PRIIUSE ESIMESED AASTAKÜMNED 1. Talurahva omavalitsus. Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim.
tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest. Millised ülesanded pandi vallale? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2. Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu), naturaalandamid (talus valminud toodang), rahamaks. Riiklikud maksud: pearaha ja nekrutiandmine (kohustus minna sõjaväkke, liisuvõtmise abil, va: ametimehed, õpetajad, taluperemehed ) Kogukondlikud: teede korrashoid, kooli ja magasiaida ehitus, kevadine teetegu Kirikumaksud: kiriku ülalpidamiseks 10% kümnis
Eesti kahe maailmasõja vahel SISEPOLIITIKA - 1920-1934, 1934-1940 - 10.10.1919 maaseadus - mõisamaade riigistamine - asundustalud (maad said vabadussõja veteranid, nende hukkunute pered, saunikud) - 15.06.1920 põhiseadus 1920 1992 Üldine erinevus 20. aastane hääleõiguslik 18. aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget
kaks vöörmündrit Koosseis 1)mõisarahvas mõisas elavad, sealt ülalpidamist saavadmajateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed, käsitöölised, kodaniku seisusest sakslased(metsnikud, raamatupidajad, koduõpetajad) 2)külarahvas keskne koht pererahval, peremees ja perenaine tegid tööd põldudel, lapsed töötasid koos sulasrahvaga mõisapõldudel, vabadikud ehk saunikud nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel koormised 1)mõisnikule teotöö(korraline nädalatöö, hooajatöö) naturaalandamid, rahamaksud 2) vallale, kogukonnale teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine, vaeste eest hoolitsemine 3) riigile pearaha ja nekrutiandamine(nn. Verekümnis)(sõjavägi) sõjaväe majutus, moona kohustus 4) kirikule kirikumaksud, tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise
ääremaale, ja rajas sinna oma talu.Nimi tuli sellest et nad pidid tegema mõisale tegu üks jalapäev nädalas, aga ajapikku kui talu suurenes, suurenesid ka koormised. - vabatalupoeg-talupoeg, kes oma koormisi maksis rahas seega oli teotööst vaba. - maavaba talupoeg- tapupoeg kes omas maad läänikirja alusel, ei kandnud koormisi, kuid sõja korral pidi teenima feodaali ratsaväes. - vabadik- (e. Papid e. Saunikud)- väikese maaga talupoeg kes pidi käima mõisa põllul tööl - raad- linna võimuorgan - bürgermeister-rae koosseisu kuulunud 4 inimest kes moodustasid selle juhatuse. - tsunft- käsitööliste ühing - skraa-tsunfti siseelu kirjeldav põhikiri - kabel- väikesed kirikud, mis asusid kihelkonna kaugemates punktides. Ajaloolised isikud - Lembitu- Sakala maavanem, kes juhtis eestlasi Vabadusvõitluses.
keskmiselt 4-8 last. Kohalikud mõisnikud oskasid üldjuhul eesti keelt. Saksa keel omandati korralikumalt alles hilisemas lapsepõlves. Kogu maal moodustasid mõisnikud vaid ligikaudu 1% rahvastikust ja nii tuli maa-aadlil paratamatult elada oma väikese perega väga eraldatult. Talurahva elukorraldus Talurahva majandusliku ja sotsiaalse positsiooni määras talumaa suurus. Kõige paremal järjel oli suure talu pere; kõige kehvemalt elasid saunikud ja küla kehvikud, kellel puudus üldse maa. Kuid isegi taluperemehed olid saanud talukoha ja maa mõisalt üksnes kasutada ning pidid selle eest tasuma mõisakoormisi. Omandi ja pärimisõigust neil polnud ning talu läks üle isalt pojale üksnes mõisniku heakskiidul. Kui peremees oli hooletu, jäi mõisnikule alati õigus talule uus peremees määrata. Talurahva elurütmi määrasid talutööde tsüklid. Põllutööd algasid
