Järelikult ei ole põhjust vana kahetseda ja võib olla mäletadagi. Paraku ei ole alati selge, kas uus elu ongi vanast parem, kas oleme õnnelikumad kui olid meie esivanemad. Veel vähem suudetakse hinnata, kas see kiiresti muutuv elulaad on midagi kindlat ja kestvat või ollakse valinud ummiktee, mis viib kord suure kriisini. See on oht põlvkondade järjepidevusele. Järjest enam kerkib esile lääneliku elustiili väärtustamine: slängid ja laenud eesti keele sõnavaras, madal iive, segaabielud, seksuaalvähemused. Eestlane võtab välja notebook´i, märgib sinna businessman´iga briefing´u aja. Okey, see kõik võib olla very nice, aga minu arust peaks eestlasel jätkuma tahet oma keelt kultuuristamise sildi all mitte risustada. Eestis juurdub läänelik emantsipatsioonimudel, kus haritud ja edukad naised väldivad pereelu ja lapsi. Noored ihkavad ringi reisida, maailma näha ja huvitavaid inimesi kohata. Ajal, mil võimalusi ja
Juudid süüdi 1918.aasta Saksamaa lüüasaamises (marksistlikud novembrikurjategijad) Juut kui kurjuse kehastus (vajadus vaenlase kuju kaudu juhtida tähelepanu riiklikelt kitsaskohtadelt mujale) Eellugu 1.aprill 1933 boikotipäev juutidest äriomanike, professorite, arstide, advokaatide, õpetajate, üliõpilaste vastu (Mein Kampfi ideed ellu) 1935 Nürnbergi seadused (Reichi kodanike seadusega kaotavad juudid võrdõiguslikkuse, keelustatakse segaabielud ning juutide ja riigisakslaste abieluvälised suhted, juutidel keelatakse riigilipu heiskamine ja suhtlemine alla 45 aastaste naisriigiametnikega) 1938 juudivastase poliitika kõrgpunkt enne II maailmasõda: juudi varade registreerimine, perekonna- ja eesnimede muutmine, advokaatide, arstide töölubade tühistamine, välispasside konfiskeerimine, Poola juutide väljasaatmine) Kristalliöö 9/10 november 1938 Juutide sünagoogide süütamine
kuningriigi osa oli Soomerootslasi umbes · Veronica Hertzberg võrdles soomerootsi 300 000, aga nende osatähtsus rahvastikus on ühiskonda tuntuima soomerootsi kirjaniku pidevalt vähenenud. 1880. a moodustasid nad Tove Janssoni loodud Muumimaailmaga, Soome elanikkonnast 14,3%, ja 2000. a 5,7%. mis on tuttav ja turvaline, aga oma Põhjusteks madal sündimus ja segaabielud väiksuses võrdlemisi igav. soomekeelsetega. Paljud on kolinud töö ja pere · Helsingi ülikooli rootsi keele lektor Maria tõttu soomekeelsetele aladele, kus pole Green-Vänttinen võrdles soomerootsi rootsikeelseid koole. keelt sügavkülmas olnud keelega, milles 19
t. kulakute hvitamine, mobilisatsioon Teise maailmasja ajal, mis viis stta kladesse alles jnud mehed. Prast Teist maailmasda kahanes idadiasporaa vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi. Kokku judis 1941. ja 1949. aasta kditamiste ja Punaarmee mobiliseerimise tagajrjel Nukogude Liitu umbes 50 000 eestlast. Aastaid 1950-1991 iseloomustas eestlaste arvu jrkjrguline kahanemine - seda mjutasid muuhulgas nii tagasirnne kui sulandumine venelastega (segaabielud, poliitiline suund riigis). Eestlaste arv Venemaal toimunud rahvaloenduste likes Rahvus (tuhandetes) Aasta 1926 1939 1959 1970 1979 1989 2002 Rahvastik kokku 100623 108262 117534 130079 137410 147022 145167 Eestlased 150 130 79 63 56 46 28 Setud ... ... ... ... ... ... 0,2 Vene Fderatsiooni 2002. aasta rahvaloenduse andmetel lugesid ennast eestlasteks 28 113 inimest, setudeks 197 inimest ja kaks olid ennast kirja pannud kui estid
