Ainevahetuseks nim kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Makrotoitained on vesi, valgud, süsivesikud ja toidurasvad. Peab saama palju. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalid, ei pea saama palju. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reakts toimumie, jääed ise muutumatuks. Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid
kasutatakse sünteesireaktsioonides, tekivad jääkained, toimuvad toidu seedimisel, mittevajalike koostisosade lagundamisel. Sünteesireaktsioonidlihtsamatest ühenditest keerukamate moodustamine, vajatakse energiat ja lähteaineid, toimuvad organismi kasvamisel ja teatud osade taastamisel. SEEDEELUNDKOND Seedekulglatoidu liikumise tee(suu,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärak). Suu toidu peenestamine ja segamine süljega, algab süsivesikute seedimine. neeltakistatakse toidu liikumine hingetorusse. Söögitorutoidupala juhtimine makku lihaste kokkutõmmete abil. Magutoidu mahuti, hakkavad seedima valgud, toit segatakse maonõrega, temperatuur ühtlustub, hävitatakse haigustekitajad. Peensooltoidu lõplik seedimine(rasvad, valgud, süsivesikud). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi. Pärakväljuvad tahked toidujäägid.
8.Kõhunääre on 10-15cm pikkune elund, mis paikneb lõhuõõnes mao alumise osa taga. Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksteistsõrmiksoolde. 9.Kaksteistsõrmiksoole algusosa, kuhu suubuvad kõhunäärme ja sapipõie juha. Kaksteistsõrmiku nimetus tuleneb selle pikkusest. Ligikaudu sellise pikkuse saame, kui asetame kaksteist sõrme kõrvuti. 10.Peensool on seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi. 11.Jämesool on seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine. 6.Mis on mao ülesanded? Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. 7.Mis toimub toiduga peensooles?Mis on ensüümid, mida nad soolestikus teevad?
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk)
Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- väikese molekuliga orgaaniline aine, mis kindlustab ensüümide toimimise 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toitained Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine
Seedeelundkond Toit seeditakse: * Suus * Maos * Peensooles Seedimine algab suus * Toidu seedimine algab suus * Suhu avanevad süljenäärmed * Hammastega peenestame toidu * Toit läbib kiiresti neelu * Sealt edasi söögitorusse Toidu seedimine maos. * Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks.
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Toit tükeldatakse lõikehammastega ja Suuõõs peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süsivesikute seedimine algab suus süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. · Lapseeas kasvavad suhu kõigepealt 20 piimahammast, mis asenduvad 5 -12 aasta vanuses jäävhammastega. · Täiskasvanud inimese suus on 32 hammast. · Üla- ja alalõualuus on hammaste arv võrdne. Hambad kinnituvad hambasompudesse Jäävhambaid on 32 · purihambad 20 · lõikehambad 8 Hammaste järgi koostatakse
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva
Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Seedekulglatoidu liikumise tee (suu, neel,söögitoru,magu, peensool,jämesool,pärak). . Pärakväljuvad tahked toidujäägid. ). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi See See Seedenä Seede En dek dita äre nõre sü ulgl v üm a toita osa ine SUU Süsi Süljenää Sülg A vesi rmed mü kud laa s MA Valg Maonäär Maom Pe GU ud med ahl psi in PEE Ras Kõhunää Sapp, lip NSO vad, re, soole aa OL valg maksanä nõre, s ud, äre,soole Kõhun süsi nääre äärme vesi nõre
Need moodustavad ühisjuha, mis avaneb soolevalendikku. Kõhunäärme lisajuha. Soole sisaldis on neutraalne või veidi aluseline. Peensool Peensoole ehitus: Läbimõõt 4-5 cm. Kurdude pinnal on soolehatud. Soolehatu ehitus: pealt katab äärishatu kiht, nende vahel limatootvad karikrakud. Hattude vahel on soolekrüptid. Hattude sisse ulatuvad verekapillaarid, närvid, tsentraalne lümfisoon, ka kohev sidekude tungib epiteeli vahele; limaskesta lihaskiht (silelihased). Toitainete imendumine: toimub 12-sõrmikus ja tühisooles. Süsivesikud imenduvad läbi harjasääris rakkude glükoosi või muu ühendina. Lipiidid imenduvad lümfijuhasse, sealt verre.Valgud imenduvad aminohapetena. Imenduva veel rasvaslahustuvad vitamiinid ( ADEK) Toitainete lagundamine: Suus süsivesikud, C Magu valgud, P Peensool lipiidid, CLP Jämesool Algab jämesoole-umbsoole klapist. See on lihaseline. See takistab seedimatutel osakestel peensoolde tagasi minna..
Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: A. Algab toidu peenestamine B. Segamine (keel) C. Maitsmine D. Algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimhambad ja neid on 20. Jäävhambaid on 32: · Purihambad · Lõikehambad · Silmahambad
Maomahl sisaldab seedefregmente (pepsinogeen, renniin) ja soolhapet. Soolhape aktiveerib pesinogeeni ja hävitab bakterid. Mao limaskest on kolmekihiline: - välimine pikikiht vahepealne ringkiht sisemine põikikiht Mao funktsioon toidumahuti muudetakse toit maomahla abil toidukördiks, milles toimub toitainete keemiline lõhustumine ja mõningate ainete imendumine verre (kofeiin ja alkohol). Enamus aineid imendub peensooles: maoperistaltika abil toimub kördi segamine ja edasi toimetamine läbi maolukuti kaksteistsõrmiksoolde. Maolukuti on tavaliselt suletud ja seal pääseb toidukört väikeste portsjonite kaupa kaksteistsõrmiksoolde. Kaksteistsõrmiksool on maole järgnev peensoole osa, pikkusega 20-30 cm. Sapi- ja kõhunäärmejuhad suubuvad kaksteistsõrmiksoolde. Peensool.
11.kl Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Seedekanali moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg Süljes olev amülaas lagundab tärklist Kui toit liigub neelu siis katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse Suulagi sulgeb tee ninaõõnde Edasi liigub toit söögitorusse Söögitoru on 25 ..
kõikide rakkude üheaegse neuronite pikkade jätketega kokkutõmbumise. kuju. · Koosneb lühikestest (dentriit) ja · Lagundab toitu. pikkadest (neuriit) jätketest. · Seedeelundkond on vajalik · Info edastatakse edasi ainult selleks, et toitu seedida ja toidust ühes suunas. kätte saada toitained ja energia. · Neuriidid e aksonid juhuvad · Seedeelundkonna moodustavad närviimpuldis edasi teistesse seedekanal ja sellesse nõresid rakkudesse. eritavad seedenäärmed. · Sünapsid on kohad, kus ühe · Seedeelundkond on: suu neuroni neuriit puutub kokku söögitoru magu 12sõrmiksool
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks.
