Tallinna Tööstushariduskeskus Saturn Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Saturn is one of the most interesting planets in the solar system. It is the sixth planet in the solar system, and is most famous for its stunning array of rings. It is a very easy planet to pick out in the sky because it is one of the brightest lights in the shy. It also has a very faint greenish color that makes it stand out from the rest of the objects in the sky ("Astronomy for Kids"). Saturn is the second largest planet in the solar system, Jupiter being the only planet that is bigger. It also has at least eighteen moons, more than any other planet in the solar system. There have been three voyages to this extraordinary planet, and one is still in process today. The Pioneer II traveled to Saturn in September of 1979, the Voyager missions took place in the 1980's...
Teadlased oskavad sellest järeldada, et võib-olla tekkisid Saturn ja teisedki hiigelsuured gaasplaneedid kosmilises mõttes silmapilkselt - tuhandete aastatega, mitte miljonitega. Paksu atmosfääri tõttu on Saturni pöörlemiskiirust olnud üsna raske kindlaks määrata. Seni peeti rõngaga planeedi ööpäeva pikkuseks 10 tundi ja 39 minutit, sest just niisuguse pöörlemisperioodi tuvastasid paari aastakümne eest Saturnist möödunud kosmoselaevad Voyager planeedilt kiirguvate raadiolainete järgi. Möödunud aastal andis analüüs pöörlemisperioodiks 10 tundi ja 47 minutit. Et planeedi pöörlemiskiirus peab tegelikult olema erakordselt stabiilne, siis ei usu keegi, et nii ruttu muutunud võiks olla. Nüüd väidavad kaks teadlast, et nad on välja rehkendanud, kui kiiresti Saturn ikkagi tegelikult pöörleb. Nende tulemus on 10 tundi ja 32 minutit. See on 7 minutit vähem kui Voyageride mõõdetu
sept. kuni 14. nov. 2018 luumurrud ja liikumisraskused Voyager 2 • Voyager 2 on NASA kosmosesond. • Start anti 20. augustil 1977. • Kosmosesondi eesmärgiks oli uurida päikesesüsteemi ja selle piirialasid • Sondi põhimissioon lõppes 31.detsember 1989, kuid ta on endiselt töökorras ja temaga peetakse läbi deep space networki kaudu regulaarselt ühendust. Voyager 2 kosmosesond • Sond lendas mööda Jupiterist, Saturnist, Uraanist ja Neptuunist tehes neist hiidplaneetidest esimesed detailsed fotod. • Ta sai pärast möödalendu Neptuunist, neljandaks Päikesesüsteemist lahkuvaks kosmosesondiks ja see on seni ainus kosmosesond, mis on uurinud Uraani ja Neptuuni. Voyager 2 pilt Saturnist • Saturni fotode resolutsioon oli parem kui 5 km. Voyageri missiooni tulemusel avastati Saturnil virmalised. Planeedi rõngaste uurimisel selgus, et B-rõngad
26. oktoobril 2000 teatati ametlikult 4 uue Saturni kaaslase avastamisest. Sellega tõusis teadaolevate Saturni kaaslaste arv 22-ni, mis tähendab, et Päikesesüsteemi planeetidest omab Saturn kõige rohkem kaaslasi. Teisele kohale langes nüüd Uraan oma 21 kaaslasega. Nüüdseks on neid nelja uut objekti jälgitud väga paljudes observa-tooriumides üle kogu maailma. Kaaslased paiknevad umbes 15 miljoni km kaugusel Saturnist ja nende läbimõõtudeks on hinnatud 10-50 km. Seniste vaatluste käigus on leitud veel mitu võimalikku kaaslase kandidaati. Seega pole võimatu, et Saturni kaaslaste arv võib veelgi kasvada. Saturni kuud meenutavad oma kraatrite, orgude ja mäeahelikega veidi meie kuud, on aga viimasest palju külmemad ning tõenäoliselt läbinisti jääst moodustunud. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan,
