*** Täna siis natukeseks kooli , meil on ainult 4 tundi. Ning siis peoks valmistuma.. Nii katan laua ära ja panen toidud laule.Siis peaks kõik valma olema. Ah jaa basseini pean vee ka sisse panema , sest pääris kena ilma on. Päike ,nh jh paar pilve on ikka kah. Aga ikkagist ilus sügisilm. * Esimesed külalised saabusid. Oh nad tõid kommi. Irw naljamehed . Teised külalised tulid kah kohe varsti ning pidu läks käima. Osad olid juba 2 tunniga purjus ning magasid diivanil. Jumal küll kas neil aru peas pole, kohe kui viin või õlu laual peab selle ära jooma vä ? Nh vahepeal hullasid mõned basseinis ,kui õhtul läksime mina ja Marko koos basseini. Õigemini mina ei tahtnud kui ta viskas mu sinna . Eks ma karjusin ta peale natuke , kui siis ütlesin palun ulata mulle käsi ja aita mind välja , kui samal ajal tõmbasin ta ise vette. Aww kui naljakas. * Hiljem tantsiti ja oldi niisama . Kuid õhtul läksid paljud parrid eraldu tubadesse
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasaegsete seas. O
tavalised riided seljas. Noormehe nägu näis talle tuttav olevat. Nüüd aga algas uus klaveripala ja mees heitis pilgu kavale ja nägi et see on Mozarti klaveri kontsert nr.26. Klaveri mängijaks oli üks tütarlaps roosas kohevas kleidis, kellel olid lühikesed tumepruunid juuksed. Mees aga ei näinud kusagil orkestrit ja taipas et heli tuleb valjuhääldi kaudu ja et klaver nii imelikult saalis asetseb, arvas mees et ka klaverimäng on trikk. Nüüd sai kontsert läbi ja mehe kõrval olev noormees hoidis põlvede peal halli raamatut mille peale oli kirjutatud ,,Loogika" ,noormees tõusis püsti ja läks ühest uksest välja, mitte aga sealt uksest kust mees sisse oli tulnud. Seal ukse juures seisis üks sõdurivormis mees kes kohe noormehe järelt ukse sulges. Nüüd koondus mehe tähelepanud aga tütarlapsele kes oli tõusnud klaveri juurest ja poodiumilt alla astus. Ka tema paistis mehele tuttav olevat. Heledajuukseline vanahärra läks tütarlapsele vastu.
Möödudes ühest majast kuuleb ta äkki karjatust, naine ehmub ning jääb maja ette seisma. Peagi kuuleb ta uut karjatust. Ukse ees hirmunult seistes otsustab ta asja uurima minna ,igaksjuhuks otsib naine enda käekotist telefoni, et vajadusel politseisse helistada. Ust avades tabas teda aga kohutav vaatepilt. Diivanil lamas üleni verine mees ja tema kõrval maas lebas verine nuga. Kiiresti helistas ta politseisse, et teatada mõrvast. Kõne lõppedes sammus naine uksest välja kiirabi ja politseid ootama. Mõne hetke pärast kuulis naine vaidlemist maja teiselt korruselt. Kuuldes samme alla tulemas, jooksis ta maja taha peitu. Peagi nägi ta kahte meest ja ühte naist uksest väljumas ning tema poole kõndimas. Ta sattus paanikkasse ja lootis, et peagi jõuavad kiirabi ja politsei kohale. ,,Me leidsime ta !" hüüdis üks meestest teistele ning peagi seisid kõik kolm tema ees. Järsku kuulsid kõik neli siireene ning mõrvarid jooksid metsa peitu. Natuke ennast kogunud,
I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees. Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli tarvis Tessal ja Federigol leppida kokku mingi salamärk, et Federigo saaks aru, et õhk on puhas. Lepiti kokku, et ki Federigo oma (mõisa juures) mäeharjal paiknevast kodust näeb, et viigipuu toe otsas olev eesli koon on suunatud Firenze poole- ÕHK PUHAS. Kui aga Fiesole poole, siis on Gianni kodus.
Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles, et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (Sebastian) Koik`uga. Teine peatükk Lapsena elas Julius külas, kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander Kilimit (kooliõpetaja) püüdis oma pojale anda võimalikult head haridust. Peale ema surma võttis isa uue naise, kes aga paraku kolme aasta pärast suri. Peagi jäi Julius ka oma isast ilma ning kolis onu (ka ristiisa) juurde elama. Onugi hoolitses Juliuse haridustee eest
- Välgu ajal võpatas Laural teleripilt, imes serrit, sõi kompvekki peale, vaatas filmi Bristol, filmi lõppedes sättis end magama, öösel oli linn vaikne, mõtiskles filmi üle ja leidis, et kunst ei ole elu kopeerimine, tunded, mõtted, mälestused segunevad ühtseks tervikuks - Sveitser Theo tegi tööd, mis soodustas inimeste tundmaõppimist, tema arvates inimene tavaline ja tema kohta raske midagi öelda, kaine peaga ei teretatud, oldi üleolevad, purjus olekus aga suures sõbrad, mille õnge Theo ei läinud, viskas ühe mehe oma kõrtsust välja - Naised olid hullud Theo järele, läks tuppa kus oli 2 neiut, talle meeldis lühem ja tahtis temaga vahekorda astuda, jõi tüdrukutele tõestuseks mitu klaasi viina ära, Theo meelitas oma juttudega neidu, neiu üritas panna Theod end lahti riietuma, tuli mäluauk, sest Theod pidevalt joodeti, ärkas hommikul pargipingil naiste öösärgis,
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Vahur Ilumets MUUTUSED VALGA LINNAS PÄRAST EESTILÄTI PIIRI MÄÄRAMIST Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Ago Pajur Valga 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Valga linna jagamine 6 Piirivalvest ja piiriületusest 11 Liiklemine ja transport 18 Majandusolud 23 Kokkuvõtte 28 Changes in Valga after determination of the Estonian-Latvian bor
Referatiivne kokkuvõtte raamatust ,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on üks autismi vormidest. Ta elab Swindonis oma isaga kahekesi, sest ta ema suri südamerabandusse 38 aastaselt. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Christopher ei saa aru metafooridest ning ta ei usu üleloomulikkudesse võimetesse. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal on isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks on ,,Baskerville'ide koer". Ta suudab arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Talle jäävad kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutab oma aju nagu ,,DVD mängijat", kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus sel ajal. Üks as
Cara, ta oli väga veetlev ja imponeeris Magnusele ka iseloomu kui mõistusega. Cara oli suvepuhkusel , ta töötas ühes USA ülikoolis lektorina ning oli otsusatnud suveks Hispaaniasse minna. Nende teed kohtusid ühel õhtul restoranis , kus Magnus oli otsustanud enne Madridist lahkumist söömas käia. See kohtumine jättis ta sinna pikemaks ajaks, kui alguses planeeritud oli. Nende lühikeste nädalatega tekkisid neil üksteise vastu tormilised tunded, Magnus oli talle isegi ühel õhtul purjus peaga abielu- ettepaneku teinud. Järgmisel õhtul, pärast järjekordset vahekorda, kui Cara magas, võrdles Magnus naise olekut ja miljööd tol hetkel kuulsate kunstnike aktifotodega, kuid arvas, et kui praegu Carast pilt maalida, ületaks see mitmekordselt kauniduselt teised tööd. Samal toimus ta peas meeleheitlik lahing selle nimel, kas jääda Madridi Cara juurde või lahkuda ja minna edasi oma tavapärase eluga. Ta otsustas lahkuda ja kirjutas talle lühikese hüvastijätukirja
