, Lilily, Laliaala, Evulla, Lalabaim, Marjonella, Melmariin. Nüüdseks on aga jõustunud nimeseadus, mille kohaselt võib lapsele antav eesnimi koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest. Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega. Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv, isiku soole mittevastavat nime, üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle
Tammsaare nimeline. Omadussõnad+arvsõnad: Kokku: · -ne ja line liiteline omadussõna, kui arvsõna koosneb kokkukirjutatud arvust. N: kolmetoaline, viieteiskümnepäevane. · Kui kirjutan arvu numbriga siis ne ja line liitelise omadussõna liidan sidekriipsu abil. N: 3-toaline Lahku: · Kui arvsõna koosneb mitmest erinevast sõnast. N: viie tuhande aastane. Kohanimed: Kokku: · Liigisõna kirjutatakse nimega kokku kui nimi ei käändu. · Sidekriipsuga kirjutatakse täpsustav sõnaosa, mis näitab ilmakaart või "kaugust." N: Lääne-Eesti, Ees-Aasia. · Sõna maa, kohanimega kokku. N: Saaremaa. Lahku: · Kohanimi kirjutatakse liigisõnast lahku kui ta käändub, teda saab ilma liigisõnata kasutada samas tähenduses. N: Pärnu linn · Sõnad tänav, manatee, väljak, plats lahku. N: Nooruse tänav. · Kui kohanimi on käänduv. · Sõna maad kirjutan kohanimest lahku kui kasutan seda riikide märkimiseks N:
· isikute ümberütlev nimetus väikese tähega, suurtähelised üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo ise (Herodotos) · Ülekantud tähenduses isikunimi suure tähega · Üksikud seesugused isikunimed väiksega : frits, mats · Loodusnähtustele ülekantud isikunimi: orkaan Camille, taifuun Elsie · Täielikult mittenimeks muutunud nimi väikese tähega: morsemärgid · Isikunime täpsustav täiendosa sidekriipsuga: Kessi-poiss · Isikunime juhuslik täiend lahku · Isikunimelise täiendiga ühendites suure tähega: Volta element, Napoleoni kook · ERAND! : usulised väikese tähega! Perioodikaväljaanded · Läbiva suurtähega ajalehed, ajakirjad ja muud perioodikaväljaanded Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid · Jutumärkides esisuurtäht: luuletus "ma lillesideme võtaks" · Seadused, määrused: Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008 a
Nimisõna kokkukirjutamine omadus-, arv- ja asesõnaga Reegel: arv-, omadus- ja asesõna kirjutatakse alati nimisõnast lahku nt. kole karu, kolm karu, see karu NB! Vanaisa, noormess, pikkpoiss, suurlinn Omadussõna + omadussõna Reegel: omadussõnad kirjutatakse omavahel kokku (vastandsõnade puhul sidekriips) nt. sinimustvalge, mustvalge, musta-valgekirju, helesinine, punakaspruun, kaduvväike Nimisõna + omadussõna Reegel: nimi kirjutatakse kokku sidekriipsuga, kui nimisõna es on täiend, siis lahku nt. Tallinna-suurune, Polma-vanune , kahekümneaastane om. ne/-line eelneva sõnaga alati kokku meie Tallinna suurune, Gunnar Polma vanune, kahekümne viie aastane Kui inimese nimest on tulnud nimetus, siis kirjutatakse see kokku nt. napoleonitort, morsetähestik Käändumatud omadussõnad ja kohanimedest tulnud täiendid lahus nt. soome kelk, hiina restoran, eesti keel Määrsõna + nimisõna nt. tohutu suur, eile hommikul Nimisõna + kaassõna
Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, kirjutada kolme moodi: ükskõik mis vormis või 1) kokku, 2) sidekriipsuga, 3) ümbruses lahku. nad ka ei esineks. Tuletis tuletus ehk derivatsioon Sõnale lisatakse -ing ja -ed sõna moodustatakse teisest lõpp sõnast selle tüvele (vahel ka vormile) (tuletus)liite lisamise teel, ntsõbra + lik > sõbra/lik, pard + el >
tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv. [3] 2.3. Eesnime valiku piirangud Tihti ei ole elus võimalik saavutada kõike, mida soovitakse. Nii võib juhtuda ka leidlike lapsevanematega, kes, valinud oma lapsele kõige ilusama nime, peavad leidma midagi muud, sest valitud nime ei saa mõnel põhjusel registreerida. Eesnime andmisel ei või eesnimi koosneda rohkem kui kolmest (lahku kirjutatud) nimest (nt Maria Anna Eliisabet) või kahest sidekriipsuga seotud nimest (nt Anna- Maria). Kolme nime ei saa sidekriipsudega ühendada (nt Maria-Anna-Eliisabet), vaid tuleb lahku kirjutada. Segavariandid ei ole lubatud (nt Anna-Maria Elisabeth, Mari-Liis Eve). Sidekriips on ainuke sümbol, mida eesnimes kasutada tohib. Nime sees ei tohi olla suurtähti (nt MaryJane). [3, 5] Anda ei või sobimatu tähendusega nime ega perekonnanimega koos tekkiva sobimatu tähendusega nime (nt Aita Leida Kuusepuu). [5]
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine
tegijanimed. Näited: allakukkumine, vastuvõtmine, järeltulija. Reeglid VI MÄÄRSÕNA Põhireegli järgi kirjutatakse määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) muudest sõnadest harilikult lahku. Näited: hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga. Näited: Jaani-vanune, show-maiguline, &- kujuline, TPI-aegne. Reerlid VII KAASSÕNA Kaassõna (ees või tagasõna) kirjutatakse lahku tema juurde kuuluvast käändsõnast. Näited: mööda teed, teed mööda, jõe ääres, pea kohal.
Rock-muusika stiil Nu Metal Nu metal (vahel ka sidekriipsuga: nu-metal) on metal'i zanr, mis kujunes välja 1990ndate keskpaigaks. Nu metal'it iseloomustab enamasti lihtne meloodilisus (selle all mõeldakse enamasti esilekerkivaid basskitarri meloodiaid) ja tehnilisus ning harilikust metll-muusikast pehmem vokaal. Peamisteks stiilideks, mida peetakse nu metal'i juurteks, on funk metal, grunge ja heavy metal. Nu metal sisaldab ka teatavaid elemente räppmuusikast näiteks nagu scratsimine, vahel võib vokaal olla ka
Miks on jutumärkides ja esisuurtähega (romaan) ,,Tõde ja õigus", (menufilm) ,,Mehed ei nuta", ent jutumärkideta (ajakiri) Keel ja Kirjandus, (ajaleht) Eesti Päevaleht? Teostel (nt raamatud, ajaleheartiklid, filmid, maalid, laulud jpt) on pealkirjad. Pealkirjad pannakse jutumärkidesse. Perioodikaväljaannetel on nimed, mille kirjutamisel pole jutumärke vaja. Õige on kirjutada jõulukaart (mitte ,,Jõulukaart"). Õige on kirjutada Eesti pass, Vene pass. Põhjasõja-aegne on sidekriipsuga. Õige on kirjutada Saalomoni tarkus. Õige on kirjutada Poola sibul (lahku ja esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada Hiina kaste ja Mehhiko marinaad. Õige on kirjutada vahemereline kliima (esimene sõna väikese algustähega). Õige on kirjutada Egiptuse massaaz ja Tai massaaz. Kirjutage Setu murrak. Õige on kirjutada hea teeninduse kuu (kõik sõnad väikese algustähega). Õige on kirjutada Preisi sinine ja Napoli kollane.
lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil ERILIIGILISED MÄÄRUSED kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas.