Ühtseks kogukonnaks sidus talupoegi magasivilja (varuvili, millest sai laenu võtta) varumisel. Üheks ülesandeks oli ka vaestehoolekanne. Kogukondade juhtideks valiti Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Talurahva koosseis. Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks. Keskne koht oli pererahval. Peremees ja perenaine töötasid talupõldudel, lapsed mõisapõldudel, tehes teotööd. Talude äärealadel elasid vabadikud või saunikud. Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Talurahva koormised. Vallakogukond vastutas talurahva koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel. Mõisakoormistest oli peamiseks teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha oli algselt 70 kopikat igalt meeshingelt, hiljem suurenes. Nekrutivõtmine oli sõjalistest koormistest rängim
kodurahu rohkem , kui asi väärt oli. Tal puudus oskus oma tegevust kõrvalt silmitseda: tunda rõõmu tehtud tööst ja kiirustamata elada kaasa oma perekonna muredele ja rõõmudele. Nii sauna- kui pererahvas sai õige pea tunda, et Andresele on koduloomade heaolu tähtsam kui inimeste oma. Ajal, mil raamatu tegevus aset leiab, oli tõesti kombeks hõisata, kui sündis poeg, ja siunata, kui ilmale tuli tütar, kuid Andres läks oma suhtumisega liiale. Talle olid pojad ja tütred, naised ja saunikud ainult tööjõud, keda ta samasuguse, üle jõu käiva innuga sundis talus rahmeldama. Ka Krõõt hakkas end süüdi tundma, et ta nagu needus peremehele ühtesoodu tütreid kannab, ning andis surres mõista, et Andrese esimene poeg noor Andres käis talle sedavõrd üle jõu, et sundis teda nurgavoodis eluga hüvasti jätma. Andres oli koduste suhtes despoot. Teatavasti liikusid tol ajal Baltimaades jesuiitide salgad, kellelt ta oli vahest õppinud ütlelust eesmärgi ja abinõu kohta
anti. Kogukondade juhtideks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal vöörmünder. TALURAHVA KOOSSEIS Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine. Peremees ja pn töötasid talupõldudel ja nendelapsed koos sulastrahvaga mõisapõldudel. Talude äärealadel elasid väikest maalappi ja eluaset omavad vabadikud e popsid e saunikud. Mõisarahva e mõisateenijate hulka kuulusid mõisas elavad ja ja sealt ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Mõisarahvas oli majanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. TALURAHVA KOORMISED Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hoojatööde ajal abiteoks. Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olilisemad pearahamaks(70kopikat igalt meeshingelt) ja nekrutiandmine(meestepüüdmine, millest
sajandil Mõisarahvas 10% Mõisas teenistust leidnud talupojad: mõisasundijad (nt kubjas tegeles teoliste tööle- sundimise ja järel-valvega, kilter- kupja abiline, aidamees), majateenijad ja käsitöölised Külarahvas Taluperemehed (koos peredega) 40% Rentisid mõisalt maad, tasudes renti teotöö ja muude koormistega Sulasrahvas 30% Said teenistust taludes;peamiselt tegid teotööd mõisa põldudel Vabadikud(e popsid või saunikud) 20% Talude äärealadel elavad maata talupojad, kes vastutasuks pisikese maalapi eest aitasid talu-peremehi hooajatöödel 10%40%30%20% 1802/1804 talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal Aleksander I surus seadused aadlikele peale (laenu tingimus) Sisu Keelati talupoegade müümine Vallasvara´kuulub talupojale. Talusid sai pärandada. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga
1) Linakasvatusest (osa tasuti, ülejäänud võlaks) 2) Põhja-Eestis kartulikasvatus (viin) Rajati põllumeeste seltse põllumajanduse tutvustamiseks Vilja hind langes, kuid lina hinnad olid püsivalt kõrged, sest Lõuna- ja Põhja-Ameerikas oli kodusõda orjanduse pärast puuvill. V TALURAHVA JAGUNEMINE 1) Mõisarahvas majateenijad, mõisasundjad, ametimehed, käsitöölised 2) Külarahvas pererahvas, sulasrahvas, vabadikud ehk popsid ehk saunikud, taluteenijad VI TALURAHVA KOORMISED 1) Mõis teotöö (alates 1849/1856 raharent) nädalategu ja abitegu, naturaalandamine ehk liha, vili, muna jne, rahamaksud 2) Riik pearaha (1738 70 kopikat meestelt), nekruti andmine (1796 sõjaline koormis) vabastatud olid taluperemehed, õpetajad, talupärijad ning kogukondade juhid 3) Kogukondlikud teede korrastamine, magasiniaida ja kooli ehitamine ning muud valla piires tegemist vajavad tööd