kodust välja ja siis polnud neil midagi muud teha, kui jälle Keni urkasse minna. Mattias hakkas nüüd niimoodi raha teenima, et näitas suurtele poistele, kuidas ta kellelegi peksa annab või kuidas ta liimi nuusutamisest kaifi saab ja lollusi siis teeb. Ükskord aga võeti poisid kinni ja viidi politseisse, kus neile kutsuti ema järgi ja öeldi, et ärge enam kodust ära jookske, et jõuluvana on tulekul. Siis tulid jõulud, mis toimusid jälle poistel purjus inimeste seltsis ja siis tuli neile purjus jõuluvana, kes oli tegelikult nende ema ja sellepeale pettus Mattias ja tahtis kiiresti kodust ära saada. Jõuluõhtu lõppes politsei tulekuga, kuna onu Paul oli emale kallale läinud ja naabrid olid politsei suure lärmi peale kutsunud. Siis jooksid lapsed jälle kodust ära ja kerjasid raha. Tänu jõuludele olid inimesed lahkemad ja neil jäi söögi pealt raha ülegi ja nad ostsid rakette uue aasta saabumiseks. Muidugi lasid nad palju
,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Mark Haddon Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on autismi üks vorme. Ta elab Swindonis. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Ta ei saa aru metafooridest nagu näiteks: ,, ning ta ei usu üleloomilikkudesse võimetesse ja selle tõve all kannatanud on antisotsiaalsed. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal oli isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks oi ,,Baskerville'ide koer". Ta suutis arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Ta tahtis saada teadlaseks. Samuti jäid talle kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutas oma aju nagu DVD mängijat, kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus
Kui nad olid oma ringkäigult tagasi jõudnud, polnud Irmal enam midagi sellevastu, et mees ostab maatüki, kus asub nende armumuuseum, mida tunnevad ainult nemad kahekesi. Linnas läksid nad kuhugi lokaali õhtustama või lõunat sööma, nagu seda keegi tahtis võtta, ja uue koha liiku jooma. (uute asjade tähistamiseks toimuvad alatasa liigud). See oli nende esimene kord abielu ajal, kus nad midagi üheskoos jõid. Suunduti koju, kuna Irma oli veidikene purjus, ise väitis , et purjus elust ja armastusest. Natukese aja möödudes täheldas mees, et Irma olla kõhnemaks jäänud, see hirmutas Irmat. Hiljem kohtas Irma tänaval Eedit, kes temast sugugi välja ei tahtnud teha, kuna Irma olla nii peeneks daamiks kätte ära läinud ja veel nii kõhnaks ka. Eedi tuletas Irmale meelde, kui kohutavalt ta teda armastab aga Irma ei teinud sellest ollagi. Eedi ütles ka, et mine või Hiina keisrile aga minu armastuse eest ei pääse sa kuhugi. See peale karjus Irma Eedile,
Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab, et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega. Nõnda hakkavad kuhjuma kõik mured, kuni Kristiina ema satub haiglasse, raha on otsas ja Kristiina jääb poes vahele nukuvargusega, sest ta väike õde usub nii siiralt, et jõuluvana toob talle selle nuku ning Kristiina ei taha, et ta õde peaks pettuma. Kristiina on üldiselt tubli ja korralik tüdruk, tal on koolis head hinded ja ta käitub enamasti hästi. Talle ei meeldi, kui kellelegi tehakse ülekohut
Ühel õhtul korraldati saunapidu.Kui kõik olid kordamööda saunas käinud,läksid Ann ja Timo veel puid alla panema-juhuks,kui keegi peaks tahtma veel sauna minna.Seal saunas kaotas Ann oma süütuse seksides Timoga.Ta tundis,et armastab Timot,ega mõistnud,et poiss peale seksi temalt midagi muud ei soovinudki.Kui nad uuesti õues lõkke ääres istusid,tundis Ann kärsahaisu.Saun oli põlema läinud.Tulekahju suutsid nad tänu Villemile kustutada,kuid saunas magas Kerli,kellele tuli nüüd kiirabi kutsuda.Õnneks jäi tüdruk elama. Edasi läks elu veidi rahulikumaks.Seda eelkõige sellepärast,et Anti sõitis linna raha hankima ja Rita oli endale mingid uued sõbrad leidnud ning käis nüüd tihti nende juures.Raha oli neil viimseni otsas(ka Anni hoitud salaraha) ja süüa ei olnud midagi.Ainus,mis Anni rõõmustas,oli see,et Villem käis tal iga päev külas.Villem oli nagu hea sõber või vanem vend,kellega Ann kõigest rääkida sai.Just seda tüdrukul vaja oligi
