ÕITSEB VILJAD VARISEVA VILJAKND SEEMNEAA VALMIVAD D VUSE STA ALGUS H. MÄND Juuni algul Teise aasta Järgmisel 25-30 novembris kevadel H. Sügisel Kevadel Mai algus KADAKAS H. KUUSK Mai lõpp Oktoobri novembris 35-40 lõpp H. aprill juuni Iga aasta JALAKAS ARUKASK mai Valmib juuli 20-25 3 aasta tagant lõpus- augusti algul KÜNNAPU Aprilli-mai juuni Iga aasta U SOOKASK mai Augusti lõpp 2 aasta tagant SARAPUU Märtsis- Augu...
Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Tuultolmleja. Üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kattesoomustest moodustunud kellukesetaolise narmastunud servaga lüdiga. Kujult on vili piklik või ümmargune. Vili Pikkus kuni 1,8 cm. Valmivad augusti lõpul või septembris, kuni 5-kaupa kobaras. Seemneaastad 3...5 a. järel. Äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas Leht veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Pruunikashall, sile vars. Noored võrsed on pruunid, karvased. Tüveharude läbimõõt kuni Vars 25 cm
See võib olla tingitud sellest, et käbi keskel olevad parima kvaliteediga seemned varisevad kõige enne ja halvema kvaliteediga varisevad hiljem. Käbide ja seemnete suurus erineb erinevates geograafilistes piirkondades üsna suures ulatuses. Briti Columbias valminud seemned kaaluvad keskmiselt 7,6 mg, Californias aga 19,6 kuni 43,5 mg. Sisemaa teisendi seemned on ranniku-ebatsuuga seemnetest veidi raskemad ja rohkem kolmnurkse läbilõikega. Head ja väga head seemneaastad esinevad paar korda seitsme aasta jooksul, kuid isegi väga heal seemneaastal on vaid kahekümne viiel protsendil puudest märkimisväärne hulk käbisid. Käbisid on kõige rohkem 200300-aastastel puudel. Seemnete põhiliseks levitajaks on tuul, mis võib nad kanda kuni 12 km kaugusele. Enamasti kanduvad nad siiski puust kuni 100 m kaugusele. Levitamisele aitavad kaasa ka närilised ja linnud, kes neid toiduks tarvitavad.
iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunenud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Looduses esineb tõelist kliimakskooslust harva, Eestis näiteks rabad ja põlismetsad. fluktuatsioon - koosluse või ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide arvukus, üldine koosseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed (nt. seemneaastad), ilmastikumuutused jms. Ilmastikutingimustelt on olulisemad suvised põuad ja liigniiskus, sügise vihmasus (häirib paljudel liikidel valmistumist talveks ja tekivad ebasoodsad talvitumistingimused), lumikatte paksus, kevade algus ja pikkus, hilised öökülmad jmt. aspekt - taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul. Eristatakse aastaaegade (näiteks kevadaspekt) või hulgi õitsevate või -viljuvate liikide järgi (näiteks salumetsades sinilille-ülase
kui sünnib. 10. Miks tekivad populatsioonilained? Sellepärast, et populatsiooni suurenemine viib elatusvahendite kiiremale ärakasutamisele ja tingimuste halvenemisele. Järglaste arv väheneb, arvukus langeb. Tarbimise vähenemisel ressursid jällegi taastuvad ja populatsiooni arvukus hakkab tõusma. Eriti on sellised protsessid iseloomulikud tundraloomadel. Samuti võib populatsioonilained esineda taimedel. Näiteks kuuskedel on iga 5-7 aasta tagajärjel seemneaastad. Siis on kuuskedel nii palju seemneid, et vaatamata oravatele ja käbi lindudele jääb seemneid ülegi, mis võivad soodsates tingimustes idaneda ning anda rohkem järelkasvu. 11. Kuidas on inimene rikkunud populatsiooni tasakaalu? Näide. Näiteks Eestisse sissetoodud ameerika naarits hõlvab euroopa naaritsa elualad, sest isasloomad viljastavad euroopa naaritsa emasloomad varem, kui seda teeb euroopa naarits. Nende pojad pole aga eluvõimelised. Nii on euroopa naaritsa populatsioon
toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm. Puude hõrenemine vastavalt vanusele Puude hõrenemine vastavalt vanusele Arenguklass Puutaimi hektaril noorendik 5 000...10 000 keskealine puistu 1 000...2 000 valmiv puistu umbes 1000 raieküps puistu 500...600 Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike, mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal, kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja päikesekõrvetus, rohundite varis langeb okstele ja jääb okaste taha kinni. pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu,
muutuvad roheliseks ja valminult pruunid või hallid, 3-7 cm pikad. Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadtalvel. Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned hallid, pruunid või mustad, pika sihvaka tiivaga, mis kinnitub tangjalt ümber seemne. Mänd uueneb hästi seemnest, kuid looduslik uuendus vajab arenguks valgust. Seemneaastad korduvad 3-4 aasta järel. Ökoloogilised omadused: Mänd on külmakindel, kiirekasvuline, valgusnõudlik, tõusmed ja noored taimed hukkuvad rohttaimestiku varjus, ei talu ka hilisemat varjamist. Mullastiku suhtes vähenõudlik, suudab kasvada ka ekstreemsetes kasvutingimutes. Juurestik ja võra on väga plastilised. See tähendab seda, et mänd kujundab oma võra ja juurestiku vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust
Harilik mänd (Pinus sylvestris) kasvab suhteliselt kiiresti. Ta kõrgus võib ulatuda 45 meetrini ja vanus 300-400 aastani (Kaevats, 1992). Tüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega (Kiviste, 2008). Kuiv lülipuit on punakaspruun, maltspuit valkjas kuni kollakas. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad (Mänd, 2011). Harilik mänd õitseb juuni alguses mai lõpus. Üksikult kasvavad männid hakkavad käbisid kandma 10-15-aastaselt, puistutes 25-35-aastaselt. Seemneaastad korduvad 3-4 aasta tagant (Tamm, 2001). 1.2. Levik Mänd on kõige levinum puuliik Eestis. Ta moodustab 37% Eesti metsadest. Männimetsi leidub Eestis igal pool, kuid kõige rohkem on need levinud Lääne-Loode-Eestis ning Kagu-Eestis. Männi enamusega puistud moodustavad Saaremaa ja Hiiumaa riigimetsades umbes 75% metsade pindalast, Harjumaal 65%, Läänemaal 58,4% ning Kagu-Eestis üle 50%. Kõige vähem esineb männikuid Jõgeva ja Tartu maakonnas. Eesti kõige paremad
Niisked ja sajused ilmad on tolmnemisele kahjulikud, sest õietolmu langeb mullale, tolmukotid ei avane ning tagajärjeks on puudulik tolmnemine ja ühtlasi halb viljakandvus. Tolmnemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine järgneb alles kahe kuu pärast. Kuuest seemnealgmest viljastub tavaliselt ainult üks. Kuigi õitsemine on võrdlemisi sagedane, takistab normaalset tolmlemist ja viljastumist ilmastik, samuti tekitavd olulist kahju mitmed kahjurid, mistõttu seemneaastad korduvad sageli alles 4-8 aasta järel. Mida soodsamad on kasvutingimused, seda sagedamini korduvad seemneaastad ja kasvuoptimumis kannab tamm vilja peaaegu igal aastal, seevastu areaali põhjaosas on häid seemneaastaid väga harva. Tamme viljaks on üheseemneline pähkel puitunud kestaga, mida nimetatakse sagedamini tõruks ning mis on 1,5-3,5 cm pikk. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu krobelise pinnaga kausike, mis ümbritseb tõru ¼-1/3 pikkuselt. Terved tõrud on
väheneb järk-järgult). Tolmlemine toimub levila lõunaosas aprilli lõpus või mai alguses, Eestis tavaliselt mais ja levila põhjaosas juuni teises pooles. Seemned valmivad sama aasta septembris- oktoobris, levila põhjaosas aga võivad külmal aastal üldse mitte valmida. Seemnete varisemine algab märtsis-aprillis ja kestab kuni sügiseni. Eestis ja meie lähipiirkondades variseb kõige rohkem seemneid mais. Head seemneaastad esinevad 45 aasta järel, heades kasvutingimustes sagedamini kui halvemates. Väga headel seemneaastatel võib kuuse puhtpuistu toota 90158 kg seemneid ühe hektari kohta. Kuuseseemned on taigas oluliseks toiduallikaks valgejänestele, kuuse-käbilindudele ja rähnidele. Valmivate seemnete hulka võivad oluliselt vähendada mitmesugused käbisid ja seemneid kahjustavad kahjurputukad. Tõusmed tärkavad 34 nädalat pärast idanemist ja neil on 89 (harva ka 10) idulehte.