koosnevad väikestest tahketest osadest. Arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui kosmilises mõttes suured kehad sinna satuvad, siis need peaksid raskusjõu tõttu purunema. Saturni rõngad asuvad just sellises kauguses ning teadlased arvavad, et aine, millest muidu oleksid tekkinud kuud jäid rõngastesse. Rõngaste täpne olemus selguski alles esimeste tehiskaaslaste möödumisel Saturnist. 1973. aasta aprillis startis “Pioneer-11”, mis jõudis Saturni ühe välimise rõngani 1. septembril 1979. aastal. Automaatjaam tegi palju huvitavaid vaatlusi ja avastas Saturnil veel kaks kitsast rõngast. 1980. aasta novembris jõudis Saturni juurde automaatjaam “Voyager-1”. Siis tehti ka lõplikult kindlaks, et Saturni rõngas koosneb sadadest väikestest rõngastest. “Voyager-1” piltide põhjal jõudsid uurijad arvamusele, et kõikide
Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut Saturn koosneb ~75% vesinikust ja 25% heeliumist Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub tal 29,5 Maa aastat Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema tihedus väiksem kui veel Ajalugu Planeet on oma nime saanud Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi Saturni sümbol tähistab Saturnuse sirpi 1610. aastal avastas Galileo Galilei Saturni rõngad 1979. aastal lendas Saturnist esimest korda mööda kosmosesond Pioneer 11 Järgnesid Voyager 1(1980) ja 2 (1981) ning Cassini (2004 tänapäev) möödalennud Rõngad Tekkinud miljardeid Osakeste suurus aastaid tagasi ulatub mikromeetrist Asuvad Saturni kilomeetrini ekvatoriaaltasandil Saturni rõngad jäid Rõngad on oma nimed unikaalseteks kuni saanud nende 1977. aastani avastamise järgi tähestikulises järjekorras
Kärdla Ühisgümnaasium Planeet Uraan Uurimustöö Õpilane: Kaarel Trumm Juhendaja: Juta Noorkõiv Kärdla 2010 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on
● 20. juulil 1969, korjasid mulda ja kive ● Collins viibis Kuu orbiidil ● https://www.youtube.com/watch?v=INQlaTnN2cg Esimene kosmoselaev, mis jõudis tähtedevahelisse kosmosesse ● Voyager 1, 1977 aastal ● Päikesesüsteemi väliste planeetide uurimiseks (Jupiter, Saturn, Uranus, and Neptune, Pluuto?). ● Maale kõige kaugem kosmosesond ● esialgne eesmärk oli lennata mööda Jupiterist, Voyager 1. Allikas: Saturnist ja Titanist. https://www.britannica.com/technology/Voyag er-space-probes ● Peaks olema piisavalt kütust, et opereerida vähemalt kuni 2020. Aastani (22,5 miljardi Mars Pathfinder ● 04.07.1997, kõigi aegade esimene robotkang punase planeedi pinnal ehk Marsil. ● Tagastas enneolematu hulga andmeid ja ületas oma kavandatud eluea. ● Analüüsida Marsi atmosfääri, kliimat,
Alina Rostsinskaja 9c Planeet Saturn Üldised andmed 6. päikese poolt lugedes suuruselt 2. pärast Jupiteri Gaasiline hiidplaneet Asub 1 433 531 000 km päikesest e. 9,5 a.ü. Teeb tiiru ümber päikese 10 759päeva e.29,5 aastaga. 95 korda raskem kui Maa Ekvatoriaalne ümbermõõt 60 300 km. Saturni tihedus on väiksem kui veel Saturnist saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta, planeedi väike tihedus annab teadlastele uurimisruumi kas... 1. ...Planeedi pind asub kaugel allpool pilvepiiri. 2. ...Planeedil on olemas tahke tuum ning tema keskpunktist väjapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks sujuvalt üle. Saturni koostis. Vesinikust (~96%) Heeliumist (~3%) Ammoniaak Metaan Etaan Vesi Atsetüleen Fosfiin Saturni pilvekihid. Pilvede ülemine kiht koosneb metaanist ja ammoniaagist.
