Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Selgroogsete ja selgrootute erinevused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
selgroog, toes, selgroogsete, luud, seljapoolel, keskne, peaaju, vereringe, selgroogsed, selgrootud, skelett, kere, lüliline, koljuluud, nahast, seljaaju, närvikett, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, ämblikulaadsed, koorikloomadnad ei kasva kiiresti ja ei suuda konkureerida kõrgete taimedega. 37) Tänu samblikele saab esinemise järgi hinnata õhu puhtust, sest nad on õhku saastvate ühendite suhtes tundlikud. 38) Roll looduses 1) toiduks loomadele 2)taimede pioneer- elutingimuste loojad 3)esmase mullakihi loojad Selgroogsed ja selgrootud 39) Tunnus Selgrootud Selgroogsed Toes Kitiinist lubiainest või lihastest toes, Luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) mis paikneb keha pinnal(välimine toes) Süda Süda asub seljapoolel Süda asub kõhupoolel Närvisüsteem Närvisüsteemi keskne osa asub Närvisüsteemi keskne osa asub seljapoolel(peaaju ja kõhupoolel selvage) Vereringe Avatud vereringe Suletud vereringe
jõgi-särjesilm, kullerkupp, ängelhein Puittaimed talvises olekus: eristada pungadega oksa alusel järgmisi liike: ÕISTAIMEDE EHITUS 1. Õistaime organid ja nende ülesanded: emakas - õie keskne osa, taime emassuguorgan; tolmukas - taime isassuguorgan, milles valmivad tolmuterad; õis - õistaimede sugulise paljunemise organ; sigimik - taime emaka alumine osa, milles paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastumist areneb vili; vili - sigimik koos selles valminud seemnetega. • emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid: Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid
SELGROOGSED Toes: toes ehk skelett paikneb keha sisemuses, on enamikul luuline ja koosneb järgmistest osadest: lüliline selgroog, jäsemeteluud ja koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik: lihastik on tugev ja massiivne, moodustab siseelundite kaitseks polstri ja annab loomale iseloomuliku kehakuju. Närvisüsteem: närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega. Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb kõhtmiselt poolel ning on kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri, mille paneb ringlema süda. Vereringesüsteem on suletud: veri ringleb oma teel ainult veresoontes. Selgroogsed organismid, kellel toese põhiosaks on keha sisemuses paiknev luuline selgroog ja sisemised skeletiluud. SELGROOTUD Toes: Toes paikneb keha pinnal
Tunnus Selgroogsed Selgrootud Toes Skelett paikeb kehas, Toes pakineb keha pinnal. koosneb: lüliline selgroog, Kas kitiin-, räni- või jäsemete- ja koljuluud. lubiainest või lihastikust ja Jäsemeid asendavad luulise epiteelist moodusutunud toesega uimed. nahklihasmõik. Lihastik Tugev ja massiivne, annab Pakineb kihtidena, ümbritseb kuju. keha või on keha sisemuses.
elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. 5) Loomade elundid+ elundkonnad+ mõiste, elundite kuulumine elundkondadesse Elundkond: kudedest moodustunud organimi osa, millel on kindel ülesanne. Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused Tugielundkond: luud, kõhred, lihased, kõõlused + SKELETT (jäik ja hüdrostaatiline) JÄIK: sisetoes(kõhred ja luud) ja välistoes(org. a- kitiin, an. org.-lubisool, ränisool) HÜDROSTAATILINE: veest rakukõhr- ümaruss Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/ seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud
ÕIEOSADE ARV 4, 5 VÕI ROHKEM ENAMASTI 3 VÕI 3-E KORDNE ELUVORM PÕÕSAD, PUUD, ROHTTAIMED ROHTTAIMED SELGROOGSETE JA SELGROOTUTE LOOMADE VÕRDLUS TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD NÄRVISÜSTEEM Kesksed osad paiknevad keha selgmisel Kesksed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, peaaju on suhteliselt suur ja keerulise poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on ehitusega väike ja lihtsa ehitusega SÜDA JA VERERINGESÜSTEEM Süda paikneb keha kõhtmisel poolel ning on Süda paikneb selgmisel poolel ja on enamasti kahe- kuni neljaosaline; vereringesüsteem on pikk ja torujas; vereringesüsteem on sageli
eritavad lima, et tigu talda kokku tõmmates lihtsamini liikuda saaks. Kõhu all asuva jala tõttu nimetatakse neid kõhtjalgseteks. Nälkijad on kojata teod. Teo välisehitus Koda, tugevdatud lubiainega ning ohu korral võib tigu sinna sisse tervenisti peitu pugeda. Koja all asub mantel. Tallast, millega tigu ka kombib, on eristunud pea, millel on kaks paari kombitsaid. Eesmiste kombitsatega tigu kombib ning tagumise kombitsapaari otsas asuvad silmad. Teo siseehitus Teol on väike peaaju ning kehas ja tallas on närviväädid(õ lk 32 on pilt nendest). Tigu kombib peamiselt kombitsate ning tallaga. Silmadega eristab tigu ainult valgust ja varju, kuju ta ei näe. Tigudel on avatud vereringe ning veri on neil veidi sinaka tooniga. Selle paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Südamest juhivad veresonned vere elundivahelistesse õõnsustesse. Andnud kudedesse ära toitained ja hapniku ning rikastanud
Selgrootud loomad, ainuõõssed, okasnahksed, käsnad, ussid 1. Mille poolest erinevad selgroogsed loomad selgrootutest? Selgroogsetel loomadel on selgroog ning arenenum närvisüsteem, sh aju. Selgrootutel pole selgroogu ning neil on algeline närvivõrgustik ja aju. Selgrootuid on kordades rohkem kui selgroogseid (98%). Selgrootutel saab olla kaht viisi sümmeetria vormi: 1) kiireline sümmeetria, mille puhul saab jaotada looma mitme telje abil mitmeks samasuguseks osaks. 2) Kahekülgne sümmeetria, kus saab jaotada looma ühe telje abil kaheks identseks pooleks. Selgroogsetel saab olla vaid kahekülgne sümmeetria
elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb, hüdra jt algloomad (protistid); hulkraksed: imetajad, linnud jne. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited Kattekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed; ülesanne: kaitsta organismi väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, osaleda aine- ja energiavahetuses (nt nahk) Sidekude (sageli rohke rakkudevahelise ainega): pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed, veri; ülesandeks organite sidumine ja ainete transport nende vahel Lihaskude: silelihased ja vöötlihased; ülesanne: võimaldab organismil liikuda Närvikude: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju; ülesanne: ärrituste vastuvõtt ja organite töö koordineerimine. Katekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed...Epiteelkude katab organismi välispinda (kopse, veresooni jt) ümbritseb organeid. 1) Kaitseb
kõigis organeis, moodustab sidemeid, kõõluseid, on nahas, rakuvaheaine on kiududena rakkude vahel. Kohev sidekude on organite vahel, rakud on tähekujulised, rakud paiknevad hõredalt, rakkude vahel on kiud ja koevedelik. Rasvkude on nahaaluses rasvakihis, mõnede elundite ümber, rakud on suured ja rasvarikkad. Veri kannab hapniku, toitaineid, jääkaineid, hormoone, rakuvaheaine on vedel (plasma), vererakke on kolme tüüpi: punalibled, valgelibled ja vereliistakud. Pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed, veri. Lihaskude on lihaste koostises, võimaldab organismi ja organismisisest liikumist, rakud on kokkutõmbumisvõimelised , piklikud rakud, mis koosnevad lihaskiududest müofibrillidest, pärast sündi juurde ei teki, kasvab pikkus ja läbimõõt. Jaotatakse: silelihaskud, vöötlihaskude ja südamelihaskude. Silelihaskude on siseorganite lihastes, käävjad rakud, rakus 1 tuum ja
Niisugune ehitus võimaldab loomal kehaasendit muuta ja liikuda keerukal viisil. nt. Vihmauss. Toes Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist või lubiainest; lihastikust moodustnud nahklihasmõik Kudede Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid või elundkondi. Alamatel olemasolu selgrootutel on vaid rakud või lihtsalt koed. Närvisüsteem Kesksed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on väike ja lihtsa ehitusega Vereringe Varustab rakke toitainete ja hapnikuga. Süda paikneb selgmisel poolel ja on enamasti pikk ja torujas; vereringesüsteem on sageli avatud, veri voolab osal oma teest elunditevahelistes õõnsustes Meeleelundid Mida enam arenenud närvisüsteem, seda enam arenenud meeleelundid.
