LOOTE ARENGU ETAPID LOOTE ARENGU ETAPID 1. KOBARLOODE 4. LOODE 2. PÕISLOODE 3. KARIKLOODE LOOTE ARENGU VIDEO: 1.KOBARLOODE: viljastatud munarakk kiiresti jaguneb moodustub tihe ühesuguste rakkude kobar, mida nimetatakse kobarlooteks 2. PÕISLOODE kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese selles staadiumis kinnitub viljastatud munarakk emakaseinale 3. KARIKLOODE: embrüo rakud jagunevad kihtidesse, neist arenevad loote elundid 4. LOODE: KAHEKSANDAKS nädalaks on 4-5 cm pikkusel lootel olemas juba kõik algsed elundid ja elundkonnad LOOTE ARENG - 9-10 nädal: spetsiaalse stetoskoobiga on võimalik esimest korda kuulda loote südamelööke kujuneb imemisrefleks LOOTE ARENG -11-14 nädal: loote sugu on kindlaks tehtav algab juuste kasv kujunevad silmad
Vananemise aeglustamine- piirata ainevahetuse kiirust; aintioksüdantide kasutamine; organismi energiavarustust tugevdada; funktsionaalne toit; mõõdukas kehaline koormus; vähem stressi Lootearengu etapid- 1) Kobarloode-pärast viljastumist hakkab sügoot(viljastunud munarakk) kiiresti jagunema, selline jagunemine nim lõigustumiseks, nii moodustub tihe kobar 2) Põisloode- kobarloote rakud paigutuvad umber, moodustades põiekese. Loode kinnitub emakaseinale 3) Karikloode- embrüo rakud jagunevad kihtidesse. Loote alges on eristunud lootelehed 4) Loode
RIBOSOOMID : koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA'd ning valgumolekude. · Valgusüntees paneb valgu kokku GOLGI KOMPLEKS : ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse · Rakumembraani ja rakuskesta moodustamine · Süsosoomide moodustumine LÜSOSOOMID : ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekese. · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine · Rakusisene seedimine pino ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) · Pinosütoos vedelate ainete liikumine rakku, haaratakse membraan kaasa Fagosütoos tahkete ainete liikumine rakku, haaratakse membraan kaasa · Kudede ümberkujundamiselt moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt · Tagavad metabolismi nälgimiselt või dieedil
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
Emaka limaskest moodustub tüüpilistest näärmetest ja rakurohkest stroomast. Emakakael asub tupe kohal. Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal. Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid, naissuguhormoone östrogeene ja progesterooni. Need hormoonid mõjutavad naise organismi kasvu ja arenemist ning põhjustavad perioodilisi muutusi emaka limaskestas. Munasarjas valmivad munarakud . Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees. Folliikulite arengut kontrollitakse hüpofüüsi (ajuripatsi) poolt toodetud hormoonide gonadotropiinide - kaudu. Gonadotropiinide tootmist reguleerib hüpotaalamusest vabanev gonadotropiini vabastav hormoon (Gonadotropin Releasing Hormone, GnRH) Lõpliku küpsuse saavutab vaid üks folliikul, seda nimetatakse "dominantseks folliikuliks". Meessuguelundid Munandid - paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein.
Partenogenees on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljastumata munarakust. Kasutatakse juhul, kui on paljunemiseks ebasoodsad keskkonnatingimused, mis ei soodusta paljunemist või kui isane puudub. 5.Kuidas toimub inimloote areng. Kirjeldus. Viljastunud munarakk ehk sügoot hakkab kiiresti jagunema, moodustades ühesuguste rakkude kobara, mida nimetatakse kobarlooteks kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist moodustub väline lootekest embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nimetatakse lootelehtedeks kolmest lootelehest arenevad elundid ja elundkonnad kolmanda rasedusnädala lõpul on elundkonnad arenema hakanud loote elundkondade areng jätkub ning loode kasvab kiiresti 7.Mis on: Ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast Ontogenees – isendi areng viljastumisest surmani
Toimub valgukanali konfiguratsiooni muutus spetsiifilisemate suurte molekulide rakku juhtimiseks, mis aga nõuab ATP energiat, et avada kanaleid. o Fagotsütoos-omane osadele loomsetele rakkudele ja toimub tahkete ainete transport rakku. (amööb ja teatud valged verelbled-õgirakud) - Esimene osa endotsünoos e.nö. sissesöömine (sisse süües osakese moodustab ta fagotsütoosi põiekese, fagotsütoosi kanal on sulgumata põieke, haaramas osakest) - Teine osa eksotsünoos e.jääkainete eritamine rakkudest o Pinotsütoos-vedeliku omadamine fagotsütoosi põhimõttel. Pinotsütoosi suudavad teostada nii looma kui taimerakud. Golgi kompleksist pärit lüsosoom liitub fagotsütoosi põiekesele,ja tekib sekundaarne lüsosoom, mis sisaldab jääke ja ensüüme.