Uraan Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal,paistab ta maale 5,5nda suuruse tähena.Tüüpiline hiidplaneet nii kuju,tiheduse kui ka keemilise koostise poolest.Teleskoobis paistab ta pigem tähenda kui planeedina.Tal on kitsasast rngast koosnev rõngaste süsteem.Uraani päärlemistelg asub peaaegu orbiidi tasandis.Telje kaldenurk on orbiidi suhtes vaid 8 kraadi.Uraan ei päärle Päiksega samas suunas, vaid sellega peaaegu risti.Pöörlemisperioodi määramine on püsivate detailide puudumise tõttu raske ülessanne,selle väärtuseks on pakutud 10-16 tundi. Neptuun-kaheksas ja viimane suurtest planeetidest on eriti kuulus oma avastusloo poolest.Tema asukoha arvutas 1846. a välja Prantsusmaa matemaatik Verrier,püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga.Ta mõõdud on väga lähedased Uraanile:läbimõõt 0,96,mass 1,2,tihedus 1,3 Uraani omast.Neptuuni kaugus Päikese...
Tänapäevaste uurimisjaamade ja tulevaste kosmosereisijate kahjuks on keskkonnas Jupiteri lähedal osakesi, mille "kiirgus" on saatuslik kaitsmata inimesele Galileo atmosfäärisond avastas uue intensiivse kiirgusevööndi Jupiteri rõngaste ja kõige ülemiste atmosfäärikihtide vahel. Uus vöönd on ligikaudselt 10 korda nii tugev kui Maa VanAllen'i kiirgusevööndid Rõngad Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua.Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid Kokkupõrge 1994 aastal põrkas Comet Shoemaker-Levy 9 kokku Jupiteriga
kuud.Saturni pind on teiste planeetidega võrreldes lapik.Saturni pind on väga külm ja tuuline.Ta on suuruselt teine päikesesüsteemis.Saturnil kulub rohkem aega ühe tiiru tegemiseks ümber päikese telje, aga ta ööpäev on üle poole lühem kui maal. Mina arvan, et planeedid on igati huvitavad ja neid tasub uurida edasi.Kindlasti on igal planeedil veel saladusi, millest me ei tea. Ma sain selle uurimustöö käigus väga palju teada Saturnist ja tema kaaslastest.Kindlasti tean palju rohkem kui enne. 6 5.Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://en.wikipedia.org/wiki/Saturn http://en.wikipedia.org/wiki/Rings_of_Rhea http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm? Object=Saturn&Display=OverviewLong http://nineplanets.org/saturn.html http://en.wikipedia.org/wiki/Rings_of_Saturn 7
Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maamassini. Jupiteri rõngad ·Nii nagu igal hiidplaneedil on rõngad,on ka Jupiteril 3 rõngast. ·Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad ·Jupiteri rõngaid on võimalik tumedad (albeedo umbes .05). jäädvustada ainult infrapuna Arvatavasti koosnevad nad väga kiirgus teleskoopidega väikestest kivise materjali teradest. Jupiteri suur punane laik · Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see avastus on tavaliselt omistatud Cassini'le või Robert Hooke'le 17. sajandil).
Atmosfäär: Neptuuni atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist ja metaanist, mis annab planeedile sinaka värvuse. Magnetväli: Neptuuni magnetväli on nagu Uraanil, veidralt orienteeritud ja arvatavasti tekitatud juhtiva materjali (nähtavasti vee) liikumisest tema keskmistes kihtides. Pind: Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Nagu Uraanil, aga erinevalt Jupiterist ja Saturnist, pole tal arvatavasti eristatavat sisemist kihistust, tal on pigem rohkem või vähem ühetaoline koostis. Aga kõige tõenäolisemalt on seal kivisest materjalist väike tuum (umbes Maa massiga). Kaaslased: 13 Vesi: Jäädes on vett
Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Saturni ümbritsevad ikusad rõngad, mis koosnevad väikestest ainekamakatest. Saturnil on vähemalt 18 ja tõenäoliselt üle 20 kuu. Tema väline pind ei ole tahke lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pildid Saturnist URAAN Suuruselt kolmas planeet Päikesesüsteemis Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist Nagu teistel gaasiplaneetidel, on Uraanil pilvedevöönd, mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Nagu teistel gaasilistel planeetidel, on ka Uraanil rõngad.