vaibakesele. Eriti konservatiivsed vanausulised nõuavad, et jumalateenistusel tuleb kanda traditsioonilisi palverõivaid. Rangemates sektides pole meestel lubatud habet ajada, ei tohi juua kohvi, suitsetamist peetakse patuks. Eriti ranged vanausulised ei jaga isegi oma toidunõusid ja tarbeesemeid võõrastega. Peipsiäärsed vanausulised on peaaegu kõik omavahel suguluses, naabrid või tuttavad, sest segaabielud on harvad. Nad teevad selget vahet, kes on oma ja kes võõras. Toidu valmistamine Toitu valmistati sarnaselt Setu küladega suurtes ahjudes hautades. Valmistatav toit laoti malmpotti ja lükati hargiga ahju. Tänapäeval on igas majapidamises ahjude kõrval või asemel kasutusel pliidid. Toidud jagunesid paastuaja ja paastuvälisteks toitudeks. Pidupäeva laud erines igapäevasest selle poolest, et laual olid pirukad
luuletusi, põimides looduse ilu ja armastust. Välismaal viibides kirjutas Anna Haava ka kauneid luuletusi kodumaa ilust. See on sellest paganlusest Kui nii siiralt ringi vaatad kalli sugurahva keskel- kohtad muu seas sellist imet: isad - emad - eesti - omad, või siis segaabielud, Eesti-Läti käeanded; aga nende kallid lapsed - puhtgermaanid! Täisverd saksad! Kulla rahvas, mis see on? - See on sellest paganlusest, hinge ebavabadusest, alles nõdrukesest vaimust,
Palju muret valmistas rahvuslastele massiline väljarändamine Venemaale maapuuduse ning haritlaste üleproduktsiooni tõttu. 1915.a. elas ja töötas Venemaal üle kolmandiku eesti akadeemilisest intelligentsist. Küsimus polnud siin mingis ümberorienteerumises ,,halvalt" saksa mõjult ,,heale" vene kultuurile,vaid eeskätt muude võimaluste puudumises. Eestisse jäänud eestlased ja Venemaale siirdunud eestlased Venemaale siirdunud eestlased : sattumine vene kultuurikeskkonda ja segaabielud soodustasid eesti haritlaste venestumist. Eestlaste venestamisel nende denatsionaliseerumise mõttes kukkus läbi. Vene kultuuri ja haridust küll omandati ja tarbiti,aga venelasteks saada ei tahetud. Valitsuse brutaalsed venestsuaktsioonid üksnes tugevdasid vastupanu ja soodustasid konsolideerumist. Lõik A. Möller-Zakomelski kirjast Ministrite Nõukogude esimehele P. Stolõpinile : ,,...vene elanikkonna kultuuritase on madal, nagu nähtub
tõstmine prioriteediks number üks. Enne seda oli industrialiseerimine toimunud piirkonniti, see oli majanduslikus mõttes hädavajalik olnud, et Venemaa suudaks kaitsta oma huve. Toimusid muutused ka ühiskonnastruktuuris. Kadusid seisuslikud eesõigused ja võib hakata rääkima klassiühiskonnast. Kujunesid välja: Ülemklass. Selle moodustasid aadlikud. Pääs aadliseisusse muutus vabamaks, tavaliseks muutus aadlitiitli ostmine, segaabielud. Keskklass. Sünonüümiks võib pidada kodanlust. Isikud, kes elatuvad kapitalist või õpitud ametist. Haritlaskond. Jõukam ülemklassist, puudusid poliitilised õigused. Alamklass. Selle klassi moodustasid inimesed, kes elatusid füüsilisest tööst nii maal kui linnas. Pärast II maailmasõda räägitakse kihiühiskonnast, kus positsiooni määrab varanduslik seisus. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid nüüd
tunne, sõltumata sellest, kas oleme sündinud Eestis või Stockholmis, Venemaal, Kaukaasias või USAs. See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega assimilatsioon võib võtta aega mitu inimpõlve. Ei piisa vaid siin elamisest, vaja on ka emotsionaalset tahet, huvi ja motivatsiooni. Me oleme võõra vere ja teised kultuurid ikka vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestlaste ja muulaste segaabielud näitavad ikka reeglina eestistumise suunda, mitte vastupidi, nii oli see ka keset sügavat stagnaaega. Ärme pelga võõraste huvi meie kultuuri ja keele vastu. Tehkem nõnda, et teised rahvad vaimustuksid sellest, mida oleme loonud, et nad tahaksid meie keelt õppida. Tegelikult see protsess juba käib. Taasiseseisvunud Eestisse on elama asunud sadu väliseestlasi ja teistest rahvustest inimesi, kes on siin õppinud ära keele, võtnud omaks kohalikud kombed ja kellest