Selgrootute tunnused KOOSTAS LEELO LUSIK ARE PK 2013.A. 98 % loomariigist on selgrootud Selgroogsed Selgrootud Taimed Seened Protistid Bakterid Loomariik jaotatakse kaheks .... SELGROOTUD LOOMAD SELGROOGSED LOOMAD kellel pole selgroogu kellel on selgroog Nende hulka kuuluvad äärmiselt erineva kuju, suuruse ja eluviisiga loomad käsnad, korallid, ussid, teod, putukad, ämblikud, vähid jpt. Selgrootud ja selgroogsed loomad Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga Kiireline sümmeetria Kahekülgne sümmeetria Ühesugused kehaosad algavad Keha saab jagada kaheks võrdseks ühest keskpunktist ja suu asub pooleks ühe pikisuunalise teljega.
.....27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED.................................................................................................................................................34 Kalad................................................................................................................................................................34 Kahepaiksed.....................................................................................................................................................36 Linnud.............................................................................................................................................................. 42 IMETAJAD..........................................................................................................................................................46 SELGROOTUD...
Epiteelkude Toodab organismi jaoks vajalikke ühendeid. Närvikude Erutuse vastuvõtmine ja juhtimine. Südamelihaskude Rütmiline kokkutõmbumine. Silelihaskude Tõmbuvad aeglasti kokku ja võivad nii jääda pikaks ajaks ilma et väsiks Vöötlihaskude Moodustab põhilise oda inimese lihastest. Sidekude Seab organismi tervikuks ja moodustab toese Luukude Täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb osa keha toes TAIMED Juur-kinnitab taime mulda Vars-seda mõõda liiguvad toitained Leht-valmistab orgaanilisi aineid ja toimub hingamine ja vee aurumine,vajab kasvuks Õis-õistaime sugulise paljunemise organ Vili-õistaime organist arneb pärast viljastumist mille see son seemned Õhulõhe-toimub gaasivahetus Juhtkimp-kattekoe all asuv põhikude Tõusev vool-ained mida taim saab mullast ning see liigub edasi teistesse osadesse
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust
Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed
See ongi looduslik tasakaal. _____________ Toes - Selgroogsetel enamjaolt luuline ja paikneb keha sisemuses. Selgrootutel lubiainest või lihaseline, paikneb keha pinnal. Lihastik - Selgroogsetel on tugev ja massiivne, moodustab siseelunditele polstri ja annab loomale iseloomuliku kuju. Selgrootutel ümbritseb enamasti kihtidena keha või paikneb kimpudena keha sisemuses. Närvi- süsteem - Selgroogsetel on selle kesksed osad peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Selgrootutel paiknevad kesksed osad kõhtmisel poolel. Peaaju on väike ja lihtne, sellest lähtuvad närviväädid. Lülilistel loomadel on see närviketina kõhtmisel poolel. Süda ja vereringe - Selgroogsetel süda kõhtmisel poolel, kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri, mille süda voolama paneb. Suletud vereringe.
Taebla Gümnaasium Uurimistöö Selgroogsed Autor: Rasmus Prik Juhendaja: Martin Tereping 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... .2 SISSEJUHATUS............................................................................................. .3 1 IMETAJAD.............................................................
