Tartu Ülikool Referaat Semiootiline nišš Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika" põhjal Töö ülesanne on anda ülevaade Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedavast peatükist. Peatükk koosneb kaheteistkümnest alapeatükist, millest loon kokkuvõtvad osad. Teooria omailmadest Hoffmeyer tutvustab Jakob von Uexkülli teooriat omailmast. Omailm on subjekti arusaam maailmast, see koosneb kõigest, mida ta kogeb, ehk tajuilmast ning kõigest, mida ta suudab mõju anda, ehk mõjuilmast. Nagu Baldwingi hiljem, langes Uexküll oma teooriaga valemõistmise ohvriks, tema ideid peeti alusetult liiga vitalistlikeks.
sellest, et keel on semiootiline süsteem. Täitis Saussure'i lüngad: häälikud ei ole märgid; nad eristavad tähendusi ja on keele osad, aga ei tähenda midagi. 20 saj alguses olid akustilised ja füsioloogilised häälikud. T väidab, et keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme hääliku ära. Selle kõige nimi on diagnostiline kontekst. Meil on häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Foneemia täidab semiootilist funktsiooni. Tema loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Toob Saussure'i teesile toetudes välja 3 opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon - privatiivne e. eitav opositsioon - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus Tunnust defineerib T kui metakeele elementi; kui midagi, mille abil kirjeldatakse keelt. Foneem on keele väiksem ühik. Temaga seostatakse ka keele elementide funktsioone:
uurimisel. Endosemioos on püüd seletada ja mõista informatsioonilisi suhteid, mis toimuvad organismis iseeneses. Ta võttis semiootika filosoofiast, lingvistikast ja hermeneutikast ning asetas ta tagasi suuremasse bioloogilisse alasse. 10) Giorgio Prodi (1928-1987) – Itaalia arstiteadlane, onkoloog ja semiootik. Avaldanud raamatuid meditsiinifilosoofiast ja bioloogia filosoofiast. Koos Thomas Sebeoki ja Thure von Uexkülliga arendas ta semiootilist lähenemist bioloogias (biosemiootikat). Sebeok väidab, et Prodi on üks kolmest tänapäevase biosemiootika rajajatest. Prodi väitis, et bioloogilised süsteemid ise pole muud kui tihedalt suhtlevad puhtalt tõhusa materiali ja energia vahetuse hulgad, mis koradgi ei ületanud materjali ja energiavahetuse piire, mida nad endas kannavad ja milles elavad. Tegeles “naturaalse semiootikaga”. 11) Rene Thom – prantsuse matemaatik. Tegeles katastroofide teooriaga
Konkreetselt võib rääkida eesti, saksa, suahiili jms keelest. On ka tehiskeeli, millel on hulk inimkeelega ühiseid omadusi. Ainult inimesel kui liigil on keeleomandamisvõime. Loomad, linnud, putukad jms suhtlevad ka ja neil on omamoodi keel, kuid seda ei saa keerukuse poolest võrrelda inimkeelega. 2. Keelt võib vaadelda erinvalt: - Kui sotsiaalset nähtust - Kui kultuurilist nähtust - Kui mentaalset/psühholoogilist nähtust - Kui semiootilist nähtust (märgisüsteemina) - jne 3. Loomulikud keeled: Normaalse kognitiivse arenguga inimesed valdavad mingisugust (mingisuguseid) loomuilikku keelt (loomulikke keeli). Keel on loomulik selles mõttes, et (1) see ei ole tehissüsteem ja (2) esimest/esimesi keelt/keeli omandatakse loomupäraselt keskkonnast (kõik omandavad vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves), s.o. mitte grammatikaõpiku järgi. 4