Juutlus võrdus röövkapitalismiga. Nad olevat ebanormaalsed, haige psüühikaga, alaarenenud ja ebausaldusväärsed. Natside partei eesmärk oli puhastada Saksamaa „saastast“(juutidest). Natsionaalsotsialistliku rassiteooria üheks tähtsamaks loojaks oli Alfred Rosenberg. „Aaria rassi“ peeti ülimuslikuks ning teiste rahvuste poolt ohustatuks. Aaria rassi tuli „säästa“ teiste rasside kahjulike mõjude eest. Verepuhtuse nimel keelati ära segaabielud(abielu teist rahvusest inimesega). Natsid uskusid, et aarialaste veri on kõige puhtam ning seda tuleb hoida. Ideaalsel aarialasel oli hele nahk, heledad juuksed ning sinised silmad. 1.3. Getodest surmalaagriteni Hitlerile oli antud täielik võim riigis. Politseile oli antud õigus vahistada keda tahes, ilma seadusliku aluseta. Esimene ohumärk juutidele oli 1933 aasta, kui boikoteeriti Berliinis juutide äriühingud. Loodi mitmeid salaükssusi, kaasaarvatud Gestapo
asemel täielikku eraldatust. Selliseks näiteks ajaloos on rasside eraldamise poliitika ja rassiline diskrimineerimine Lõuna Aafrikas, kus oli eesmärk säilitada ühe rassi esindajate üleolekut teise rassirühma üle. Selleks jäeti ühe rassi esindajad ilma põhiõigustest ja isikupuutumatuse kaitsest, neid koheldi julmalt ja ebainimlikult, takistati poliitikas ja ühiskonnas osalemast ning keelati segaabielud. Säärast poliitikat nimetatakse apartheidiks. Mitmekultuurilises ühiskonnas võib probleemiks saada erinevate rühmade eristumine teineteisest. Näiteks suhtlevad eestlased omavahel, venelased omavahel, valgevenelased jälle oma rühma sees ning üksteisega puututakse kokku üsna vähe. Niisugune eraldumine või meie maa arengus kaasa tuua üsna negatiivseid tagajärgi. Et tuua inimesi üksteisele lähemale ja tuttavamaks teha, töötas Vabariigi Valitsus 2000.
Eriti kiire on tverikarjalaste arvukuse kahanemine. Kui 1989. aastal elas Tveri oblastis 23 169 karjalast, siis 2002. aastal vaid 14 633. 70% karjalastest elab Karjala Vabariigis, ent nad moodustavad vaid 9% selle elanikest. Vabariigi elanikkonna valdav enamik on venekeelne ning suurem osa neist on sündinud väljaspool Karjalat. Karjala Vabariik on üks Venemaa industrialiseeritumaid ning enamik sealsetest karjalastest on linlased. Etnilised segaabielud on Karjalas tavalised. Karjalaste rahvaarv Aasta Karjalas Kokku Vene FSV Emakeeleoskus Karjalaste osakaal Karjalas (%) 1897 208,100 42.3% 1926 100,781 248,000 38.2% 1939 108,600 253,800 23.2% 1959 85,500 167,300 71.4% 13.1% 1970 84,200 146,100 63.0% 11.8% 1979 82,140 138,400 55.6% 11.1%
rahvad/indiviidid oleksid vaimsetelt ja ühiskondlikelt omadustelt võimekamad kui lühipealised. Krahv Gobineau jutlustas üldise ühiskondliku degeneratsiooni teooriat. Idee seisnes selles, et (lähtudes vaimsete omaduste ja kehaliste tunnuste koospärandumise teooriast) erineval tasemel rasside segunemisel, asjasse puutuvate vaimsed võimed ei seguneks, teisisõnu kõrgema rassi tunnuseid ei suuda tekkinud madalam vorm edasi kanda. Euroopa rassimi jaoks peamiseks kuriteoks saavad seega segaabielud rasside vahel. Segarassideks peeti nii prantslasi kui juute. Naiste väiksema aju tõttu peetakse, et neil on konkurents sigimis- ja mõtlemisorganite vahel. Kui meeste puhul eelistati säästa aju (siit nt omaaegsed teooriad ,,onanismuse" eluohtlikkusest), siis naiste puhul peeti loomulikuks, et nemad hoiavad kokku mõtlemisorgani arvelt ning fertiilsuse huvides. Darwini loodusliku valiku printsiipe alusel tekkis õpetus, mida tuntakse sotsiaaldarvinismi nime all