Oluline kõrbeloomade jaoks(kaamel) ja organismidele, kes vett üldse ei joo (koi) 5) Lahusti : a) rasvlahustuvate vitamiinide jaoks(teatav kogus rasva on vajalik). A, D, E, F + asendamatud rasvhapped K ja Q. b) Rasvas talletuvad ka hüdrofoobsed mürgid. N: Dioksiinid. (LM kalad) c) Kiire dieet vabastab rasvkoes leiduvad mürkained ja võib inimese tappa. Putukatel on rasvkeha mürgiste jääkide talletamiseks. 6) Rasv kui sapierituse kiirendaja. Pidev rasvavaba toidu söömine tekitab sapikive. 7) Rasv kui kehavormide moodustaja (nahaalune rasvkude paikneb alusnahas) Vahad : Vahad on kuni 20 erinevast keemilisest ühendist koosnevad ainete segud, mis vees ei lahustu. Põhiosas sisaldavad rasvhappeid ja alkohole. Vahade jaotus : a) Taimsed vahad - N: lehed (vahalill vahapalm) puuviljad (õun(tellissaare), ploomid) Biofunktsioonid : kaitse veekaotuse eest, peegeldab kiirgust, kaitse
seega nad teevad koostööd. Diabeeti on I ja II tüüpi. I tüüp lapse või noorukieas, insuliinieritus beetarakkudes on vähenenud või lõppenud. Põhjuseks nende kahjustumine või hävimine. II tüüp-täiskasvanueas, beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres ja ei toodeta ka piisavalt insuliini. 52.Milline on seedeelundkond? Suuõõs, neel, kõri,hingetoru, söögitoru, magu,kõhunääre, sapipõis, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesööl, umbsool, ülenev käärsool, ristikäärsool, alanevkäärsool ja sigmakäärsool ning pärasool. 53.Millised on seedeelundkonna peamised ülesanded? Eluks vajaliku energia tootmine, organismi varustamine ehitusmaterjalidega, oluline bioloogiliste rütmide juhtorgan. Seedetrakti üldine ehitusprintsiip-kogu seedetrakt on torujas organ, kihilise ehitusega(kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest. Limaskest on sisemine, lihaskest on keskmine ja adventsitiaalkest on välimine) 54
uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOITSÖÖMINEAINEVAHETUS RAKKUDESLÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE SEEDIMINE IMENDUMINE Üldine ainevahetus Ensüümid *Eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. *Leidub kõikides organismide kudedes ja nad muudavad (kiirendavad) reaktsioonide kulgu. *Nende toime sõltub lähteühendite hulgast, organismi temperatuurist, keskkonna happelisusest või aluselisusest. *Ensüümide abil organismid kasvavad, arenevad, liiguvad, ning toimuvad muud eluprotsessid. Vitamiinid
· Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole
toimub ka gaasivahetus. Loomsed koed Kattekude Kattekoe rakul puudub kest, asuvad on naha pindmine membraanidega üksteise kõrval. kiht ja seedekulgla Ülesandeks on katta teisi kudesid ja sisepind. elundeid. Nad paiknevad üksteise kõrval. Epiteelkude eritamine, imendumine Side- ja tugikoe ülesandeks on siduda teisi kudesid ja rakke üksteisega või neid toetada, samuti ka kaitsta. Sidekoes on rakud asetatud hõredalt, rakuvaheainet on palju (võib olla tahke luukude. vedel veri, lümf. elastne kõhred, sidekude).
· luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal endost õrn sidekoe kiht siseõõnte seintel Luude tüübid: · pikad e toruluud laiemad otsad epifüüsid keskel toru diafüüs epi- ja diafüüsi vahel metafüüs · lühikesed luud · lamedad luud · segaluud Luuüdi e medulla täidab kõik õõnsused luus · kollane luuüdi peamiselt rasv · punane luuüdi retikulaarne Füüsiline aktiivsus teeb luud tugevamaks. Luustiku areng lootel: algul tekivad tihedast sidekoest ,,luumudelikesed", hiljem asendub sidekude kõhrkoega, edaspidi tekivad kõhrkoe sisse luustumistuumad, mis hakkavad laienema. Lapseeas: kõhrkude kasvab pikkuses edasi, luustumistuumad laienevad järjest üle terve luu, kui kogu luu on luustunud, siis lõppeb kasv.
