5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 33)Püreneed 6)Balkani ps 20)Sitsiilia s 34)Sudeedid 7)Krimmi ps 21)Malta s 35)Vogeesid 8)Novaja Zemlija s 22)Kreeta s 36)Shwarzwald 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 37)Kesk-Doonau m 10)Teravmäed 24) Öland'I s 38)Alam-Doonau m 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 39)Hibiinid 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk 13)Shetlandi s 27) Sjalland Lolland 14)Briti saared 28) Valdai Kõrgustik Lahed mered väinad
Norra meri Norra meri on Põhja-Jäämere ehk Arktika ookeani osa. See on ääremeri. Norra merd ümbritsevad Teravmäed, Island, Fääri ja Shetlandi saared, Jan Mayeni saar ja Skandinaavia poolsaar. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Keskmine sügavus on 1383 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Norra mere rannajoont iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ja saarestikke. Mandrilava on kitsas. Norra hoovus on hoovus Norra meres, osa Golfi hoovusest. Hoovab kirdesse Suurbritanniast Skandinaavia poolsaareni ja edasi mööda Skandinaavia looderannikut
uuringutulemustele toetudes, et penide mõttemaailm sarnaneb inimese ja inimahvide omale rohkem kui seni arvatud. Mitmesuguste käitumisel rajanevate mõõdikute järgi on koerte vaimsed võimed võrreldavad kahe kuni kahe ja poole aastaste laste omadega. Eri tõugu koerte intelligentsustase on seejuures erisugune. Teadlase väitel on siin kõige tipus borderkolli, järgneb puudel ja kolmandal kohal on saksa lambakoer. Edasi tulevad kuldne retriiver, dobermann, shetlandi lambakoer ja labradori retriiver. Saksa teadlased toovad näiteks kolli Rico, kes suudab eksimatult kohale tuua üle 200 eseme. Ta suudab mõista millist eset peremees tahab, isegi kui ta ei ole seda sõna varem kuulnud, väidavad teadlased. Suuremat tähelepanu äratab asja-olu, et Rico suudab ära õppida mõne uue asja nimetuse vaid ühe korraga ning mäletab seda nädalaid hiljemgi . Järeldus: Uurimised näitavad, et keskmine koer suudab õppida selgeks 165 inimkeele sõna,
Norra meri 7b Rait Rehemets ja Kenor Pille Norra mere geograafiline asend · Norra meri on Põhja-Jäämere osa. · Piirneb põhjas Teravmägedega, läänes Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. · Norra meri on ääremeri. Norra mere kaart Norra mere pindala · Mere pindala on 1 380 000 km². · Norra mere soolsus on 35. · Norra mere sügavus on kuni 3960 meetrit. · Keskmine sügavus:1383 meetrit. · Maksimaalne sügavus:3970 meetrit. Norra mere paiknemine · Norra meri paikneb külmas kliimas · Vesi ei külmu sest, seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra meres elavad taimed/loomad 1/2
SUURBRITANNIA GEOGRAAFILINE ASEND Loodusgeograafiline asend Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik on riik, mis asub Lääne-Euroopas. Ta hõlmab Suurbritannia saare, Iiri saare kirdeosa ehk Põhja-Iirimaad ja hulga väiksemaid saari, näiteks Shetlandi saari. Suurbritannia saarel asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Riik jääb Põhjamerest läände ja Atlandi ookeanist itta, Euroopast lahutab teda La Manche väin ja Iirimaast Iiri meri. Idas ja lõunas on saare maastik madal ja laineline. Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad, kõrgeimaks tipuks on Ben Nevis (1343 m). Põhja-Iirimaale on iseloomulikud rohked järved ja sopiline rannajoon. Suurbritannia asub merelises ja parasvöötmelises
pöögimetsad. Nüüdseks on metsad hävitatud ja nende asemel on rohumaad ja põllud. 10% riigi maaalast hõlmavad puistud. Need levivad põhiliselt Sotimaal, mille loodeosas kasvavad eelkõige punamännimetsad. Inimtegevuse tõttu on kannatanud ka loomastik. Põlistest suurimetajatest on ellu jäänud ainult üks metskitse ja üks punahirve liik. Veel võib kohata poolmetsikuid hobuseid Shetlandi saarel ja mujalgi. Suurbritanniale iseloomulikud väikeimetajad on mägrad, saarmad, rebased, oravad, jänesed, nirgid, kärbid jt. Palju on linde, arvestuste järgi 200 liiki. Suurimad linnad,elanike arv. · London- 3 205 000 (7 620 000) · Birmingham- 1 017 000 · Leeds- 724 000 · Glasgow- 688 000 · Sheffield- 530 000 Suurbritannia impordib: Suurbritannia ekspordib: Liiklusvahendeid Tööstusseadmeid