Assimileerumine tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sideme kaudu. Selle ulatus sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreldes domineeriva grupiga (heledanahalistel inglise keelt kõnelevatel inimestel on kergem USAs kui mustanahalistel). Amalgeerumine ehk kokkusulamine esineb, kui kõik kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Kõige traditsioonilisemaks vormiks on segaabielud. 8. Integratsioonitõkked: eelarvamused, diskrimineerimine, rassism ja genotsiid Kolm suuremat tõket on ühiskonna eelarvamused, vähemuste diskrimineerimine ja ühiskonnas valitsev institutsiooniline rassism. Esimesed kaks on indiviidide reageeringud, kolmas aga ühiskonna struktuurne omadus. Eelarvamus tähendab arvamuse kujundamist ilma eelnevate teadmisteta. Stereotüübid on üleüldistused. Käitumist, mis võib olla omane mõnele grupi liikmele, peetakse omaseks kogu grupile
sturktuurseks assimilatsiooniks. Assim tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja esmaste muude sidemete kaudu. Assimi ulatus ühiskonnas sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreledes domineeriva grupiga. Amalgeerumine ehk kokkusulamine on protsess, mis on kõige lähemal sulatusahju protsessile. Esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuure või rasse (segaabielud). 8. Integratsioonitõkked: eelarvamused, diskrimineerimine, rassism ja genotsiid (145 148). Eelarvamus tähendab sõna-sõnalt arvamuse kujundamist ilma eelnevate teadmisteta (stereotüübid stereotüüp on kujutlus, kus üks karakteristikute kogum omistatakse tervele grupile). Kui eelarvamus on suhtumiste kogum, siis diskrimineerimine on inimeste ebavõrdse kohtlemise praktika. Eelarvamused ühiskonnas viivad sageli diskrimineerimisele ja diskrimineerimine
Eduka inimese puhul jälgiti tema näojooni kasvõi rohkem, et kas seal on juudi rasssi tunnuseid. Juudid jäid rahvusena püsima, isegi siis , kui olid 2000 aastat maailmas laiali paisatuna. Miks? 1) judaismi reeglite täitmine juutide identideedi (enesemääratlemise) alusaks sai. Juuti kes usku vaetas,ähvardas juudi kogukonnast välja heitmine. 2) Verepuhtuse säilitamine juudid hoidusid segaabieludest. Juut abiellus juudiga. Arvati et segaabielud viivad rahva hääbumiseni. 6 3) Juudid on kokkuhoidlikud ühiskäendus on tugev (kui juut sai jalad alla, siis ta aitas oma rahvuskaaslast), kokkuhoidmine ja ühtekuuluvust. Edasi püüdlikus, hea haridus, Edukad maletajad, äris jne. 4) sionism juudi rahvuslik vabadusliikumine. Juutide ärkamisaeg. Rajajaks Austria-Ungaris tegutsenud juudi soost ajakirjanik T. Herzl teda mõjutas üks skandaalne kohtuprotsess
Komid, kes olid enne II maailmasõda moodustanud absoluutse enamuse oma autonoomia elanikest, jäid kiiresti vähemusse. Permikomisid puudutasid need protsessid vähem, ringkond oli eelkõige Uurali tööstuspiirkonna metsanduslik toormebaas. Pärast II maailmasõda leidis aset Komimaa aeglane, ent järjekindel venestamine. Komi keelt suruti avalikust sfäärist tasapisi välja, sellest kujunes eelkõige maainimeste kõnekeel, mille prestiiz polnud kuigi kõrge. Etnilised segaabielud said võimude heakskiidul tavaliseks ning sellistest abieludest sündinud lapsed kasvasid valitsevate ühiskondlike hoiakute mõjul reeglina venelasteks. Seoses Nõukogude Liidu lagunemisprotsessidega 1980. aastate lõpul toimus ka komi rahvusliku mõtte teatav elavnemine, komide rahvuslik eneseteadvus kasvas. Loodi rahvuslikud-kultuurilised ühendused (näiteks sürjakomi Komi kotõr, permikomi Jugör). 1991. aasta jaanuaris toimus Sõktõvkaris I Komi Rahva Kongress, selle täidesaatva
