Schelling ja ta vend August Wilhelm Schlegel kujundasid suuresti Saksa rahvusromantismi arengut, kuid F.W.J Schelling oli populaarne ka Venemaal. Muuhulgas tegeles F.W.j Schelling ka müüdifilosoofiaga. Teoses "Mütoloogia filosoofia" ( 1857 ) määratles ta müüdi välistaval meetodil, väites, et "müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu" F.W.J Schelling Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher 21. november 1768 12. veebruar 1834 oli saksa teoloog ja filosoof. Teda peetakse 19. sajandi teoloogia isaks. Õppis Halles filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel sai ta pastoriks Berliinis. Aastal 1799 ilmus ta raamat "Über die Religion" Romantism muusikas vene helilooja Anton Rubinsteini ooper ,,deemon" almis aastal 1872 ja esietendus 1875. aastal. Deemon, on lüürilis- psühholoogiline ooper, milles peatähelepanu keskendub Deemoni ja lihtsureliku neiu Tamara armastusdraamale.
Adelbert von Chamisso (kirjanik) Adrian Ludwig Richter (maalikunstnik, graafik) Johann Wolfgang von Goethe (poeet, esseist, loodusfilosoof) Friedrich Schleiermacher (teoloog, Philipp Otto Runge (maalikunstnik, graafik) Jakob Grimm (folklorist, keeleteadlane) filosoof) Johann Wolfgang von Goethe (poeet, esseist, loodusfilosoof)
Filosoofilise antropoloogia peatoeseks peatakse ,, Inimene.Tema loomus ja koht maailmas". KEEL Hermaneutika Keel kui tunnetuse meedium nihkus filosoofilises teadvuses esiplaanile alles 20.sajandil. Mõistagi oli keelefilosoofia tavaliselt pelga vahendina temast endast sõltumatu moodustatud ideede väljendamiseks. Hermaneutika asus rajama teoreetilist vundamenti humanitaarteadusele. Hermaneutika on mõistmisõpetus. Filosoofilise vormi andis sellele romantismiaegne mõtleja Friedrich Schleiermacher. Loogiline positivism Loogilise positivismi sihiks oli konstrueerida loomuliku keele ähmasust ja vastuolulisest vaba täpne teaduskeel. Rajajaks mingil määral Ludwig Wittgenstein. Selle manifestiks sai varase Wittgensteini geniaalne teos ,,Loogilins-filosoofiline traktaat" Analüütiline filosoofia Analüütiline filosoofia püüdles loodusteadlike väidete täpsuse ja ranguse ideaali poole. Teadusfilosoofia
Arusaamine on protsess, mis tugineb märkide mõistmisele (mitte asjade). Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamisel on 4 viisi: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista A. Schleiermacher - Arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, · Kultuurisemiootika Põhiküsimus - tähenduse tekke probleem Kultuutisemiootikast saab erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus
demokraatiataotlused, liberalism ja hiljem sotsialism. Kirik oli algul nõutu või ei tunnistanud muutusi ja mõistis need hukka. Protestandi kirikutes diskuteeriti 19.sajandil konservatiivse ja liberaalse kristluse üle. Liberaalne teoloogia otsis kokkupuutepunkte teadusliku ratsionalismiga ja avas end pärast 1848. Aastat osalt liberalismile. Selle liikumise vaimne juht oli protestantliku teoloogia silmapaistev uuendaja Friederich Schleiermacher (1768-1834). Väliselt oli konservatiivne protestantism eriti Preisimaal ja alates 1871. Aastast kogu Saksa riigis hilisabsolutistliku riigikiriku tugi. 1817. Aastal sundis Preisi riik protestandi kirikuid liituma (Evangeelne Kristlik Kirik) ja sellele eeskujule järgnes enamik muidki saksakeelseid maid. Nagu katoliku kirik, nii hakkas ka protestantism 19. Sajandi teisel poolel tegelema sotsiaalsete probleemidega. Katoliku kiriku olukord kujunes protestandi kiriku omast tunduvalt keerulisemaks
2. staadium: hermeneutiline kogemus; eelmõistmine võetakse revisjoni alla. 3. staadium: korrigeeritud hermeneutiline visand: sügavam mõistmine, eelmõistmise viimine uuele tasandile. Kuni 19. sajandini oli hermeneutika valdavalt kasutusel juriidiliste ja teoloogiliste tekstide tõlgendamisel. Alates 19. saj. ka keele- ja kirjandusteaduses ning filosoofias. Hermeneutika kui spetsiifiliselt humanitaar- teaduslik meetod (vastukaaluks loodusteadustele) Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher (1768-1834) Hermeneutika ja kriitika (1838) Hermeneutika kui võõra individuaalsuse mõistmise viis Vääritimõistmine on loomulik; algne situatsioon Grammatiline ja psühholoogiline tõlgendamine: mõistmine sõltub keelest ja kõnelejast.Komparatsioon / divinatsioon Hermeneutiline ring: ,,Iga teos on osa ühisest elust." lumi ammu ära sulasmetsa veeres palju sinilolli kimbukese sinilolli kinkisin ma sulle tänutäheks
12. Semiootika ja hermeneutika Hermes- Kreeka jumal. Jumalad suhtlevad siis kui nemad tahavad, jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt. Hermeneutika- jumalate sõnumite tõlgendamine, filoloogia vanim ala. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid- hermeneutilised- vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised- salajased teadmised, mis vajad tõlgendamist. Filosoofilise hermeneutika rajajaks on F. Schleiermacher, Saksamaa. 2 probleemi fi ontoloogia(kuidas maailm toimub) ja epitemoloogia(kuidas teada saada asjadest, mis maailmas toimub) Oluline osa on jutustajal- ta kulutab seda, mida ta on kuulnud- ta ise ei pruugi aru saada. Arusaamise meetodid: Arusaamine tuleb inimesest. Tekst on sidekanal.