.................................................................2 Sissejuhatus.............................................................3 Siil- Selgroogne loom.............................................4 Vähk- Selgrootu loom............................................5 Kasutatud kirjandus................................................5 Sissejuhatus Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomad hõimkonna suurim alamhõimkond. Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 57 700 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid. Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad. Tinglikult jaotatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klaadi kuhu kuuluvad ka tetrapoodid
Neuron koosneb kolmest osast: *närvirakukeha *lühikesed jätked ehk dendriidid *pikk jätke ehk neuriit Närvirakud ei paljune. Taimed 6.teab taimeorganeid ja nende põhiülesandeid; tunneb jooniselt · Juur- juured kinnitavad taime mulda, varustavad taime vee ja mineraalainetega. · Vars- asub maapinal, kinnitavad lehed ja pungad, õied ning viljad. Keskne taimeorgan, sirgub valguse poole. · Leht- taime toitumisorgan, toimub taime eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine. · Õis- sugulise paljunemise organ, viljade moodustamine, katteseemnetaim. · Vili- sees areneb seeme, süüakse. Õhulõhe- toimub gaasivahetus ja aurumine. · Juhtkimp- taime varres asuv kand, mida mööda kulgeb tõusev ja laskuv vool. · Tõusev vool- juurte poolt mullast imetud vesi ja mineraalained kanduvad taime maapealsetesse osadesse
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isasloom
tiivad. Tõenäoliselt soodustas looduslik valik ka nende isendite eelistamise, kellel oli kujunenud aju ja sensoorsed organid. Enamasti on nad varustatud ajuga, neil on hästi arenenud meeleelundid koos muust närvisüsteemist eristunud ajuga selgmise närvi esiotsas. Esimesed tõendid: fossiilsed leiud kambriumis: süstikkalalaadsete leiud üle 550 miljoni aasta vanad, s.o. 50 milj. aastat vanemad kui teadaolevad selgroogsed. Leiud on mittetäielikud ja seepärast raske täpset evolutsioonilist arengut nende abil tõestada. Enamus uurijaid arvab, et selgroogsete eellased olid toitumisviisilt filtreerijad, neil oli olemas kõik 4 keelikloomade omadust. Kaasaegsed süstikkalad on tõenäoliselt evolutsioonilise arengu kõrvalharu, selgroogsete eellased ilmselt sarnanesid rohkem mantelloomadele, eeskätt nende vabalt ujuvatele planktonilistele vastsetele. Tõenäoliselt oli selgroogsete eellastele väga olulise
Seejärel viiakse vastsed kehast välja ja nad peavad kinnituma kalade lõpustele, elades seal parasiitidena paar kuud. Karbi liike: 1) Magevetes elavad karbid: järvekarp, jõekarp, rändkarp, ??karp, ebapärlikarp (looduskaitse all); 2) Läänemeres esinevad karbid: söödav rannakarp, söödav südakarp, liiva- uurikkarp, balti lamekarp. Peajalgsed Nende hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Kahel viimasel on seljaosas õhuke plaatjas sisemine toes. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, puudub jalg, mis on muundunud iminappadega varustatud kombitsateks (haarmed), mis paiknevad suu ümber. Kaheksajalgadel on 8 kombitsad, seepiatel ja kalmaaridel 10 - ülesandeks saagi püüdmine, nendel paiknevad meelerakud, millega tajutakse lõhna ja maitset. Neil on suured silmad (ehituselt sarnased selgroogsete omadega), eristavad esemete kuju. Närvisüsteem võimaldab kiiresti liikuda ja kiiresti muuta kehavärvust
Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Trilobiidid on Paleosoikumi ehk Vananaegkonna (Kambriumist kuni Permini) madalmeredes elanud lülijalgsete klass. Tuntakse umbes 10 000 liiki (1500-2000 perekonda). Enamus trilobiite olid väikesed (3-10 cm pikkused) lamedad loomad, kelle keha kattis 3 pikiosaks (kaarja teljeosa ja lamedad küljed) jaotuv kitiinkest, mis koosnes peakilbist lülilisest kereosast ja sabakilbist. Peakilbi seljapoolel oli 2 liitsilma, mille kuju oli liigiti erinev. Kõhupoolele kinnitusid tundlad, nendest tagapool kaheharulised jäsemed . Pelaagilised trilobiidid sõid mikroplanktonit, põhjatrilobiidid mudaorganisme. Suure levila tõttu, eriti Kambriumis ja Ordoviitsiumis, olid trilobiidid olulised stratigraafias. Eesti Kambriumist on tuntud 1 perekond, Ordoviitsiumist üle 75 perekonna ja Silurist 19 perekonda (kokku üle 450 liigi).
