Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seedeelundkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
söögitoru, seedekanali, neel, peensool, jämesool, pikkune, elund, pepsiini, kaksteistsõrmik, väljaheide, seedeelundkond, suuõõs, magu, pärak, seedenäärmed, süljenäärmed, kõhunääre, sapipõis, neerupealsed, suus, eritub, amülaas, lagundab, tärklist, neelu, kõrikaas, lihaseline, erituv, niudesool, kõigepealt, soolde, seedimiseSeedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike). See asetseb kehaõõne vasakpoolses ülakõhus. Sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht. Näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Toit seguneb ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, sest mao seina on pidevas liikumises
Seedeelundkonnas toit seeditakse. Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal,mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool ja pärak. Suu seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku. Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht.Need näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES
elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. Põhiliseks vitamiinide allikas on inimesele toit. Seedeelundkond: Suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Söödud toit muutub inimesele kasulikuks alles siis, kui toitainete lõhustumissaadused on jõudnud verre. Toit peenestatakse kõigepealt hammastega, niisutatakse süljega(lihtsam neelata), suust liigub toit neelu, neelust liigub toit söögitorusse, söögitorust makku, mao sisekesta katab üherakuliste näärmete kiht, mis eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima, mao seinad liiguvad, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib
Seedeelundkonna ehitus Autor:Sten Lepamaa Juhendaja:Livia Roomets Seedeelundkonna osad: · Suuõõs · Neel · Söögitoru MAKS · Magu MAGU PEENSOOL · Peensool JÄMESOOL · Jämesool · Pärak SUUÕÕS · Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes. · Süsivesikute seedimine algab suus tärklise lõhustumine algab süljes leiduva ensüüm amülaasi toimel. · Toit tükeldatakse lõikehammastega ja peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. NEEL · Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. · Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. · Kõrikaas
Seedeelundkond Toit seeditakse: * Suus * Maos * Peensooles Seedimine algab suus * Toidu seedimine algab suus * Suhu avanevad süljenäärmed * Hammastega peenestame toidu * Toit läbib kiiresti neelu * Sealt edasi söögitorusse Toidu seedimine maos. * Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. * Kaksteistsõrmiksooles toimub suur osa seedimisest, sest sinna suubuvad olulised seedenõred * Seedenõred on sülg, maonõre ja peensoole nõre. * Seedenõret toodavad ka maks ning mao all olev kõhunääre.
· Süljenäärmete Süljenäärmed ülesandeks on toota toidu niisutamiseks sülge. · Süljes sisalduva amülaasi toimel algab tärklise lõhustumine. · Sülg on leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm
· Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis ensüümide koostises osalevad ainevahetuses. Põhiliseks vitamiinide allikaks on inimesele toit. · Organismi ainevahetuse kiirus sõltub mitmetest teguritest, näiteks vanusest, keha temperatuurist, toitainete hulgast, ensüümide aktiivsusest, kehakaalust jne. · Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõd koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru,magu, peensool,jämesool ja pärak. · Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult.
valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. 6. Mis on ensüümid? Milleks organism neid vajab? Millised omadused on ensüümidel? Vastus: Eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Viivad läbi kindlat reaktsiooni, väga aktiivsed, vajavad kindlaid tingimusi. 7. Seedeelundkonna osad. Joonis. Mis toimub mingis seedeelundkonna osas? Vastus: Suuõõs, neel, süljenäärmed, söögitoru, magu, maks, sapipõis, kõhunääre, kaksteistsõrmik, peensool, ussiripik, jämesool. Suuõõnes algab süsivesikute lõhustamine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hölbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega. Maos algab valkude
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r )