Arusaamine on protsess, mis tugineb eelkõige märkide mõistmisele (mitte asjade). Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamise viisid: referentsiaalne -- ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust signifikatiivne -- ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta metafooriline -- ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega orientatsioon alltekstile -- ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista F. Schleiermacher (1768-1834) -- pastor, filosoof, teoloog. Eristab ka hte arusaamise liiki -- tekstist ( grammatiline ) ja teksti autorist (psühholoogiline) , kusjuures viimane on olulisem. Schle i ermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. Paul Ricoeur (1913-2005)
kogudus jäi täielikku pimedusse." Vanne sisaldas muu hulgas: "Olgu ta neetud päeval ja olgu ta neetud öösel, olgu ta neetud maha heites ja olgu ta neetud üles tõustes, olgu neetud ta väljaminemine ja sissetulemine" (1: 121-122). Harva esineb üksindus nii raskel kujul kui ühe juudi eraldamises tema rahvast. Isa saatis ta minema. Õde tahtis talt üle lüüa ta pärandit. Sõbrad hoidusid üksmeelselt temast eemale. Spinoza leidis end halastamatus üksinduses. Schleiermacher ütles Spinoza kohta: "Ta seisis üksinda oma ajas, ilma õpilasteta ja ilma kodanikuõiguseta." (1: 81) Ta sai ulualuse väikeses katusekambris Amsterdami lähedal. Ülalpidamist teenis ta klaasläätsede lihvimisega. Optiku käsitööd oli ta õppinud juudi koguduses. Viis aastat hiljem läks Spinoza kaasa oma korteriperemehega, kes siirdus Leydeni lähedusse. Need olid Spinoza intensiivse vaimse elu ja sügava mõtlemise aastad.
Arusaamine on protsess, mis tugineb märkide mõistmisele (mitte asjade). Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamisel on 4 viisi: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista A. Schleiermacher - Arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, 8. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust
räägivad teist keelt, poeesiakeelt. Hermeneutika jumalate sõnumite tõlgendamine; see on filoloogia vanim ala. Läbi Delfi oraakli rääkis Apollo. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid hermeneutilised vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised salajased teadmised, mis vajavad interpreteerimist (astroloogia jm). Põhiaineks koolis ei olnud hermeneutilisi aineid. Filosoofilise hermeneutika rajajaks on F. Schleiermacher (1768-1834) ta oli filosoof ja praktiseeriv pastor Saksamaal. 2 probleemi filosoofias: ontoloogia (kuidas maailm toimub) ja epitemoloogia (kuidas teada saada asjadest, mis maailmas toimub). Oluline osa on jutustajal ta kulutab seda, mida ta on kuulnud ta ise ei pruugi aru saada. (Talent on ühelt poolt mõõdupuu, teisalt rahaühik. Talent on antud, see ei ole kellegi oma). Arusaamise meetodid: Arusaamine tuleb mitte tekstist vaid inimesest. Tekst on sidekanal. Aru
Hermeneutika jumalate sõnumite tõlgendamine; see on filoloogia vanim ala. Läbi Delfi oraakli rääkis Apollo. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid hermeneutilised vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised salajased teadmised, mis vajavad interpreteerimist (astroloogia jm). Põhiaineks koolis ei olnud hermeneutilisi aineid. Filosoofilise hermeneutika rajajaks on F. Schleiermacher (1768-1834) ta oli filosoof ja praktiseeriv pastor Saksamaal. 2 probleemi filosoofias: ontoloogia (kuidas maailm toimub) ja epitemoloogia (kuidas teada saada asjadest, mis maailmas toimub). Oluline osa on jutustajal ta kulutab seda, mida ta on kuulnud ta ise ei pruugi aru saada. (Talent on ühelt poolt mõõdupuu, teisalt rahaühik. Talent on antud, see ei ole kellegi oma). Arusaamise meetodid: Arusaamine tuleb mitte tekstist vaid inimesest. Tekst on sidekanal