seeriad. 93. Fluktuatsioonid 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel (olenevalt üleujutuse kestusest eri aastail). 94. Kahjustamine kahju tekitamine (nt vesi kahjustas orasepõllu) 95. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse d-d leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult rinnete kaupa eraldi
Hiired - Noori, väikeseid puid võivad talvisel perioodil kahjustada hiired. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume all noorte puude tüvedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või viies neid isegi hukuni. Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Seemneaastad männil korduvad - 3 - 4 (5)a. Järel, tammel " 4 7, arukasel " 1 - 2 Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel a) kliimast - mida soodsam on kliima, seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus, mida karmim on kliima, seda harvem korduvad seemneaastad ja seda väiksem on seemnesaak b) kasvukohatingimustest - paremaboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem
klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. 96. Fluktuatsioonid lühiajalised pöörduvad muutused, mis ei ületa 10 aastat. 1)demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastane muutumine 2)sünökoloogias koosluse muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõike liikide arvukus, koosluse üldine koosseis jääb samaks. Fluktuatsioone põhjustavad koosluse sisemised regulatsioonimehhanismid (paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastik). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel. 97. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul. 98. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. 99. Koaktsiad organismide vastastikused suhted 100. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi
Vegetatiivselt tekkinud puud on tavaliselt lühemaealised, kannatavad rohkem haiguste käes ja on madalama kvaliteediga (nt tüvi võib kõver olla). Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid. Seemneaasta aasta millal seemnesaak on rikkalik, seemnevaheaasta vähese seemnesaagiga aasta. Viljakandvus sõltub: 1) kliimast mida soodsam kliima seda sagedasem on puude viljakandvus, mida karmim kliima seda harvem korduvad seemneaastad. 2)kasvukohatingimustest puistutes kus boniteet on parem on ka seemnesaak suurem. 3)kahjurite ja haiguste esinemisest 4) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu(nt haab) 19. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Külv eelised on: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Külvi võiks eelistada: keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku
Viljastumine toimub järgmise aasta kevadel, millele järgneb käbide intensiivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Seega kestab tsükkel tolmlemisest käbide valmimiseni 18 kuud. Käbid 3-7 cm pikad, läbimõõt 2-3 cm, piklikmunajad, pruunikad või hallikad (käbide värvus on üsna varieeruv tunnus). Seemnete varisemine algab aprillis. Viljakandvus puistus algab 25-35 a. Seemneaastad korduvad 3-4 (7) a tagant. Laia areaaliga, kasvab väga suurel maa-alal Euroopas ja Aasias. Suure areaali tõttu eristatakse alamliike (geograafilisi rasse). Eestis 34,3% kõigist puistutest on männikud või männi enamusega. Täiesti külmakindel, aga väga valgusnõudlik, laasub hästi ja varakult algab puistu isehõrenemine
Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid: o Kliima o Kasvukohatingimused o Ilmastik o Kahjurite ja haiguste esinemisest o Kahekojaliste taimede (nt haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Aastast, mil seemnesaak on rikkalik, nim. Seemneaastaks. Vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. o Seemneaastad männil korduvad 3-4 (5) a järel o Kuusel 4-6(8) a järel o Tammel 4-7 a o Arukasel 1-2 a. Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel. Metsa vegetatiivne uuenemine Kännuvõsu o Areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist, see sõltub: Puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikele lehtpuudele
enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel ning asetsevad noorte lehtede kaenlas. Vili (seeme) on 2 külgmise kileja lennutiivaga üheseemneline väike elliptiline lame pähklike, mis valmib, sõltuvalt liigist, õitsemisaasta suve lõpul või sügisel. Valmimisel rippuvad emasurvad pruunistuvad ning viljad koos (urva) kattesoomustega pudenevad. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad ning pioneerpuuliigid, sest asustavad raiesmikke ja põlendikke esimestena seetõttu, et seemneaastad on sagedased ning rikkalikud ja seemned kanduvad tuulega kaugele ning on sealjuures kergesti ja kiiresti idanevad ning tõusmed on külmakindlad. Paljud liigid uuenevad hästi ka vegetatiivselt, noores eas annavad rikkalikult kännuvõsu. Juurestik on hästi arenenud, tugev ja maapinnalähedane. Enamik liike on hilis- ja talvekülmakindlad. Kõva, võrdlemisi raske (tihedus 630700 kg/m3), tugev, sitke ning halvasti lõhestatavpunakas- või
Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide (mänd, kask, haab) uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. 2.1.1 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Seemneaastad männil korduvad 3-4 a järel, tammel 4 - 7 a, arukasel 1-2 a. Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel: ● Mänd üksikult 12 - 15 a, puistus 20 - 30a ● Kuusk 20 - 25 a, puistus 35 - 40 a ● Kask 10 - 15 a, puistus 20 - 25 a Viljakandvus sõltub: a) kliimast - mida soodsam on kliima, seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus, mida karmim on kliima, seda harvem korduvad
Fluktuatsioonid(võnkumised): koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide arvukus (mõjutab tugevasti niitmise aeg:enamikul liikidest valmivad seemned juuli keskpaigas, osa liike õitseb pärast niitmist ädalas. Varasem niitmine vähendab eelkõige üheaastaste taimede arvukust (härghein, aaslina jt.)), elujõulisus, osakaal koosluses, kuid koosluse üldilme jääb samaks. Põhjustavad ökosüsteemi sisemised regulatsioonimehhanismid (seemneaastad, paljunemistsüklid jms.), ilmastikumuutused (suvised põuad ja liigniiskus, sügise vihmasus, lumikatte paksus, kevade algus ja pikkus, hilised öökülmad jne). Erakordselt vihmasel hilissuvel ja sügisel võib mõju rohumaale olla väga tugev. Liigvee tõttu võib hävida osa liike, sügisesed võrsumised võivad olla puudulikud ja talvitumistingimused seega ebarahuldavad. Väetamine suurendab oluliselt biomassi
läbimõõt 2-3 cm, piklikmunajad, pruunikad või looduslikult Eestis. hallikad (käbide värvus on üsna varieeruv tunnus). Harilik jugapuu - Taxus baccata Seemnete varisemine algab aprillis. Viljakandvus Kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või puistus algab 25-35 a. Seemneaastad korduvad 3-4 põõsas. Eesti kõrgeim jugapuu kasvab (7) a. tagant. Laia areaaliga, kasvab väga suurel Saaremaal, Tagamõisa poolsaarel ja on 12 maa-alal Euroopas ja Aasias. Suure areaali tõttu m kõrge. eristatakse alamliike (geograafilisi rasse)
Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide (mänd, kask, haab) uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. 10.1.1 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Seemneaastad männil korduvad - 3 - 4 (5)a. järel tammel " 4-7 arukasel " 1-2 Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel: Mä üksik 12 - 15 a. puistus 20 - 30a. Ku " 20 - 25 a. " 35 - 40 a. Ks " 10 - 15 a. " 20 - 25 a. Viljakandvus sõltub: a) kliimast - mida soodsam on kliima, seda sagedasem ja rikkalikum on puude
puhkemist õitsemisaasta varakevadel ning asetsevad noorte lehtede kaenlas. Vili (seeme) on 2 külgmise kileja lennutiivaga üheseemneline väike elliptiline lame pähklike, mis valmib, sõltuvalt liigist, õitsemisaasta suve lõpul või sügisel. Valmimisel rippuvad emasurvad pruunistuvad ning viljad koos (urva) kattesoomustega pudenevad. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad ning pioneerpuuliigid, sest asustavad raiesmikke ja põlendikke esimestena seetõttu, et seemneaastad on sagedased ning rikkalikud ja seemned kanduvad tuulega kaugele ning on sealjuures kergesti ja kiiresti idanevad ning tõusmed on külmakindlad. Paljud liigid uuenevad hästi ka vegetatiivselt, noores eas annavad rikkalikult kännuvõsu. Juurestik on hästi arenenud, tugev ja maapinnalähedane. Enamik liike on hilis- ja talvekülmakindlad. Kõva, võrdlemisi raske (tihedus 630700 kg/m3), tugev, sitke ning
