Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE
areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hävib mõne aja pärast ka kollakeha ja algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menst algusest teise alguseni nim menstruaaltsükliks. Menstruaaltüskliga kaasnevad
· Sünnitanud naise emakas umbes 2cm pikem Tupp · Elastsete seintega, 8 - 9cm pikkune torujas organ, mis asetseb kusepõie ning kusiti ja pärasoole vahel. Folliikuli valmimine Vastsündinu tüdruku munasarjas (ovaariumis) on mitu milj. folliikulit. Enamik neist degenereerub lapse ja puberteedi eas ja järgi jääb umbes 300 - 400 000 primaar folliikulit.Naise orgnismi suguküpsuse kestvus on 40 - 45a. Iga menstruaal tsükli ajal toimub ühe folliikuli ovulatsioon, umbes 13 ovulatsiooni tsüklit aastas. Primaar folliikul on 30mm. Naise elu jooksul ovuleerub ligikaudu 600 folliikulit, sellest hoolimata leidub suguküpsuse lõpul ovaariumis mõni üksik primaar folliikul. Igas tsüklis valmib mitu tuhat folliikulit aga ainult üks muutub dominantseks ja ovulatsiooni valmikks. Reeglina on iga menstruaaltsükli kohta viljastumiseks kasutada ainult üks munarakk. Tõenäosus, et dominantseks muutub kaks folliikulit on 1:200
Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Embrogenees - Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lpeb snnimomendiga, koorumisega vi idu moodustamisega seemnes. Folliikul - munarakku mbritsev ja toitev pieke. Generatiivne - suguline. Gameet - sugurakk. Haploidne - meioosi kigus kaks korda vhenenud kromosoomistik. Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad kromosoomide tpses jaotamises moodustavate ttarrakkude vahel. Meioos - raku jagunemise viisi, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda. Mitoos - pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ontogenees - he isendi areng viljastumisest surmani ehk tema individuaalne areng.
Seega võib väita, et X kromosoomiga seotud geeni produktid on seotud plakoodide arenguga. Selle geeni osa järgi sünteesitud valgud ectodysplasiinid, sünteesitakse embrüonaalses ektodermis. Ectodysplasiini valk tõrjutakse rakupinnalt proteolytic cleavage'iga ning valk seotakse seejärel kõrvaloleva ektodermi raku vastava retseptoriga. Ectodysplasiini ekspressioonil arvatakse roll olevat WNT'l. Veendumaks kas see on ka vajalik folliikuli arengu initseerimiseks, sisestati hiirte embrüotessee transgeeni, milles dickkopfi geen oli kinnitatud keratiin14 geeni promootorile. Keratiin14 tavaliselt ekspresseerub epidermise basaalkihis. Dickkopf on aga tõhus ja lahustuv WNT signaali pärssija ja võib liikuda basaalsest rakukihist ülespoole marrasnaha kihti või ka allapoole pärisnaha rakkudesse. Esmases arengus hiirtel, kel Dickkopf valku nahas ekspresseerus, oli märgata täielikku
1.Ganadotroopsed Naistel munaraku sarjade hormoonid- toimivad tootmine, meestel testise sugunäärmetesse: rakkude tootmine 1.1Follitropiin Reguleerib munaraku valmimist munasarjas, meestel spermatogeneesi 1.2 Lutropiin Kutsub esile ovulatsiooni ja folliikuli muutumise kollakehaks, seksisteroidide erituse soodustaja 1.3 Prolaktiin Piimanäärme kasv, areng, piima eritumine piimanäärmest 2. Mitteganadotroopsed hormoonid- muudesse näärmetesse kui sugunäärmetesse
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest. Komosoomid keerduvad Tse...
Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioodi vältel on mees viljastamisvõimeline. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavas põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eritab foliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Neid hormone kasutatakse ka rasestumisvastastes preparaatides. Ühtlasi soodustavad samas hormoonid emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu viljastunud munarakk kinnitud. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Menstruaaltsükkel algab menstruatsiooni esimese
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
JärvaJaani Gümnaasium Seksiaabits Kaisa Susi 8.klass JärvaJaani 2013 Sisukord Naissuguelundid Meessuguelundid * Suured häbememokad * Suguti * Tupp * Munandid * Emakakael * Seemnekuse juha * Emakas * Eesnääre * Munajuhad ...
kujunevad sekundaarfolliikulid. Suguküpse naise munasarjas leiduvad suured põis- e. tertsiaarsed folliikulid (Graafi põiekesed). Nende läbimõõt on 6-12 mm ja nad on palja silmaga nähtavad. Sein koosneb kapillaare sisaldavast sidekoest ja follikulaarepiteelist, mida siin nim. granuloos- e. sõmerkihiks. Sõmerkihi rakkudel on endokriinne funktsioon: nad valmistavad ja eritavad verre naissuguhormooni östrogeeni. Põisfolliikuli õõs sisaldab folliikulivedelikku, munarakk asub folliikuli õõne ühes servas follikulaarepiteelist koosneva munakühmu sisemuses. Munarakku ümbritsevad follikulaarepiteeli rakud moodustavad kiirpärja. Regulaarselt, iga 28 päeva (lunaarkuu)tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos folliikulivedelikuga munasarjast välja - seda protsessi nim. ovulatsioon. Munasarjast väljunud munarakk satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks.