sanktsioneeritud riiklike karistuste varal. Esra missioni sisu teostada Juudas ja Jeruusalemmas juurdlust ja ehitada üles tempel - antakse teada aramikeelses tekstis Esr 7. (11)12-26. Pärast tema ja kaasreisijate jõudmist Jerusalemma (Esr 8) puudutatakse peatükkides 9-10 hoopis teist teemat. Esrale olevat teatatud, et paljudel juutidel on võõrast rahvusest naised, ning rahvakoosolekul Esra juhtimise all on otsustatud lahutada säärased segaabielud. Sellega Esra raamat lõppeb. Edasi räägib Esrast edasi Nehemja 8-10, midagi ei kõnelda Esra tegevusest vahepeal 12 aasta jooksul, pärast seda kui ta lahutas segaabielud. Nüüd lõpuks tullakse seaduse teema juurde, mis oli ``Esra käes``. Suurel rahvakoosolekul loeb Esra seaduse ette, pühitsetakse lehtonnidepüha ja kahetsetakse pattu. Lõpuks manitsetakse rahvast täitma seaduse üksikuid käske (Neh 8-10). Pärast müüri piduliku sissepühitsemist
suremus ületab sündimuse, juutide arv on hakanud kahanema. Juutide olukord Weimari Vabariigis: Enne 1930'te algust igapäevaelus ei ole probleeme: juudid on integreerunud Saksa ühiskonda. Juudid peavad end eelkõige sakslasteks. Saksamaa pärisjuudid ei toeta sionismi ega judaismi ortodoksset suunda: nt nad ei riietu juudi moodi. Paljud on omandanud ristiusu. Nad suhtuvad üleolevalt hiljuti Ida-Euroopast Saksamaale saabunud ortodoksiajuutidesse. Segaabielud pole haruldased. Juutide enamus kuulus väikekodanluse või vabade professioonide esindajate hulka: arstid, advokaadid, kaupmehed. Juute on palju intellektuaalide hulgas: kunsti- ja ülikooliringkondades. On ka juutidest pankureid ja suurärimehi, aga nad ei domineeri. Sakslaste antisemitism hõõgub pinna all: paljud rahvuslikud (ja ka kristlikud) parteid on juudivastase hoiakuga. 1920'tel miski ei viita sellele, et Saksamaal võiks alata ulatuslik juutide tagakiusamine, seni pogrommi on
läbikäimise asemel täielikku eraldatust. Selliseks näiteks ajaloos on rasside eraldamise poliitika ja rassiline diskrimineerimine Lõuna-Aafrikas, kus oli eesmärgiks ühe rassi esindajate üleoleku säilitamine teise rassirühma üle. Selleks jäeti ühe rassi esindajad ilma põhiõigustest, isikupuutumatuse kaitsest, neid koheldi julmalt ja ebainimlikult, takistati poliitikas ja ühiskondlikus elus osalemast, keelati segaabielud. Sellist poliitikat nimetatakse apartheidiks. Ühiskond on multikultuuriline, kus probleemideks on: erinevate gruppide eristumine teineteisest. Eestlased suhtlevad omavahel, venelased omavahel, valgevenelased jälle oma grupi sees ja üksteisega puututakse kokku üsna vähe. Ühiskonnaeraldumine võib meie maa arengus kaasa tuua üsnagi negatiivseid tagajärgi. Et tuua inimesi teineteisele lähemale ja teha tuttavamaks, töötas Eesti Vabariigi Valitsus 2000. aastal välja riikliku programmi
täielikku eraldatust. Selliseks näiteks ajaloos on rasside eraldamise poliitika ja rassiline diskrimineerimine Lõuna- Aafrikas, kus oli eesmärgiks ühe rassi esindajate üleoleku säilitamine teise rassirühma üle. Selleks jääti ühe rassi esindajad ilma põhiõigustest, isikupuutumatuse kaitsest, neid koheldi julmalt ja ebainimlikult, takistati poliitikas ja ühiskondlikus elus osalemast, keelati segaabielud. Sellist poliitikat nimetatakse apartheidiks. Ühiskond on mitmekultuuriline, kus probleemideks on erinevate gruppide eristumine teineteisest. Eestlased suhtelvad omavahel, venelased omavahel, valgevenelased jälle oma grupi sees ja üksteisega puututakse kokku üsna vähe. Ühiskonnaeraldumine võib meie maa arengus kaasa tuua üsnagi negatiivseid tagajärgi. Et tuua inimesi teineteisele lähemale ja teha tuttavamaks, töötas Eesti Vabariigi Valitsus 2000