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks
Tsentrosoom: 1 tsentrosoom moodustub 2 tsentrioolist, tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Tsentrioolid on olulised raku jagunemisel. TAIMERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED Rakukest: kaitseb väliste mõjutuste eest. Annab rakule kindla kuju ja tugevuse. Kaitseb rakku siserõhu eest. Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. Vakuoolid: on vee reservuaariks, kindlustavad siserõhu. Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vanemates jääkained. Mürkainete, mahlade säilituskoht, kaitseks ärasöömise eest. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid struktuure, aitamaks seemneid levitada. Plasiidid: Kloroplastid: 2 membraani, sisu täidab valguline vesilahus strooma. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid, kus on roheline värvaine klorofüll. Kromoplastid: sisaldavad värvilisi pigmente, karotinoide
o Glükoos on suur ja liigub läbi rakumembraani transport valgu abil. o Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sisse sopistumise teel. Fagotsütoosi abil kaitsevad antikehad meid bakterite eest. 11.Mis on osteoporoos, mida saaks teha selle vältimiseks? Osteoporoos ehk luuhõrenemine on luu haigus, mis on iseloomulik kesk- ja vanemas eas naistele ja harvem ka meestele. Osteoporoosi põhjustab toiduga saadav vähene kaltsiumi hulk või selle imendumine on raskendatud. Haigust soodustab ka liigne kehakaal. Osteoporoosi ennetamine on kõige tõhusam lapseeas. Selleks peab toit sisaldama piisavalt kaltsiumi, D-vitamiini ja valke (piimatooted ja kala) ning kehaline koormus peab olema piisav 12.Kui palju on atmosfääriõhus lämmastikku? Miks on see sageli limiteerivaks elemendiks organismide elus? Millised suhted valitsevad liblikõieliste (nimeta mõni) ja mügarbakterite vahel; seente ja vetikate vahel samblikes? Õhus on lämmastikku 78%.
6. luud muutuvad tugevamaks 7. lihased muutuvad tugevamaks 8. paraneb koordinatsioon 9. suureneb painduvus ja liikuvus on hea. 6 5. SEEDEELUNDID 1. Ehitus Inimese seedesüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest. Seedeelundkond koosneb:suu - neel - söögitoru magu peensool - jämesool pärasool - pärak Peale selle osalevad seedeprotsessis kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre, kes toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme. Suur osa on ka verel, mis täidab transpordiülesannet. 2. Ülesanded Organismi toitainetega varustamine on seedeelundkonna ülesanne. Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selleks on vajalik
6. luud muutuvad tugevamaks 7. lihased muutuvad tugevamaks 8. paraneb koordinatsioon 9. suureneb painduvus ja liikuvus on hea. 6 5. SEEDEELUNDID 1. Ehitus Inimese seedesüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest. Seedeelundkond koosneb:suu - neel - söögitoru – magu – peensool - jämesool –pärasool - pärak Peale selle osalevad seedeprotsessis kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre, kes toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme. Suur osa on ka verel, mis täidab transpordiülesannet. 2. Ülesanded Organismi toitainetega varustamine on seedeelundkonna ülesanne. Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selleks on vajalik
Kordamine kontrolltööks. Toitumine, seede- ja erituselundkond 1. Toitainete jaotamine (mikro- ja makrotoitained), nende erinevused. Toitained jaotatakse: valgud, rasvad ja süsivesikud. Mikrotoitained: Vajame oluliselt väiksemas koguses. Vitamiinid. Mineraalained. Makrotoitained: Vajame suures koguses. Süsivesikud. Rasvad. Valgud. 2. Mis on ainevahetus ja millised protsessid sinna alla käivad? Ainevahetus on protsess, mille kaudu on organism seotud väliskeskkonnaga. Selle alla kuuluvad toitumine, hingamine, imendumine, lagundumine ja eritamine. 3. Millest sõltub päevane energiatarbimine (seletada lühidalt lahti, kuidas sõltub) Inimese tegemistest, füüsilisest koormusest, inimese kehakaalust ja pikkusest. 4