regulatsiooni mehhanismid (hüpotalamuse ja hüpofüüsi hormoonide roll). Teismelise eas suureneb hüpotaalamusest ja hüpofüüsist östrogeenide hormoonide sekretsioon. Vastutavad suguorganide arenemise eest ja kasvuspurdi eest, mille lõpus sulguvad epifüüsi plaadid pikkade luude otstes. Suguhormoonid võtavad osa ka tsüklimuutuste regulatsioonist menstruaaltsüklis ja on olulised rasedusel. GnRH-d on vaja selleks, et hüpofüüsist vabastada FSH ja LH. Need stimuleerivad folliikuli küpsemist. Granuloosarakud produtseerivad östrogeene, seda protsessi stimuleerib FSH, androgeeni eellas molekulidest, mis on tuletatud tekaalrakkudest LH mõjul. Östrogeenid on olulised proliferatiivfaasis, kus endomeetrium regenereerub. Palju östrogeeni enne tsükli keskpaika teeb LH-d vabastavad rakud tundlikumaks hüpofüüsis GnRH-le ja seega tsükli keskpaigas toimub LH sekretsioon. See viib ovulatsioonile. LH stimulatsioonil toimub folliikuli
g HÜPOFÜÜS ALUMINE AJURIPATS. Paikneb ajupõhimikul jaguneb ees, kesk ja tagasagaraks. EESSAGAR on dirigendiks endokriinnäärmetele. 1. ADRENOKORTIKOTROOPNE HORMOON ( AKTH ) mõjutab neerupealiste koore keskmist kihti. Suureneb kortisooli sekretsiooni. 2. TÜREOTROOPNE HORMOON (TTH; TSH)- mõjutab kilpnääret. 3. FOLLIIKULEID STIMULEERIV HORMOON (FSH)- stimuleerib munasarjas folliikulite valmimist. 4. LUTEINISEERIV HORMOON (LH)- põhjustab folliikuli ruptuuri e. lõhkemist, ovulatsiooni ja kollakeha mod. Mõlemad hormoonid (FSH ja LH) on oma nime saanud oma funktsiooni järgi naistel. Mõlemad esinevad ka meestel. FSH on oluline funkts. Seemnerakkude valmimisel. LH stimuleerib testostoreeri tootvaid rakke. Eelnimetatud 4 hormooni (AKTH; TTH; FSH; LH) on glandrotroopsed (sihtelundiks on mingi sisesekratsiooni nääre) hormoonid. Mitte glandrotroopsed hormoonid avaldavad mõju elundsüsteemidele või tervele
roomajad, linnud; munarakke on vähe) kui kehaväline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest kuni kõrge vanuseni. Naise sugurakud küpsevad 28-päevase tsükliga puberteedieast kuni 45-55 eluaastani. Seejärel saabub menopaus. Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hävib. Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil)
väljakujunemisel Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid) Soolise diferentseerumise häired, põhjused, mõned näited Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid 7. Endoderm Endoderm varajases arengus a. Primitiivne endoderm b. Parietaalne endoderm c. Vistseraalne endoderm (k.a DVE ja AVE roll embrüo arengus)
Mitoos rakujagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Meioos rakujagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x; homoloogilised kromosoomid lahknevad ning toimub ka kromosoomide ristsiire Krossingover kromosoomide ristsiire; homoloogilised kromosoomid paaduvad ja vahetavad võrdse pikkusega osi; tulemuseks on geenivahetus Partenogenees naissuguhormoon, mis reguleerib menstruatsioone ja raseduse kulgu Teratogeen folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljnud Kliiniline surm inimese lõplikule surmale eelnev seisund, kus seiskub süda, lakkab hingamistegevus ja pidurduvad kesknärvisüsteemi talitused Bioloogiline surm organismi elutegevuse pöördumatu seiskumine Autotroof sünteesib anorgaanilisest ainetest orgaanilist ainet Heterotroof kasutab valmis orgaanilist ainet 3.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt
Postembrüogenees lootejärgne areng. Loomadel kaks viisi otsene ja kaudne e moondega Viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine munajuhas Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganimist eraldumisest surmani Ovogenees munarasku areng ovogoonist küpse munarakuni Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermani Folliikulmunarakku ümbritsev ja toitev põieke Kollakeha folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud Sügoot viljastatud munarakk Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust
karvad hakkavad kasvama, aga alles uue karva tervist ja ilu. Kui juuksenääpsus asuvad melanotsüüt- kasvutsükli algusest. See vahepealne aeg Juukse elutsükkel. rakud mingil põhjusel lakkavad pigment jätab juuksekarva pesad tühjaks ning tekitab Folliikuli ehk juuksekarva kasvuaktiivsust melaniini tootmast, siis kasvavad juuksed juuste hõrenemist. iseloomustab tsüklilisus, milles arengu- enam värvust ei omanda ning jäävadki Näiteks kui juuste kasvutsükkel on viis periood vaheldub puhkeperioodidga. hõbedaselt valgeks või halliks. Tegemist on
sidekoelise toese. Munarakkude areng (ovogenees): 1) Munasarjafolliikuli küpsemine Ovariaalfolliikulid tekivad looteeas munasarja pinnaepiteelist, laskuvad seejärel munasarjakoorde, kus nende areng jätkub. Nende arv väheneb ajapikku suurel määral. Munasarjas leidub erineva küpsusastmega folliikuleid, primaarsed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici primarii) koosnevad munarakust, mida ümbritseb üks/mitu follikulaarrakkude kihti. Folliikuli küpsemisel areneb seal vedelikuga täitunud õõs, mille järel nende nimetus on põisjad munasarjafolliikulid e. vesikuloossed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici vesiculosi). Küpsevad folliikulid eritavad emassuguhormoone. 2) Ovulatsioon(ovulatio) (võib olla spontaanne või provotseeritud) Innaga seotud protsess, mille käigus lõpliku suuruse saavutanud põisfolliikul lõhkeb ning viljastumiseks küps munarakk vabaneb. 3) Kollakeha teke ja taandareng
· Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. · Spermatogenees Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini. · Folliikul Munarakku ümbritsev ja toitev põieke. · Kollakeha On folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Sügoot Viljastunud munarakk. 10) Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv. Sellega tagatakse organismi kasv.
PGF2α tootmist endomeetriumis. Luteaalfaasis oksütotsiini retseptorite arv kasvab, nii et oksütotsiin saaks mõjutada PGF2α tootmist. Tiinuse alguses embrüo rakud sekreteerivad tiinuse äratundmise substantse. Need signaalmolekulid inhibeerivad PGF2α sekretsiooni ja luteolüüs ei toimu. Östradiool – sekreteerivad kasvavad folliikulid. Mida rohkem östradiooli, seda rohkem vabaneb GnRH-i (positiivne tagasiside) Relaksiin ja prostaglandiin F2 - aitavad kaasa folliikuli lõhkemisele, LH mõjul toodetakse folliikuli granuloosarakkudes Progesteroon - sekreteeritakse kollakeha rakkudes, mis on LH toimel tekkinud östradiooli tootvatest folliikuli granuloosarakkudest. Progesteroon põhjustab GnRH produktsiooni vähenemise hüpotaalamuses. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha regresseerub emakas sünteesitud prostaglandiin F2 toimel. 1.2. Välised innatunnused. Häbe turses, verine nõre (koeral ja seal), saba tõstmine. 4.5. Sigimine ja sesoonsus.
Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul kujuneb välja üks juhtiv folliikel, mis kasvab teistest suuremaks, teised startinud folliikulid aga taandarenevad ja nende munarakud hävivad. Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed sünniksid enamasti ühekaupa. Mitmikraseduse korral on tegemist mitme munaraku samaaegse küpsemise ja ovuleerumisega või siis ühest munarakust tekkinud...
valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos kuse ja suguelundid 5 folliikulivedelikuga munasarjast välja. Kuhu satub munasarjast väljunud Kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis munarakk? viljastumiseks. Mis moodustub lõhkenud folliikuli Kollakeha corpus luteum kohale? Mida toodab kollakeha? Hormooni progestrooni. Kuna moodustub menstruatsiooni Siis kui viljastumist ei toimunud, funktsioneerib umbes 2 kollakeha? nädalat. Kuna moodustub rasedus kollakeha? Raseduskollakeha tekib viljastumise korral ja jääb püsima pikemaks ajaks. Mis jääb kollakeha taandarenemise Armkude- valkjas keha corpus albicans
KEHASISENE VILJASTUMINE sugurakkude viljastumine toimub emasorganismis PARTENOGENEES ehk neitsisigimine. Viljastumisel on vaja ainult ühte sugurakku MENSTRUATSIOON tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast MENSTRUATSIOONITSÜKKEL ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva KOLLAKEHA folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud FOLLIIKUL munarakku ümbritsev ja toitev põieke MOORULA (kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium BLASTOTSÜST imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootsete põisloodetele GASTRULA (karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist
Spermatogenees lõpeb hea tervise juures alles väga kõrges eas. Ovogenees - munaraku küpsemine Naise munarakud (ovotsüüdid) valmivad munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid (diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ovogenees. Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ovulatsiooniks nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse. Ovogenees algab munasarjas juba looteeas ning lõpeb 50-55 aasta vanuselt. Ovogoonide paljunemine lõpeb naisel juba looteeas. Alates puberteedist läbib igas kuus 1 ovogoon meioosi ja tekib vaid 1 ovotsüüt. Menstruaaltsükkel ja embrüogenees Menstruaaltsükkel - igakuine munarakkude tsükliline küpsemine. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt 28-päevase intervalliga umbes 14
sekundaarfolliikuleid – paljukihiline lameepiteel, munaraku ümber zona pelludica ORGANA GENITALIA FEMININA – NAISE SUGUELUNDID tertsiaarfolliikuleid – dominantse folliikuli täitumine vedelikuga - sisesuguelundid: munasari, munajuha, emakas ja tupp tertsiaarse folliikuli arengu lõppastmeks on põisfolliikul – folliculus - välissuguelundid: suured ja väikesed häbememokad ovaricus vesiculosus ehk Graafi folliikul (1-2 cm) -> selle valmimisel
Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoos või meioos) telofaasis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Embrüogenees - organismi looteline areng (algab viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Lootekestad - Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus Sügoot - viljastunud munarakk. 45) Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt. Mitoosi faasid: Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas. · (1) Profaas (Ettevalmistav faas) - Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks; Tuumakesed kaovad; Tuum suureneb; Tuumamembraanid lõhustuvad; Algab kääviniidistiku kujunemine; Tsentrioolid liiguvad poolustele.