NIMESEADUS kehtid 31.03.2005 isikunimi – isiku ametlik nimi, koosneb ees- ja perekonnanimest Perekonnanimi abiellumisel: Kantakse ühist nime Nime ei vahetata Üks pool lisab enda nimele abikaasa nime PEREKONNANIMI Perekonnanimi abielu lahutamisel: Nime ei muudeta Abielu eel viimati kantud nimi tagasi Esimese abielu eel viimati kantud nimi tagasi EESNIMI Mitte rohkem kui kolm lahku kirjutatud või sidekriipsuga seotud kaks nime Ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid Eesnimi eraldi või koos perekonnanimega peaks olema kooskõlas heade kommetega Keelatud anda tavatut eesnime, mis ei ole kasutamiseks sobiv keeruka või üldise keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu Ei või anda isiku soole mittevastavat nime (Nt. Aare, Are, Airis, Margo, Rene jne)
Omadussõna tahab kokkukirjutamist. Kui täiendsõnal ei ole oma täienit, tuleb ne-lõpulised sõnad kirjutada kokku. Vigane Õige vahe pealne vahepealne Kui ne-liitelisest omadussõnast on tehtud määrsõna, tuleb ka see kokku kirjutada. Vigane Õige kindla käeliselt kindlakäeliselt Tüve kordusega määrsõna kirjutatakse sidekriipsuga, kui esimene sõna on nimetavas käändes. Vigane Õige järk järgult järk-järgult aegajalt aeg-ajalt aasta aastalt aasta-aastalt Kui esimene sõna on oma loogilise käändega, siis kirjutatakse sõnad lahku. Näit aastast aastasse Lühend sõnaühendistst `nii-öelda' on vaja kirjutada sidekriipsuga. Vigane Õige
Väike ja suur algustäht 1. Nimi kirjutatakse läbiva suure algustähega. · Side- ja abisõnad väiksega. (Kodu ja Aed) · Kohanimede puhul a) täiendiga, siis sidekriipsuga (Vana-Kreeka) b) kokku (Suurbritannia, Valgevene) c) kui täiend käändub, siis lahku (Suur Munamägi) 2. Nimetus kirjutatakse väikese algus tähega. · Väljendab liiki või tüüpi a) esineb iseseisvalt (aktsiaselts, president) b) koos nimega (Sõrve säär) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides (,,Libahunt", Tõde ja õigus") 4
Ülekantud tähenduses isikunimi Andresed ja Pearud, uus Jaan Üksikud üldnimestunud Talts isikunimed: kvisling, tartüff, frits, mats Loodusnähtustele ülekantud Orkaan Camille, Vaikse isikunimed ookeani taifuunid Alice Isikunime täpsustav täiendosa Kaval-Ants, Räpsi-Rein Kniks- Lahku, kui käändub: sidekriipsuga Mariihen, Päralära-Leenu Suur Tõll, Perioodikaväljaanded läbiva Ajalehed Rahva Hääl, Oma suure tähega Saar, ajakiri Eesti Loodus, Teosed, dokumendid, sarjad ja Ilu- ja tarbekirjandusteosed: rubriigid esisuurtäht ja "Tõe ja õiguse" V osa. jutumärgid Õigusaktid ja dokumendid: "Autoriõiguse seadus", filmid:
Kui punkt on sulgudes, siis võib sõna hääldada nii III kui ka II vältes. 9. Mida märgivad lühendid tlt, HV, hn, VMO, RMTP, j.a, R.S.V.P? Tlt- tuletorn HV-harv (haruldaste sõnade korral) Hn- hiina keeles VMO-vanamoeline RMTP-raamatupidamine j.a-juures asuv R.S.V.P - répondez s'il vous plait (palun vastake) 10. Kas sõnapaarid kas/või ja võib/olla tuleb kirjutada kokku või lahku? Võibolla, võib-olla nii sidekriipsuga kui ka sidekriipsuta võib kokku kirjutada (Emakeele Seltsi keele toimkonna otsus 11. Juuni 2012) Kasvõi, kas või nii lahkukirjutamine kui ka kokkukirjutamine lubatud 11. Kuidas on möönva kõneviisi umbisikulise tegumoe eitav kõne sõnast tegelema? Ärgu tegelegu 12. Missugust infot saab sõnaartiklist muuseum? Sõnaartiklist fond? .Muuseum - <6:-i, -i; 9:-i, -it> . Ajaloo+muuseum, kirjandus+muuseum,