Nii mitu korda HIRMUS ANTS võtab välja püstoli See on mu dokument. Näed lugeda, jah, mis siia on kirjutet? NIKOLAI Ei näe. HIRMUS ANTS Prille pole, jah? NIKOLAI Ei näe. HIRMUS ANTS Ei näe. Nii mitu korda HIRMUS ANTS tantsib laibaga, läheb uuesti Nikolai juurde Sa kuradi õnnetus, ei julgend mind siis ka maha lasta, kui ma sinu poole seljaga tantsisin. NIKOLAI Tantsisid. HIRMUS ANTS Tantsisin. Nii mitu korda NIKOLAI Kes sa oled? HIRMUS ANTS Kes sa oled? Nii mitu korda HIRMUS ANTS Sa oled purjus. NIKOLAI Mis siis? HIRMUS ANTS Teeme nii, et lähed vaat sinna tuppa ja siis me otsustame, mis sinuga teha. 25 Oi, kurat, kas te mehed mäletate, kuidas me juuatäis peaga Eesti vabariigi ära andsime? Teises toas NIKOLAI Ära lase mind maha! HIRMUS ANTS Miks? NIKOLAI Ma olen rikka talu poeg. HIRMUS ANTS Mis siis? NIKOLAI Mul on saladus! HIRMUS ANTS Mis saladus? NIKOLAI Ellujäämise saladus
Roosna-Alliku Põhikool Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Uurimustöö on suunatud Eesti vabadussõja
Tegelased: Anna Arkadjevna Karenina, Stepan Arkadits Oblonski ja tema naine Darja Aleksandrovna (Dolly), Konstantin Dimitrits Levin, Kitty Stserbatski, Aleksei Kirillovits Vronski, Aleksei Aleksandrovits Karenin jt. 1. Tegevus toimub 19. sajandil Venemaal (Moskvas, Peterburis, Prokovskojes). 2. Anna kaunis, tundlik, siiras ja aus naine. Stepan Arkadits lõbujanuline ja jõukust armastav mees. Dolly heasüdamilik ja abivalmis Levin head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty julge, hooliv ja kaunis tütarlaps.
Pilt langes klaasikildude ja raamitükkidega voodile. Heidi võttis pildi voodilt ja rebis selle pisikesteks tükkideks. Tüdruk ei suutnud enam selles toas olla, sest igalt mööblitükilt vaatas vastu Reimo nägu. Poiss oli seal sadu kordi viibinud. Heidi otsustas välja minna, ta jättis esikukapile kirja, et läheb ööseks Diana juurde, samas mõeldes, et küll ta kuskilt mõne muu ööbimiskoha leiab. Tuule käes värisedes kõndis ta linna serva poole. Järsku tuli talle vastu purjus vanamees, kes pakkus, et võib tüdrukule poest midagi tuua. Tüdruk polnud varem tilkagi alkoholi võtnud. Kuid praegune hetk oli erinev, Heidi palus viskit, suitsu ja tikke. Raha saanud läks vanamees poodi ja natukese aja pärast saabudes olid tal tellitud asjad olemas. Tüdruk kõndis kiirel sammul edasi, mõeldes kuhu võiks minna, kuni nägi silda, kus ta oli Dianaga palju aega veetnud. Ta läks silla alla ja süütas suitsu
Lugu: Tal oli palju naisi ja ta sigitas palju lapsi, aga ta ei suhelnud nendega hiljem, sest mees ei teadnud isegi, kui palju neist üleüldse ilmale tuli. 6 Perekond: Eeldatavasti oli oma suguseltsi viimane esindaja, sest ta oli mures selle nime kustumise pärast. 4.7. Alfred Pääsuke Sünnikoht: Harala Amet: rätsep Olemus: elupõletaja; ei hoolinud endast; Lugu: Ta nägi harva valget päeva, sest enamuse ajast oli ta kas liiga purjus või magas ennast välja. Temast jäi maha Singeri õmblusmasin, millele pärijat ei leitudki ja müüdi lõpuks oksjonil maha. Rist, mis tema hauale pandi, oli vilets, sellele vedas Kotka Albert tindipliiatsiga varesejalad: "Sündis Haralas, suri küünlakuul." Perekond: Oli abielus. Surmapõhjus: Uppus veebruaris purjuspäi maanteekraavi. 4.8. A. Pääsuke Sünnikoht: Harala Olemus: Tagasihoidlik; ennastsalgav; elas mehe varjus; hakkas mehe järgi jooma; nõrga iseloomuga;