Kasvab estradiooli tase veres ning toimub gonadotropiinide tugev purse ja selle momediks folliikel lõpetab oma küpsemise ja küps munarakk väljub munasarjast. (Berga 2012: 9) Varases puberteedis folliikulid hakkavad tsükliliselt arenema, aga tavaliselt ovulatsioon puudub. Tütarlapsel varases puberteedis eriti esimesed kaks aastat on anovulatsioonilised tsüklid. (Saveljeva jt 2012: 61) Anovulatsioon see on ovulatsiooni häire, sel juhul puudub folliikuli rebend ning munarakk ei välju munasarjadest. (Chebotnikov jt 2008: 39) Varases puberteedis kollaskeha funktsioneerib veel mitte täisväärtuslikult, kuna progesterooni sekretsioon on madal tasemel. Seega menstruatsioonid võivad olla ilma ovulatsioonita, kollaskeha arenemiseta ning ilma endomeetriumi seketoorsete faasita. Tavaliselt normaalne menstruaatsioon koos ovulatsiooniga ja kollaskeha arenemisega toimub hiljemas puberteedis. (Breusenko 2012: 61)
Kasutada spermat peale abikaasa surma. Embrüote kloonimine. Tehingud embrüotega. Uurimistööks kasutatud embrüo ülekandmine naisele. Soo valik ilma meditsiiniliste näidustuseta. Inimese munaraku viljastamine looma seemnerakuga. Ovulatsiooniaja kindlakstegemine Basaalse temperatuuri test. Folliikuli suuruse mõõtmine UH abil. Luteiniseeriva hormooni tõusu hinnang. Emakakaela funktsionaalsed testid. ART tüsistused Munasarjade hüperstimulatsiooni sündroom (trombemboolia, DIK, organpuudulikkus, munasarjade ruptuur või keerdumine). Infektsioon - seotud folliikulite aspiratsiooniga, embrüo siirdamisega või inseminatsiooniga. Verejooks peale folliikulite punktsiooni.
Selektsioonil on oluline FSH sekretsiooni regulatsioon, mida moduleerivad östrogeenid ja inhibiinid. 4) Atreesia – nende folliikulite apoptoos, mis ei läbi ovulatsiooni. Esimesed etapid toimuvad ilma gonadotropiinide FSH ja LH stimuleeriva toimeta. Alates tertsiaarsete folliikulite staadiumist sõltub edasine areg peamiselt gonadotropiinide stimulatsioonist. FSH toimel sünteesivad tertsiaarse folliikuli granuloosa rakud östrogeene. FSH ja östrogeenide koostoime on tähtis folliikulite kasvamist ning diferentseerumist mõjutav faktor. Dominantse folliikuli selektsioonis on oline FSH sekretsiooni regulatsioon. Ovulatsioonil on oluline kõrge LH tase. Ehk alguses oluline FSH, mis kutsub esile munarakule vajaliku folliikli kasvamise ja hiljem oluline LH, mis aitab kaasa munaraku küpsemisele ja munasarjast vabanemisele (ovulatsioon). 3 Mis on ovariaalne reserv? Kuidas seda hinnata
laktatsiooni, põhjustavad spetsiifilised muutused emakas ja tupes, rinnanäärmete kasvu, sekundaarsete sugutunnuste tekke ( karvade kasvu iseärasused, naiseliku kehatüübi jne.), aga Tartu Tervishoiu Kõrgkool 13 Koostanud M. Kolga Biokeemia stimuleerivad ka rakkude pooldumist ja luustumist. Folliikuli küpsedes soodustavad emaka limaskesta proliferatsiooni (vohamist) ja kolla(s)keha säilitamist, tugevdavad ainevahetuslikke protsesse. Folliikuli küpsedes tekib kolla(s)keha, mis produtseerib progesterooni. Viimane kindlustab viljastatud munaraku kinnitumise emaka limaskestale ja loote arengu raseduse esimesel poolel. Hiljem produtseerib progesterooni juba platsenta, mis sünteesib ka kooriongonadoptroopset hormooni. Meessuguhormoonid ehk androgeenid näiteks testosteroon, androsteroon jt