Zeitschrift für Semiotik ilmunud artiklis Ökosemiotik ökosemiootikat kui kõigi organismi ja keskkonna vaheliste suhete semiootilisi aspekte uurivat semiootika haru. 1998. a Kalevi Kulli artikkel Semiotic ecology: diferent natuures in the Semiosphere täpsustab ökosemiootikat kui inimkultuuri ja keskkonna semiootiliste suhete uurimisega tegelevat paradigma ning pakub välja täpsema loodustüüpida jaotuse. 23.09.15 Semiootilist lähenemist võiks huvitada kõik kvalitatiivsed andmed, nt signaalid, mida organismid üksteisele saadavad; organismide agentsus keskkonnas jne Ökoloogilised tegurid Populatsiooni mõjutavad tegurid jaotatakse sisemisteks ja välimisteks. Sisemised tegurid nt organismide sigivus, kasvukiirus, eluiga, suremus, populatsioonisisene konkurents ja muud omadused. Sisemiste arengutegurite alusel eristatakse eri elustrateegiaid (kuidas
on semiootiline süsteem. Täitis Saussure'i lüngad: häälikud ei ole märgid; nad eristavad tähendusi ja on keele osad, aga ei tähenda midagi. 20 saj alguses olid akustilised ja füsioloogilised häälikud. T väidab, et keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme hääliku ära. Selle kõige nimi on diagnostiline kontekst. Meil on häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Foneemia täidab semiootilist funktsiooni. Tema loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Toob Saussure'i teesile toetudes välja 3 opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon - privatiivne e. eitav opositsioon - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus Tunnust defineerib T kui metakeele elementi; kui midagi, mille abil kirjeldatakse keelt. Foneem on keele väiksem ühik. Temaga seostatakse ka keele elementide funktsioone:
Uus keeleteadus oli seotud grammatilise maailmavaatega. 1816 F. Bopp ja 1818 Rasmus Rask. Vennad Grimmid(vanem Jakob) olid väljapaistvad keeleteadlased. Ja folkloristid. Grimmi seadus: kuidas foneetika muutub eri keeltes. Kõik keeled pärinevad ühest keelest. Keeleteadus on rajatud seadustele. Kentum ↔satom 3. Loeng 16. September 2010 Katre Pärn Semiootika eesmärgiks on uurida ja kirjeldada meid ümbritsevat tähenduslikku – semiootilist – maailma Märgid, tähendused, väärtused. Kommunikatsioon Nt liiklusmärgid, logod, žestid. Märk on miski, mis asendab midagi muud kellegi jaoks mingil viisil. Kommunikatsiooi lihtsustamiseks asju asendada. Mitte mis on märk vaid millal on miski märk?(semioos) Märgid ei pruugi alati olla märgid. ASJAD&MÄRGID Asjad, mis on tajutavad, ei vaja märke enese tajutavaks tegemiseks. Asjad, mis ei ole tajutavad ja seega vajavad märke, et saada tajutud
,,Lähtepunktiks on tõdemus, et kultuurikeelte eksisteerimine ja areng on võimalik vaid vastastikuste kontaktide kaudu seega eksisteerib iga eraldi võetud keel teatavas semiootilises ruumis ja saab funktsioneerida vaid tänu kahepoolsetele mõjudele selle ruumiga. Jagamatuks töötavaks mehhanismiks semioosise ühikuks ei tule pidada mitte eraldivõetud keelt, vaid kogu antud kultuurile olemuslikku semiootilist ruumi, mida määratleme semiosfäärina (Lotman 1990: 124125). Jakobson eristab sõnalise märgi tõlgendamise kolmel viisi: sõnalist märki saab tõlkida teisteks sama keele märkideks (keelesisene ehk intralingvistiline tõlkimine ehk ümbersõnastamine ehk päris tõlkimine) või mõnda teise, mittesõnasõnalisse sümbolite süsteemi (märgisüsteemide vaheline ehk intersemiootiline tõlkimine ehk transmutatsioon) (Torop&Sütiste 2007: 562).