Eristatakse välishingamist, mis seisneb gaasivahetuses organismi ja väliskeskkonna vahel ning sisehingamist ehk koe- e. rakuhingamist, mis seisneb hapniku toimel toitainete lagundamises. Difusioon põhjustab komponentide kontsentratsioonide ühtlustumist, N. 02 liigub sinna, kus teda on vähem). Lõpused, trahheed, kopsud (lindudel õhukotid). 3.2. Vere transport Amööbidel - läbi raku pool-läbilaskva membraani. Alamatel loomadel N. limustel, putukatel jt. lülijalgsetel esineb lahtine vereringe, külm, värvitu verelaadne hemolümf voolab paiguti soontes, paiguti kudede vahel. Lühikesed veresooned juhivad hemolümfi südamesse ja südamest välja, kuid ülejäänud kehas vedelik liigub vabalt loomade kudede vahel. Süda on väga lihne, meenutades enam pulseerivat toru. Mõningate raamatute järgi ei nimetatagi seda südameks, veri liigub soonte kokkutõmbe tõttu. *ämblikud ja putukad saavad elada aktiivset elu sellegi poolest, kuna nende respiratsiooni
Kultuurmaastikel liikudes tuleb endajärel sulgeda karjaväravad. Eesti loodus on kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada meil kõigil. Igaühel on ka kohustus hoida loodust puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igamehe õiguseks. 24. Selgroogsete ja selgrootute võrdlus. TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD Toes ehk skelett paikneb Toes paikneb keha pinnal. keha sisemuses, on See võib olla 1) kitiin-, enamikul luuline ja räni- või lubiainest või 2) koosneb järgmistest lihastikust ja epiteelist Toes osadest: lüliline selgroog, moodustunud jäsemete- ja koljuluud. nahklihasmõik. Kaladel asendavad
Mida kõrgemal evolutsiooniastmel loomad asuvad, seda vähem on neil närvitüvesid ja seda paremini on aju arenenud. Hästiarenenud selgmine närvisüsteem. KNS koosneb peaajust ja seljaajust. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad sensoritest infot ja viivad lihastesse käsklusi. Imetajate autonoomne närvisüsteem on kõige keerukam kogu loomariigis. Läbi seljaaju kulgeb palju juhteteid – ajust tulevad käsud ja sensoorne info läbib suures osas seljaaju. Peaaju ( eesaju, keskaju, tagaaju). Tagaaju jaguneb 2ks: suur osa medullast ja väikeaju (mõningane osa medullast). Medullas paikneb hingamiskeskus, mis kontrollib sisse- ja väljahingamise tsükleid. Väikeaju kontrollib keha asendit, st säilitamist ja liikumist. Keskaju koosneb tektumist ja tegumendist. Kõrgematel selgroogsetel on aju poolkerade hallollus liikunud üles ja moodustab siin ajukoore. 3. Närvisüsteemi töö põhimõtted ja ehitus.