munandites. 27. Millised on ovogeneesi ja spermatogeneesi kolm peamist erinevust. Spermatogenees - meestel, seemneraku areng, spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil . Ovogenees - naistel, munaraku areng, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas. 28. Põhjenda tsütoloogiliselt, miks tütarlapsed eriti peavad kinni pidama tervislikest eluviisidest. 29. Mis on ovulatsioon?Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse 30. Mis on folliikuli ja kollakeha ülesanded? Folliikul - toodab östrogeeni, mis väldib munaraku küpsemist ja ei lase emakasse igasuguseid aineid ligi näiteks verd(paksendab emakaseina). Kollakeha- toodab hormooni, mis lase emaka limaskestal irduda. 31. Too välja 2 põhjust, miks meioosis tekkinud 4 rakku on kõik geneetiliselt erinevad. 1.Esimeses profaasis toimub kromosoomide ristsiire. 2.Tütarrakkude üksteisest sõltumatu jagunemine. 32. Kuidas on tekkinud ühemunakaksikud
meestel spermatogeneesi GIGANTISMI -stimul folliikuleid -reguleerib suguhormoonide tootmist N -hüpofunktsiooni korral munasarjades, M testistes kasvu aeglustumine e kääbuskasv NANISM -säiluvad keha norm pro- LUTROPIIN (LH) -kutsub esile ovulatsiooni ja folliikuli muutumise portsioonid ja psühh areng kollakehaks, -täiskasvanunatekkiv hüperf -luteiniseeriv H -seksisteroidide erituse soodustaja -> keha väljaulatuvate -reguleerib suguhormoonid tootmist N osade ebaproportsionaalselt munasajras, M testistes suure kasvu e
Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu Toodab kolme hormooni: türoksiin (tetrajoodtüroniin - T4) ja trijodotüroniin (T3) reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi, kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset Kilpnäärmes eristatakse kahte tüüpi epiteelirakke: Follikulaarsed endokrinotsüüdid e türeotsüüdid (follikulaarrakud, vooderdavad folliikuleid) Sünteesivad valgulisi komponente, mis väljutatakse folliikuli valendikku, kus lõpptulemusena moodustuvad hormoonid türoksiin T3 ja trijodotüroniin T4 – nende hormoonide põhifunktsiooniks on tõhustada rakkude metaboolset aktiivsust, stimuleerida rasva ja karbohüdraatide metabolismi ja vähendada organismi kaalu Parafollikulaarsed endokrinotsüüdid e parafollikulaarrakud e C-rakud (tekivad neuraalharja rakkudest)
pellucida. · Sekundaarsed munakestad neid toodavad abirakud, nt putukate koorin · Tertsiaarsed munakestad lisanduvad munajuhas, nt munavalge Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe: · Primaarne folliikul esineb primaarseid ühekihilisi ja prim.mitmekihilisi folliikuleid. Esimesed neist on kaetud 1-kihilise kuupepiteeliga, keskel on munarakk ning hakkab moodustuma oolemm. Mitmekihilise folliikuli puhul on epiteel mitmekihiline, munarakk on ikka keskel ja on moodustunud ka zona pellucida. · Sekundaarne folliikul hakkab formeeruma teeka sidekoeline kihn; munarakk liigub perifeeriasse; folliikuliõõne alged · Tertsiaarne ehk Graafi folliikul teeka on 2-kihiline (sise- ja välisteeka); folliikuliõõs on täidetud vedelikuga; munakühm, kus paikneb munarakk; folliikuliepiteeli nim granuloosaks;
vahendusel produtseerima sugunäärmetes rohkem testosterooni. Hüpotalamuses on suguhormoonide produktsiooni mõjutavaks gonadoliberiin. Naise organismis reguleerib hormoonide väljutust hüpotalamus ja hüpofüüsi eessagar, aga kuna naissuguhormoone on rohkem kui 1, siis on regulatsioon mitmekesisem. Hüpofüüsi eessagara hormoon (FSH), stimuleerib östrogeenide produktsiooni ja LH naisel stimuleerib gestageenide produktsiooni. Ühtlasi LH stimuleerib kollakeha arengut, FSH aga folliikuli arengut. 8. Menstruatsioonitsükli iseloomustus. Kujutab endast perioodilisi muutusi naise organismis, mis toimuvad hüpotalamuses, hüpofüüsis, emakas, munasarjas, tupe limaskestas ja vähemal määral rinnanäärmetes. Tsüklil eristatakse munasarjafaase ja emaka limaskesta faase. Munasarja faase on kaks: 1) Follikulaarfaas 2) Kollakeha e luteaalfaas. Neid lahutab üksteisest ovulatsioon, mis seisneb munaraku väljumises folliikulist.