Virtin- kokk, majapidajanna Kubjas- töödejuhataja Kilter- kupja abiline, kontrollis kuidas on korraldatud Aidamees- kontrollis nt vilja liikumist, materjaalsed asjad 28. Kihistumine talupoegade seas (15.-16. sajand) Adratalup Üksjala Vabatalup Maavabad Vabadikud Sulas ojad d ojad , saunikud ed, teenij ad Kes Suurim kiht Ametimehe Kõrgeim Vähese Sulase kuulusid d, talupoegad maaga või d, ? käsitöölised, e kiht maata teenij
• Asustuspoliitika o Garnison o Kolooniad, 1963 passiseadus • Väljasaadetud o Sunnitöölised o Poliitilised ja kahtlaste elukommetega Rahvastik Rootsi ajal Rahvastik Vene ajal 75% talupojad 10% mõisnikud 5% mõisnikud 40% pererahvas 20% sulased, teenijad, saunikud 30% sulased 20% saunikud Pingekolded 19.saj lõpp/20.saj algus 1. Maanälg – inimeste arv suureneb, toidu kogus suureneb 2. Rahvuslikud mõtted 3. I maailmasõda – tööstus viiakse välja 4. 1916 ikaldus, töötus maal 5. I ms – põgenikud 1917 – revolutsioon Eestis: • 40% pererahvas, 60% proletariaadid (ei läinud kodusõjaga kaasa)
Liivimaal vöörmünder (2 tk). NB! Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: - mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused. - omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabaneti 1866 vallareformiga! 2. Talurahva koosseis 19.sajandil: MÕISARAHVAS KÜLARAHVAS Mõisas teenistust taluperemehed koos sulasrahvas saunikud leidnud talupojad: peredega (e. popsid, mõisasundijad e. vabadikud) (N: kubjas; kilter) rentisid mõisalt said teenistust talude äärealadel - majateenijad maad, tasudes renti taludes; elavad maata - käsitöölised teotöö ja muude peamiselt tegid talupojad, kes koormistega teotööd mõisa vastutasuks
mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused ja omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabanes vallakogukond 1866 vallareformiga. 1.3. Talurahva koosseis 19.sajandil: Mõisarahvas Külarahvas Mõisas teenistust Taluperemehed Sulasrahvas Vabadikud leidnud talupojad: (koos peredega) (e popsid või mõisasundijad (nt saunikud) kubjas - tegeles Rentisid mõisalt Said teenistust Talude äärealadel teoliste tööle- maad, tasudes taludes; elavad maata sundimise ja järel- renti teotöö ja peamiselt talupojad, kes valvega, kilter- muude tegid teotööd vastutasuks pisikese kupja abiline, koormistega mõisa maalapi eest aitasid aidamees), põldudel talu-peremehi
otsused ja omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabanes vallakogukond 1866 vallareformiga. 1.3. Talurahva koosseis 19.sajandil: Mõisarahvas Külarahvas Mõisas teenistust Taluperemeh Sulasrahva Vabadikud leidnud talupojad: ed (koos s (e popsid või mõisasundijad peredega) saunikud) (nt kubjas - Rentisid Said Talude äärealadel tegeles teoliste mõisalt maad, teenistust elavad maata tööle-sundimise ja tasudes renti taludes; talupojad, kes järel-valvega, teotöö ja peamiselt vastutasuks kilter- kupja muude tegid pisikese maalapi Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
1894. Alex III suri, troonile Nikolai II, oli kuni ~1917. Pmst venestus jäi alles, aga uueks rahvusliku liikumise keskuseks sai Eesti Postimees, liidriks J. Tõnisson. 1896. sai "postimehe" toimetajaks. 1901. loodi ajaleht Teataja, juhiks K. Päts. Päts oli radikaalsem Jakobson, Tõnisson Hurt. Sotsiaaldemokraatia. Mihkel Martna selle isa. 1905. Revolutsioon: Majanduslikult hea, palgatöölised. Berg aretas uue rukkisordi. Piimakarjandus. Tulus linakasvatus. Maatamehed (sulased, moonakad, saunikud), linlaste arv kasvav, eriti Narva. Palju tehaseid mitmeski linnas. Tallinn, Pärnu, Kunda. Kõik vene imp. Jaoks, sest eesti liiga väike. Suurenes ka vene tööliste arv. Eestlasi tuli linnadesse aina enam, sest kõik tahtsid maalt ära saada, takistas venestumist. Arenes kaubandus, ostu jõud kasvas, taludes hakkasid esinema ka linnaesemeid. Raudteed. 1870. RT. Peterburi Tallinn, see nüüd tähtis sadamalinn. Kultuur laienes. 1896. pani Hermann Postimehe