Sissejuhatus Antarktika avastas Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen 1821 aastal. Antarktika, lõunapolaarpiirkond, hõlmab Antarktist ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa. A. piiriks loetakse sooja ja külma vee kokkupuuteala (nn. antarktiline konvergents), mis asub 48° ja 62° 11-e vahel. Selle järgi on A. pindala 49--60 mln. km2. A-s asub hulk saari ja saarestikke: Bouvet' ja Lõuna-Georgia saar, Kergueleni saared, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestik jt A-s on palju jää-mägesid, suurimad kuni 150 km pikkused ja 100 m kõrgused. Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, 48°--50° 11-ni, harvemini troopiliste laiusteni. Antarktise pindala koos selfiliustikega on 13 918 000 km2, rannajoone pikkus on umbes 32 000 km. A. on maakera kõrgeim manner (keskm. 2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90% Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2 Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m)
Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks Skandinaaviast pärit ründajad ehk viikingid tulid oma pikkadel laevadel, mis mahutasid kuni 200 väljaõpetatud ja julma sõjameest. Esimestena läksid liikvele Taani viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku
Inglismaa põhjaosa ilmestavad üksikute madalate mägedega lauged tasandikud. Saared Jura Lewise saar Albion Lundy Alderney Montagu saar Anglesey Mulli saar Orkney saared Anguilla saar Portlandi saar Arran Sarki saar Ascension Scilly saared Bardsey Island Shetlandi saared Suurbritannial on 14 meretagust Bellingshauseni saar SiseHebriidid saart/ala. Need on Suurbritannia Berneray Skye haldusalad, kuid ei kuulu Bute St Michael's Mount Suurbritannia koosseisu. Caldey Island Staffa Suurema asustusega meretagused Chagose saared F Suurbritannia saar saared Flat Holm VälisHebriidid
Drake oli osaline ka kartulitaime Euroopasse jõudmisel. Külastades inglaste kolooniaid Põhja-Ameerikas, tutvustas ta neile Lõuna- Ameerikast saadud kartulimugulaid, mis aitasid meeskonnal merel nälga leevendada. Kolonisaatorid saatsid kasvatatud kartulitaimed kuningannale, kellele serveeriti Londonis pidulikult kartulitaime pealseid ja õisi. Selle meresõitja ja piraadi nime kannab Ameerika lõunatipu ja Põhja-Antarktika vaheline väin.Drake´I väin asub tulemaa ja Lõuna- Shetlandi saarte vahel,ühendab Atlandi ja Vaikset Ookeanit.Maailma kõige laiem väin(kuni 1120km),pikkus u.460km,suurim sügavus 5249m.Sageli tormine, lõunaosas talvel mäed, suvel jäämägesid.Väinas on jahe kliima. Puhuvad tugevad tormid,peamiselt läänest, väina läbib Läänetuulte hoovus.Nimetati F.Drake järgi, kes läbis väina 1578.
Üldandmed Fääri saarestik asub Põhja-Atlandil ja koosneb 18-nest saarest, millest 17 on asustatud. Saarestiku kogupindala on 1399 km2. Suurim saar on Streymoy, kus asub pealinn Tórshavn (ca 18,7 tuhat elanikku). Teine suurem kohaliku omavalitsuse üksus (kommuun) on Klaksvík. Fääri saarte rahvaarv on ligikaudu 48 tuhat elanikku, kuid elanikkonna suure hajutatuse tõttu on kokku 34 kommuuni. Lähim asustatud punkt Fääri saartele on Shetlandi saared, mis asuvad 300 kilomeetri kaugusel. Island asub 450 km, Norra 675 km ja Kopenhaagen 1500 km kaugusel. Vahemaa saarestiku põhjapoolsemast punktist lõunapoolseima punktini on 113 kilomeetri, suurim vahemaa idast läände on 75 kilomeetrit. Saared on vulkaanilise päritoluga, kõrgeim punkt on 882 meetrit merepinnast. Umbes 6% maast on haritav, ülejäänut kasutatakse 70 000 lamba kasvatamiseks. Fääri saartel on oma lipp, pangatähed ja pitsatid, samuti oma pass.