MUNASARI lad.k.- OVARIUM KREEKA K.- OOPHORON FUNKTS- SEAL TOIMUB MUNARAKKUDE KASVAMINE, ARENG NING TOODETAKSE NAISSUGUHORMOONE 8. SELGITADE MÕISTED: FOLLIIKULID – MUNASARJANÄÄPS (3 ARENGUASTET: PRIMAARSED ehk ESMANE, SEKUNDAARNE ehk TEISENE, GRAAFIPÕIEKE ehk TERTSIAARFOLLIIKUL) TERTSIAARFOLLIIKUL ehk GRAAFI PÕIEKE - SUGUKÜPSE NAISE MUNASARJAS LEIDUVAD SUURED PÕISFOLLIIKULID. LÄBIMÕÕT 6-12mm. KOLLAKEHA – LÕHKENUD FOLLIIKULI KOHALE MOODUSTUB KOLLAKEHA (CORPUS LUTEUM), MIS TOODAB HORMOON PROGESTEROONI. ERISTATAKSE MENSTRUATSIOONI- JA RASEDUSKOLLAKEHA. MENSTR.KOLLAKEHA MOODUSTUB JUHTUDEL, KUI VILJASTUMIST EI TOIMUNUD. RASEDUSKOLLAKEHA TEKIB VILJASTUMISE KORRAL (JÄÄB PÜSIMA PIKEMAKS AJAKS). VALKJAS KEHA – KOLLAKEHA TAANDARENEMISEL TEKKINUD ARMKUDE
(Munasarjanääpsud) Vastsündinud 200000-400000 primaarfooliikuli. Puberteedieas prim. suurenevad sekund. folli. Suguküpseeas fertsiaarsed folliikulid Graafi põieke Fertsiaarsed folliikulid Ovulatsioon Iga 28 päeva tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos folliikulivedelikuga munasarjast välja Kollakeha Moodustub lõhkenud folliikuli koha peale ja toodab hormoon progestrooni Valkjas keha Kollakeha taandarenemisel tekkiv armkude valkjas keha Progestroon Hormoon, mis kiirendab seemneraku saba liikumist Östrogeen Naissuguhormoonid Menstruatsioon Mitteviljastunud munaraku väljutamine koos endomeetriumi funktsionaalse kihiga (limaskest) Kestus 3-5 päeva irdumisfaas Tsükli kestus 28 päeva. 3-5 päeva irdumisfaas
Loote arengu jooksul interstitsiaalne mesenhüüm (testises) diferentseerub Leydigi rakkudeks, mis toodavad testosterooni. AMF (anti-Mülleri faktor) põhjustab Mülleri juha taandarengu ning testosterooni mõjul Wolffi juha diferentseerub sisemisteks isassuguorganiteks. Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Emasgonaadi pinnaepiteelis arenevad kortikaalsed väädid. Emastel paiknevad sugurakud gonaadide juures, suguorgani somaatiliste rakkudega vaheldumisi. Idurakud (tulevased munarakud) koonduvad gonaadi perifeersesse ossa, ümbritsetakse kortikaalsete epiteeliväätidega, mis arenevad folliikuliepiteeliks. Folliikuliepiteel muutub mitmekihiliseks – tekib granulooskiht ja teekarakud. Teeka-ja granulooskihi
maskuliniseerumise e. Isasgonaadi e testise areng Wolffi juha - juha algusosa ja mesonefrose torukesed moodustavad munandimanuse (epidiidium), ülejäänud Wolffi juhast kujuneb seemnejuha (vas deferens), seemnepõikesed 3) Kuidas toimub emasgonaadi e munasarja areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granuloosa rakkude ja teeka rakkude formeerumine, folliikuli moodustumine; mis saab mesonefrose torukestest ja Wolffi juhast ning Mülleri juhast) a. Emasgonaadi e munasarja areng: granuloosa ja teeka rakkude formeerumine - kortikaalsed väädid annavad aluse granuloosa rakkudele, munasarja mesenhümaalsetest eellasrakkudest tekivad teeka rakud b. Emasgonaadi e munasarja areng: folliikuli moodustumine - moodustuvad granuloosa rakkudele
Meestel stimuleerib spermatogeneesi ning androgeene siduva valgu ABP sünteesi. Sekretsioon: seda stimuleerib GnRH ja pärsib GnRIH. Negatiivse tagasisidestusena reguleerivad FSH sekretsiooni ka suguhormoonid ja inhibiin. · LH e lutropiin e luteiniseeriv hormoon. Toime: kutsub naistel esile munaraku väljapääsu munasarja folliikulist e ovulatsiooni ja seejärel folliikuli muutumise kollaskehaks, stimuleerib progesterooni ja östradiooli sünteesi kollaskehas. Meestel stimuleerib testosterooni sünteesi munandite Leydigi interstitsiaalrakkudes ja spermatosoidide küpsemist. Sekretsioon: seda stimuleerib GnRH ja pärsib GnRIH. Tagasisidestusega reguleerivad LH sekretsiooni östrogeenid ja progesteroon. 2. Inimorganismi kasvamise ja üldise arengu reguleerimine Kudede kas ja areng tagatakse integralse koostöös.