Ilukirjanduses on tavalisemate nahistas suisleppi süüa, istus aeda sortide puhul võimalik väikese kuldreneti alla algustähega ja ilma jutumärkideta tarvitus Keelenimed, rahvanimetused hispaania keel, läti rahvas, paapua hõimud Rahvuslikkuse märkimine Eesti kirjandus, jaapani kunst, vene ballett, eesti rahvakalender SIDEKRIIPSUGA, LÄBIV SUURTÄHT, JUTUMÄRGID REEGEL NÄIDE ERAND Maad, paigad ilmakaare järgi Ida-Euroopa, Kirde-Aafrika Vana-Kreeka Kui nimi langeb kokku "Tiina" restoran, "Kuke" kohvik, isikunimega käisin "Virus", "Kalevi" küpsised Pealkirjalaadsed jutumärkides konverents "Lapse õigused", näitus
8. Keskmäärimssüsteemi 9. Jahutusvedeliku ühendus · Teine number võetakse kasutusele siis , kui seadmel on mitu samanimelist ühendust, ning näitab vastava ühenduskoha järjekorranumbrit 21 ja 22. Kui mõnel kambril on mitu ühesugust ühenduskohta, siis neid omavahel ei eristata ja märgistatakse sama ühendusnumbriga. Kui aga üks ühenduskoht täidab mitut ülesannet, siis märgistatakse see kahe (esimese) numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga 1-2. Piduriharud · Pidurite töökindluse tõstmiseks jaotatakse pidurite pneumoajamid erinevateks harudeks mis on üksteisest lahutatud ja töötavad teistest sõltumatult. Ühe haru purunemisel säilitavad teised piduriharud töövõime. · Piduriharusid on võimalik jaotada veel kaheks erinevaks magistraaliks: Toite- ja juhtmagistraaliks.Toitemagistraalis on pidev suruõhk. Juhtmagistraali aga lastakse suruõhk ainult seadme tööle rakendamiseks. Piduriskeemid
tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad
5. Rasksulavad joodised – sulamistemp üle 1850 oC Markeerimine Värvlismetallide: puhaste metallide märgitähises näidatakse metalli tähis ja puhtus. Kõigepealt põhielement, seejärel tulevad legeerelemendid. Alumiinium: Puhas Al ja järgneb alumiiniumisisalduse ehk puhtusprotsent. Alumiiniumisulamite üldtähis A. W – deformeeritav sulam; C – valusulam. K – valamine püsivormi (kokilli); S – liivvormi. Vask: PUHAS Cu ja järgneb sidekriipsuga eraldatud tähttähised (vasemargi iseloomustus). Deformeeritavad markeeritakse koostise järgi. C – vasevalusulam; C-GP – survevalu; C-GM – kokillvalu. Vene tähise järgi vask M ja järgneb tinglikpuhtusastme number. Joodised: Üldtähis B, järgneb joodise omadusi tagava põhielemendi sümbol ja massiprotsent. Margitähise lõpus näidatakse sulamistemp või –intervall. Alla 2% elemendi sisaldus, numbriga ei näidata. Malmid: Üldtähis GJ
tumm vokaal(täish.mida ei hääldata)lisatakse om.käände tüvevokaal ning sellele lisanduvad käändelõpud ülakoma abil.(nt.Cambridge´i ülikool) *Kui nime lõpus on tumm konsonant,siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. (nt.Godot´ ootamine, luges "Isa Goriot´d", A.Dumas´le) 3.Nimetuletiste moodustamine Nimetuletis kirjut.väikese algutähega,muutmata nimekujuga.*Mitmesõnalistest nimedest moodust. tuletised kirjut. kokku üheks sõnaks v loetavuse parandamiseks ühend. sidekriipsuga,nt.juhanliivilik, newyorklane,ferdindand-de-sanssurelik. *Juhul,kui nime hääldus erineb kirjapildist oluliselt,võib liite eraldada ülakomaga nt. calais´lane, shakespeare´lik *Traditsiooni kohaselt kasutatakse mugandatud nimekuju: darvinism,kristlus, budism,kalvinism,masohhism,tomism,muhameedlus,pastöriseerima 4.Võõrsõnade erijooned,veaohtlike võõrsõnade õigekiri Pika täishääliku järel kirjut. h alati ühe tähega; häälikud f ja s kirjut. k,p,t õigekirjareeglite alusel.