Walesi ning Sotimaa. Suurim mäemassiiv on saare põhjaosa valdav Soti mägismaa. Kesk-Soti madalik jagab selle Põhja-Soti mägismaaks ja Lõuna-Soti mägismaaks. Inglismaal asuvad Penniinid ja Walesis Cumbria mäed. Põhja-Iirimaal on Antrimi ja Sperrini mäed, mis varjavad suurimat ja kauneimat Lough Neagh' järve. Sotimaa rannik on liigestatud põhjas ja läänes ning seal paiknevad suurtest ja hõredalt asustatud saartest koosnevad saarestikud, nagu Hebriidid, Orkney ja Shetlandi saared. Mani saar ja Kanalisaared alluvad otse Briti kroonile. Seevastu kuulub riigile rohkesti väikeseid laialipuistatud valdusi Kariibi meres ja erinevates ookeanides. Välisvaldused on ka Gibraltar ja Falklandi ehk Malviini saared, mida tahab endale ka Argentiina. Kuigi saareriigis kõrgeid mägesid pole, tekitab väga niiske kliima rohkesti madalaid jõgesid, mille veetase eriti ei kõigu. Suurim jõgi on Thames, mis viib oma veed läbi
pidada eraldi ookeaniks). Tinglik piir Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel kulgeb piki joont Tulemaa Antarktika poolsaar; Atlandi ookeani ja India ookeani vahel mööda 20° ip-e meridiaani Nõelaneemelt Antarktiseni; Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vahel mööda joont Hudsoni väina idaosa Baffini maa Davise väin Gröönimaa Taani väin Island Fääri saared - Shetlandi saared Stadlandi poolsaar (Norra) ( www.kalapeedia.ee/). Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Atlandi ookeani põhjaosa koondab endas paljusid väiksemaid meresid. Nendeks on mandrisesed mered (Vahemeri, Läänemeri), poolsuletud (Põhjameri, Kariibi meri) ja ääremered. Mõnedele Atlandi ookeani osadele on antud omaette nimed, kuid nende piire pole täpselt kindlaks määratud
Goffman Sündis 1922 a-l Kanadas Ukraina juutide perekonnas. USA-sse kolis ta 1949 aastal. Teda peetakse üheks kõige mõjukamaks 20. sajandi Ameerika sotsioloogiks. Goffman kuulub 20. sajandi alguses tegutsenud USA juhtivasse sotsioloogilisse Chicago koolkonda. Goffmani sotsioloogia-alased vaated olid tugevalt mõjutatud George Herbert Meadi ja Herbert Blumeri teooriatest. (Wikipedia 2012) Õppides Chicago Ülikoolis, tegi ta väliuuringuid Shetlandi saartel, mis andis talle inspiratsiooni kirjutada oma esimene suurem töö ,,The presentation of self in everyday life". Selles ülikoolis õppis ta koos Evert Hughesi, Gregory Adamsi ja Edward Shilsiga. Goffmani suurimaks panuseks sotsiaalsesse teooriasse peetakse tema uurimust sümboolsest interaktsioonist läbi dramaturgilise analüüsi. Tema uuringute teised valdkonnad hõlmavad sotsiaalset korda ja interaktsiooni, tunnete haldamist, institutsioonide tähtsust ja stigmasid.