kui sellega ei teki ühistel alustel jagatavat tähendust. Sel moel võivad töö loojad jääda ilma potensiaalsest võimalusest olla mõistetud. Tantsudes on hulgaliselt märke muusikaaktsendile loodud jõuline zhest, vaade (fookus), valgus, või ka näiteks paar jalanõusid on märgiks. Asetatuna töö konteksti, võib tähendus tekkida. Mõned märgid töös on kergesti jälgitavad ja kiiresti tabatavad, teised raskemini avastatavad. Töös võib leida mitmel tasandil semiootilist konteksti, kusjuures peame tähele panema, et tähenduse mõiste tantsukunstis on kompleksne: tants ei pea alati tähendma midagi sõnastatavat, et olla tähenduslik. Tunnetus ja emotsioonid on raskesti sõnastatavad, kuid nende äratundmine on sõnastatav see väljendub näiteks tõdemuses: "ma olen seda varem näinud või kogenud (tajunud, tunnetanud)." - ma suhestun sellega. Tähendus on üheaegselt nii avatud kui ka varjatud , see on indiviidi (de) poolt loodud,
märgi mõistet, vaid räägib biokommunikatsioonist). Transmissiooniline ehk teadet ülekandev. Kommunikatsioon on loov protsess, alati on võimalus vääritimõistmiseks. Looduses võib väiksemgi vääritimõistmine viia mingite omaduste muutumise kaudu või liigitekkeni – nt sama liigi linnud eri paikades ei tunne enam ära üksteise laulu. „Kommunikatsioon on igasugune elusa mõju elusale, milles interpretatsiooni tagajärjel leiab aset muutus.“ - võimaldab eristada semiootilist dimensiooni füsioloogilisest. Kommunikatsiooni mitmekesisus loomadel Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon (põhineb vastavalt sotsiaalsetel suhetel ja ökoloogilistel suhetel) Eri kommunikatsioonikanalid (visuaalne, heliline, keemiline, taktiilne) Elusolendite füsioloogiate mitmekesisus (taju ja väljendusorganid) Eri kommunikatsioonikeskkonnad ja nende mõju (nt veekeskkond) Teate- ja märgitüübid – eri viisil võimalik jaotada
funktsioonilt nende kujutamise kavatustele ja eesmärkidele(Bremmer & Moore, 1984). The notion of the significance of purpose- or telecology- of pictorial behavior in the discourse about development of graphic abilities has been at the center of a map- like model of development that has emerged as an alternative to the traditional stage models (Darras & Kindler, 1996: Kindler & Darras, 1997a, 1997b, 1998). Selles mudelis käsitletakse kujundlike kujundite tekkimist ja arenemist kui semiootilist protsessi, mis toimub interaktiivses sotsiaalses keskkonnas ja viib pildilise kujutamiseni, mis võib endas sisaldada ühte või rohkemat väljendusviisi. Selline raamistik tunnustab psühhobioloogilisi tegureid, mida võib leida pildilise kujutamise arengus, rõhutades samas kultuuri rolli konkreetsete piltsüsteemide valideerimisel või tühistamisel. See kujutab endast katset dekoloneerida diskursust kunstilisest arengust, osutades maaliliste repertuaaride kasulikkusele ja väärtusele,
.sõltuv Popkultuur peab olema oluline ja vastama vajadustele või see kukub läbi, edu turul testib .kõige paremini, kas kultuur täidab mõlemat tingimust :Vastamata küsimused üks rehabiliteerimise argumentide raskusi on see, et uued kultuuriuuringud ignoreerivad suures osas jätkuvalt semiootilist ebavõrdsust, mille tõttu parema haridusega ja paremal järjel .olev vähemus omab juurdepääsu popkultuurile ja mittepopkultuurile Traditsioonilised kultuurilised erinevused olid sageli klassivahede surrogaadid ja kultuuriline .väärtus tulenes mitte sisemisest esteetilisest väärtusest, vaid sotsiaalse eliidi heakskiidust Kvaliteet ei näita enam üksnes traditsiooniliste kultuuriliste kaanonitega mugandmuse astet,