lõhustumisprotsessides on piisavalt energiat vabanenud. *Toidust- Kui organism ei saa pikemat aega toitu, saavutavad organismis ülekaalu lõhustumisprotsessid ja süntees aeglustub. *Ensüümide kaudu- kui muuta organismis ensüümide hulka või ensüümide aktiivsust suurendades või vähendades SEEDEELUNDKOND Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Mööda neid elundeid kulgeb lõhustub toit. Söödud toit muutub inimesele kasutatavaks alles siis, kui toitainete lõhustumissaadused on jõudnud verre. SUUNEELSÖÖGITORUMAGUPEENSOOLlõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina VERRE või LÜMFI (toitainete imendumine on nende lõhustamisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse) Magu *lihaseliste seintega kott *seedekulgla kõige mahukam osa
C-vitamiini puuduse tõttu haigestusid meresõitjad skorbuuti. A-vitamiini puuduse tõttu tekib kuivsilmsus. D-vitamiini puuduse tõttu haigestutakse rahhiiti. (luud pehmenevad) Ainevahetuse kiirus sõltub: keha temperatuurist, vanusest, kehamassist ja toitainete hulgast. Organism kontrollib ainevahetuse kulgu mitmel viisil energiavahetuse abil, ainest, ensüümide kaudu. Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs ( hammaste ja keelega), söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 1. 2.Toit peenestatakse kõigepealt suus. 3.Toit liigub neelu. 4.Neelust liigub toit söögitorusse. 5.Söögitoru juhib toidu makku. 6.Maost liigub peensoolde. 7.Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. 8
Seedimine Seedimine on toidu lõhustumisprotsess. Toit koosneb toitainetest, mis saab jagada kahte rühma: makrotoitained ja mikrotoitained. Makrotoitainete hulka kuuluvad: valgud, lipiidid, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Toidu seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool ja pärak. Minu söögiks on teraleib vorsti ja kurgiga. Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes, kus toit tükeldatakse hammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi amülaas, mis lõhustab süsivesikuid. Peale selle on sülg leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse
Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda ära joonisel märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed või seedeelundid; elundite ülesanded. Seedeelundid: * suuõõs koos hammastega ja keelega:1) maitse tundmine;2) toidu segamine; 3) toidu peenestamine;4) toodavad amülaasi, lagundavad süsivesikuid * neel:1) toidu edasijuhtimine söögitorru;2) toidu neelamine * söögitoru:1) toidu juhtimine makku * magu:1) toidu kogunemine;2) toidu segamine;3) bakterite hävitamine soolhappega; 4) algab valkude seedimine; 5) osade ainete imendumine * peensool:1) seedimine;2) lõhustumissaaduste imendumine * jämesool:1) jääkainete kogunemine;2) vee tagasiimendumine;3) bakteriaalne käärimine;4) mõningate vitamiinide moodustumine (bakterite abil);5) väljaheite moodustumine
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi
1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad protsessid. 1. Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toitul süljega segada. 2. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse. 3. Süljenäärmed toodavad sülge, mis liigub juhade kaudu suuõõnde. 4. Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku. 5.Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu manõrega. Maos
e) Nende vaegusel häirub ensüümide tegevus. f) Nad mõjutavad organismi ainevahetusreaktsioone. 5. Miks peab kasvav organism tarbima segatoitu, st nii taimseid kui ka loomseid saadusi? Sesti nii saab piisavalt erinevaid makro- ja mikrotoitaineid. Nt loomsed toiduained sisaldavad täisväärtuslikke valke, milles on eriti tähtsad sellised aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. 6. Kirjuta seedetrakti osad selles järjestuses, kuidas toit neis liigub. Suuõõs – neel – söögitoru – magu – kaksteistsõrmik – peensool – jämesool – pärak. 7. Kirjelda protsessi, mis toimub seedetrakti osades. *Suuõõnes algab süsivesikute (tärklise) lõhustumine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. *Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hõlbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima.
Looteveedelik kaitseb loodet termiliste ja mehaaniliste mõjutuste eest. DEHÜDRATSIOON-vee sisalduse langus. HÜPERHÜDRATSIOON-veesisaldusetõus. Hüpotooniline hüperhüdratsioon tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku tarbimist pärast vedelikukaotust. Tulemusena langeb vererõhk ja vesi liigub raku sisemusse. Selle tagajärjeks on krambid hallutsinatsioonid ajuturse. Mineraalainete ainevahetus Vitamiinide tähtsus ainevahetusprotsessis A Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak Seedekanali seina ehitus: Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: sisemine limaskest (submukooskiht), keskmine lihaskest, välimine serooskest Kõhukelme, rasvikud: Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele on kaetud mesoteeliga.
purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. Maos olev hape on väga tugev, kuid lima kaitseb maoseina maonõre söövitava toime eest. Mao seinad on
purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. Maos olev hape on väga tugev, kuid lima kaitseb maoseina maonõre söövitava toime eest. Mao seinad on
hävitava toimega. Ptüaliin lagundab tärklist suhkruteks. Kõige suurem on kõrva süljenääre. Juha väjub näärme esimesest servast, avaneb põse juures. Keelealune süljenääre paikneb keele all, suuõõne põhjas. Lõuaalune süljenääre on seganääre, avaneb keele all. Ööpäevas moodustub 1L sülge. Funktsioonid: polüsahhariidide esialgne lagundamine, hammaste kaitse, toidu libestamine. NEEL JA SÖÖGITORU Söögitoru 25cm pikkune. 1/3 vöötlihaseid, allpool silelihaskude. Seest vooderdatud seedeepiteeliga. Sees näärmed osofageaalnäärmed, mis toodavad lima. Neelamine: toit rändab läbi suu, neelu ja söögitoru. Keele surumine vastu kõvasuulage nina-neelu sulgemine pehmesuulaega (et toit ei tuleks ninast välja) sulgub kõripealis, et toit hingetorru ei läheks toit läheb söögitorru. Kui toit jõuab neelu, algab tahtele mittealluv protsess. Seal liigub 2-5 cm / s. Söögitorust satub toit makku. MAGU
toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab toitainete süsivesikute lõhustamist. Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avaldada alles maos. Ööpäevas eritub sülge 1- 1,5 liitrit. 1.2. Neel on seedekanali ja hingamisteede ühisosa, kus seedetrakt läheb eestpoolt hingamisteede taha. Neelu ülemises osas paikneb nelja mandli moodustatud mittetäielik võru. Tavaline "kurguangiin" ongi kurgumandlite põletik. Tõenäolislet kaitsevad mandlid organismi suu ja nina kaudu sisenevate mikroorganismide eest. 1.3. Söögitoru on lihaseline, umbes 25 cm pikkune torujas seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku
Sekretsioon – mõningad ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli ATP abil. Et neerud reguleerivad vee hulka veres, tekib uriini rohkem siis, kui inimene on palju vedelikku joonud, aga ka külmade ilmadega, kui vett ei kaotata higistamisega. Kui põis on täitunud, tõmbub põiesein kokku ja uriin väljutatakse. Seedeelundkond Suuõõs - Asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda. Neel - lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse (sama on ka hingamisel: kui me hingame, sulgeb kõripealis pääsu söögitorusse). Vahel, näiteks söömise ajal naerdes või rääkides, ei jõua kõripealis õigeaegselt sulguda ning toit satub hingetorusse. Keel - Suuõõnes paiknev piklik-laberik limaskestaga kaetud lihaseline elund. Keel koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest
reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peensool · Seedeelundid, kus seedimist ei toimu: o Neel, söögitoru, jämesool, pärak 4. Kirjelda hammaste ehitust! Täiskasvanudl on suus 32 jäävhammast, Need jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad lõualuu sompudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast kõva kiht hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 5. Miks on vaja toit suus hästi läbi närida?
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit
SEEDIMINE Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport
Kodutöö anatoomia/füsioloogia õppeaines 21-24. mai 2020 õppesessiooniks Seedeelundkond 1. Tööta iseseisvalt läbi „Anatoomia õpik“ lk.119-130 ja vastata peatüki lõpus olevatele küsimustele kirjalikult. 1) Millistest organistest koosneb seedeelundkond? - Seedeelundkond koosneb seedekulglast ja seedenäärmetest ning selle osad on suuõõs, keel, hambad, süljenäärmed, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, sapipõis, kõhunääre. 2) Mis on üldine seedeelundkonna tähtsus? - Seedeelundkonna ülesanneteks on toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, töödeldud ainete imendamine ja seedimata jääkide väljutamine. Organism saab varustatud toitainetega ja puhastatud jääkidest. 3) Mis toimub toiduga suuõõnes? - Suuõõnes toimub toidu kvaliteedi hindamine, mehaaniline ja esmane keemiline töötlemine
14)amülaas- ensüüm mis hakkab sülies lõhustama tärklist. 15)pepsiin- ensüüm mis hakkab maos lõhustama valke 16)lipaas- on ensüüm, mis lõhustab seedekulgas rasvu. 17)imendumine-Toitainete imendumist nimetame toitainete lõhustumisel tekkinud tungimist läbi soole hattude verre 18)maks-maks toodab sappi,mis koguneb põietaolisesse sapipõide, maks kaalub 1,5kg ja maks paikneb mao kõrval, paremal pool ülakõhus. 19)kõhunääre-Kõhunääre paikneb mao alumise osa taga ja on 10-15 cm pikkune. Kõhunääre eritab ööpäevas kuni1,5 m nõret. Kõhunääre on oluline 1) neutraliseerib toidumassi peensooles 2) sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõikki toitaineid 20)insuliin- on diapeetikute haigus II VÕRDLE 1) Ensüümid / vitamiinid 2)Piimahambad / jäävhambad 3)taimsed / loomsed toiduained 4)makrotoitained / mikrotoitained III NIMETA 1)Loomseid ja taimseid toiduaineid Loomsed- Liha ,kala, munad,piim jne) Taimsed- Teravili, puuviljad, taimeõli jne.
Antibakteriaalne toime (lüsosüüm, antikehad). Tärklise seede algus: süljes amülaas ja lipaas. Koosneb veest, elektrolüütidest. Regulatsioon: Parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooridel saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta- adrenergiliste retseptorite vahendusel. Endokriinne regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!) 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Toidupala lükkamine keele abil kurku (tahtlik), edasi reflektoorne, 20-30 lihase koordineeritud talitlus. Reflektoorne kõrikaane tõus ja trahhea sissepääsu sulgemine; hingamine peatub. Neelulihaste kontraktsioon ja toidu lükkamine söögitorusse. Söögitoru talitlus: Kaks lihaskesta, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Söögitoru/mao sfinkter avaneb neelamise ajal. Paljudel loomadel söögitoru
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid:
annaabi.ee 