Seal võib olla ka veel mitmeid väiksemaid, mis on veel avastamata. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat Planeedil on tugev magnetväli Saturni rõngad Eristatakse seitset Saturni rõngast, mis omakorda jagunevad lugematuks hulgaks pisirõngasteks Saturni rõngad koosnevad jääkristallidest ja arvatavasti meteoriit- liku päritoluga tolmuosakestest Huvitavad fakt Saturnist Saturni eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga Saturni mass on 95 Maa massi Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt
nime kandev Janus (Kosmoloogia). 2010. aastal teadusajakirjas Nature avaldatud Canupi uus hüpotees selgitab, kuidas võisid tekkida Saturni kuud, mis tiirlevad kohe tänase rõngaste süsteemi vahetus läheduses. Aja jooksul 5 rõngaste läbimõõt suurenes ning nende äärealadel tiirlevad jäätükid sattusid Saturnist juba nii kaugele, et lõpuks olid vahemaad nii suured, et nende omavaheline külgetõmme ületas planeedi loodejõud, mis üritasid neid lahus hoida. Saturni orbiidil tiirutava kosmosesondi Cassini vaatlusandmetel jätkub see protsess ka praegu. Canupi sõnul selgitavad avastused eriti hästi seda, miks Saturni kaaslane Tethys koosneb peaaegu täielikult jääst (Sutt, 2010). 1.2 Saturni rõngad 1610
lämmastikust. Planeet Saturn Saturn on ümbritsetud rõngaste süsteemiga, mis on meie päikesesüsteemi kõige ulatuslikum ja tähelepanuväärsem. See lai, kuid õhuke süsteem paistab olevat jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse. Iga rõngakese moodustavad jäätunud kivimitükid, mis on väga erinevate suurustega. See rõngaste süsteem on kohati ainult meetreid paks, kuid ulatub peaaegu 500 000 kilomeetri kaugusele. Need rõngad on Saturnist nooremad, nende vanuseks arvatakse olevat ainult mõnisada miljonit aastat. Saturni pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldu, mistõttu rõngad on näha erinevate nurkade all. 12 Uraan Uraan on seitsmes ja suuruselt kolmas planeet meie päikesesüsteemis. Uraani avastaja pani algselt uraanile nimeks Georgia Planeet. Kuid selle nime asemel hüüti seda planeeti Herschel-iks
Galileo atmosfäärisond avastas uue intensiivse kiirgusevööndi Jupiteri rõngaste ja kõige ülemiste atmosfäärikihtide vahel. See uus vöönd on ligikaudselt 10 korda nii tugev kui Maa VanAllen'i kiirgusevööndid. Üllatav, kuid see uus vöönd sisaldab ka tundmatu päritoluga kõrge energiaga heeliumi ioone. Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad (paremal). Need on pildistatud infrapunases kiirguses maapealsetest teleskoopidest. Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad (albeedo umbes .05). Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua (vastavalt atmosfäärilisele ja magneetilisele takistusele). Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet. Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid.
