Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Segude lahtutamine koostisainetest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
filtri, statiiv, saime, lehter, kraan, filtrimine, aurutamine, keeduklaas, muhv, leek, jaotuslehter, kraani, setitamine, nõrutamine, tegime, kausi, kont, salvrätik, soolale, koonus, pesema, panema, pöörama, katki, klaasil, kolledz, segude, koostaja, nõgisto, juhendaja, kippasto, magnus, klaaspulk, esmalt, filtriga, hakkasime, valama, halvemo 4 ja 4* 52 9 1/9 Järeldus: Keemiline reaktsioon on kiirem kui on lahuse temperatuur kõrgem. See sõltub ainekeste kokkupuutede kiirusest, kuna temperatuur näitab aine osakeste keskmist kiirust. Töö nr.4 Keemiline tasakaal, ja selle sõltuvus ainete kontsentratsioonist katse 1 . Töövahendid: 4 katseklaasi, keeduklaas, dest. vesi Töö reaktiivid: küllastatud raud(III)kloriid, küllastunud ammooniumtiotsüanaat. Töökäik: 1) Keeduklaasi asetasime 20 cm3 destilleeritud vett, kuhu lisasime ühe tilga küllastatud raud(III)kloriidi lahust ning ühe tilga küllastatud ammooniumtiotsüanaati. 2) Saadud lahuse võrdselt jagasin nalja katseklaasi. 3) Panin kirja saadud reaktsiooni võrrand - FeCl3 + NH4SCN [FeNCS] Cl2 + NH4Cl
kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metal ja asetada kalorimeetri siseklaasi. Kalorimeeter katta kaanega, segada termomeetriga ettevaatlikult vett ja märkida vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: q2= 0,09769*4,187*103(26.c-23.c)= 1227,08409 J 1. Metalli mass: m1 = 29,91g=0,02991 kg 2. Kalorimeetri siseklaasi mass: 3. Keeduklaas sai soojust : m3= 43,5 g= 0,0435 kg q3=m3 * 0,80 * 103(t2-t1)J 3. Kalorimeetri siseklaasi mass koos q3=0,0435 * 0,80 * 103 * 3 =104,4 J veega: m4= 141,19g = 0,14119 kg 4. Vee mass kalorimeetris m2=m4-m3 m2= 0,14119kg-0,0435kg=0,09769 4. Kuna antav ja saadav soojuse hulk on võrdsed, siis q1=q2+q3 q1= 5. Metalli temperatuur keevas vee: 100
Analüüsiks kasutatavad katsevahendid: Ained ja segud: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: värsked taimelehed heksaan (~3 ml) heksaan (~10 ml) etüülatsetaat (~1 ml) etanool (~5 ml) destilleeritud vesi Töövahendid: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: statiiv ja rõngas Eppendorfi tuub mõõtsilindrid planaarkromatograafiaplaat uhmer ja uhmrinui voolutusnõu koos kaanega süstal ja filterpaber pliiats, joonlaud, pintsetid, spaatel jaotuslehter automaatpipetiotsikud keeduklaas
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati
n aine Cm = mlahusti · Moolimurd (Cx) naine Cx = naine + nlahusti · Normaalne konsentratsioon naine m * Vlahus Cn = = aine Vlahus E aine 2 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250ml), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (liivasegu3). Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Kaalusin kuiva keeduklaasi 7,53g liiva ja soolasegu ( nr3). Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades 50ml destileerutud veega. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist praegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada
Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine sugust, kasutates nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Kaalud, mõõterilinder (250 cm3), aeromeeter Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik lahustumisprotsessi kiirendamiseks.
