Sophokles uuendas draamakirjanduses ja teatris : loobus süzeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate arvu 2-lt 3-le, mis võimaldas mitmekesistada näidendi tegevust ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le, lisas dekoratsioone Euripides kasutas proloogi tänapäevases mõistes olukorra seletusena näideni alguses, näidendite keel on lihtne, koori rakendas ta traditsiooni pärast. Looming viis atika tragöödia arengu lõpuni. Aristhophanes andis oma satiirilist suhtumist edasi koori kaudu, näidendite koomilisele põhiideele lisas humoorikaid juhusündmusi, mis jätsid suure vabaduse näitlejate fantaasiale *Retooriline ja filosoofiline proosa *Mõisted eleegia - kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus v muusikapala jamb kahe silbiline värsijalg, vanakreeka pilkeluuletus meelika -antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme monoodiline meelika - soolohäälne laul või luuletus, mille temaatika on väga mitmekesine.
3. Nimeta keskaegseid draamazanre. Draama, narrimäng. 4. Rüütlikirjandus Ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine 5. Prantsuse esimene naiskirjanik. Marie de France 6. Tema tuntud lee. ,,Kuslapuu" 7. Moodsa prantsuse luule eelkäija. Francois Villon 8. Kirjelda tema luulet. Ta kirjutas pilkavat ja satiirilist luulet. Renessanss 1. Kus, millal sai alguse renessanss. Itaalias 14.sajandil. 2. Mida see tähendab? Taassündi. 3. Nimeta renessanssiaegseid eri maade kirjanikke, nende teoseid, zanrid. Shakespeare(Inglismaa) ,,Romeo ja Julia" ; Petrarca(Itaalia) ,,Africa" ; Boccaccio(Itaalia) ,,Dekameron" ; Cervantes(Hispaania) ,,Don Quijote" 4. Petrarca sonett Koosneb kahest katräänist, kahest tortsetist, esineb süli- ja ristriimi. Shakespeare'i sonett
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Välj...
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Välj...
Sündmused Bulgakovi kodulinnas justkui kordavad seda, mis juhtus 1900 aastat tagasi kaugel Juudamaal, kuid parodeeritud kujul ning madaldatuna. Jesua oli tõekuulutaja Juudamaal, Meister (nagu Bulgakovki) püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud ja mõlemad määrati hukule. Jesua lugu ja Moskva juhtumisi ühendab seegi, et mõlemal pool valitses türann, kes püsis võimul hirmu ja üldise kahtlustamise abil. Niisuguse korduse kaudu võimendab Bulgakov satiirilist pilti oma kaasajast. Romaani lõpus (epiloogis) ühinevad Moskva ja Jersalaimi maailm teispoolsuses, kus valitseb Pimedusevürst Woland. Samuti seal kohtuvad Jesua, Pilatus, Meister ja Margarita. Moskva sündmused sulavad ühte Meistri romaaniga Pontius Pilatusest. Juhtubki nii, nagu Woland oli ennustanud: Pilatusele antakse andeks, Meister, kelle saatuses on äratuntavalt palju kirjaniku ennast, ei osanud olla tugev maises elus, alles teispoolsuses jõudis
Ta suurimaks sooviks oli viibida oma rahva keskel. Loovutas oma mõisa tingimusel, et pärisorjad saaksid ennast välja osta. Austas kõrgelt revolutsioonilisi demokraate. Lemmikpoeediks oli Puskin. Oma muusikuteel alustab võimsas rühmas. Peagi loobub ta vastupidiselt sõprade soovitusele mereväeohvitseri karjäärist ning pühendub vaid muusikale. Esimesteks töödeks saavad romaanid:''kalistrat'', ''Hopakk'', ''jerjomuska'' jt. Palju laule kajastavad sotsiaalset ja satiirilist temaatikat: 'Klassik', 'seminarist'. Populaarsed on vokaaltsüklid:'Pildikast', ' päikeseta', ' tsükkel surma laulud ja tantsud'. Ta oli väga kriitiline kõigega, mis teda puudutas ning ka paljudesse inimestesse, kes teda ümbritsesid. Temast levitatakse müüti, nagu ta poleks loominguline inimene. Osaliseks põhjuseks kindlasti ta lihtrahvaarmastus. Kõigele vaatamata kirjutab ta innukalt edasi, Looming: valmib hulk tähelepanuväärseid teoseid:1-sümf', sümf