Liivimaal vöörmünder (2 tk). NB! Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: - mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused. - omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabaneti 1866 vallareformiga! 2. Talurahva koosseis 19.sajandil: MÕISARAHVAS KÜLARAHVAS Mõisas teenistust taluperemehed koos sulasrahvas saunikud leidnud talupojad: peredega (e. popsid, mõisasundijad e. vabadikud) (N: kubjas; kilter) rentisid mõisalt said teenistust talude äärealadel - majateenijad maad, tasudes renti taludes; elavad maata - käsitöölised teotöö ja muude peamiselt tegid talupojad, kes koormistega teotööd mõisa vastutasuks
igati eesrindlikud majandid, kus rakendati uudset tehnikat ja katsetati uusi põllukultuure. Edumeelne mõsnik oli ntks Sangaste krahvi Friedrich von Berg. Tema aretas kuulsa Sangaste rukki. Põllumajanduses hakati senisest rohkem rõhku panama piimakarjale, endiselt oli tulus linakasvatus. Maaharimise ja loomakasvatuse tõusul oli paraku ka varjukülg : maatameeste (sulased, moonakad, saunikud) soov omaenda maalapi järele tugevnes ja sellele vastavalt suurenes nende rahulolematus olukorraga. Paratamatult kukus nii välja, et maapuuduses oli süüdi suurmaaomandi st. mõisad, kelle valduses oli peaaegu pool haritavast maast.vastuolusid tekkis, siis kui taheti maad kõigi vahel võrdselt ära jagada. Linnad, tööstus ja kaubandus Linnad kasvasid kiiresti. Esimese maailmasõja eelõhtuks oli lanlaste koguarv jõudnud juba
Samuti säilitas mõisnik kogukonna üle politseivõimu. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus alles 1866. aasta vallareformiga Talurahva seisus jagunes XIX sajandil küla- ja mõisarahvaks. Külarahva seas oli keskne koht pererahval, kes täitis mõisakoormisi. Peremees ja perenaine töötasid talupõldudel, lapsed töötasid koos sulasrahvaga mõisapõldudel. Suuremate talude äärealadel elasid vabadikud/popsid/saunikud, kelle tööjõudu kasutati hooajatöödel. Mõisarahva hulka kuulusid teenijad, sundijad, käsitöölised jt. Mõisarahvas oli sotsiaalselt ja majanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. Sajandi keskpaiku moodustas pererahvas u. 40, sulasrahvas 30, vabadikud 20 ja mõisarahvas kuni 10% talurahva üldarvus Vallakogukond vastutas talurahva koormiste täitmise eest.
Eluaegse lepinguga copyholderid – ei saanud oma renditalu võõranda ega pärida. Tähendas praktiliselt seda, et talu oli küll ühe perekonna käes ja talu kohe käest ei võetud kui peremees suri, aga otseselt pärida ei saanud. Kui poeg tahtis talu edasi pidada, sõltus see lepingu vormistamine mõisniku suvast. Tahtsid saada pärimisõigusega talupoegadeks. Lühiajalise rendilepinguga talupojad – väga lühiajalised. Ilma maata talurahvas – saunikud. Kohati erinevad, 90 % isegi mõnes kohas. Keskmiselt 16.sajandil oli 20-30 %, 17.sajandil 50 %. Inglismaa ühiskonna kaheks jagunemine: „gentleman“ ja „non-gentleman“. Varauusajal ja uusajal oli laias laastus ühiskond jagunenud gentleman’deks ja mitte- gentleman’deks. Kas inimene tegi tööd oma kätega või mitte. Musta töö tegijad olid mitte- gentleman’d, aadel oli gentleman. Gentlemanid pidasid vähemalt kolme põlvkonda