2) Koola ps 16)Suurbritannia s 3) Jüüti ps 17)Baleaari s 4)Pürenee e. Ibeeria ps 18)Korsika s 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 6)Balkani ps 20)Sitsiila s 7)Krimmi ps 21) Malta s 8)Novaja Zemlja s 22) Kreeta s 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 10)Teravmäed 24)Öland'i s 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk. 13)Shetlandi s 27)Sjalland Lolland 14)Briti saared Lahed, mered väinad 1) Põhjalaht(Potnia l) 14)Aadria m 2)Soome l. 15)Egeuse m 3)Biskaia l. 16)Marmaari m 4)Barentsi m. 17)Must m 5)Valge m. 18)Aasovi m 6)Norra m. 19)20) Taani väinad 7)Grööni m. (Taani väin) 19.Skaagerrak 8)Läänemeri 20.Kattegat 9)Põhjameri 21)La Manche'i v
Suurbritannia koosseisu kuulub ka Gibraltari väin põhjaosas auv maaüksus Gibraltar. Suurbritannia jaguneb territoriaalselt 98 krahvkonnaks ja 84 linnakrahvkonnaks. Inglismaa ja Wales jagunevad 47 krahvkonnaks ja 6 linnakrahvkonnaks. Sotimaa koosneb 11 religioonist. Suurbritannia on riik Lääne- Euroopas, territooriumi suurusega 244 100 km² ja elanike arvuga 55,9 miljonit (1973.a.). Suurbritannia hõlmab oma territooriumilt: Suurbritannia saart, Iirimaa kirdeosa, koos Hebriidi, Shetlandi, Orkney ja Kanalisaartega, 5000 üksikut saart- sealhulgas Anglesey, Man ja Wight. Suurbritannia Pindala Elanike arv Inimesi/ km² Halduskeskus osa (km²) Inglismaa 130,3 45 870, 1 353 London Wales 20,8 2 723, 6 131 Cardiff Sotimaa 78,8 5 227, 7 66 Edinburgh
Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Sotimaa ja Põhja- Iirimaa, Viikingite 840.-tel asutatud Dublin oli kuni 1171. aastani põhjamaalaste võimu all. Kui viikingid Islandile ja Gröönimaale jõudsid, leidsid nad asustamata maa, mis kohe elanikega täideti. Tänapäeva islandlased põlvnevad otseselt viikingitest, Gröönimaal aga surid norra kogukonnad siiani teadmata põhjustel paar sajandit hiljem välja.
Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, Viikingite 840.-tel asutatud Dublin oli kuni 1171. aastani põhjamaalaste võimu all. 4 Kui viikingid Islandile ja Gröönimaale jõudsid, leidsid nad asustamata maa, mis kohe elanikega täideti. Tänapäeva islandlased põlvnevad otseselt viikingitest, Gröönimaal aga surid
Et nende germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid, hakati Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani hõime nimetama anglosaksideks. Keldid panid ka uutele sissetungijatele visalt vastu,kuid 7. Saj. Alguseks olid nad Britannia põhjaosas hävitatud või orjastatud. Germaanlaste vallutatud alast kujunes hiljem Inglismaa. Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi olid asustatud Shetlandi,Orkney ja Fääri saared,nüüd hõivati Hebriidid. Nendest saarestikest jõuti Islandile. Viiking Erik punane jõudis Gröönimaale ning avastas Põhja- Ameerika. Germaani hõimud sulandusid ühte alistatud rahvastega. Keel ja kultuur segunesid. Tekkis feodaalühiskond ning orjus likvideeriti. Hoogsalt hakati tegelema ristiusu levitamisega ning inimeste valgustamisega. Erinevad rahvad ning kultuurid segunesid ning mõjutusi on tunda ka tänapäeval
ümbritsevate ookeanide lõunaosa. 3 Antarktika Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres. Antarktika võtab enda alla 8,9% maismaast. Antarktikasse kuuluvad muu hulgas Bouvet' saar, Lõuna-Georgia saar, Kerguéleni saared, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestik jt. Suuremad saarestikud moodustatavad andide tektoonilise jätku. Antarktika asub antarktilises ja lähisantarktilises kliimavöötmetes, seetõttu on talle iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid (selles maailma külmimas kohas võib õhutemperatuur langeda 80 miinuskraadini!), tugevad tuuled, sagedane udu ja väike sademete hulk. Rannikul on kliimatingimused natuke pehmemad, mandri keskel aga väga karmid. Antarktika meredes on alati jääd
Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Viikingid ehitasid oma retkedeks kiireid ja kergesti manööverdatavaid laevu. Need vastupidavad mehed rändasid Ameerikasse ja tagasi mis annab tõestust nende laevade merekindlusest. Viikingiaeg kulmineerus 1066. aastal, kui Norra kuningas Harald Hardraade ja tema mehed kaotasid Inglismaal Stamfordi silla lahingu. Keskaeg 12. ja 13. sajandil tugevnes kuningavõim, mis alistas nii kiriku kui feodaalid.