selgus, et planeedil on rõngaid mitu ja arvati, et need koosnevad väikestest tahketest osadest. Arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui kosmilises mõttes suured kehad sinna satuvad, siis need peaksid raskusjõu tõttu purunema. Saturni rõngad asuvad just sellises kauguses ning teadlased arvavad, et aine, millest muidu oleksid tekkinud kuud jäi rõngastesse. Rõngaste täpne olemus selguski alles esimeste tehiskaaslaste möödumisel Saturnist. 1973. aasta aprillis startis "Pioneer-11", mis jõudis Saturni ühe välimise rõngani 1. septembril 1979. aastal. Automaatjaam tegi palju huvitavaid vaatlusi ja avastas Saturnil veel kaks kitsast rõngast. 1980. aasta novembris jõudis Saturni juurde automaatjaam "Voyager-1". Siis tehti ka lõplikult kindlaks, et Saturni rõngas koosneb sadadest väikestest rõngastest. "Voyager-1" piltide põhjal jõudsid uurijad arvamusele, et kõikide rõngaste osakesed koosnevad
rõngaid mitu ja arvati, et need koosnevad väikestest tahketest osadest. Arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui kosmilises mõttes suured kehad sinna satuvad, siis need peaksid raskusjõu tõttu purunema. Saturni rõngad asuvad just sellises kauguses ning teadlased arvavad, et aine, millest muidu oleksid tekkinud kuud jäi rõngastesse. Rõngaste täpne olemus selguski alles esimeste tehiskaaslaste möödumisel Saturnist. 1973. aasta aprillis startis "Pioneer-11", mis jõudis Saturni ühe välimise rõngani 1. septembril 1979. aastal. Automaatjaam tegi palju huvitavaid vaatlusi ja avastas Saturnil veel kaks kitsast rõngast. 1980. aasta novembris jõudis Saturni juurde automaatjaam "Voyager-1". Siis tehti ka lõplikult kindlaks, et Saturni rõngas koosneb sadadest väikestest rõngastest. "Voyager-1" piltide põhjal jõudsid uurijad
olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. Saturni ümbritseb heledate rõngaste süsteem. 13. Kirjeldada Uraani ja tema pöörlamist. Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Atmosfääris on pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem
ühiku kaugusel. Põhiliselt koosneb see vesinikust ja heeliumist. Jupiteri kõrge kuumus, atmosfääri alumistes kihtides, tekitab pool-jäävaid nähtusi atmosfääris, nagu seda on suur punane laik. Saturn Saturn asub Päikesest 9,5 astronoomilise ühiku kaugusel ja on tuntud oma rõngaste poolest. Tal on palju sarnasusi Jupiteriga nagu atmosfääri koostis ja magnetatmosfäär. Kuigi ta moodustab 60% Jupiteri ruumalast, on ta viimasest 3 korda kergem (95 Maa massi), mis teeb Saturnist kõige väikseima tihedusega planeedi Päikesesüsteemis. Rõngad koosnevad väikestest jää ja kivi osakestest. Saturnil on üle 60 kaaslase, kahel neist: Titanil ja Enceladusel on näha ka sisemist aktiivsust, vaatamata sellele, et nad on põhiosas jääst. Titaan on Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu, ta on suurem kui Merkuur ja ainuke kuu Päikesesüsteemis, millel on tihe atmosfäär. 9
vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Nagu teistel Jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli. Öises taevas on Saturn kergesti märgatav isegi paljaste silmadega. Kuigi ta pole ligilähedaseltki nii hele kui Jupiter, on teda kerge identifitseerida kui planeeti kuna ta ei "vilgu" nagu tähed. Rõngad ja suuremad kaaslased on nähtavad väikese astronoomilise teleskoobiga. Veel andmeid Saturnist: · raadius: 60100 km (9, 4 Maa raadiust) · mass: 5, 68 * 1023 tonni (95 Maa massi) · keskmine tihedus: 0, 7 g/ cm3 (0, 13 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 11, 2 m/ s2 (1, 2 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 37 km/ s (3, 3 Maa paokiirust) 3. 7. Uraan Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem kuid massilt väiksem kui Neptuun. Uraan on oma nime saanud Uranos järgi
koosnevad väikestest tahketest osadest. Arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui kosmilises mõttes suured kehad sinna satuvad, siis need peaksid raskusjõu tõttu purunema. Saturni rõngad asuvad just sellises kauguses ning teadlased arvavad, et aine, millest muidu oleksid tekkinud kuud jäid rõngastesse. Rõngaste täpne olemus selguski alles esimeste tehiskaaslaste möödumisel Saturnist. 1973. aasta aprillis startis "Pioneer-11", mis jõudis Saturni ühe välimise rõngani 1. septembril 1979. aastal. Automaatjaam tegi palju huvitavaid vaatlusi ja avastas Saturnil veel kaks kitsast rõngast. 1980. aasta novembris jõudis Saturni juurde automaatjaam "Voyager-1". Siis tehti ka lõplikult kindlaks, et Saturni rõngas koosneb sadadest väikestest rõngastest. "Voyager-1" piltide põhjal jõudsid uurijad arvamusele, et kõikide