TPÜ, THK, Tallinn,2002. G. Nagel, E. Rihvk, Oma kätiga, poiste käsitööraamat, Ilo, Tallinn, 2001. Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, RT I , Nr 20¸ 20. 02.. 02. Põhikooli ja Gümnaasiumiseadus, (terviktekst: 01.06.o2), RTI 2002,79,1186. Riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu 2002/ 2003 õppeaastaks, Haridusministri määrus, RTL 2002,28,385. F. D. E. Schleiermacher,W. Dilthey, M. Heidegger, H - G Gadamer, Filosoofilise hermaneutika klassikat, Ilmamaa 1997. L. Türnpuu, Metoodika ja õpetaja pedagoogiline meisterlikus, TPÜ, THK, Tln, 2002. T. Ussisoo, Puidutööde joonised noortele, ERK, Tallinn, 1959. Veebileht: http://www.hot.ee/tmarrandi/ LISAD 1.1.1. Sõnaseletusi
TPÜ, THK, Tallinn,2002. G. Nagel, E. Rihvk, Oma kätiga, poiste käsitööraamat, Ilo, Tallinn, 2001. Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, RT I , Nr 20¸ 20. 02.. 02. Põhikooli ja Gümnaasiumiseadus, (terviktekst: 01.06.o2), RTI 2002,79,1186. Riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu 2002/ 2003 õppeaastaks, Haridusministri määrus, RTL 2002,28,385. F. D. E. Schleiermacher,W. Dilthey, M. Heidegger, H - G Gadamer, Filosoofilise hermaneutika klassikat, Ilmamaa 1997. L. Türnpuu, Metoodika ja õpetaja pedagoogiline meisterlikus, TPÜ, THK, Tln, 2002. T. Ussisoo, Puidutööde joonised noortele, ERK, Tallinn, 1959. Veebileht: http://www.hot.ee/tmarrandi/ LISAD 1.1.1. Sõnaseletusi
Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamise viisid: referentsiaalne -- ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust signifikatiivne -- ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta metafooriline -- ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega orientatsioon alltekstile -- ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid F. Schleiermacher (1768-1834) -- pastor, filosoof, teoloog. Eristab kahte arusaamise liiki -- tekstist (grammatiline) ja teksti autorist (psühholoogiline), kusjuures viimane on olulisem. Schleiermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. Schleiermacher 1819 a. formuleeris tõlgendamise reeglid:
muusika. Mõiste ,,kunstireligioon" võttis 18./19. sajandi vahetusel tõenäoliselt kasutusele saksa romantik, teoloog ja filosoof Friedrich Scheiermacher (1768-1834) oma teoses ,,Loenguid religioonist" (1799). Seal kõneles ta kolmeastmelisest teest, kuidas inimene areneb surelikust surematuks või kaduvast igaveseks: 1) enesele keskendumine; 2) süvenemine (ilma arutluseta) mingisse maailma osakesse, kaemus (ehk kontemplatsioon); 3) ja lõpuks pühendunud süvenemine kunstiteosesse. Schleiermacher tunnistab siiski, et igaviku tunnetamiseni jõudmine esteetilise süvenemise kaudu jäi talle isiklikult siiski kättesaamatuks: ,,Ma sooviksin, kui endast kõrgemale soovida ei oleks patt, et suudaksin selgelt vaadelda, kuidas kunstiline tundlikkus transformeerub religiooniks, kuidas hoolimata ülevast rahust, millest vaim imbub läbi [kunstilist] naudingut kogedes, säilib tung jätkata edasiteed, mis võib hinge viia universumini. Miks on selle tee käijad nii vaiksed natuurid
Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod"
Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod"
Hemeneutika kuulus kunstide ja teadmiste valdkonda oskustöö, mida püüti õppida. Keskajal see termin unuse ja oli kasutusel teine kreekakeelne sõna eksegeetika. Kusjuures seda kasutati enamasti piibli ja teiste sakraaltekstide tõlgendamisel. Esimene probleem on pühakirja või jumalate teksti tõlgendamine/arusaamine. Jumalatega suheldi pidevalt ja nad saatsid oma sõnumi üsna keeruliste märkide abil. Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher (1768-1834) Nüüdisaegse hermeneutika looja. Ta oli märkimisväärne Saksa filosoof. Ta oleks palju kuulsam, kui ta oleks elanud mõnel teisel ajal. Ta elas filosoofia kuldajastul Saksamaal. Ta oli ka pastor, kes iga pühapäev luges ette evangeeliumit ja siis seletas, mis seal oli öeldud. Ta pidi tunnistama, et ta ei saa aru sellest, millest ta aru ei saa. ,,hõlpsam on minna kaamelil läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki" Matteuse 19,24 . Aru tuleb saada inimesest (sõnade