Erand isikunimi liigisõnast maa, nt Adélie maa, Baffini maa. Traditsioonipõhimõttel liigisõnana esinev tänav, manatee, puiestee, väljak, turg vms, nt Uueturu tänav, Loode põik, Pärnu manatee. Kokku kirjutatakse Iseseisva kohanimena mitteesinev käändumatu esisõna, nt Emajõgi, Igaküla, Munamägi. Omadussõnaline mittekäänduv esiosa või omadussõnatüvi nt Suursaar, Pühajärv, Paljassaar. Liigisõnast maa, nt Novgorodimaa, Donimaa, Saksamaa, Madalmaad. Sidekriipsuga kaksikkohanimi ja ilmakaare nimetus, nt Uus-Meremaa, Kivi-Vigala, Põhja-Eesti, Kagu-Aasia, Kohtla-Järve jt. ERAND Valgevene, Suurbritannia Omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine Omadussõna on põhisõna. Jälgi erinevusi nimisõnareeglist. Jäta meelde reeglid. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile.
eesnimest ja perekonnanimest. Isikunime andmine on isikunime esmane dokumenteerimine Eesti haldusorgani või kohtu poolt. Isikunime kohaldamine on isikule välisriigis väljaantud dokumenti kantud isikunime dokumenteerimine Eesti haldusorgani või kohtu poolt, rakendades vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede teistest tähestikest ümberkirjutamise reegleid. [Nimeseadus 2005, §3] Eesnimele esitatavad nõuded: -võib koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest; -võib koosneda kohaldamisel ühest või mitmest nimest; -võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena; -eesnimeks ei ole võimalik anda nime mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade 9 kommetega; -ilma mõjuva põhjuseta ei saa isiku nimeks anda tavatut eesnime, mis oma
poisikeseohtu, vanavõitu, valgetverd. -karva, -värvi omastavaga kokku: taevakarva, samblavärvi; osastavast lahku: punast värvi. Ne- ja line-liiteline omadussõna Mitmesõnaline lahku: Lydia Koidula kokku: meetrilaiune, jõulueelne, aegne, Esimese maailmasõja aegne, eeldustekohane, linnadevaheline, persona non grata lähedane. kuueaastane, eestikeelne, omavalitsustevaheline, nõukogudeaegne. Number või märk kokku või sidekriipsuga: 25aastane ~ 25- aastane, +märgiline ~ +-märgiline; 11-liitrine. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane (aga Tartu lähedal), Vabadussõja- aegne, T-kujuline, TPI-aegne, show-maiguline, lik-liiteline. ARVSÕNAD KOKKU LAHKU
tegemist. 1. Tänaseks on Viru Värava kompleksist säilinud vaid teise eesvärava kaks torni. Õige: Viru värava Allikas: Postimees 05/15 2. Müürivahe tänav korrastatakse 105 meetri ulatuses, lõigus Viru tänav kuni Katariina Käik. Õige: Katariina käik Allikas: Delfi 03/17 Reegel: Kaksiknimed moodustuvad nimest ja selle ees olevast täpsustusest, need kirjutatakse sidekriipsuga. 1. Nii seletavad Tartu Ülikooli geograafid viisi, kuidas selgitati välja, et Mandri Eesti keskpunkt just Adaveres asub. Õige: Mandri-Eesti Allikas: Postimees 07/06 2. Kauges tulevikus kaovad mandrite liikumise tõttu nii Põhja Jäämeri kui Kariibi meri. Õige: Põhja-Jäämeri Allikas: Elu24 01/27 Reegel: Juhuslik täiend ei moodusta kohanimega kaksiknime ning täiend
annaabi.ee 