suurune, küllalt suur, et sisaldada kahte Maad. Jupiter kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Temperatuur tuumas on arvatavasti kusagil 20,000 K. Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Tema magnetväli on tugevam kui Maal. Esineb kiirgusvöönd.Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad. Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad. Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua (vastavalt atmosfäärilisele ja magnetilisele takistusele). Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid.1994 aastal põrkas Comet Shoemaker-Levy 9 kokku Jupiteriga. Kokkupõrke tulemused olid selgelt nähtavad isegi amatöörteleskoopidega. Öises taevas on
läbimõõduga). Rõngas moodustab orbiidiga nurga 27o ja seetõttu muutub vaatenurk 30-aastase tiirlemisperioodi jooksul tunduvalt. Saturni rõngas ei ole pidev. Sisemised kihid pöörlevad kiiremini, mis on kooskõlas ka Kepleri III seadusega. Saturni suurimal kaaslasel Titanusel on atmosfäär, mis koosneb lämmastikust ja metaanist. Ta asub Päikesest 9,5 astronoomilise ühiku kaugusel, 95 Maa massi, mis teeb Saturnist kõige väikseima tihedusega planeedi Päikesesüsteemis. Rõngad koosnevad väga väikestest jää- ja kivimiosakestest. Saturnil on üle 60 kaaslase, millest kahel - Titaan ja Enceladusel- on avastatud ka seismilist aktiivsust. Titaan on Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu, ta on suurem kui planeet Merkuur ja ainuke kuu Päikesesüsteemis, millel on tihe atmosfäär. Uraani pöörlemistelg moodustab orbiidiga väikese nurga, ta nagu veereks ümber Päikese. Ta on
selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. · Planeedi magnetväli on palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest · Aastaajad vahelduvad · Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Nagu Uraanil, aga erinevalt Jupiterist ja Saturnist, pole tal arvatavasti eristatavat sisemist kihistust, tal on pigem rohkem või vähem ühetaoline koostis. Aga kõige tõenäolisemalt on seal kivisest materjalist väike tuum (umbes Maa massiga). · Ühe tiiru ümber Päikese teeb Neptuun 164, 8 aastaga. Pöörlemisperiood on Neptuunil 15 tundi ja 48 minutit. Erinevalt Uraanist pöörleb Neptuun tiirlemise suunas. Viimane asjaolu eristaski neid astronoomide silmis 1989. aastani
Ülejäänud on selleks liiga väikesed ja on ebaregulaarse kujuga. Kõige suurema asteroidi, Ceres’i, läbimõõt on ca 950 km. 2006. a. klassifitseeriti see kääbusplaneediks. Enamus asteroidide orbiitidest asub Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Need objektid moodustavad nn asteroidide vöö. Samas eksisteerivad asteroidide grupid, mille liikmed liginevad Päikesele lähedamale kui Merkuur või eemalduvad Saturnist kaugemale. Eeldatakse, et hiidplaneetide ebaregulaarsed väliskaaslased (võimalikult ka Marsi kaaslased) on asteroidide vööst nende gravitatsiooni tõttu haaratud objektid. Vaatamata asteroidide rohkusele, on nende mass väga väike: asteroidide vöös olevate objektide kogumass on vaid ca 4 % Kuu massist, millest 1/3 kuulub Ceresile. Asteroididega asustatud ala kattub hiidplaneetide vahel nn kentauride alaga (kentaurid on objektid, mis tiirlevad hiidplaneetide orbiitide vahel ja
aktiivne energiatoodang. 8. Saturn. Uraan. Neptuun. Saturn - Jupiteriga üsna sarnane, kuid pisut väiksem. Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks heleda, kolmest osas koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja selle kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme suurt ja 8 väiksemat keha. Saturn on kõige lapikum planeet päikesesüsteemis. Uraan Avastati 1781. On Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga. On põhimõtteliselt palja silmaga nähtav. Ka Uraanil on üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Arvatakse, et rõngad koosnevad väga peenest tolmust. Suuri kaaslasi on viis. Neptuun Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest. On kuulus oma avastusloo poolest. Tema asukoha arvutas 1846. aastal välja prantsuse matemaatik Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temas kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga
kinnistähed. Nii alandati roomlaste peajumal eestlaste poolt aeg-ajalt Kuusulaseks. Kosmosesse kiirgab Jupiter rohkem soojust kui ta saab päikeselt. Jupiteri sisemus on kuum. Kuumus planeedi sisemuses tekitatakse aeglase gravitatsioonilise surve poolt. Jupiter ei tooda ise energiat vastupidiselt Päiksele. Ta on siiski liiga väike ja tema sisemuses ei ole piisavalt energiat tuumareaktsioonide süütamiseks. Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad. Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad. Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua. Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet. 1994 aastal põrkas komeet Shoemaker-Levy 9 kokku Jupiteriga (vasakul). Kokkupõrke tulemused olid selgelt nähtavad isegi amatöörteleskoopidega. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on