Selleks lisatakse veele näit. raua- või alumiiniumisooli, lupja. Fluktuatsioon 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel (olenevalt üleujutuse kestusest eri aastail). Fotokeemiline udu Los Angelese sudu; sisaldab orgaanilisi peroksiide, mis tekivad pilvitu kuiva ilmaga fotokeemilistes reaktsioonides autode heitgaaside ja naftatööstuse heitainete süsivesinikest ja lämmastikoksiididest. Teke: päikesepaisteline päev+palju osooni+heitgaaside N = peroksüatsetüülnitraat
Fluktuatsioon (lad. fluktuatio) lühiajalised pöörduvad muutused, mille pikkus ei ületa 10 aastat. 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel (olenevalt üleujutuse kestusest eri aastail). Fluktuatsioonide põhjusteks võivad olla ilma muutus, konsumentide muutus, inimtegevus. Konvergents sarnaste tunnuste kujunemine päritolult kaugete organismide evolutsioonis. Darvinism peab konvergentsi põhjuseks loodusliku valiku tõttu toimuvat kohastumist sarnaste elutingimustega. Divergents e
õitsemisaastale järgneva aasta veebruaris-märtsis. Vili on üheseemneline lapik pähklike kahe külgmise kitsa pruuni puitunud tiivaga. Seemned levivad põhiliselt kevadiste lumesulamisvete ja 23 tuule abil. Viljakandvus õksikpuudel algab enne 10. eluaastat, puistus 15......30 aasta vanuses. Lepad viljuvad pea igal aastal, seemneaastad korduvad tavaliselt 2.....5 aastaste vahedega. Leppasid on umbes 30 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral Antarktikast subtroopikani, üks liik (A. jorullensis) lõunapoolkeral Lõuna-Ameerikas Andides. Eesti floorasse kuulub 2 liiki, Euroopas 4 liikiErinevate lepaliikide elueaks on 50....100 aastat. Enamus neist annab kergesti kännuvõsu, mõned ka juurevõsu. Liike paljundatakse seemnetega, samuti vääristamise teel ja pistikutega. Lepp oli valitud Eestis aasta puuks 2004. aastal
varakevadel (aprilli lõpul, mai algul). · Kased tolmlevad varakevadel samaaegselt lehtede puhkemisega. Ühesugulised õied asuvad urbades · Vili (seeme) on 2 külgmise kileja lennutiivaga üheseemneline väike elliptiline lame pähklike, mis valmib, sõltuvalt liigist, õitsemisaasta suve lõpul või sügisel · Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad ning pioneerpuuliigid, sest asustavad raiesmikke ja põlendikke esimestena seetõttu, et seemneaastad on sagedased ning rikkalikud ja seemned kanduvad tuulega kaugele ning on sealjuures kergesti ja kiiresti idanevad ning tõusmed on külmakindlad · Enamik liike on hilis- ja talvekülmakindlad · tugev, sitke ning halvasti lõhestatav punakas- või kollakasvalge hajulisooneline maltspuit on enamikel liikidel väärtuslik ja heakvaliteediline. Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-, suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna
Emasurbade sarnasuse tõttu okaspuude käbidega kutsub rahvasuu neid lepakäbideks. Viljaurvad jäävad puudele veel mõneks ajaks peale seemnete varisemist, milline toimub õitsemisaastale järgneva aasta veebruaris-märtsis. Vili on üheseemneline lapik pähklike kahe külgmise kitsa pruuni puitunud tiivaga. Seemned levivad põhiliselt kevadiste lumesulamisvete ja tuule abil. Viljakandvus õksikpuudel algab enne 10. eluaastat, puistus 15......30 aasta vanuses. Lepad viljuvad pea igal aastal, seemneaastad korduvad tavaliselt 2.....5 aastaste vahedega. Leppasid on umbes 30 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral Antarktikast subtroopikani, üks liik (A. jorullensis) lõunapoolkeral Lõuna-Ameerikas Andides. Leppade juurtel elavad mügarbakterid ja kiirikseened on võimelised siduma õhulämmastikku ja lämmastikurikaste lehtede varisedes viiakse see uuesti ringlusse nüüd juba taimedele omastatava mullalämmastikuna. Eesti floorasse kuulub 2 liiki, Euroopas 4 liiki. Kahjuks on
annaabi.ee 