ning tapsid ta. Samas kohas võeti karult nahk. Seejärel viidi karu külla, kus teda juba oodati. Pidu viidi läbi kõige suuremas püstkojas. Peo sisuks oli tapetud karu eest andestuse palumine. Pidu kestab 4 või 5 päeva, sõltuvalt sellest, kes tapeti, kas emane või isane karu. Handid usuvad, et isakarul on 5 hinge ja emakarul 4 hinge. Peo ajal esitati erinevaid etteasteid, mis jutustasid kangelaste võitlustest, loomade elust, mis omasid osaliselt satiirilist iseloomu. Jahist lauldi rituaalseid laule, millega kaasnesid tantsud. Pidu kestab päeval ja öösel ning lõpeb karu liha söömise tseremooniaga. Seejuures oli ainult meestel karuliha söömise õigus. Kasutatud kirjandus: 1. http://haldjas.folklore.ee/~anzori/HANT1A.HTM 2. http://www.suri.ee/r/hant/obatin.html 3.Tallinna Kunstiülikool "Kümme soome-ugri uurimisreisi" Tallinn 1990
Pääsukese esimene dokumentaalfilm oli "Utotškini lendamised Tartu kohal" (1912), mis kajastas piloot Sergei Utotškini lendu Krasnojarski polgu kasarmute õuelt Tartu linna kohale. "Utotškini lennus" (1912) keskendus Pääsuke Utotškini lennule Tallinna lähistel lennukiga Farman. Revolutsiooniline hetk saabus aastal 1914, mil Pääsuke filmis, lavastas ja produtseeris esimese Eesti mängufilmi "Karujaht Pärnumaal". See poliitilise alatooniga satiirilist allegooriat sisaldav film rääkis Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Karu ja baltisakslasest linnapea Oskar Brackmanni tülist. Filmis kajastus eestlaste ja baltisakslaste vaheline võimuvõitlus. Süžee keerleb karujahi ümber. Jõukas vanahärra Frackmann loeb hommikul ajalehest, et Pärnu metsades elav karu hoiab baltisaksa elanike hirmul. Pannakse kokku jahisalk ja minnakse karu otsima. Metsloom leitakse, kuid temast ei saada kuidagi jagu
Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas Mihhail Bulgakov sündis vaimuliku akadeemia õpetaja 7-lapselise pere esiklapsena. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteadust. Pärast ülikooli lõpetamist 1916 töötas ta arstina 1919. aastani, siis asus tööle ajakirjanikuna. Aastast 1921 elas Bulgakov Moskvas.Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. b) teose saamislugu 1925 aasta jaanuaris kirjanik alustas kirjutama satiirilist jutustust, "Nedra" ajakirja tellingul. Algselt oli selle nimetis "Koera õnn. Kohutav lugu", kuid hiljem Bulgakov muutis teose nimetust "Koera süda" .Lõpetatud sama aasta märtsis, jõudis jutustus lugejateni NSVL-s alles1987. ja Läänes 1968. d) objektiivne väärtus tänapäeval. Uurides Internetis lugejate arvamust selle raamatu kohta võib näha kaht arusaama sellest raamatust. Kõige levinum on poliitilise ja ühiskondliku satiirina mõistmine aga on inimesi, kes
Aastatel 1958-1963 on esimese üheksa nukufilmi ainurezhissöör Elbert Tuganov. Siis debüteerib tema senine operaator Heino Pars filmiga "Väike motoroller" (1963). Järgnesid filmid "Just nii" (1963), "Park" (1966), "Jonn" (1966), "Hammasratas" (1968) ja "Jalakäijad" (1971, mis keskendusid natuke tõsisematele teemadele nagu nõukogude bürokraatia satiir. Edasi tulevad filmid "Hiirejaht" (1965), "Ahvipoeg Fips" (1968), "Aatomik" (1970), "Aatomik ja Jõmmid" (1970), mis säilitasid satiirilist meeleolu. Järgnevad paroodiafilmid "Eesel, heeringas ja nõialuud" (1969) ja "Verine John" (1974). Aimefilm "Zhanri sünd" (1967) on kokkuvõte animafilmi tekkimisest ja kujunemisest XIX-XX sajandi vahetusel. Jätkates eksperimenteerimist, teeb Tuganov piksillatsioonfilmimise abil reportaazhi laulupeost nimega "Inspiratsioon", (1975) ja filmi "Suveniir" (1977), mis on arvatavasti maailma esimene stereoskoopnukufilm (3D-film).
Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas Mihhail Bulgakov sündis vaimuliku akadeemia õpetaja 7-lapselise pere esiklapsena. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteadust. Pärast ülikooli lõpetamist 1916 töötas ta arstina 1919. aastani, siis asus tööle ajakirjanikuna. Aastast 1921 elas Bulgakov Moskvas.Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. b) teose saamislugu 1925 aasta jaanuaris kirjanik alustas kirjutama satiirilist jutustust, "Nedra" ajakirja tellingul. Algselt oli selle nimetis "Koera õnn. Kohutav lugu", kuid hiljem Bulgakov muutis teose nimetust "Koera süda" .Lõpetatud sama aasta märtsis, jõudis jutustus lugejateni NSVL-s alles1987. ja Läänes 1968. d) objektiivne väärtus tänapäeval. Uurides Internetis lugejate arvamust selle raamatu kohta võib näha kaht arusaama sellest raamatust. Kõige levinum on poliitilise ja ühiskondliku satiirina mõistmine aga on inimesi, kes
VALM- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelaseks on enamasti loomad, aga ka esemed, jumalad või inimesed. Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid. Valmi kodumaaks peetakse Idamaad. SATIIR- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Satiirilist suhtumist võib leida juba rahvaluulet. Termini ja zanri loojaks peetakse rooma satiirikut Gaius Liciliust (2. saj eKr). 17. sajandil sai satiirist kasvatusvahend ja relv võitluses vaimupimeduse ja rumaluse vastu. HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Huumoris puudub terav pilge või hävitav väljanaermine. KLASSITSISTLIK KOMÖÖDIA MOLIERE (1622-1673) Ka klassitsistlik komöödia tuli kirjutada norme järgides. Ideaalsel kujul oli
13. sajandi teisel poolel klaasimaali mõju vaibub, miniatuuri tekib arhitektooniline eletment. Igal pool esinevad roosid, neliksiirud, ehisviilud, tabernaaklid jne. Figuuride stiili mõjutab kaasaegne plastika. Toonid muutuvad selgemaks ja õrnemaks. Joonistused on rohkem rafineeritumad ja detailid realistlikumad. Initsiaalidest hargnevad dekoratiivsed lisandid: väädid, oksad ja lehed, mis ümbritsevad tervet lehekülge. Äärekaunistuste keskel on sageli humoristlikud satiirilist laadi väikesed figuurid ja grupid. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Tahvelmaal võimaldas edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel, olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne
Külaelu realistliku kujutuse kunstiline õnnestumine toetub kõigepealt kirjaniku loomupärasele jutustaja-andele. Rahvalikul fraseoloogial baseeruva sõnastuse võlus ja koomilise vahetus väljendamises peitub O. Lutsu varase populaarsuse saladus. Alustanud jämedajoonelise följetonikoomikaga, rikastus Lutsu kui realisti suhtumisskaala paljude varjunditega, kus valdavaks sai rahvapärane ja elurõõmus huumor. Varasemates realistlikes näidendites ilmutas ta satiirilist teravust, 5 vihjates kaudselt ka küla sotsiaalsetele vastuoludele. Näitekirjanikuna lisas ta komöödiapäraste tüüpidega oma panuse kriitilise realismi näitekirjanduses. Maailmavaate ja huviringi ahtusest tingitult ei jõudnud Luts oma loomingus sügavamate sotsiaalfilosoofiliste probleemide tõstatamiseni. Lutsu spontaanselt loov anne seadis