Inglismaal endale maid saanud,suundusid Põhja-Prantsusmaale ja Madalmaadesse, kus nad laastasid laialdaselt.Järgmine kallaletung leidis aset Lõuna-Inglismaal aastal 892-895.Selle lahingu ajas nurja kuningas Alfred Suur ja viikingid pöördusid mandrile tagasi.Nende sündmuste tõttu voolas suur osa läänemaade rikkustest Skandinaaviasse ning Lääne- Euroopasse rajati palju Skandinaavlaste enklaave. 3) Mis riigid võtsid viikingid üle?-(lk.118-119) Vastus:sotimaa põhjaosa,Shetlandi,Orkney'i ja lääneranniku saared kuni Mani saareni. 4) Kirjellda viikingite retke aastal 880?-(lk119) Vastus:Sel ajal ei ulatunud viikingitest kaupmeeste retked enam Kaspiani, vaid moslemitega kaubeldi Volga bulgaaride turgudel. 5) Kuidas kujunes välja trükikunst?-(lk193) Vastus:See oli omal ajal jahmatamapanev tehniline idee, mis seisnes selles, et tinast valmistati tuhandeid ühesuguse suurusega ja kujuga kirjatähed, kaeti trükivärviga ning suruti vastu
Mered Gröönimeri Grööni meri on mereala Põhja-Jäämeres, mis piirneb läänes Gröönimaaga, lõunas Islandiga, idas Jan Mayeniga ja kirdes Teravmägedega. Seal on külm kliima. Mere lääneosa läbib külm hoovus ja see on aasta ringi jääs. Mere pindala on 1 205 000 km². Mere keskmine sügavus on 1450 m ning suurim sügavus 5600 m. Norra Meri Piirneb põhjas Teravmägedega, läänes Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. Norra mere ja Põhjamere piir kulgeb tinglikult mööda 61. laiuskraadi. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Merel valitseb jahe kliima, ent merd läbiva Põhja-Atlandi hoovuse tõttu ta ei külmu. Norra meres on palju naftapuurauke. Kara Meri Piirneb läänes Novaja Zemljaga ja Franz Josephi maaga, idas Taimõri poolsaare ja Severnaja Zemljaga
Taanini viikingid (nn suur vägi) rüüstasid iga aasta frangi riigi jõgedeäärseid linnu Aastatel 844 - 862 võtsid nad ette röövretki Astouriasse, Portugali, Ba-Ipnddc, Provence'i ja Toskaanasse. Vaid Wessexi kuningas Alfred Suur suutis tänu oma laevastiku loomisele viikingitele vastupanu avaldada. Hilisemad vallutusretked (980-990) toimusid Taani kuningate juhtimisel. Kuningas Knut Suure valitsemisemisajal ühendatakse Inglismaa ja Taani. Norra viikingid hõivasid 8. saj Shetlandi ja Orkney saared, seejärel Fääri saared, Hebriidid ja Iirimaa. Pärast Norra ühendamist 872 aastal lahkusid paljud norralased kodumaalt ja asusid elama Islandile. Rootsi viikingid tegid retki Ida-Euroopa aladele. Slaavi ja soome hõimude kutsel saabusid nad Novgorodi piirkonda. Normannide retked 8., 9. ja 10 saj. 1000. a paiku viikingid ristiusustati ja nad jäid paikseteks. Nii tekkisid Viikingite riigid. Normandia
Idateed- olid rootslaste esiisade sõidusuund. Lääneteed liikunud normannide rünnakute alla langesid eriti Inglismaa ja Frangi riigi alad, aga ka Itaalia, Hispaania ja Portugal. Idateed liikuvad viikingid pidasid läbi venemaa sõites ühendust eriti Bütsantsiga ning paljud skandinaavlased astusid ka palgasõduritena Bütsantsi keisri teenistusse. Maadeavastused Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi oli asustatud Shetlandi, Orkney, Fääri saared. Nüüd hõivati Hebriidid. Nendest saarestikest jõuti Islandile, mille asustamine algas kirjalike allikate teatel 874. aastal. Erik Punase saaga kohaselt jõudis tema poeg 10.saj Gröönimaale. Ja umbes aastal 1000 jõudis E.Punane P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. 13. Viikingite usund.Kultuur Usundisse kuulus loodusesemete austamine. Olid pühad, allikad, järved, jõed, puud. Ohverdati eriti allikatesse. Teiseks austati esivanemate hingi