kõik mõõtmised tehtud silma järgi. Seda kõige rohkem tiitrimise osas. Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see
· Moolimurd (Cx) naine Cx = naine + nlahusti · Normaalne konsentratsioon n m *V C n = aine = aine lahus Vlahus E aine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaalusin kuiva keeduklaasi 6,42 g liiva ja soolasegu (C). Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades 50ml destilleerutud veega. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist praegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Pärast seda filtreerisin lahuse. Selleks
indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus (segu A) Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Naatriumkloriid segus liivaga. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida
NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Naatriumkloriid segus liivaga, kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kuiva keeduklaasi kaalutakse liiva ja soola segu. NaCl lahustatakse klaaspulgaga segades vähese koguse (~50) destilleeritud veega. Lahus filtreeritakse. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse
Tiigel + CuSO4 · 11,01 nH2O CuSO4 · nH2O 1,08 Tiigel + CuSO4 10.63 kristallvesi 0,38 Arvutused: M(H2O) = 18 gmol-1 0,38 : 18 = 0,021 mooli -1 M(CuSO4) = 159,5 gmol 0,7 : 159,5 = 4,39 · 10-3 Koefitsent: = 4,8 ehk: 1 mooli CuSO4 kohta on 4,8 mooli vett. Veaarvutus: A = 5 4,8 = 0,2 Viga: 0,2 / 4,8 x 100 = 4,17 % Järeldused: Kuna pudeli peal oli kirjas, et me kasutame segu, mille koefitsent on 5, siis me saime üsnagi täpse tulemuse. Erinevus tegelikkusest võib olla tingitud sellest, et kuumutasime CuSO 4 · nH2O-d liiga tugeval leegil (ta natuke hakkas kärssama). Samas võib viga ka tingitud olla pudeli sisu ebatäpsusest võrreldes mis sildil on, arvestades, et paljud õpilased kasutavad reaktiivi ning ei ole väga ebatõenäoline, et keegi on reaktiivi rikkunud. Aga ma siiski usun, et seekord tulenes viga sellest, et meie põleti leek oli liiga intensiivne.
Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. Eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva–soola segus. Kasutatavad ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 ◦C juures konstantse kaaluni. Töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 𝑐𝑚3 ), areomeeter, filterpaber ja tehnilised kaalud. Töö käik 1. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5 ... 9 g liiva ja soolasegu (täpsusega 0,01 g). Lahustada eelnevalt keeduklaasi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule ∼50 𝑐𝑚3 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. Kuna NaCl
täidetud ja viimases ehk kõige parempoolses polnud midagi (Lisa 1). See milles oli 1/3 veega täidetud sinna panin vahepeal vett juurde kuna muidu aurub kõik vesi ära. Katse pidi näitama millises keskkonnas raud roostetab kõige kiiremini. Sain teade, et kõige kiiremini roostetab soola vees ja kõige aeglasemalt kuivas õhus. Ma käisin teatud päevadel ja tegin pilti roostetamisest. Katse kestis 9.päeva, neljal korral tegin pilti. 1.päeval ma panin naelad alles keeduklaas (Lisa 1). 3. päeval olid soola vees ja tavalises vees olevatel naeltel õrn roostekiht ja ülejäänud kahel naelal polnud midagi (). 5.päeval olid soola vees ja tavalises vees olevad naelad tugevalt roostes. 1/3 veega täidetud keeduklassis olev nael oli roostes ainult sealt kohast kus nael oli vee all ja ilma veeta nael oli samasugune nagu 1.päeval (). 9.päeval olid naelad samasugused nagu 5. päeval va. 1/3 veega täidetud keeduklaasis
pindaktiivseid aineid, anioonsed pindaktiivsed ained, tseoliidid, ensüümid, lõhnaained. Iseloomustus: kallim, kuid vähem efektiivsem. Sapiseep-seep 30%, vesi, gall?, parfüüm, glütseriin, proteaasi, Etidronate tetranaatrium, naatriumkloriid, naatriumhüdroksiid. Odavam, kuid väga efektiivne. Minul ja mu rühmakaaslastel on ka varem selle seebiga kokkupuudet olnud ja teame juba varasemast, et ta on väga tõhus pesemisvahend. Saime sellele ka oma katsega kinnitust. Seebi valmistamine Seebi tekkimise valem: CH2 - COOC(CH2)16CH3 CH2 - OH CH OOC(CH2)16CH3 + 3NaOH CH2 OH + 3CH3(CH2)16COONa CH2 OOC(CH2)16CH3 CH2 OH Tristearaat (rasv) + Seebikivi Glütserool Seep Seebi tegemine:
keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisada 1 ml 10%-list NaOH lahust ning mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Loksutada katseklaasi ning reaktsiooni kiirendamiseks soojendada katseklaasi vesivannil. Tulemus: Tekkis helesinine sade, mis hakkas loksutamisel aina enam intensiivsemaks minema, ka vesivannil soojendamine muutis sadet veelgi tumedamaks ja intensiivsemaks. Seega saime positiivse reaktsiooni ning peptiidsitemete esinemine ehk seega ka valk sai tuvastatud. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus. Lisada tuleb kontsentreeritud lämmastikhapet, mille toimel valk denatureerib pöördumatult ning sadestub. Katseklaasi soojendamisel aromaatsed tuumad nitreeruvad, moodustunud ühend on intensiivse kollase värvusega.