Usk vabasse isiksusesse. Deviis ,,Credo nulli" (Olen leppimatu). Tohutu pärand: traktaadid, pamfletid, tõlked, kommentaarid, kirjad... ,,Narruse kiitus" -1509. a kirjutatud. Ladina keeles. Pühendatud Thomas More´ile. -Erasmuse Narrus lobiseb pikas monoloogis välja kõik oma saladused, ta on karnevallik kuju. Tunneb rõõmu, et ainuüksi tema ilmumine kutsub esile muigeid ja naeru. Ta on rikkusejumalanna Plutose tütar. -,,Narruse kiitus" jätkab narridest pajatava saksa rahvakirjanduse satiirilist traditsiooni. Sebastian Brant(1457-511) satiiriline poeem ,,Narrilaev" räägib keskaegse maailma narrusest pseudoõpetuse tõttu. Thomas More (1478-1535) Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega. Inglismaa troonile tõusnud Tudorite dünastia ajal tekkisid mitmed humanistide ringid. Esimene Oxfordis, millega oli seotud ka More.
ülejäänud 14. sajandi autorid maintud suurkirjanikke. Quattrocento oli õpetatud humanismi õitsenguperioon, mille vältel Firenze püsis endiselt juhitva keskusena. 15. sajandi humanistid irdusid katoliku kirkust ning arendasid edasi antiikset filosoofiat. Humanistide halvustav suhtumine itaalia keelde kajastub ka selle sajandi kirjanduse arengus. Quattrocento esimesest poolest pälvivad mainimist ainult üksikud autorid. Nt Domenico di Giovanni, kes Burchiello nime all avaldas satiirilist luulet. Sajandi teisel poolel lisandus senistele zanritele ka draama. 16. sajandil ei suutnud Itaalia võistelda Hispaania ja Inglismaaga, siiski on Itaalia etendanud tähtsat rolli euroopa uusaegse draama kujunemises. Itaalia humanistid hakkasid esimestena taaselustama antiikse draama traditsiooni. 15. sajandil hakati lavastama Terentiuse, Plautuse ja Seneca lavateoseid. Esimene vanarooma teatri taaselustaja oli Giulio Pomponi Leto. Kirjandusliku elu virgumine sajandi lõpupoolikul oli üldine
naabrimees, isaks saanud. Kaks ponksi poisslast olid vajutanud lingile ja astunud siia ilma. Seda mitte just sagedast sündmust, et see naabrinaistel ühel päeval õnnestus, oli terve trepikoda tähistamas. «Ega's siin midagi,» kostis saginat üle kojamehe hääl, kes ringi vahtides juba pudelikorki keerutas. Kusagilt ilmus veel puhtamgi laudlina ja varsti võis näha söögist kõigeti mõnutundvaid kodanikke. Alfred keeras külge. " Aare kujutab endast fantastika ja ulme sugemetega satiirilist seiklusromaani, eestikeelset ja algupärast, mis räägib mereröövlitest ja aardejahist. "Aare" ei ole Paju debüüt, ent BAASilegi tundmatu kümnenditagune "Muinaslugu" (Metsarada 1997) on tänaseks päevaks röögatu rariteet. Aare on vormingult lühiromaan, sisaldab mitte-enam-algaja autori kümne aasta töö ometi rohkem vahvaid ideid kui mõni antoloogia. Tõsi, osa neist on tänaseks juba lauskliseed, seega on natuke kahju, et "Algernoni" toonane toimetus enne sajandivahetust