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks habemik nimega Marino Marin (hüüti Mortensoniks) laulis põldude vahel kõva häälega, kuid varsti rahunes. Mingi hetke pärast avastati, et ta oli kadunud, nagu vajunud täiesti maa alla. Sõbrad hakkasid teda otsima, kuid teda ei leitud nin
1) Iga tegelast iseloomustavaid jooni: Eero – luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask – armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur – armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest – realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte – palju teab, laia silmaringiga/ vastumeelne mõte, et ta peab paljunema ja o
teenerlik meelitlevus. Esimeses peatükkis Bulgakov ei idealiseeri tegelast. Sarikule on tähtis söök, soojus ja turvalisus. See mõjutabki tema suhtumist inimestesse, teisuti öeldes ta «müüb oma hinge» sellele, kes annab talle tükike vorsti. Professor on peremees ja Sarik on valmis teda teenida. Doktor ei ole koera mõistuses seotub toiduga ja kuna tema hammustamine jäi karistamata jäi ta lihtsalt «hammustatud. Darja - «köögi kuninganna», temaga tuleb sõbrustada, Zina on teenija ja järelikult ta peab Sarikut teenindama. Sarik on tugevalt muutunud, Professor tõi koju tänavalt musta, sureva ja kõrvetatud küljega ning näljase koera. Nädalaga ta on muutunud paksuks, ilusaks koeraks. Alguses Sarik tundis muret: «Milleks ma olen professorile vajalik?» (tema kogemus ütles talle, et tasuta ei tee keegi midagi). Sattudes majja ta arvab, et on «koera ravilas» ja kaitses oma elu
teenerlik meelitlevus. Esimeses peatükkis Bulgakov ei idealiseeri tegelast. Sarikule on tähtis söök, soojus ja turvalisus. See mõjutabki tema suhtumist inimestesse, teisuti öeldes ta «müüb oma hinge» sellele, kes annab talle tükike vorsti. Professor on peremees ja Sarik on valmis teda teenida. Doktor ei ole koera mõistuses seotub toiduga ja kuna tema hammustamine jäi karistamata jäi ta lihtsalt «hammustatud. Darja - «köögi kuninganna», temaga tuleb sõbrustada, Zina on teenija ja järelikult ta peab Sarikut teenindama. Sarik on tugevalt muutunud, Professor tõi koju tänavalt musta, sureva ja kõrvetatud küljega ning näljase koera. Nädalaga ta on muutunud paksuks, ilusaks koeraks. Alguses Sarik tundis muret: «Milleks ma olen professorile vajalik?» (tema kogemus ütles talle, et tasuta ei tee keegi midagi). Sattudes majja ta arvab, et on «koera ravilas» ja kaitses oma elu
"Mina ei saa neid samme teha," turtsus ta. "Saad küll!" ütlesin malbelt. "Ei saa! Sa vastik eit!" karjus ta mu peale. "Aitab! Sa ei räägi minuga nii, on selge? Ke sa sihuke oled, et tuled mulle ütlema, kes ma olen!!?" karjusin talle näkku. Ta hingamine muutus raskeks. See väike vaene tüdruk kukkus teadvusetult maha! "Aidake keegi ometi!!" rääkisin ma meeleheitlikult. "Aga te ju ei teinud midagi, õpetaja!" imestasid lapsed kordamööda. Kui kiirabi lapse ära viis, tuli boss mult selgitust nõudma. "Mis seal juhtus?" küsis ta rangelt. "Ta lihtsalt hakkas ütlema, et ta ei oska ja ma ütlesin, et oskad küll! Siis ta sõimas mind vastikuks eideks ja ma pahandasin ta kallal pisut ja siis see juhtuski!" "Hea küll! Ma muidu laseksin su lahti, aga sa lähed lastele hästi peale." Ma hingasin kergendunult. Kuid ma teadsin, et see tüdruk sureb! Neid asju hakkas juba liiga tihti juhtuma! Mind lasti töölt lahti ja saadeti psühhiaatri juurde.