aktiivsusega on, kindlalt veel ei teata. Arvatakse, et põhjus peitub Neptuuni suuremas tiheduses. Magnetväli on aga Neptuunil tunduvalt nõrgem kui Uraanil. Nagu Jupiteril ja Saturnil, on Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos vesiniku ja vähese heeliumiga. Nagu Uraanil, aga erinevalt Jupiterist ja Saturnist, pole tal arvatavasti eristatavat sisemist kihistust, tal on pigem rohkem või vähem ühetaoline koostis. Aga kõige tõenäolisemalt on seal kivisest materjalist väike tuum (umbes Maa massiga). Tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani lisandiga. Neptuuni magnetväli on, nagu Uraanil, veidralt orienteeritud ja arvatavasti tekitatud juhtiva materjali (nähtavasti vee) liikumisest tema keskmistes kihtides. Neptuunil on ka rõngad
Pheobe. (6) Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem. Saturn'i sisemus on sarnane Jupiter'i omale koosnedes kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Nagu teistel Jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli. (6) Veel andmeid Saturnist: · raadius: 60100 km (9, 4 Maa raadiust) · mass: 5, 68 * 1023 tonni (95 Maa massi) · keskmine tihedus: 0, 7 g/ cm3 (0, 13 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 11, 2 m/ s2 (1, 2 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 37 km/ s (3, 3 Maa paokiirust) 3.7 Uduvines sinine Uraan 20 Joonis 13. Uraan
" Kosmosesse kiirgab Jupiter rohkem soojust kui ta saab päikeselt. Jupiteri sisemus on kuum. Kuumus planeedi sisemuses tekitatakse aeglase gravitatsioonilise surve poolt. Jupiter ei tooda ise energiat vastupidiselt Päiksele. Ta on siiski liiga väike ja tema sisemuses ei ole piisavalt energiat tuumareaktsioonide süütamiseks. "Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad. Need on pildistatud infrapunases kiirguses maapealsetest teleskoopidest. Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad (albeedo umbes .05). Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua (vastavalt atmosfäärilisele ja magnetilisele takistusele). Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet. Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kanditaadid.
suurusega jäätükkidest. Lisaks leidub seal ka veel kivimipuru. Neid rõngaid leidub ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, kuid siiski pole need ühelgi neist nii muljetavaldavad, kui Saturnil. 2.7. Uraan Uraan on seitsmes planeet Päikesest. Keskmiseks kauguseks Päikesest 2 870 972 200 km. Päev Uraanil kestab 17, 24 tundi ning suuri kuusid on tal 5- Miranda, Ariel, Umbriel, Titania, Oberon. Lisaks on tal 22 väikekuud ja 2 rõngast. Erinevalt Jupiterist ja Saturnist pole tal võimsat vesinikuatmosfääri. Südamik on arvatavasti kivimitest, mille ümber on teatava hulga kivimitega segunenud vedel või külmunud vesi. Suhteliselt õhuke atmosfäär lõpeb leebe pilvekihiga. Sinine välimus on tingitud metaanimolekulidest, mis neelavad ära päikesevalguse punase osa ja nii peegeldub peamiselt sinine valgus. Uraani ainuomaseks jooneks on tema telje kalle ( 98 kraadi), mis tähendab planeedi küliliasendit. 2.8. Neptuun
Jupiteri sisemus on kuum. Kuumus planeedi sisemuses tekitatakse aeglase gravitatsioonilise surve poolt. Jupiter ei tooda ise energiat vastupidiselt Päiksele. Ta on siiski liiga väike ja tema sisemuses ei ole piisavalt energiat tuumareaktsioonide süütamiseks. (Allikad 4, 5, 8, 10) Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad. Need on pildistatud infrapunases kiirguses maapealsetest teleskoopidest. (Allikad 4, 5, 8, 10) Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad. Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. (Allikad 4, 5, 8, 10) Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua (vastavalt atmosfäärilisele ja magnetilisele takistusele). Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet. Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid. (Allikad 4, 5, 8, 10)
kaua aega. " Kosmosesse kiirgab Jupiter rohkem soojust kui ta saab päikeselt. Jupiteri sisemus on kuum. Kuumus planeedi sisemuses tekitatakse aeglase gravitatsioonilise surve poolt. Jupiter ei tooda ise energiat vastupidiselt Päiksele. Ta on siiski liiga väike ja tema sisemuses ei ole piisavalt energiat tuumareaktsioonide süütamiseks. "Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad. Need on pildistatud infrapunases kiirguses maapealsetest teleskoopidest. Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad (albeedo umbes .05). Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua (vastavalt atmosfäärilisele ja magnetilisele takistusele). Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet. Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kanditaadid.