sobivaimaks silbilist-rõhulist värsisüsteemi ning kindlaks määratud silb- ja rõhuarvuga värssi. Opitzi eeskujul luuletasid ka esimesed sakslastest estofiilid. Jean de la Fontaine (1621-1695) ,,Värssjutud ja novellid" kergemeelne, laenatud süzee, fevoolne. ,,Valmid" laenatud motiivid muistsetelt valmimeistritelt, lool on moraal, tegelasteks loomad. Valmid olid kujutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna-ja riimikasutus. Mõjutas tugevalt hilisemalt Euroopa satiirilist kirjandust. Gongora (1561-1627) Tema luule sai kuulsaks oma iseäranis kujundirikka ja keerulise, nö hämara väljenduse poolest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilisest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks (gongorismiks). Juba Gongora lühivormides luule (sonetid, romansid) paistsid silma peene viimistlusega. ,,Üksindused" Poeemi läbivad terved keeruliste metafooride ahelad, lausetus on väänlev, tavalisest kõrvalekalduv. Metafooride
Küll aga võib neist abi olla ühel või teisel juhul. Et pealegi ilukirjandus, eriti selle kõige vabam liik - jutustav kirjandus (komöödia on hoopis enam surutud kanoniseeritud raamidesse) vabalt kõigub üleminekuis ja kõrvalehargnemistes koomiliselt tõsisele, siis jätab mõne teose lugemine lõppmuljena tihti vägagi segatud tunded, mis laadi teosega oli õieti tegemist, oli see tõsiselt mõeldud, olid selles ülekaalus koomilised tõed, peitus üldkäsitluses satiirilist teravust või tuleb teost mõista traagiliselt kannalt, tehes kokkuvõtte selle ideelisest annusest. Kaugeltki mitte hõlpsasti end kätte andva kirjanikuna esineb meile ses suhtes just . H. Tammsaare oma loominguga. Ei ole küll kahtlust, et meie lühikese rahvuskirjandusliku õitsengu kestusel, Vilde järel, kes oma hilisemas loomingus jõudis välja puhastatud, lepliku huumorini (,,Mäeküla piimamees", ,,Asunik Woltershausen" jt.), just Tammsaare on see, kes
tema lemmikkirjanikuks sai Molière. Kui talle lõpuks kui ajaloolasena silma paistma hakanud teadusmehele 1717 avanes koht Kopenhaageni ülikoolis, osutus see metafüüsika õppetooliks, mis teda tema moodsate vaadete juures kõige vähem sobis. Alles hiljem (1720) õnnestus tal see vahetada ladinakeele professori vastu ja lõpuks 1730 pääseda ajalooprofessori kohale, mis tema ettevalmistuse ja huvidega kõige enam sobis. Pole ime et selline rännak kutsetes teritas tema satiirilist meelt salvavaks oludepilkeks. Paroodiline taanikeelne kangelaslaul ,,Peder Paars" (1719-1720) kujutab endast nö. taani ,,Don Quijote", paroodiat muistsetele kangelaseepostele. See on lugu auväärse kaubitseja Peder Paars'i rännakutest Aarhus'i oma pruudi Dorte juurde, millesse seguneb igasuguseid kummalisi seiklusi jumalate ja jumalannade vaheleastumistega. Peale puhtkirjandusliku paroodia esitab ,,Peder Paars" ka teravat kaasaja seltskonna satiiri Taani oludest, kus Holberg on nn
Neid esitatakse pikema etenduse eel- või vahemänguna, kirjandusliku kabaree ja varieteeteatri etenduse numbrina. ETÜÜD visandliku ülesehitusega, kunstiliselt lõpetamata proosa väikepala, võib saada aluseks ulatuslikuma ja terviklikuma teose loomisele. Lähedane teistele proosa väikezanridele, nagu laast ja skets. PAMFLETT ühiskondlik-poliitilisi või üksikisikuga seotud negatiivseid nähtusi paljastav ja naeruvääristav satiirilist laadi teos TRAKTAAT uurimuslik teos, mis sisaldab mingi eriküsimuse arutelu. TANKA jaapani klassikalise luule vorm, koosneb 31 silbist, mis asetsevas viies reas ( 5 7 5 7 7 silpi ), riim puudub. Tankast on tekkinud haiku. VALM õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on loomad, harvem esemed, jumalad või inimesed. Otsese tähenduse all peitub teine, olulisem tähendus, mille