Keemilise reaktsiooni kiiruse uurimine Annette Miller 10A Taustinfo: Keemilise reaktsiooni kiirus on reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Seda arvutatakse järgmise valemi järgi: Kus V on reaktsiooni kiirus (ühik mol/dm3s-1), c alg- ja lõppkontsentratsioonide vahe (c1-c2) (ühik mol/dm3)ning t reaktsiooni aeg (ühik s). Reaktsiooni kiirus sõltub paljudest asjaoludest, näiteks reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Näiteks toimub põlemine puhtas hapnikus kiiremini kui õhus. Gaasiliste ainete vahelist reaktsiooni kiirendab rõhu tõstmine, mis sisuliselt on samaväärne kontsentratsiooni suurendamisega. Kui temperatuur tõuseb 10° C võrra, suureneb reaktsiooni kiirus reeglina 2 korda. Reaktsiooni kiirust võivad suurendada ka katalüsaatorid. Reaktsiooni kiirust suurendab reageerivate ainete kokkupuutuva pinna suurendamine. See kehtib näiteks heterogeense k
90% l eukalüptool ehk 1,8-tsineool MgSO4 2,66 g/cm3 1137 °C (st) Eetris: [4] 120,37 g/mol 18 1,16 g/100 ml Ainete ohtlikkus Dietüüleeter: R12 (äärmiselt süttiv), R19 (võib moodustada lõhkevaid peroksiide) [3] Kasutatavad vahendid Statiivid, magnetsegaja, käpad, rõngaskäpp, muhv, ümarkolb, destillatsiooni pealis, digitermomeeter, õlivann, jahuti, veevoolikud, alonz, destillaadi vastuvõtja, kumm, klotsid, jaotuslehtrid, katseklaasid, pipett, kolmnurkne väike kolb, fooliumi tükk, rotaatorauruti. Katseseadmete joonised 1 magnetsegaja 2 ümarkolb (fotol on ümarkolb õlivanni sees) 3 - destillatsiooni pealis 4 jaotuslehter 5 jahuti 6 alonz 7 - destillaadi vastuvõtja
Hispaania tee on alati hästi kurviline ja kõrgetel kaljudel, mägedel või orgudes, vahel sõitsime läbi tunnelite. Sõitsime terve järgmine päev, paar peatust tegime söömiseks. Jõudsime õhtuks kohale umbes kell 9-10. Siis sõitsime linna sisse, kuhugi tee kõrvale ja hakkasime GPS-ilt heade hinnapakkumistega ööbimiskohti otsima. Mõtlesime selle öö veeta hotellis. Leidsime lõpuks ühe ilusa hotelli Valencia vanalinnas. Hind oli üpriski odav, saime nelja peale ühe toa, kus oli suur voodi, nari, dussiruum(wc), arvuti, telekas. Põhilised asjad nagu ikka olemas. Saime selle umbes 90 euroga. See oli küllaltki odav, kuna tegu oli ikkagi vanalinna hotelliga. Jätsime auto ööseks parklasse, viisime asjad hotelli ja sättisime end sisse. Siis läksime Valenciasse jalutama kella 11-12 ajal. Linn oli sellisel kellaajal veel väga aktiivne. Igal pool olid inimesed, kes istusid kohvikutes või jalutasid niisama
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum v B-1 102074 Töö 10 : Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Happed ja alused. Hüdrolüüs Katse 2a : Happed ja alused Töö eesmärk : Lahuse happelisuse ja aluselisuse määramine Reaktiivid : 0,01M lahused: HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, NaOH, CH3COOH, NH3·H2O ; 0,1M lahused: NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3 ; 1M lahused: CH3COOH, NH3·H2O ; Värskelt valmistatud destilleeritud H2O ; kraanivesi ; 0,1M glükoosi lahus Töö käik : Lahused kanda pipeti abil tilkanalüüsi plaadi (TAP) kahte pessa ca 4-5 tilka. 1) Universaalindikaatorpaberile kanda klaaspulgaga ühes reas olevatest igast TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi, mida tuleb võrrelda indikaatorite karbi peal oleva skaalaga. 2) Esimesse pessa lisatakse indikaator fenoolftaleiini lahu