embrüo (looteareng on embrüogenees) Viljastumisega algab inimorganismi areng, mis kestab 38 nädalat. 1. Viljastumine - n+n=2n ja tekib sügoot 2. Lõigustumine - sügoot jaguneb, kuid ei kasva oluliselt. Algab munajuhas. Hulkraksuse taastamine/ rakkudevahelise kontaktide tekitamine/ tuuma ja tsütoplasmasuhete taastamine Kobarloode - varaseim staadium, tihe ühesuguste rakkude kobar Põisloode - kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb sein ning kus ühes servas asub tihedam rakukobar. Rakukobarast areneb loode, ülejäänust aga väline lootekest. Loode kinnitub emakaseinale. Karikloode - embrüo rakud jagunevad kihtidesse - lootelehed. 1. ektoderm (välimine) kesknärvisüsteem, meeleelundid 2. mesoderm (keskmine) luustik, lihased, erituselundkond, suguelundkond jne 3. entoderm(sisemine) seedeelundkond, hinamiselundkond, nahk
protseduuride abil. 2.7 viljastunud munarakust sünnini Uue organismi areng kestab kokku 38 nädalat. Sügoot*- viljastunud munarakk Embrüo- loode Embrüogenees- loote areng, lõpeb sündimisega 1. Kobarloode- toimub lõigustumine ehk sügoodi kiire mitootiline jagunemine, mille käigus sügoodi mõõtmed eriti ei suurene. 2. Põisloode e blastotsüst- kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein ja mille ühes servas asub tihedam rakukobar. Rakukobarast areneb loode , ülejäänud rakukihist moodustub lootekest. Selles staadiumis kinnitub loode emakaseinale. 3. Karikloode- Embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nim lootelehtedeks.Kolmest lootelehest hakkavad arenema elundid 4. Loode- 3.nad lõpuks on elundkonad hakanud arenema. Lootelehed Välimine rakukiht ( ektoderm)- nahk ja närvisüsteem
hapniku ja toitainetega ning hormoonide laialikandmine → Veri, c) Rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine ning organismi immunoloogilise kaitse tagamine → Lümf 31.Kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis katab vere hüübise koagulatsioonifaasis haava tiheda võrgustikuga? Fibriin 32.Milline alltoodud väidetest käib holokriinse, milline merokriinse ja milline apokriinse näärme kohta? a) Näärmerakk väljutab nõre põiekesega, nõnda et põiekese membraan ühineb rakumembraaniga. → Merokriinne nääre, b) Näärmerakk väljutab nõre rakust koos membraaniga. → Apokriinne nääre, c) Kogu rakk sureb ja muutub sekreediks. → Holokriinne nääre 33.Kuidas nimetatakse lokaalseid ankurliiduseid, mis seovad valguplaatide abil naaberepiteelirakkude intermediaarseid filamente? * Desmosoom 34.Kuidas nimetatakse raku tipmise osa pikki liikumisvõimetuid struktuure, mille vahele
NO2- + 6 e (6 Fd või 3 NADPH) + 8H+ NH4 + 2H20 (+ Fd või NADP+). Nitritireduktaasi aktiivsus on märgatavalt kõrgem kui nitraadireduktaas, et vältida nitriti kuhjumist. 43. Nimetage Eestis kasvavaid putuktoidulisi taimi. Millisel kujul saavad taimed lämmastikku putukatest? Harilik võipätakas, ümarleheline huulhein, vesihernes. Vesihernes elab vees. Tema vartel asuvad põiekesed. Kui putukas läheb vastu põiekest, siis põieke avaneb; putukas ja vesi sisenevad põiekesse ja põiekese seinad eritavad lagundavaid ensüüme. Saavad loomsete valkude näol lämmastikku. 44. Nimetage 5 väävlit sisaldavat ühendit taimedes CoA, biotiin, tsüsteiin, metioniin, lipohape 45. Kirjutage sulfaatiooni assimileerimise üldvalem taimedes. Mitu elektroni on vajalik? Taimed omastavad väävlit sulfaatioonidena (kandjavalkude poolt vahendatud transport sümport prootonitega). Sulfaadi redutseerumine toimub kahes etapis. Kokku vajatakse 8 elektroni.