· Mõlemad otsivad hingerahu maisest kärast; elavad ajastu kriisi sügavalt läbi. · Quevedol eksistentsialism, surma teema. · Baroki luules laieneb mängulisus, keerukus, lootusetus, grotesk, satiir. Quevedo on Goya kosmaaride eelkäija pmst. Martin Opitz · Eeskujuks Plejaadi manifest. · Saksa luulet uuendab. · Paul Flemming Opitzi õpilane. Suurim saksa lüürik. · 17 sajand alates pmst lüürika üldine langus Euroopas, kasutati eepilist ja satiirilist vormi. Ohtrasti kasutati mütoloogiat. John Milton · 17 sajandi suurim inglise kirjanik. · Renessansi mõjud segunesid puritaanliku maailmavaatega. Tõstis peale Shakespeare' ja Donne'i luule uuesti kõrgustesse. 21 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Liberaalse ühiskonna eest võitleja, saadeti põlu alla. · Suurteos ,,Kaotatud paradiis" 1667
Archilochos vana-joonia lüürika väljapaistvaim esindaja. Tema luule peasisuks on isiklikud elamused. Ühtki täielikku luuletust säilinud pole. Sõjaelu kirjeldustele pühendatud eleegiates palju eepilisi vormeleid ja väljendeid: asetab end Homerose kangelaste olukorda, mis tekitab vähe iroonilise varjundi. Arch on kirjandusliku jambi rajaja. Ta on värsivormi meister. Kasutab satiirilist valmi, isiklikku mõnitust ja needuseid. Ka enda suhtes terav. Üks kuulsamaid eleegikuid ja jambograafia rajaja. Palgasõdur, vallaslaps (orja ja üliku laps), seikleja, vajab adrenaliini (sõjad). Tekstid väga subjektiivsed, ei huvita kollektiivne eetika, huvitab enda elu. Kirjeldab ausalt ja siiralt oma tunnetest (keset sõda hakkas hirm ja jooksis ära) ega karda, et tehakse pilkealuseks. Argine, igapäevane, maiste nõrkustega kangelane heeroste ajastu antipood. (Üksikisik esiplaanil
Nad teosed juhatavad Nõukogude Eesti kirjanduse stalinistlikust perioodist sula perioodi. Mart Raud õppis ära Nõukogudeliku esteetika kasutamise. Felix Kotta Venemaalt pärit eestlane, osales stalinistlikus luules. Lastekirjanik. Ralf Parve noor tõusev täht Nõukogude luules sellel ajal. Luulekogu ,,Sõduri südames". Ilmi Kolla lüürilises ja isiklikus laadis. Uno Laht segane ja vastuoluline tegelane läbi Nõukogude aja. Kirjutas satiirilist luulet 1950ndatel. Kogu ,,Sinelitaskust seanahkse portfellini" (1958). Uute hoiakuteni välja jõudmine. 29. Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming. Smuul ja Vaarand osalesid stalinismi kehtestamisel Eesti kirjanduses, kuid olid ka autorid, kes suutsid uusi suundi stalnismist avaramatele aladele arendada hilisemas loomingus. Juhan Smuuli (1922-1971) isa suri varakult. Ta otsis uut isakuju, mille leidis Stalini isiksus. Suunas end ümber
8.näidend värssides, tegelased suurtsugu päritolu, mängiti lossides Aluseks Descartes'i filosoofia: "môtlen, järelikult olen" Esindajad: prantsuse Nocolas Boileau "Luulekunst" Jean de la Fontaine valm Francois de la Rochefoucauld maksiim Moliere komöödia saksa Martin Opitz poeetikareeglid La Fontaine lk. 172 uus ôpik eeskujuks antiigist Aisopos ja Phaedrus maailmakirjandusse kuuluvad tema 12 raamatut "Valme", millega ta on tugevasti môjutanud Euroopa hilisemat satiirilist kirjandust "Rohutirts ja sipelgas", "Hunt ja lambatall", "Rebane ja viinamarjad" MKL "Katkuhaiged loomad" ja "Aednik" ava môte Nii Ivan Krôlov kui ka eesti Jakob Tamm on temalt eeskuju vôtnud Rochefoucauld "Moraalsed sentensid ja maksiimid" AFORISMID, mida hertsog seltskonnas suhtlemisel kasutas lad keeles maksiima peamine, sententsia - arvamus/ aforism=môttetera= sentents= maksiim Môistusepärasuse, loogilisuse ja ratsionaalsuse nôue sünnitasid aforismi . Aforismide