Saturn on üsna sarnane Jupiterile, kuid pisut väiksem. Orbiit on nagu Jupiterilgi keskmiselt ümmargune. Pöörleb umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Muide ainult tänu sellele kaldele me rõngast näemegi. Kaks korda Saturni-aastas ehk iga 14,5 Maa aasta järel asetub rõngas servaga Maa poole ja kuna ta on väga õhuke muutub nähtamatuks. Saturn on kõige lapikum planeet, sest on kõige väiksema tihedusega. Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ja Päikesest poole kaugemal. Põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid selliseid on taevas palju, sellepärast jäi tema liikumine vanaaja astronoomidele märkamatuks. Tüüpiline hiidplaneet kuju, tiheduse ja keemilise koostise poolest. Pinnadetaile on raske eristada. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest. Mõõtmetelt väga lähedane Uraanile. Sarnane on ka välimus, Neptuuni kaugus Päikesest on 3 korda suurem
Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. (1) 2.3 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. (1) Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina (nurkläbimõõt vaid 4 kaaresekundit), mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada
Suur Punane laik. Planeet on kiire pöörlemise tõttu üsna lapik. Koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Jupiteril on tugev maaväli. 2)Saturn-Väiksem kui Jupiter. Orbiit on nagu Jupiteril keskmisest ümmargusem, kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurem. Saturni eripäraks on kolmest osast koosnev rõngasw. Saturn on kõige lapikum, kuna väiksem tihendus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Suuri kaaslasi on 10. 3)Uraan- e simene“ teleskoobiplaneet“. Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga. Uraan on põhimõtteliselt palja silmaga nähtav. Tüüpiine hiidplaneet nii kuju, tiheduse kui ka keemilise koostise poolest. Suuri kaaslasi on 5. 4)Neptuun- k uulus oma avastusloo poolest. Neptuun on lähedane Uraanile. Läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil. Neptuunil on 2 kaaslast. Üks kaaslane- Triton liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas
Luminaarid, nagu näidatud joonisel 23a. Uus valitsejate süsteem sisaldab kolm välist planeeti - Uraani, Neptuuni ja Pluutot, nagu näitab joonis 23b. Mõnikord võid soovida muuta valitsejate süsteemi. Näiteks vanas valitsejate süsteemis valitseb Skorpioni Marss ja sellel võib ikka veel märgile mõju olla. Kas oleks korrektne vanade kaartidega töötades, nagu Jeanne d'Arc'i oma, kasutada vaid planeete Saturnist seespool, seega vana valitsejate süsteemi? Kuna valitsejate muutmine muudab dramaatiliselt teljestikke ja seetõttu kogu transiiti, saab teljestikke kasutades ja erinevaid valitsejate süsteeme rakendades teha loogilisi otsuseid ja ei pea jääma lootma vaid oma intuitiivsele Lõokesele. Joonis 23 vana ja uus valitsejate süsteem Niisiis on praeguseks päris palju otsuseid, mida loogiliselt mõtlev ennustav astroloog peab tegema
annaabi.ee 