Lootelise arengu kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav esimene staadium. mitoosi või meioosi kromosoomide Kolesterool lipiidide hulka kuuluv steroid, mis mikroskoopilisel uurimisel. esineb ka loomaraku membraani koostises. Kusekott (allantois) üks lootekestadest, mis Kollakeha folliikuli jäänused, milles munarakk esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka on ovulatsiooni käigus väljunud. inimesel. Kombinatiivne muutlikkus geneetilise (päriliku) Kvaternaarstruktuur (neljandat järku struktuur) muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate mitmest polüpeptiidahelast koosnev geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste valgukompleks. genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine
Munasarjasäsi (medulla ovarii) moodustab kohev sidekude. Valkjaskesta all paiknevad primoridaalsed folliikulid, mis sisaldavad primaarset ootsüüti (ümbritseb üks kiht follikulaarepiteeli rakke). Looma vananedes folliikulite arv väheneb. Koore sügavamates kihtides paiknevad primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed folliikulid. Primaarsed sisaldavad suuremaks kasvanud prim. ootsüüti (ümbritseb kuupepiteel). Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon (zona pellucida) ja moodustub ümber folliikuli sidekoeline kihn – teeka - theca folliculi. Sek. folliikulites moodustuvad follikulaarepiteeli vahele vedelikuga täitunud tühikud, millest moodustub lõpuks folliikuli koobas (antrum folliculi), folliikulit ümbritseb teeka (eristatakse sise- ja välisteeka). Tertsiaalsed (Graafi) folliikulid on suurimad. Ootsüüt paikneb ühes follikuli servas munakühmus (cumulus oophorus). Ootsüüti ümbritseb läbipaistev
Ca tagasiimendumist ja P eritumist neerudes Erütropoetiini füsiol toime:*Erütropoetiin on peptiidhormoon, mida sünteesitakse peamiselt neerudes, vähesel määral ka maksas, *Neerud reageerivad hapnikuvaegusele erütropoetiini verre eritamise suurendamisega, *Erütropoetiin stimuleerib erütrotsüütide loomet punases luuüdis, *Erütropoetiin saab oma füsioloogilist funktsiooni täita üksnes organismi piisava rauaga varustatuse korral Östrogeenid:Mõjud: Munasarjades: folliikuli ja munaraku küpsemine, Emakas: limaskesta paksenemine, *Suurendavad vere hüübimisvõime, *Luud: suurendavad osteoblastide aktiivsust, *Lipiidide metabolism: naistel ateroskleroosi harvem, *Nahk pehmem ja õrnem, *Mõjutavad seksuaalset ja sotsiaalset käitumist ja psüühilisi reaktsioone Progesteroon: *Põhifun: valmistada organismi ette raseduseks, *Emaka limaskesta paksus on maksimaalne 7-8 päeva
Östrogeeni toodavad põhiliselt munasarjad. See hormoon stimuleerib emaka limaskesta (endomeetriumi) paksenemist, et valmistuda raseduseks. Östrogeeni sisaldus suureneb munaraku küpsemise faasis. Kui selle sisaldus saavutab maksimumi, stimuleerib see ühte teist hüpofüüsi hormooni, mida nimetatakse luteiniseerivaks hormooniks. Luteaalfaas: Kollakeha hakkab järjest enam produtseerima progesterooni, samal ajal jätkub ka östrogeeni teke. Luteiniseeriv hormoon (LH) kutsub esile folliikuli küpsemise ja ovulatsiooni. See viib folliikuli lõhkemise ja munaraku vabanemiseni munasarjast. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole. Progesterooni toodetakse pärast ovulatsiooni rakkude poolt, mis asuvad nüüd tühjas munaraku folliikulis. See põhjustab emaka limaskesta edasist paksenemist, valmistades organismi ette raseduseks ja luues tingimused, mis on vajalikud viljastumiseks. Kui munarakku ei viljastata ja rasedust ei järgne, siis progesterooni tase langeb ja
30. Küps munarakk Tekib peale sekundaarse ootsüüdi metafaasibloki lõppemist asümm. jagunemisel, saab enamuse tsütoplasmast. 31. Follikulogenees Folliikul – munarakud koos folliikuliepiteeliga moodustavad munasarjas munasarja- e. ovariaalfolliikuleid. Munaraku arengus moodustub esmalt primaarne, seejärel sekundaarne (e. kasvav folliikul) ja lõpuks tertsiaarne folliikul e. Graafi põieke, milles on vedelikuga täidetud õõs ja folliikuli kühmus ka meioosis peatunud munarakk. Primordiaalne folliikul – primaarne ootsüüt koos ühekihilise folliikulepiteeliga. Väheaktiivsed vaikivas olekus folliikulid. Hakkab moodustuma diploteeniblokis Perioodiliselt areneb osa PrF järgmisse etappi, moodustuvad primaarsed folliikulid (folliikulepiteeli rakukiht algul ühekihiline, hiljem mitmekihiline), ootsüüt sünteesib läbipaistva tsooni e. zona pellucida. Folliikulite kasvamisel moodustuvad sekundaarsed folliikulid, mida