7. saj ajaloolised sündmused. Homeros on nende ,,kokkuleppeline" autor. Homerose eeposed polnud ainsad tema omad kuuluvad nn Trooja eepika hulka. Teine varase perioodi oluline autor on Hesiodos ning tema kaks didaktilist eepost ,,Tööd ja päevad", ,,Jumalate põlvnemine". Eepika kõrval oli lüürika, mis jagunes monoodiliseks ja kooriliseks. Monoodilist esitas üks autor, see oli isiklikum ja struktuurilt lihtsam. Koorilüürika oli pidulikum. Kirjutati pilkavat satiirilist luulet, nt lahinguluuletusi. Selle poolest oli eriti kuulus Tyrtaios. Solon kirjutas poliitilist luulet, Archilochos pilkavat poliitilist. Alkaios kirjutas samuti poliitikast, Sappho lembeluulet. Pindarose võidulaulud mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni luulet. Atika periood (5.4. saj eKr): draama ja proosa Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Herodotos, Thukydides, Xenophon, Lysias, Isokrates, Semosthenes, Platon, Aristoteles.
aastal tuli ka Kross Eestisse tagasi). Hakkavad jooksma kaks Krossi perioodi – 50ndate olustik ja piiskon Andrease lugu 13ndast sajandist. 1993 Tabamatus – Jüri Vilms 1995 Mesmeri ring 1998 Paigallend – see on üks veenvamaid saavutusi Krossilt 90ndatel aastatel. See on Ullo Paeranna lugu, kes on peategelane, kellest autorilähedase positisooniga jutustaja jutustab. VII loeng Ta hakkab kirjutama laias laastus sellist satiirilist luulet, mida 50ndatel hakkas luules tulema. Ilmneb kokkupuuteid modernistliku luulekeelega. Ajaloo poole pöördumine käib selgelt tuleviku nimel – menvikku kasutatakse tuleviku huvides. Krossi kangelased on nt Kolumbus, Gutenberg, Galilei jm, selles nähakse viiteid tulevikule. Suhteliselt intellektuaalne laad torkab ka antud ajas silma. Teda hakatakse pidama mõtlevaks ja konstrueerivaks luuletajaks. Mingid väikesed muutused
80ndatel rida tekste, mis nagu tegelevad tellimuslikult politiilise õige teemaga. Naljakam pool, siis "Püha Susanna e Meistrite kool" 1974. Saab populaarseks, sellest tekib omaette sari. Tragikoomiline tegelane, Püha Susanna, kes jätab esmamuljel lihtsameelse naise mulje, aga kui tegevus areneb, siis ei ole nii lihtsameelne. Komöödiline nihe juba pealkirjast, viide Moliere´ile. Susanna näidendid lahendatud sünteesivas vaimus. Paneb kokku traagilist ja koomilist, satiirilist, on psühholoogilist elementi. Draama kirjanduslik keskpunkt 70-80ndatel. Jaan Kruusvall (1940-2012). Rohkem varjus olnud autor. On varjus, aga oluline ja oluliselt mõjutanud hilisemaid kirjanikke. Tal on väga iseloomulik ja teatud puhkudel minimalistlik tendents. Kui draamakirjanik mõtleb formaadile, siis peab ta paraja pikkusega teksti kirjutama. Esindustekstid Kruusvallile tulevad draamaloomingus. Näidendeid rohkem, hilisemal ajal kokku kogutud
annaabi.ee 