lahustamatuid aineid. (siis öeldakse: tekib sade). Ainete reageerimisel võivad 8 tekkida teistsuguse värvuse või lõhnaga ained. Reaktsioon võib kulgeda ka nii, et välistunnuste muutumist me ei tähelda, ainete koostis aga muutub. 1.9 Lahused Katse. Valan keeduklaasi destilleeritud vett ja lahustan selles veidi keedusool(naatriumkloriidi). Segan keeduklaasi sisu klaaspulgaga. Saime soolalahuse. Selle lahuse lahustiks on vesi ja lahustunud aineks on keedusool. Lahustumisel jaotub lahustunud aine vedelikus ühtlaselt. Lahusti ja lahustunud aine moodustavad koos lahuse. Lahusti + lahustunud aine = lahus. Lahusti on aine, milles lahustatava aine lahustumisel tekib lahus. Lahustav aine on aine, mille lahustumisel tekib lahus. Vesi on super hea lahusti: ta lahustab sooli, happeid ja leelisi. Rasvad vees ei lahustu. Rasvad aga see eest lahustuvad bensiinis.
Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO 2 eraldumine vastavalt reaktsioonile Kippi aparaat koosneb neljast osast: reservuaariga reageerimisanum, pika toruga lehter, kraaniga gaasiärajuhtimistoru ja vedeliku, tavaliselt happe aurude püüdmisseadis. Alumine reservuaar on ette nähtud selleks, et gaas katse ajal lehtri kaudu ei eralduks. Tal on väljalasketoru, mis on suletud soveldatud klaaskorgiga ja mille kaudu vedelik pärast katse lõppu välja lastakse. Alumine reservuaar ja reageerimisanum on omavahel eraldatud sõelaga. Selle kaudu läheb alumisse reservuaari lehtri toru.
Kool Uurimistöö alused Nimi Klass COCA-COLA MÜÜDID JA TEGELIKKUS Õpilasuurimus Juhendaja Koht Aasta Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 1. Taustinformatsioon.....................................................................................................4 1.1 Coca-Cola ajalugu................................................................................................4 1.2 Coca-Cola retsept ................................................................................................ 5 1.2.1 Algne retsept..................................................................................................5
suuremad, kui tüübli diameeter, et riiul mõne väikse vea korral mõõtudest välja ei läheks ning kõik kokku sobiks. Kui kõik osad olid kokku pandud ja riiuli raam ajutiselt ühes tükis, asusime juurdlema vaheriiuli paiknemise üle ning selle mõõte leidma. Pärast seda valisime vaheriiuli jaoks kõrvale pandud materjali seast sobiva plaadi ning lõikasime selle vastavasse mõõtu. Samuti, nagu ülejäänud riiuli plaatidega, tuli ka sellele teha kant ning selle saime teha kõrvale pandud liistudest, mis juba eelmisest korrast olid üle jäänud ning kasutamiskõlblikud. Lõikasime ka selle liistu õigesse mõõtu koos varuga ning liimisime selle plaadi serva. Riiuli laiusel arvestasime aspekti, et vaheriiul ja üldine riiuli esimene tasapind jääks ühele tasemele. Liimitud liistuga vaheriiul sai ka samuti lihvitud. Kinnitasime selle kahe vaheplaadi vahele tüüblitega, mille augud olid täidetud liimiga, et vaheriiul jääks tugevamini püsima. 3
ja ei reageeri enam hapnikuga. 15 Puudutustundlik segu Anumas segatakse 150ml vesinikperoksiidi 25ml atsetooniga, tavaliselt on vesinikperoksiid kolme protsendilise lahusena, aga kui on kangem siis tuleb vastavalt vähem panna. Segule lisatakse 3 4 ml väävelhapet nii, et segu soojaks ei läheks. Segu jahutatakse maha ja jäetakse seisma paariks tunniks. Saadud segu filtreeritakse läbi filtri, milleks sobib väga hästi kohvifilter, filtrisse jäänud pulber kuivatatakse ära. Valmis (kuiv) pulbrit ei tohi kraapida, põrutada ega kuumutada. Pulbrit ei soovitata hoida üle nädalaaja, sest muidu võib ta kaotada oma omadused [11]. Kõige raksem on kätte saada väävelhapet auto akudest. Atsetooni müüakse ehituspoodides, vesinikperoksiidi saab osta apteekist ning filtrit on võimalik osta tavalisest poest. Katse jaoks vajamineva anuma saab kindlasti kodust.
Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes?(töövahendid, töö käik, arvutused) Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgid
Kõik sujus väga hästi. Klienditeenindaja sai aru meie soovidest ja meie ei pidanud enda soove kordama. Ainuke asi mis mind veidi häiris oli see, et me ei saanud kohe kogu tellitud kaupa kätte. McDonald's peaks ju siiski olema kiirtoidurestoran ja kuna nad on ennast reklaaminud kui kiirtoidurestorani, siis minul kui kliendil on ka vastavad ootused selle suhtes. Kuna nad ei saanud kogu tellitud toitu meile kohe anda, siis toodi ülejäänud tellimused meile lauda. Ka siis kui saime kätte ülejäänud tellimuse, oli klienditeenindaja meiega igati viisakas ja oli aru saada, et ta ei olnud pahas tujus. Minule kui kliendile oli see väga tähtis, kuna mulle ei meeldi kui keegi teine oma pahatuju valel ajal ja vales kohas välja elab. Eriti ei tohiks seda teha klienditeenindajad. Üleüldiselt võin öelda, et esimesel korral jäin 4 klienditeenindusega rahule ja oleksin olnud nõus peale sellist teenindust veel sinna
mikromool produkti 30 kraadi celsiuse järgi. TÖÖ KÄIGUD Töö käigud koosnevad kolmest osast: ensüümipreparaadi valmistamine, ensüümireaktsiooni läbiviimine ja tiitrimine ehk taandatud suhkru kontsentratsiooni määramine. Vajalikud töövahendid, ained ja nende kogused on töökäigus ära märgitud. 1. Ensüümpreparaadi valmistamine Vajalikud töövahendid - Automaat pipett (kuni 1ml-ne) - väike keeduklaas tahke invertaasi koguse kaalumiseks - gradueeritud katseklaas kuhu läheb invertaasi ja atetaatpuhvi lahus - analüütiline kaal (0.0001 grammi täpsusega) - väike lusikas invertaasi üle kandmiseks - väike klaaspulk invertaasi-puhvi lahuse segamiseks Vajalikud ained - 9,5 mg tahket invertaasi - 2,4 ml atsetaatpuhvrit (pH = 4,8) 4 3
Kallavere Keskkool Kärt Kool 8.klass MARSI UURIMINE Uurimistöö Juhendajad Janne Pihelgas Madis Sulg MAARDU 2012 Sisukord Sissejuhatus Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnesid. Ma võtsin oma uurimistöö teemaks Marsi uurimine, sest mulle meeldib astronoomia. Ma arvan, et on põnev ning väga huvitav teada saada, mis toimub meie naaberplaneedil ning, kas ka väljaspool planeet Maad leidub elu. U
Geeli pilt tulemuste all. Tulemus: Minu rada nr8. Miks on vaja PCR produkti puhastada? Tahame vabaneda kõigest üleliigsest lahuses, nätieks praimeritest, nukleotiididest ja erinevatest sooladest, et need ei mõjutaks meie järgmiseid etappe. Milleks on vaja teha kontrollgeel? 8 Esiteks, et vaadata, kas meie segus on ainult meid huvitav DNA fragment. Teiseks, et kontrollida, kas elueerimisprotsess õnnestus, kas saime ikka kogu DNA ilusti ränist kätte ja tuli meile topsi? Mida tänasest kontrollgeeli pildist järeldad? Järeldan, et minu lahuses on puhtalt ainult vajaminev DNA fragment, ja et seda on väga palju. Milline aine ja kuidas seob kolonnis DNA-d? Milline elueerimispuhvri omadus aitab DNA kolonnist välja elueerida? Kolonnis olev ränioksiin seob DNA, nii, et DNA seob fosfaatselgroogupidi ränioksiidiga. (seondumisele aitab kaasa, eelnev ADB puhver).
KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED PRAKTIKUM NR 1 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetrit kasutasin lahuse(keedusoolalahuse) tiheduse määramiseks. Asetasin selle ettevaatlikult lahusesse (raskusega osa all) kuni see jäi vedelikku hõljuma, jälgisin et aeromeeter oleks keskel (ei puutuks kokku anuma seintega) ning seejärel vaatasin mõõtskaalalt vastava tulemuse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel. Igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahuse koguse massi, seega sõltub ta lahuse massist ja 𝑚 ruumalast 𝜌 = . 𝑉 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus Segades kahte vedelikku toimub lahuse kontraktsio
Praktikale võeti vastu meid väga sõbralikult ning koheldi meid nagu me ei oleks praktikandid vaid olekski läinudki hotelli tööle. Esialgul läksime personalijuhi ruumi, kus me andisme oma dokumendid,mis olid vaja allkirjastada, nende poolt anti meile mapid, kus olid kirjas tööohutus ja käitumine hotellis, selle läbi lugemisel pidime panema raamatusse ka oma allkirjad,et me oleme selle läbi lugenud. Peale seda anti meile maja uksekaardid ning garderoobi võti. Maja kaardiga saime tulla tööle ja sellega ka töölt lahkuda, see registeeris meie tuleku ja mineku aega. Selle kaardiga saime ka bistroos süüa, mille peale oli kuus 28 euri hotelli poolt. Sel järel näidati meile ette maja, kust uksest me sisse ja välja hakkame käima ning kus on töötajate bistroo. Majaperenaised olid väga sõbralikud. Meile esialgu näidati, kuidas käib voodite tegemine, ning järkjärgult näidatid meile kuidas teha terve tuba.
Jüri Gümnaasium Osaka maailmameistrivõistlused Dan Glosin 10R klass Juhendaja: Siim Palu Jüri 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. ANDRES RAJA.............................................................................................................4 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega.....................................................................6 2. ANDRUS VÄRNIK.......................................................................................................8 3. GERD KANTER............................................................................................................9
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS 2. AKVAARIUMI OSAD 3. AKVAARIUMI VESI NING AKVARISTIKA MINEVIKUST 3.1 Gaasid vees 3.2 Akvaristikas kasutatavad veeliigid 3.3 Ebasobiv veetemperatuur 3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti? 4. VEE KAREDUS 4.1 Vee kareduse bioloogiline tähtsus 4.2 Vee kareduse määramine 5. VEE KEEMILISE KOOSTISE MÄÄRAMINE 6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA 7. VEE ANALÜÜS 8. KÜSITLUS 9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS 10. KOKKUVÕTE 11. KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Uurin akvaariumivee kohta üldiselt ning ka täpsemalt selle kohta, milline peaks olema akvaarium minu kodule ning milliseid kalu ja taimi ma sinna soovin. Samuti loodan ma teada saada, kuidas kunagi akvaariumivett uuriti ning kuidas praegu. Akvaarium on mahuti, mille vähemalt üks külg on läbipaistev, ja kus elavad veeorganismid. Akva
annaabi.ee 