entiteet e. olem • keeles kui märgisüsteemis on seos mõiste ja häälikkuju vahel sageli kokkuleppeline, meelevaldne (arbitraarne) Märgimudelite liigid 1) diaadiline/kahepoolne/bilateraalne märgimudel lähtub Saussure’ist, kelle jaoks keelemärk oli psüühiline ühtne entiteet, mis koosneb mõistest ja häälikkujust (tähistatavast ja tähistajast); 2) triaadiline/kolmepoolne märgimudel on kasutusel tänapäeva semiootikas. Märki nähakse kui kompleksset semiootilist üksust, kus on esindatud märgi kandja (ese, pilt, sõna, nt. maja), tähendus (intentsioon: idee, sisu, mõiste, nt. MAJA) ja tähistus (ekstensioon e. referentsiobjekt, nt. see (üks) konkreetne maja); 3) unilateraalne/ühepoolne märgimudel on tehnilistel põhjustel eelistatud mudel lingvistilises süntaksiteoorias. Siin nähakse ainult märgikeha e. märgikandjat, millel on omadus olla ka tähenduse kandja. Kolm märkide liiki
põnevat sündmustekäiku ei juhtu eriti midagi. Variant on ka mitme lõpu pakkumine. Teose piiritlemine on omaette kunstiteos. Teatrietenduse puhul on enamasti tegemist verbaalse tekstiga, millel on ühtlasi omad konventsioonid, kuid sarnaneb visuaalse kunstiga. Justkui neljas sein teatritegijate ja vaatajate vahel. Eesriie alustamiseks ja lõpetamiseks. Piirid muudavad teksti omaette maailmaks, kuid ei vähenda teksti seesmist semiootilist paljusust, kuna seal võivad olla erinevad keeled ja koodid. Kommunikatsioon kultuuritraditsiooni ja publiku vahel. Klassikalise ja paljutõlgendatud teksti on salvestatud paljud tähendused ja assotsiatsioonid. Tekstikriitika muudab lugeja enda suhet teiste lugejatega. Erineval ajal lugemine annab uut kogemust, muutunud on elukogemus ja kultuuriline kogemus. Kirjandusteos ei ole seega passiivne, ent vajab lugejat aktualiseerumiseks. Sub kultuurid võivad teksti erinevalt vastu
Varasem projekt, kuidas märkidest vabaneda: "Lagado akadeemik laputast " saarel oli akadeemik, kes oli kogu elu tegelenud projektiga "kuidas saada lahti sõnadest", sõnade asemel olid asjad. Kui soovid midagi öelda, tuleb teha komplekt asjadest. Tahad öelda "teekann" siis näitad seda .. Projekt tööle ei jäänud, kuid semiootilisest aspektist mis juhtub kui sõna "leib" asemel võtta leib? See leib siis ei tähenda enam leiba, vaid sõna "leib".. see ei lihtsusta, vaid muudab semiootilist protsessi keerulisemaks. 25. kaader klassikaliselt 24 kaadrit, aga 1957. Aastal tegi psühholoog James Vicary eksperimendi kobarkinos lasti 2 saalis sama filmi, 1 saalis lasi panna 25nda kaadriga mingi popcorni vm- see mõjutas inimeste alateadvust, käitumist, kohe osteti rohkem. Mis on MÄRK ? a=a Iga asi on identne tema endaga. Maailm on rajatud sellele, et asjad on iseendaga identsed (aristoteles). See on ka loogika põhiseadus (a=a)
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole
viib teadaoleva lõpp-punktini. See punkt, mis rajaneb terve kihi meelevaldsete oletuste ja näiliselt veenvate põhjuslike seostega kaetud juhusel, omandab ajaloolase sule läbi peaaegu müstilise iseloomu. Temas nähakse jumaliku või ajaloolise ettemääratuse võitu, kogu eelneva protsessi mõtte kandjat. Ajalukku tuuakse ajaloole objektiivselt täiesti võõras eesmärgi-mõiste." BORISS USPENSKI (sünd 1937) Ajalooteadus omab tervikuna semiootilist iseloomu, sest ta tegeleb tegelikkusesemiotiseerimisega tagantjärele: "mitte-märgi" muutmisega märgiks, "mitte-ajaloo" muutmisega ajalooks. Konkreetsemalt toimub see mineviku semiotiseerimine kahel tasandil: 1) mingi tähendusliku ajahetke, nähtuse, isiku vms eristamine; 2) selle eristatud ühiku tõlgendamine, paigutamine laiemasse tervikusse, talle tähenduse andmine. Ajalooprotsess kui järjepidev kommunikatsioon
Selle protseduuri nimeks on diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik) opositsioon (kahe keeleelemendi vahel, mis erinevad ainult ühe hääliku võrra, nt libahunt ja ribahunt J) ei pruugi mõnes teises keeles üldse esineda (jaapanlased nt ei erista l ja r häälikuid). Seega on meil häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Selles mõttes täidab fonoloogia ka semiootilist funktsiooni. Trubetskoi loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Samuti toob Saussure teesile (keeles on ainult erinevused) toetudes välja kolm opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon (nt must ja valge, alati binaarne) - privatiivne e. eitav opositsioon (nt. must ja mittemust, alati binaarne, kõige universaalsem) - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus (nt. must, hall, ... , valge; lühike, pikem, pikk; tegemist on sama