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Ivan pidi andma Berilozile usuvas
saada. Peol tekib J tõmme Riinga, keda teab juba varasemast ajast. Kuna joogid saavad otsa pakub Riina ennast poodi minema, J läheb temaga kaasa. Tee peal nad suudlevad. Tagasi Jansa juurde jõudes puhkeb tüli Zaiibiga, kes väidab, et J on tema tüdruku üle löönud. Kisades ja ropendades virutab ta J- le rusikaga näkku ja mitmed korrad kõhtu, kuni J põgeneb verisena ja paljajalu. Kuna võtmed ja telefon jäid Jansa juurde peab ta emale ukse taga kelle helistma. Ema on purjus ja üteb et koolist helistati ja miks ta ei öelnud, et tal oli direktsioon. Küsib miks J verine on? J püüab teda rahustada, aga ema - kas selleks ma sind kasvatasin?. J jälle vastu, et ema ei saa endagagi hakkama, rääkimatta J kasvatamisest. Selle peale ema pilk klaasistub ja pühib J laua asjadest puhtaks, nii et lamp puruneb, tõmbab tapeeti maha ja hoolimatta J keelitamiset viskab J riided aknast välja. J jookseb kolu täis Kreete tuppa, lükkab raske kirjutuslaua vastu ust, kust
üldse kunagi kingitud või kaasa antud oli, omas pornograafilist fotot mida ise imetles ja tahtis, et ka Billi seda teeks - Weary pidas end juhiks teiste ees - Billy toetus puule ja sel hetkel tabaski teda ajatajukaotus, silme eest jooksis läbi kogu elu kuni surmani, hakkas mingitesse hetkedesse minevikku nö tagasi hüppama - järgmine hüpe ajas toimus vanadekodusse, kus elas ta ema - tegi veel mitmeid hüppeid ajas - üks hüpe aastasse 1961, kus pettis oma naist Valenciat purjus peaga, naise ja Billy suhtes avaldati põlgust ja nii läks mees autosse, üritas selles rooli leida, kuid oli nii purjus, et ei suutnud, tuli välja, et tegelikult oli ta auto tagaistmel - järgmine hetk oli Billy taas tagasi lahinguväljal, tahtis, et ta maha jäetaks, kuid Weary ei teinud seda, Billy unistas olla aur, mis saab õhku tõusta ja mitte enam tüli teha, tal oli ka meeldiv hallutsinatsioon, milles nägi end hästi riidesolevalt ballisaalis
Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas. 34. Käisime Jannuga ema vaatamas ja ema soovitas meil isale helistada ja abi paluda, sest meil ei ole enam üldse raha. Teel koju mängisime Jannuga lumesõda, kui ära lõpetasime, nägime me Jürgenit ja Riksi, kes mind solvasid, et kellega mul laps õnnestus. 35. Tegin õele süüa ja siis läksime magama. Proovisin ka isale helistada, aga Erika võttis vastu ja ma panin toru ära. 36
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sõbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle Soome lahe, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sõjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Kokkuvõte: Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et tema naine Ilme ja laps Lembit on läinud üle mere. Ta võttis valepassi ja järgnes neile Tallinnasse. Pealinnas kohtas ta mitmeid tuttavaid, kes pakkusid talle otsa, et sõita üle mere ja põgeneda surma mõistmisest riigireetmise eest. Teda peteti mitmeid kordi ning oodatud ots jäigi tulemata. Samal ajal tema naine ja laps pöördusid koju tagasi, sest nad ei olnud laeva peale pääsenud
Selle perioodil pidas Tsehhov kõige süüdlaseks pärisorjust ja selles teoses on Vanka pärisorja lapselaps ning seega peaaegu kirjaoskamatu. Rääkimata teadmistest kirja saatmise kohta. Sissejuhatus Kirjeldatakse Vanka ettevalmistusi kirja kirjutamiseks. Sõlmitus Vanka hakkab kirja kirjutama. Kulminatsioon Vanka kirjutab aadressi koha peale "külasse vanaisale". Pööre Saab teada, et kirju veavad laiali purjus noorukid. Puänt Kiri ei jõua kunagi kohale. Rõõm 1) Sissejuhatusest selgub, et peategelane on noormees Mitja. Peale tema on tegelased veel tema isa, ema, õde ja kaks gümnasistist venda. Novell algab sellega, et noormees jookseb südaöösel koju ning on üliõnnelik. Ta räägib oma rõõmust kogu perele ning ütleb, et temast kirjutatakse ajalehes. Kui ta lehe taskust välja võtab ja isa seda lugema hakkab, tuleb välja, et Mitja oli purjuspäi hobuse ette kukkunud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