CL karikloomad scyphozoa CL täringmeduusid cubozoa CL karikmeduusilised staurozoa LEVIK: meres LIIKIDE ARV: 100 liiki EHITUSE ERIPÄRAD: - ento- ja ektodermi vahel primitiivne mesoderm - ovaalse/ pirnja kujuga - kammplaadid - kombitsad PALJUNEMINE: suguline ANATOOMIA JOONIS: PILT: 4 4 TAKSONOOMIA Eumetazoa PH kammloomad ctenophora PH ainuõõssed e. kõrveraksed cnidaria CL hüdraloomad hydrazoa O hüdralaadsed O kurdhüdralised O ebaputkelised O putkloomad CL õisloomad anthozoa CL karikloomad scyphozoa CL täringmeduusid cubozoa CL karikmeduusilised staurozoa LIIKIDE ARV: 10 000 LEVIK: merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - radiaalsümmeetrilised - 2 eluvormi: polüüp ja meduus
Fotosünteesivad, kus nad muudavad vee ja süsihappegaasi hapnikuks ja glükoosiks. 5. loomad,kes on hulkraksed, söövad taimi või loomi. Enamik paljuneb suguliselt. Ptk. 4 Ühte liiki kuuluvad sarnased isendid, kes annavad omataolisi viljakaid järglasi. Määraja on vahend organismide määramiseks iseloomulike tunnuste järgi. Ptk. 5 Loomad jaotatakse selgroogsed ja selgrootud. Sisetoese e luustiku e siseskeleti moodustavad kõik looma kehas olevad luud. Selgrootutel on välistoes, mis ümbritseb keha, nt kilpkonna kilp. Selgroogsed jagatakse: 1. imetajad 2. linnud 3. roomajad 4. kahepaiksed 5. kalad Ptk. 6 Keskkonnast ärritust vastu võtvad elundi on meeleelundid. Meeli on vaja, et leida toitu, partnerit, vältida hädaohte, suhelda omavahel. Igas meeleelundis on erilised tunderakud, mis regeerivad just kindlat tüüpi ärritajale. Linnud-nägemine, öise eluviisiga loom- suured
.......................................................................................9 Skelett.........................................................................................................9 Närvisüsteem............................................................................................10 Hingamiselundkond.................................................................................10 Vereringe..................................................................................................11 Ujupõis.....................................................................................................11 Sigimine...............................................................................................................12 Toitumine.............................................................................................................12
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e ontogeneesiks. (ei ole alguseks viljastumine, vaid vanemorganismist eraldumine, lõpeb surmaga.) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hävib mõne aja pärast ka kollakeha
Sandra Ivanov Jaotumine: § Rõngussid jaotatakse välisehituse ja eluviisude järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaanideks Vihmauss: § Elab mullas § Keha on pikk ja lüliline ning mõlemast otsast ahenev § Vihmaussil pole pead § 15 cm kehas võibolla kuni 180 lüli § Keha eesmises kolmandikus on keha paksenenud osa- vöö § Paarikaupa asetsevad keha pinnal harjased, need aitavad tal edasi liikuda Vihmaussi toes: § Tema keha katap ühest rakukihist koosnev epiteel § Selle alla paiknevad lihased: ringlihased ja pikilihased § Kokku moodustavad lihased ja epiteel nahklihasmõigu § Ringlihaste kokkutõmbel muutub uss pikaks, aga pikilihaste kokkutõmbel lüheneb § Nahklihasmõigust sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs § Kehaõõnes paiknevad siseelundid Vihmaussi närvisüsteem: § Närvisüsteem juhib kõigi organite tööd §
on arenenud tänapäeva okaspuud. Nad valitsesid mitusada milj. a. ennem, kui tekkisid katteseemnetaimed e. õistaimed (140), väga palju liike, levisid üle kogu Maa, ka vette. Loomariigi kõige esimesed esindajad arenesid nagu taimedki vees. Esimesed hulkraksed loomad (700) olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute (600) rühmad (ussid, lülijalgsed, limused; vanaaegkonna algul kõik rühmad; keeruline käitumine, kaitsekohastumused). Esimesed selgroogsed (500) olid kalad (keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü, väga kohmakad, arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased). Esimesed maismaataimed eritasid õhku hapnikku, mistõttu elu maal muutus võimalikuks. Esimesed maismaaloomad olid väikesed selgrootud (400; hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad, hiljem kopskalad ja kahepaiksed). Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad (350; soomustega kaetud nahk kaitses kuivamise eest, sigimine polnud veega seotud)
annaabi.ee 