täielikku eraldatust. Selliseks näiteks ajaloos on rasside eraldamise poliitika ja rassiline diskrimineerimine Lõuna- Aafrikas, kus oli eesmärgiks ühe rassi esindajate üleoleku säilitamine teise rassirühma üle. Selleks jäeti ühe rassi esindajad ilma põhiõigustest, isikupuutumatuse kaitsest, neid koheldi julmalt ja ebainimlikult, takistati poliitikas ja ühiskondlikus elus osalemast, keelati segaabielud. Sellist poliitikat nimetatakse apartheidiks. Ühiskond on mitmekultuuriline, kus probleemideks on erinevate gruppide eristumine teineteisest. Eestlased suhtlevad omavahel, venelased omavahel, valgevenelased jälle oma grupi sees ja üksteisega puututakse kokku üsna vähe. Ühiskonnaeraldumine võib meie maa arengus kaasa tuua üsnagi negatiivseid tagajärgi. Et tuua inimesi teineteisele lähemale ja teha tuttavamaks, töötas Eesti Vabariigi Valitsus 2000. aastal
Selliseks näiteks ajaloost on rasside eraldamise poliitika ja rassiline diskrimineerimine Lõuna-Aafrikas, kus oli eesmärgiks ühe rassi esindajate üleoleku säilitamine teise 36 rassirühma üle. Selleks jäeti ühe rassi esindajad ilma põhiõigustest, isikupuutumatuse kaitsest, neid koheldi julmalt ja ebainimlikult, takistati poliitikas ja ühiskondlikus elus osalemist, keelati segaabielud. Sellist poliitikat nimetatakse apartheidiks. Ühiskond on mitmekultuuriline, kus probleemideks on erinevate gruppide eristumine teineteisest. Eestlased suhtlevad omavahel, venelased omavahel, valgevenelased jälle oma grupi sees ja kokkupuudumisi teine teisega on üsna vähe. Ühiskonna eraldumine võib meie maa arengus kaasa tuua üsnagi negatiivseid tagajärgi. Et tuua inimesi teine teisele lähemale ja tuttavamaks, töötas EV valitsus 2000. aastal
kuninga matusepaigaga. Kas tema nimi oli Midas või mitte, jääb meile teadmata. Lüüdia. Lüüdlased olid indoeuroopa rahvas, keeleliselt suhteliselt lähedased hetiitidele ja tõenäoliselt asunud Anatoolias juba II aastatuhandel. I aastatuhandel elasid nad Anatoolia lääneosas kreeklaste vahetus naabruses pealinn Sardeis jäi Egeuse rannikust ainult u 150 km sisemaale. Lähedusest tulenesid tihedad kontaktid kreeklastega, sealhulgas ülemkihi sagedased segaabielud. Lüüdlased võtsid hiljemalt 7. sajandiks omaks foiniikia tähestikul põhineva kirja. Kuid varaseid Lüüdia tekste on säilinud väga vähe ja Lüüdia ajalugu tunneme eeskätt Kreeka allikate põhjal. Lüüdia suurvõimule pani aluse usurpaator Gyges (u 670 645), kes eelkäia kukutamise järel pidi vastu seisma kimmerlaste rünnakutele. Pärast esimest lüüasaamist palus ta abi Assüüria kuningalt Assurbanipalilt, kuid astus esialgse edu järel liitu hoopis
koonduslaagritesse Buchenwaldis, Dachaus, Sachsenhausenis ja Mauthausenis või paigutati 14 kohalikesse vanglatesse. Siin võib õpetaja peatuda ka sünagoogi mõistel. Juutidele kuulunud ärid rüüstati. Võib õpilaste tähelepanu pöörata asjaolule, et tegemist oli 15 partei poolt organiseeritud tegevusega, mitte stiihiliste rahutustega. 16 Meenutada, millal leidis aset anschluss. Alates 15. septembrist 1935 keelati juudi ja sakslase vahelised segaabielud. Juudid tunnistati 17 alamaks rassiks. Teadlaste poolt töötati välja rida tunnuseid, mille põhjal sai kindlaks teha juudi päritolu. Õpetaja võib tuua paralleele „geto“ mõiste kasutamisest tänapäeval. Lõpliku lahenduse 18 poliitika eesmärgiks oli vabaneda juutidest füüsiliselt. See tähendas nende tapmist. Analüüsiobjektiks oleksid inimesed fotol – neil on kaasas palju pakke – miks? Mis sai nende 19 kodudest?
annaabi.ee 