Allantois saadakse embrüoblastist, ta hoiustab uriini ühendeid, samuti aitab vahendada gaasivahetust. Implantatsioonil vohab trofoblast embrüoblastipoolsel küljel ja moodustab süntsütiaalse (tuumade jagunemisele ei järgne tsütokineesi) hatustiku – süntsütiotrofoblasti. See sekreteerib hürdolaase emararakkude ja veresoonte lammutamiseks (need aitavad emakaseina implanteeruda). Ülejäänud trofoblast säilitab põiekese seinas ühekihilisena rakulise ehituse ja kannab nimetust tsütotrofoblast. Koorion on loote panus plantsenta moodustamisse. Ta toodab ka hormoone, mis ei lase ema organismil embrüot eemale tõugata (endokriin ja immuunorgan). Samuti stimuleerib see emakaseinu moodustama emapoolse osa platsentast – detsiidua. Allantois, rebukott ja amnion saadakse enamasti embrüoblasti rakkudest. Platsenta kaudu saab embrüo emalt hapniku ja toitaineid, samuti
GnRF - stimuleerib FSH ja LH vabastamist ajuripatsist FSH (ajuripats e hüpofüüs) - reguleerib munaraku valmimist munasarjas ja stimuleerib suguhormoonide teket. FSH toimel hakkab kasvama arvukalt ovariaalfolliikuleid, kuid vaid üksikud või ainult üks jõuavad neist küpsemiseni. LH - (ajuripats e hüpofüüs) vallandab ovulatsiooni, soodustab kollakeha arengut. Luteiniseeriva hormooni kontsentratsiooni kiire suurenemine veres põhjustab Graafi põiekeses kokkutõmbeid ja põiekese lõhkemise, mille tagajärjel munarakk läbib ovaari kestad ja paisatakse munasarjast välja. östrogeen (kollakeha, folliikulid) - inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist; emaka sisemus muutub selle mõjul embrüo vastuvõtmiseks sobivaks - emakakael avaneb, näärmed toodavad lima progesteroon (kollakeha) - vajalik raseduse säilitamiseks, inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist; valmistab emakat ette
sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. 22.Erutuse edasikandjaks sünapsis on.........mediaatoraine........... • Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator – postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) • Pidurdavad neuronid ja sünaps (pidurdav mediaator – postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon – pidurduspotentsiaali teke) Erutus -> mediaatoraine põiekese membraan läbilaskvaks -> mediaatoraine postsünaptilisele pilule -> erutus- või pidurduspotentsiaal. 23.Närvikeskused. Moodustuvad hallaine kogumikest. Erutuse juhtimise iseärasused närvikeskustes: • Erutuse ühesuunaline juhtivus – aferentselt närvilt eferentsele • Erutuse juhtivuse aeglustumine – sünaptiline peetus • Rütmi omandamine • Närvikeskuste funktsionaalsete omaduste muutumine (vähene kehaline aktiivsus –
1. Embrüol on kolm lootelehte: endoderm (siseorganid), mesoderm (skelett ja lihased), ektoderm (närvisüsteem ja nahk) - 100 päevase imiku aju on inimese aju sarnane, ilma struktuurideta 2. KNS kujunemine - Neuraaltoru – neuraalplaat paendub kokku ja sulgub ajutüve kohal, tagumine osa pikeneb millest kujuneb välja selgroog; vahele jäävad närvijuhteteede kanalid - 27. päevaks on süsteem sulgunud.; 28. päeval on KNS 3 põiekest - 3 põiekest > 5 põiekese staadium > peamised ajuosad Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude: - Rakkude teke (neuro- ja gliogenees) - Rakkude migreerumine - Rakkude diferentseerumine - Rakkude küpsemine (dendriitide ja aksonite kasv) - Sünapsite teke - Rakkude surm ja sünapsite harvenemine (need mida vaja ei ole) - Müeliinkihi teke (isoleerimine, signaalid muutuvad kiiremaks) Uue sammu jaoks ei pea eelmine samm olema lõpetatud. Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme
• Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. – müelinisatsioon: • 28 GN on müeliniseerunud ajutüvi ja BG ehk basaalganglionid • 38 GN capsula interna tag.säär • 2-3.a. lõppenud KV: Aju areng • Embrüogenees: ektoderm neuraalplaatn-toru 3.5. põiekese staadium ajuosade Aju areng formeerumine Lõplik närvirakkude arv määratakse: • Patoloogia korral: anentsefaalia, entsefalotseele, müelomeningotseele 1. aksonite funktionaalsete kontaktide arvuga 2. saadavate troofiliste närvikasvu faktoritega • Neuroblastide produkts. migratsioon (16-19.n
● Lipiidid imenduvad enterotsüütidesse difusiooni teel. Imendumist mõjutab sapphapete kättesaadavus. ● Kui monoglütseriidid ja rasvhapped on enterotsüüti sisenenud, sünteesitakse neist endoplasmaatilises retiikulumis taas triglütseriidid ● Uuesti moodustunud triglütseriidid ei saa rakust lahkuda enne, kui nad on ümbritsetud ümbritsetud spetsiaalse kestaga, mis sisaldab sisaldab kolesterooli ja valke‐külomikronid ● Külomikronid väljutatakse rakust sekretoorse põiekese abil. Rakkudevahelisest ruumist liigub külomikron soolehatu lümfisoonde (liiga suured, et läbida kapillaari membraani). Lümfiringest jõuavad viimaks vee Lipiidide transport rakkudesse: ● Külomikronid jõuavad venoossesse verre lümfisüsteemi kaudu, maksa läbimata läbimata ● Kapillaaride endoteelirakkude membraanis paikneb ensüüm lipoproteiin lipaas (LPL), mis teeb külomikronis sisalduvatest triglütseriididest monoglütseriidid ja vabad rasvhapped
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