2.hingamisteed-kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria. 3.nahk-vistrikud, pidalitõbi, muhkkatk. 4.seedekulgla-salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera. 5.suguelundid-süüfilis. VÄLTIMINE Käte pesemine vee ja seebiga, toidu säilitamine külmkapis, toidu kuumtöötlemine, vaktsineerimine,antibiootikumid. TÄHTSUS LOODUSES 1.on lagundajad. 2.osalevad aineringetes. TÄHTSUS INIMESE ELUS 1.tööstuses-ravimid(antibiootikumid), vitamiinid, toidulisandid, ensüümid pesuvahendites, alkoholi tootmine. 2.põllumajanduses-bakteriväetised. 3.reopuhastus-biopuhastid-aktiivmuda. Prokarüootne ehk eeltuumne organism-organism, kelle rakus pole rakutuuma. 2.Seened Seente ehitus- Keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadeks silindrikujulisteks rakkudeks – soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Sarnasus taimedega-1
epiteel, side Selgitada kuidas koe ehitus tagab tema talitluse. Kattekoe rakud on teineteise vastas tihedasti, seetõttu kaitseb organimsi kahjulikke ainete ja organismide eest. Lihasrakud, iselooomilik on kokkutõmbumine, sest valgu molekulid on võimelised oma ehitust muutma. Milliseid ül täidavad hingamiselundid. seal muudetakse venoosne veri arteriaalseks Kontrolltöö 15.09 Seedeelundkond Seedeelundid on suuõõs, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak. Tähtsamad seedenäärmed on. · süljenäärmed (sisaldab amülaasi, mis lõhustab süsivesikuid), · maks (see eritab sappi, mis kergendab rasvade lõhustumist), · kõhunääre e. pankreas (pankreas eritab nõret, mis sisaldab ensüüme süsivesikute, rasvade ja valkude lõhustumiseks) Seedeelundkonna funktsioonid · Toidu peenestamine ning toitainete keemiline lagundamine Süsivesikudamülaas+pankrerase ensüümglükoos
elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. Põhiliseks vitamiinide allikas on inimesele toit. Seedeelundkond: Suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Söödud toit muutub inimesele kasulikuks alles siis, kui toitainete lõhustumissaadused on jõudnud verre. Toit peenestatakse kõigepealt hammastega, niisutatakse süljega(lihtsam neelata), suust liigub toit neelu, neelust liigub toit söögitorusse, söögitorust makku, mao sisekesta katab üherakuliste näärmete kiht, mis eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima, mao seinad liiguvad, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava
Rasvumine- tugeva rasvumise puhul moodustavad üle poole kehamassist rasvad. Varuaineline. Taimedes on varuaineteks valdavalt õlid (vedelas olekus lihtlipiidid), seemned (sihvkad, lina jms). Viljades (pähklid, oliivid, avokaado). Ka taimedes on tahkeid lipiide (kookos, kakaorasv). Loomades on varurasvadeks valge rasvkude (naha all ja kõhuõõnes) ka loomades esineb õlisid (kalaõli). Kaitseline. Mehhaaniliste mõjutuste eest neerusid ümbritsev rasv. Silmamunasid ümbritsev rasv. Kaitse madalate temperatuuride eest (rasv on halb soojusjuht), nt polaarvetes elavad imetajad, hammasvaalalistel kuni 1m rasva naha all. Lahusti funktsioon- õlides rasvades lahustuvad vaid hüdrofoobsed ühendid. (üldiselt kehtib printsiip, et sarnane lahustub sarnases). Rasvase toiduga saame rasvlahustuvaid vitamiine (A;D;E;K;Q) (KADE Q). Varulipiididesse kuhjuvad hüdrofoobsed keskkonnamürgid (dioksiinid, tekivad prügipõletamisest ja trafoõlide
maonõre söövitava toime eest.Soolhape ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema.See on astmeline protsess.Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad.Kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema.Pepsiin toimib ainult kindlal temperatuuril ja tugevalt happelises keskkonnas.Soolhape ja pepsiin võivad lagundada ka magu ennast, juhul kui mao limaskest on vigastatud või kui maoseinu kaitsvat lima eritub vähe.Valgud ei seedu maos täielikult, lõplikult seeduvad nad peensooles. Maost peensoole algussossa liikunud toidukörti hakkavad seal mõj. Soole enda nõre ja kahe olulise seedenäärme maksa ja kõhunäärme nõre.Peensooles sedub lõplikult enamik toitaineid.Süsivesikud ja valgud on siiajõudes juba osaliselt seedunud,rasvade lõhustumine aga algab kaksteistsõrmiksooles. Maks asetseb mao kõrval ülakõhus paremal.Maks toodab sappi.Maksa küljes paikneb põietaoline kotike sapipõis.Sinna koguneb sapp, mis on kibeda maitsega rohekaskollane vedelik