+ Maksud Riiklikud + Pearaha + Nekrutiksvõtt Kogukondlikud + Teede korrashoid + Magasiait + Ehitustööd + Vaese hoolekanne Kirikumaks Talurahva koosseis Mõisrarahvs u 10% Kilter- talurahva järelvalvaja, abi kubjas, kubjas, aidamees Külarahvas Pererahvas u 40% Sulasrahvas u 30% + Elas talurahvaga samas majas Vabadikud e popsid, saunikud u 20% + Tegi tööd talus aga ta elas talurahvast eraldi ning talle anti pisikene maalapikene Uued tuuled, rahutused Soov pageda + Venemaal ja mujal paremad maad, vähem makse ja kohustusi + Pühajärve sõda 1841- omalaadne protestivorm oli usuvahetus. + Legend Valgest laevast mis viivat meid paremale maale Hilary Karu 38 D
rentima, koormised asendati rendilepinguga, liikumisvabadus jäi piiratuks see ei kaotanud kriisi majanduses, jätkus talumaade mõisastamine, mistõttu kasvas ka teorent, talude pärilik kasutusõigus kaotati Talurahva omavalitsuse kujunemine: peale priiks laskmist loodi iga mõisa alal talupoegadest omaette kogukond e vald kõik talupojad kuulusid talurahvaseisusesse, mis jagunes mõisarahvaks ja külarahvaks: pererahvas (40%), sulaserahvas (30%), vabadikud e popsid e saunikud (20%) vallakogukonna ülesanded: vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid ja karistasid väiksemate üleastumiste eest vallakogukond kandis ühist vastutust magasinvilja varumise eest vaestehoolekanne vallal lasus vastutus kogukonna koormiste täitmiste eest, kehtis ringkäendus, teede korrashoid, koolide korrashoid, riiklikest koormistest pearaha, nekrutikohustus Talurahvaseadused II: 1849. a Liivimaal 1856. a Eestimaal
Prohvet Maltsvet (kodaniku nimega Juhan Leinberg) - õhutas oma usulahu liikmeid väljarändama. Esimesed said karistada. hilisemad minejad läksid Peterburi ümbrusse, kaukaasiasse, siberisse ja kaugitta (mõningad ka ameerikasse). Kiriku koguduste juhtideks olid eestis talitajad, liivimaal vöörmündrid. 21 Taludes jagunesid inimesed: pererahvas, sulased, teenijad, vabadikud, popsid, saunikud. Taludel olid ka riiklikud kohustused: pearahamaks 1783. aastast alates. nekrutiks andmine 1796. aastast. Nekrutiks ei võetud kooliõpetajaid. sõja ajal majutamis ja küüdiandmise kohustus. MUUDATUSED MAJANDUSES. 1840ndatel hakati kasvatama kartulit ja lina. Talude kruntiajamine - ühele talumajapidamisele kuuluvad põllulappid koondati ümber talumajade. Talude päriseks ostmine sai alguse lõuna-eestist. Esimesed talud osteti 1853 aastal.
Mõisnik säilitas kogukonna üle ka politseivõimu, aadli kontrolli alt vabaneisd talupojad alles 1866a vallareformiga. Talurahva koosseis. 19saj sai talurahvast mõisa ja külarahvas kellest kesknekoht oli pererahval kes kandsid koormisi. Lapsed töötasid koos sularahvaga mõisapõldudel tehes teotööd. Suuremate talude äärealadel elasid vabatikud e popsid e saunikud keda kasutati kibedemate hooajatööde jaoks. Mõisarahvas e mõisateenijad olid mõisas elavad ja sealse ülevalpidamisega teenijad- esiletõusvaim kiht. Talurahva koormised Teotöö (teorent) mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja invetariga, ning jalapäevades. Lisaks oli veel
järgult tagasi loonusrendile ja teokohustusele. Poola võimud I , kes ürit tp kohustusi reguleerida. 1582-83 a komisjonid eeltöö ära teinud. Ürit koormistesüs lihtsustada. Poola ajale veel iseloomulik see, et ka tp olid võtnud enda kasut lisasissetulekuid, mida varjati. Tp olid enamasti adratp, kelle käes oli reeglina vaid osa adramaat . Reeglina 1/8 adramaast. Poola ajal moodustavad selgelt põhikontingendi.II kontingent on nn pobulid- väikemaapidajad ( enam-vähem nagu saunikud), üksjalad, vabadikud, adratalunikud, kes ei suutnud tulemusi anda. Töötasid talu või mõisa heaks . Poola ajal koormistest täiesti vabasid tp ei olnud. Koormistest olid vabastatud need, kes folvargis töötasid e kupjad. Uusasunikud ( nii kolonistid kuui ka kohapealsed) ja uusmaasaajad . Uusmaasaajaid palju, kuid ka nemad said teatud per maksuvabadust. 3-6 a , mis kulus hoonete ja põldude rajamiseks. Võramentsid olid tp seast võet sõjaväelased, kes rahu tingimustes olid taas
annaabi.ee 