Selle protseduuri nimeks on diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik) opositsioon (kahe keeleelemendi vahel, mis erinevad ainult ühe hääliku võrra, nt libahunt ja ribahunt J) ei pruugi mõnes teises keeles üldse esineda (jaapanlased nt ei erista l ja r häälikuid). Seega on meil häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Selles mõttes täidab fonoloogia ka semiootilist funktsiooni. Trubetskoi loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Samuti toob Saussure teesile (keeles on ainult erinevused) toetudes välja kolm opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon (nt must ja valge, alati binaarne) - privatiivne e. eitav opositsioon (nt. must ja mittemust, alati binaarne, kõige universaalsem) - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus (nt. must, hall, ... , valge; lühike, pikem, pikk; tegemist on sama
Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloogia (Morris). Igal juhul on semiootika ratsionaalne C. Ginzburg võrdleb semiootikat haiguste ja kriminalistikaga ei
eristamine. Selle protseduuri nimeks on diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik) opositsioon (kahe keeleelemendi vahel, mis erinevad ainult ühe hääliku võrra, nt libahunt ja ribahunt J) ei pruugi mõnes teises keeles üldse esineda (jaapanlased nt ei erista l ja r häälikuid). Seega on meil häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga 9 alati silmas tähendust. Selles mõttes täidab fonoloogia ka semiootilist funktsiooni. Trubetskoi loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Samuti toob Saussure teesile (keeles on ainult erinevused) toetudes välja kolm opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon (nt must ja valge, alati binaarne) - privatiivne e. eitav opositsioon (nt. must ja mittemust, alati binaarne, kõige universaalsem) - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus (nt. must, hall, ..
sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias. 3. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Teaduslik psühholoogia kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult
talle alluma. MÄRKIDE OLEMUS JA ARV on ülalmainitud tingimuste funktsioon. FUNKTSIONEERIMISTÜÜP on seos, mis ühendab märke ja annab neile iseloomuliku funktsiooni. Süsteemidevahelise MITTELIIASUSE printsiip Semiootiliste süsteemide vahel pole "sünonüümiat"; ei saa "öelda sama asja" kõnes ja muusikas, mis on kaks erineval baasil rajanevat süsteemi. Seega ei saa kaks eri tüüpi semiootilist süsteemi olla vastastikku konverteeritavad. Inimese kasutuses ei ole mitmeid eri süsteeme märkimaks SAMA tähendust. Siit lähtub teine printsiip, mis eelnevat täiendab Kahel süsteemil saab olla sama märk ilma, et see põhjustaks sünonüümiat või liiasust, see tähendab, et arvesse ei tule märgi substantsiaalne identiteet, vaid üksnes tema funktsionaalne erinevus. Punasel liiklussignalisatsiooni binaarses süsteemis pole mingit seost trikoloorse lipu
müüdikonstrueeria tasandil. Sümboli tasand. 2. Käsitleb pilti kui õigustust. St seda, et müüditõlgendaja näeb talle antud teksit kriitiliselt, ta näeb sellest läbi. 3. Tarbja tasand. Ideaal, mida peab silmas teksti konstrueeria. (tekst pilt heli jne, kõik). Tarbja,kes peab seda, mida ta näeb, loomulikuks. Ta ei näe seal taga peidetud sõnu. Selline inimene võtab selle pildi vastu kui teatava üldistuste aga ta ei näe selle varjus semiootilist süsteemi. · (see on siis 3+1), Barthes asetab selle erladi. Müüdi uurija, müüdi tõlgendaja positsioon. Tema näeb läbi, kuidas see süsteem on kokku pandud. Müüdiuurja loogika on see, et ta saab aru kuidas toimub selle ideoloogia tootmine. Ehk siis kuidas see, mis on oma loomult ajalooline seotud inimese sotsiaalse kogemusega esitatakse meile midagi, mis on loomulik. a. NT: Homoseksuaalsuse käsitlemine kultuuritekstites on ideoloogiline, samal
annaabi.ee 