sootunnuste väljakujunemine ja teistel androgeenidel anaboolne e. valgusünteesi soodustav toime(meestel suurem lihasmass). Androgeenid stimuleerivad erütropoeesi, T seostatakse ka psüühika erijooni(agressiivsus).T produkts. suureneb hüppeliselt puberteedieas(kõrge suht. kõrges eas). *Naine-sugunäärmed on munasarjad e. ovaariumid, mis asuvad väike-vaagnas ja neis toodetakse ovariaalmenstruaaltsükli erifaasides erinevaid hormoone. I follikulaarfaas, toimub folliikuli küpsemine ja munaraku valmimine. Domineerivad fol.prod.H-östrogeenid,mis vastutavad sekund. sootunnuste arenemise eest ning soodustavad munaraku küpsemist ja ettevalmistamist viljastamiseks. Ö toime tõttu vere lipiidide(kolesterooli) ainevahetusele on naised enam kaitstud südame-veresoonkonna haiguste eest. Ö tõstavad vere hüübimisvõimet; soodust. luukoes osteoblastide aktiivsust(sellest tuleneb luutihedus); pidurdavad luude pikkuskasvu; mõju ka seksuaalsusele, psüühikale
Kohev sidekude - sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse. Kõhrkude - elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude. Kõldkest (koorion) - loodet ümbritsev välimine lootekest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimesel. Kolesterool - lipiidide hulka kuuluv steroid, mis esineb ka loomaraku membraani koostises. Kollageen - sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk. Kollakeha - folliikuli jäänused, milles munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Kombinatiivne mutlikkus - geneetilise muutlikkuse tüüp suguliselt sigivatel organismidel, mis on tingitud alleelide kombineerumisest meioosis ja viljastumisel. Kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjulik. on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete
aktiveeritakse paljunema ja seega suuri kloone moodustama. Kloon on ühe raku paljunemisel tekkinud rakupopulatsioon. B lümfotsüüdid- nimetus tuleb Bursa of Fabricius järgi, on lindudel. B-lümfotsüüte: 50% põrnas, 25% lümfisõlmes 15% veres. B-rakud võivad valmida luuüdis ja Peyeri naastudes. Esinevad luuüdis, lümfisõlmedes, põrna valges pulbis, tonsillides, gastrointestinaaltrakti lümfaatilises koes. Moodustavad lümfifolliikuleid, mille aktivatsioonil arenevad folliikuli keskel heledamalt värvuvad idutsentrid blastrakud, millest üks osa moodustab mälurakud ja teine osa transformeerub immuunglobuliine sünteesivateks plasmarakkudeks. B-lümfotsüüdi pinnal on IgM pinnaantigeen, mis määrab pinnaretseptori. Sellele lisaks ekspresseeruvad pinnal veel CD19, CD20 ja CD21 molekulid. Küpse B raku pinnal on retseptoriteks membraan seotud antikehad. Ekspresseerib veel teisi molekule membraanile: B220- sageli kasutatakse B-raku pinnamarkerina, ei ole unikaalne
mitteglandotroopseid ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid glandotroopseid aineid. Mitteglandotroopsed on nt kasvuhormoon(kõikide kudede kasv), prolaktiin(piimanäärmete kasv, areng, töötamine). Glandotroopsed on nt adrenokortikotroopne AKTH( neerupealste hormoonide teke, regulatsioon nende kaudu), folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH(munaraku valmimine, stimuleerib suguhormoonide teket), luteiniseeriv hormoon LH( kutsub naisel esile ovulatsiooni, folliikuli muutumise hiljem kollakehaks, meestel testosterooni produktsiooni. HF tagsagar ehk neurohüpofüüs.Kuulub tekkelt Ns juurde.On kui HT neurohormoonide depoo. Tagasagaras tekivad antidiureetiline hormoon (ADH)- oluline neerude talitluse ja soolade regulatsioonis, suureneb vee tagasiimendumine. ADH teine nimetus on vasopressiin, sest ADH kõrge konts. Võib põhjustada veresoonte ahenemist ja sellega kaasneb arteriaalse vererõhu tõus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
