Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seedeelundkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
näsad, peensool, juur, näärmed, neel, rakud, juha, söögitoru, avaneb, neelu, epiteel, jämesool, dentiin, vall, valgud, süljenääre, pepsiin, epiteeli, suus, bakterid, seedeelundkond, suust, viiv, veresooned, purihambad, molaarid, servas, seen, ptüaliin, lagundab, magu, sisepind, pepsiini, karikrakud, süsivesikud, lipiidid, seedekulgla, toideSEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES
DEHÜDRATSIOON-vee sisalduse langus. HÜPERHÜDRATSIOON-veesisaldusetõus. Hüpotooniline hüperhüdratsioon tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku tarbimist pärast vedelikukaotust. Tulemusena langeb vererõhk ja vesi liigub raku sisemusse. Selle tagajärjeks on krambid hallutsinatsioonid ajuturse. Mineraalainete ainevahetus Vitamiinide tähtsus ainevahetusprotsessis A Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak Seedekanali seina ehitus: Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: sisemine limaskest (submukooskiht), keskmine lihaskest, välimine serooskest Kõhukelme, rasvikud: Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele on kaetud mesoteeliga. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis, mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs,
Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus: 1
- seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne tagaosa, SOOLTORU ARENGULINE JAOTUS JA TEKISED ülaneel - primaarset sooltoru täiendab otstel suu ehk oraalsopis ja päraku ehk - Primaarsest ninaõõnest ninaõõne eesosa anaalsopis Keele areng
kõigile hormooni kriteeriumidele, kuid avaldavad GI hormoonide omaga sarnast toimet. Mõned neist difundeeruvad neid moodustavast rakust otse lähedal olevasse efektorisse ilma vere abita (parakriinsus), teised vabanevad närvilõpmetes, toimivad samuti otsesel teel (neurokriinsus). Mõnedele neuropeptiididele, mida peeti ainult ajus olevateks, nagu enkefaliinid ja endorfiinid, on ka sooles olemas opiaadiretseptorid. Näärmerakke on eriti rohkelt maos ja peensooles. Endokriinsed rakud toodavad hormoone, mis toimivad kas vere kaudu või parakriinselt. Parakriinselt toimib näiteks histamiin (mao limaskesta ECL-rakkudest parietaalrakkudele). Endokriinrakud paiknevad seedekulglas difuusselt, kuuluvad difuussesse neuroendokriinsesse süsteemi, mille rakke seedekulglas paarkümmend. Stiimul hormooni või peptiidi vabanemiseks toimib uitnärviärrituse või GI endokriinsetel rakkudel soolevalendikus olevate retseptorite toimel. Hormoonide regulatsioon toimub
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid
sarnaneb mitokondriga (ribosoomid, oma DNA, 2kordne membraan). Vakuool – membraanne põieke, mis säilitab ainete varu, eritab jääkaineid ja reguleerib raku siserõhku (turgorit), esinevad pigmendid ja taimsed mürkained. Seentel esineb samuti rakukest , kuid plastiide pole. 3. Raku suurus ja kuju Rakkude suurus elu jooksul muutub. Eükarüootsete rakkude suurus on 5-120 µm. Noores, kasvueas organismis on rakud suuremad, kui vanemaealistel inimestel. Naistel on suurimaks rakuks munarakk, mille läbimõõt on keskmiselt 120 µm. Kõige pikem rakk on vöötlihasrakk (30 cm). Silelihasraku pikkus on 100-150 µm, kuid tema diameeter on tunduvalt väiksem. Suuraju koore hiidpüramiidrakkude diameeter on kuni 120 µm. Kõige väiksemate rakkude läbimõõt on 4 µm (aju sõmerrakud). Enamike rakkude suurus jääb siiski 10 ja 50 µm vahele (epiteeli- ja sidekoerakud).
Veetustamine Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h Värvimine – et hinnata preparaati, tuleb värvida, kasutatakse erinevaid värvimismeetodeid (nt H&E värving) Sulundamine RAKU MÕISTE, ÜLDINE EHITUS, SUURUS JA KUJU Rakud on välismembraaniga ümbritsetud imetajate organismi väiksemad morfofunktsionaalsed ühikud Rakkudel on kaks põhikomponenti: tsütoplasma (tsütoplasmaatilises maatriksis e tsütosoolis paiknevad inklusioonid) ja rakutuum – tuumake on rakutuumas selgelt eristuv piirkond Igal rakutüübil on talle iseloomulik suurus ja kuju, mille tagab raku välismembraan e plasmamembraan, mis talitleb
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise
Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide
Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide
Artikulatsioonis osalevad keele, suulae ja näolihased. Fonatsioon ja artikulatsioon (hääle tekitamine ja hääle abil sõnade ja nende kombinatsioonide tekitamine). Kõnekeskusel on kolm osa : Motoorne kõnekeskus e. Broca keskus- on enamus inimestel vasaku otsmiku sagara tagumises alaosas. Ja jääb eesmise tsentraalkääru nende neuronite ette või naabrusse, mis juhivad näo, keele, neelu, suulae lihaste tööd. Motoorne afaasia kõnevõimetus (inimene saab aru temale räägitavast, aga ei suuda ise rääkida, või siis mõne aja pärast kahjustust räägib lühikeste fraasidega ja ei suuda ka oma mõtteid kirjas väljendada) Sensoorne kõnekeskus seda autori järgi nim. ka Wernicke keskus.
*lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel: *multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite (enamik neuroneid) *bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) *unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud funkts on: *toestus ja mehhaaniline kaitse *barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel *võõrkehade fagotsütoos *ajuvedeliku produtseerimine *elektrilise isolatsiooni tagamine. Astrotsüüdid e tähtrakud - palju tsütoplasmaga täidetud kehast eemale ulatuvaid jätkeid, mis annavad neile rakkudele spetsiifilise kuju. Jätked "hoiavad oma haardes" veresooni, neuroneid. Tähtrakud moodustavad KNS-s elastse toese, nad on osa vere-aju barjäärist, reguleerivad ajuvedeliku koostist.
4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase · Rakk on põhiline morfofunktsinaalne üksus, ruum, milles toimuvad füsioloogilised protsessid · Rakud moodustavd kudesid, millest omakorda on moodustunud organid e elundid · Organid ühendatakse elundkondadeks e süsteemideks e aparaatideks Elundkonnad: 1) katteelundkond 2) tugielundkond e. toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond 11) suguelundkond Homöostaas
. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV. Homöostaas säilitamine toimub lähtuvalt siseskeskkonna ja/või väliskeskkonna muutustest. Reguleerimisprotsessid on näiteks kehatemperatuuri säilitamine, vererõhu säilitamine, kehaasendi säilitamine gravitatsiooni keskkonnas. Vere ringlusel säilitatakse lahustunud ainete kontsentratsioon, temperatuur, pH, nende konstantsus. Regulatsiooniprotsessides osalevad põhiliselt närvisüsteem ja/või hormonaalsed süsteem.
samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu.
Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1) Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Rakud kontakteeruvad omavahel kolmel viisil: 1) Diffundeeruvad keemilised signaalid (toimivad distantsil) 2) Otsene kontakt plasma membraani ja lähedal asuvate rakkude vahel (on tähtis näiteks lümfotsüütide puhul, kui nad liiguvad kudedes ja skaneerivad rakke: kas seal on võõrad antigeenid). 3) Otsene tsütoplasmaatiline kontakt gap-ühenduste vahendusel (mulk-ühendused) (tähtis roll lihasrakkudes)
3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordifunktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineidseedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoonejt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaidvalgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
Osaleb tihti nö võitle või põgene reaktsioonides, on sageli antagonistlik parasümpaatilise NS’iga. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb skeletilihaste varustamine verega, intensiivistub energiavahetus Sümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Närvilõpmed, kus adrenaliin vabaneb, nim adrenergilisteks. Neerupealiste säsi on muundunud sümpaatiline ganglion, mille rakud on arengulooliselt postganglionaarsete neuronite homoloogid. Neid rakke aktiveeritakse preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu. Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millese postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. Neerupealise säsi katehhoolamiinide toime on tähtis nendele elunditele ja osadele, mis pole postganglionaarsete elundite poolt innerveeritud. Neerupealise säsist
närvirakud aga kestavad kogu inimese eluaja. Paraku kaotavad nad oma jagunemisvõime juba inimese sündimise ajal. Vaatamata paljudele erinevustele on kõigil rakkudel ka midagi ühist: nimelt on kõigil rakkudel ühesugune ülesehitus. Iga rakk on võimeline ammutama ümbritsevast vedelikust toitaineid, neid aineid energiaks muundama, selle protsessi jääkained tagasi koevedelikku eritama. 19 Niisiis etendavad rakud ainevahetuses juhtivat osa. Rakkude järgmine tähtis omadus seisneb selles, et peaaegu kõik nad on jagunemisvõimelised. Nõnda võtavad rakud osa inimese kasvamisest ja muutumisest ning oma aja äraelanud rakud asenduvad uutega. Põhimõtteliselt koosneb iga rakk rakukestast e membraanist, rakutuumast, rakuplasmast ja raku sisemuse mitmeks osaks jaotavast vaheseinast. Membraan ümbritseb kogu rakku ja täidab mitmesuguseid ülesandeid. Näiteks eraldab ta rakusisest ruumi rakuvälisest
annaabi.ee 