Tema võttis kasutusele sõna religioon. Religio on tulnud verbist religere- taasühendama. Tunnetamine baseerub ilmutusel (relevatio ld k ilmutus, mis tulnud sõnast revello- katet üles tõstma). Kui inimese jaoks avatakse midagi seni nähtamatut, mida ta ise ei ole võimeline avama. Ilmutus võib toimuda mingi sündmuse näol, teksti või sõna abil. Religioonil on 3 põhiparameetrit, need tõi välja saksa teoloog F. Schleiermacher. Parameetriteks on: esimene on religioosne tunne (das Gefüll), see on sõltuvustunne; teine on mõistus, mille abil tööteltakse välja erinevad religioossed dogmad, teooriad nt kolmainsuse dogma triniteet; kolmandaks tahe, mis väljendab religiooses käitumises (liturgiad, riitused, palvetamine, paastumine) 6. teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte
(nagu tõstetakse kate üles), mida inimene ei ole ise võimeline avama - toimub ilmustuslikult nt mingi sündmuse näol, mingusuguse sõna näol, nt unenäos (ilmutavad end juba surnud inimesed). Näide piiblist (Uus Testament): Ilmutus mis tabas apostel Paulust Tamaskuse teel küsis et miks sa mind piinad ja siis taevast vastati ,,Mina olen Issand" ja siis ta ühines kohe usuga. F. Schleiermacher tõi välja 3 religiooni parameetrit: 1) religioosne tunne (Das Gefühl) inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas mitmesugused religioossed teooriad, mis on mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses käitumises. (nt palvetamine, paastumine). U. Masing on Schliermacheri fänn, pooldaja Eesti teoloog. Uku Masingul on olemas oma tõlgendamine ,,religioon on inimese suhe lõputuga".
Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. Tegeleb usundi ratsionaalsete aspektidega. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? 1. I.Kant 2. G.F.W.Hegel 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? F.D. Schleiermacher 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? S. Kiergekaard 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale? A.Comte 24. Kes oli Max Weber? 4 Durkheimiga üheaegne Saksa sotsioloog, filosoof ja majandusteadlane Max Weber (1864-1920) oli professoriks Müncheni ülikoolis, kus uuris majanduse, poliitika ja religiooni seoseid. Tema maailma
tõlgendamise õpetust. Hermeneutiline filosoofia vastandub analüütilisele, mis püüab mõista (keelt, teksti, nähtusi jne) osadeks lahutamise abil. Hermeneutika püüab mõista (keelt või teksti) tervikust lähtudes. Hermeneutikud püüavad jõuda mõistmisele, kusjuures tekib nn hermeneutiline ring: osasid tõlgendatakse terviku kaudu ning tervikut omakorda osade kaudu. Terminit hakkas kasutama üks esimesi tuntud filosoofe hermeneutikuid: Friedrich Schleiermacher (1768-1834). Tutvume mõnede hermeneutiliste ajaloofilosoofidega. 35 Ajaloofilosoofia on ajaloo filosoofiline mõtestamine. Ajaloofilosoofia ei ole mitte osa ajalooteadusest, nii nagu keelefilosoofiagi pole osa keeleteadusest. Ajaloofilosoofias käsitletakse filosoofilisi küsimusi tuginedes ajaloole kui eriteadusele ning püüdes selgitada ajalugu kui protsessi. (Hermen. ja ajaloofilosoofia on ristuvad mõisted!)
3) tropoloogiline (teksti varjatud tähendus), tekstis peituv moraalne sõnum; 4) anagoogiline, lõplik teoloogiline piiblitekstile tuginev tõlgendus. Hiljem viis Dante need neli astet üle ilmalike tekstide tõlgendamisse. Filoloogiline tõlgendamine. 29 Alles 18. sajandi Saksamaal kujuneb välja filosoofiline hermeneutika. F. D. E. Schleiermacher (1768-1834), luterlik teoloog, Berliini ülikooli õppejõud, Platoni teoste tõlkija. Hermeneutika ja kriitika, eriti seoses Uue Testamendiga (1838). Enne: tekst on mõistuspärane nähtus. Sch: teksti mittemõistmine on põhimõtteline ja mõistmine on alati vaid osaline. Hermeneutika on võõra individuaalsuse mõistmine. Tähelepanu tuleb koondada tervikule, mitte vaid tumedatele kohtadele. Kaks astet: 1)grammatilis-keeleline tõlgendus. Igas keeleaktis peegeldu kogu keelesüsteem. 2)
annaabi.ee 