(Allan 2004:14). 7 Kui taanlased vallutasid kuningriike, siis Norra viikingid tegelesid maakera vähetuntud piirkondade hõivamisega. Nende retkede sihtkohaks olid enamjaolt Sotimaa ja Iirimaa, kus nad rajasid rannikuasundusi, millest said selle saare esimesed linnad- nii Dublin, Waterford, Limerick kui ka Wexford on norralaste asutatud. Ühtlasi seadsid nad ennast sisse rannikulähedastel saartel, mille hulka kuulusid näiteks Man ning Orkney ja Shetlandi saared. Need varustasid ka esimeste alaliste elanikega Norrast peaaegu 700 km lääne pool paiknevaid Fääri saari, mis olid selle ajani täitnud üksnes Iiri munkade suvise pelgupaiga ülesannet. Sealjuures asutasid nad oma koloonia Gröönimaa läänerannikul ja jõudsid peaaegu 500 aastat enne Christoph Kolumbust Ameerikasse. (Allan 2004:15-16). 1.2. HIINLASED Ameerika eelavastamise lugu hiinlaste poolt algab Hiina keisritroonile tõusnud Zhu Di-st 1402. aastal
ristida, otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. 11. Henry Hudson sündis u 1550 a. ja suri 1611 a. Ta oli Briti meresõitja ja Arktika-uurija. Ta lahkus Londonist 23. aprillil 1607 a., purjetas Shetlandi saartelt Gröönimaa idarannikule kuni 73° põhjalaiuseni, jälgis jääpiiri kirde suunas ja randus Teravmägedel. Viie kuu pärast jõudis ta tagasi Londonisse. 1608. a. aprillis tegi ta teise katse vallutada Kirdeväil. Novaja Zemlja jäämassid ajasid jälle Hudsoni plaani luhta. Kolmandat katset tegi ta 1609 a. märtsis Hollandi kompanii laeval. Kui ka see reis ei õnnestunud, Novaja Zemlja jäämasside tõttu
· Taani viikingid o peamiselt Frangi riigi ranniku äärealad, kuni Pariisini välja o said endale Normandia o Portugali ja Hispaania rannikuäärsed alad o Inglismaa kagu- ja idaalad, millest said Danelagi alad (If you have payd Danes money once, you have to pay it forever) o Kõige kaugemale jõudsid välja Itaaliasse o Sitsiilias loodi normannide poolt Sitsiilia kuningriik · Norra viikingid o Shetlandi,Orkney,Fääri saared, Hebriidid, Iirimaa o Pärast Norra ühendamist Haarald Kaunisjuuke poolt, lahkusid osad rahulolematud maalt ja 874 asusid elama Islandile.Valitsemine toimus läbi parlamendi Altingi (vanim parlament üldse). o Sealt järgmine samm 982 Eerik Punane jõudis Gröönimaale o 1000 Leif Erikson jõudis välja Ameerikasse · Skandinaavias tekkisid esimesed Skandinaavia riigid
- Viikingite retked, millel rööviti kokku märkimisväärseid rikkusi, suurendasid Skandinaavia ühiskonna varanduslikku kihistatust., kuid see ei toonud kaasa suuromandi teket. 5 UUDE MAADE AVASTAMINE - Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi olid asustatud Shetlandi, Orkney ja Fääri saared, nüüd hõivati Hebriidid. - Nendest saarestikest jõuti Islandile, mille asustamine algas kirjalike allikate teatel 874. aastal. Loodus oli seal soodne põllumaade rajamiseks ja kalapüügiks. Rajati 430 asulat, mis jagunesid 13-ks ting'i (meeste koosoleku) piirkonnaks. Tekkis ka üldine esinduskogu Althing. - Erik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane 10. sajandil Gröönimaale. Ta pöördus sinna mõne aja pärast tagasi
Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 27–28.) Aga miks on ainuõige Prževalski hobune? – Isikunimed (Prževalski) on loomatõugude nimetustes alati suure tähega. Loomakasvatuses on tava kirjutada tõunimetuste kohanimeline täiend väikese algustähega ja mugandatud kujul, nt jorkširi siga, hämpširi lammas, šetlandi poni, uelsi poni, jorkširi terjer. Üldkeeles võib kirjutada suure algustähega ja mugandamata kujul: Yorkshire'i siga, Hampshire'i lammas, Shetlandi poni, Walesi poni, Yorkshire'i terjer. Kas Siiami kass või siiami kass, Pärsia kass või pärsia kass? – Loomakasvatuses on tavaks kirjutada loomatõunimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 27–28.) Kirjutage Hiina kapsas (kohanimeline täiend on üldkeelsetes taimenimetustes suure tähega). Botaanikas on selle taime nimetus
loomatõunimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 2728.) Loomakasvatuses on tava kirjutada tõunimetuste kohanimeline täiend väikese algustähega ja mugandatud kujul, nt jorksiri siga, hämpsiri lammas, setlandi poni, uelsi poni, jorksiri terjer. Üldkeeles võib kirjutada suure algustähega ja mugandamata kujul: Yorkshire'i siga, Hampshire'i lammas, Shetlandi poni, Walesi poni, Yorkshire'i terjer. Kas Siiami kass või siiami kass, Pärsia kass või pärsia kass? Loomakasvatuses on tavaks kirjutada loomatõunimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 2728.) Kas kirjutada Hiina kapsas või hiina kapsas? Botaanikas on tavaks kirjutada taimenimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega
Just Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht-teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Nende rajatud on ka Wexford, Waterford ja Limerick. Ühtlasi seadsid nad ennast sisse rannikulähedaste saartel, mille hulka kuulusid näiteks Man ning Orkney ja Shetlandi saared. Nemad varustasid esimeste elanikega ka Norrast peaaegu 700 km lääne poole jäävad Fääri saared, mis olid senimaani täitnud üksnes iiri munkade suvise pelgupaiga ülesannet. Kauges Konstantinoopolis teenisid viikingid Bütsantsi keisri ihukaitsjana. 11 Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid
Kommunikatsiooni olulisus (zest). Kõigepealt oleme teiste jaoks ja siis muutume objektiks enda jaoks. Loome ennast läbi tegevuse. * ,,Üldistatud teised" - internaliseeritud teiste vaatepilt * Identiteet koosneb: ,,I" - personaalne mina & ,,Me" sotsiaalne mina - Goffmanil oluline teema mulje kontroll: inimesed püüavad kontrollida oma väljendeid/muljeid (impression) mida nad jätavad teistele. * Nt. inimene tuleb külla Goffmani majja Shetlandi saartel, ta vahetab oma näoilmed sõbralikuks. * 8-aastane laps ütleb, et ta ei ole huvitatud 5-aastaste laste telesaadetest, aga vaatab meid salaja. * Inglise kuninganna Victoria jäi vahest oma tõllas tukkuma, äratati enne rahvamassi juurde jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. * Ettevõtte direktor on tihti direktoriks ainult selle tõttu, et ta näeb välja nagu direktor.
kõige väiksem ookean pindalaga u 14 miljonit km2. Ka on ta ookeanidest kõige madalam, keskmine sügavus 1225 m. Põhja-Jäämeri asub tervikuna külmvöös, ümbritseb põhjapoolust ja teda piiravad Euraasia ning Põhja-Ameerika. Enamik merest on 10 kuud aastas kaetud jääga. Jäävabad on sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõju tõttu mõned selle mere osad - Norra meri ja Barentsi mere lõunaosa. Põhjameri on Atlandi ookeani ääremeri Suurbritannia saare, Orkney ja Shetlandi saarte ning Euroopa mandri vahel pindalaga 565 000 km2. Põhjamere keskmine sügavus on 87 m. Sügavaim on see Skandinaavia poolsaare ranniku lähedal, isegi üle 700 meetri. Põhjamere veereziimi mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus. Looded on nõrgemad Skandinaavia poolsaare rannikul, mujal rannikul tugevamad. Kõige tugevamad loodete hoovused on väinades. Jääajal oli merepind ligi 150 m kõrgemal kui tänapäeval ja Põhjamerd tänapäevasel kujul veel ei olnud
annaabi.ee 
