46. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Breznevi doktriini lõpp Vanameelsed parteijuhid taheti asnedada noorte kommunismimeelsetega, kes oleksid teistele eeskujuks. Satelliitriikide parteijuhid ei olnud Gorbatsovi perestroikast vaimustatud, sest nende arvates õhutas see opositsiooniliikumisi ja oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langetamistega. Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine ja jälgiti NSVL-s toimuvat. Pärast Laulvat revolutsiooni levisid arvamused, et NSVL ei suuda isegi mitte oma kasutuses oleval territooriumil korda hoida. Kommunistliku reziimi langemine Poolas
1988 kevadel loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti Baltimaade olukorda. 1988 kevad-suvi laulev revolutsioon, toodi välja sinimustvalge lipp, sajad tuhanded lauluväljakule. Loodi Rahvarinne, kuulutati end suveräänseks, kuid Gorbatsov tühistas selle. 23. august 1989 moodustati rahvarinnete algatustel Balti kett, osales miljoneid. Breznevi doktriin Gorbatsov uskus, et tänu suurenenud vabadusele ei kuku võimusüsteem kokku. Satelliitriikide parteijuhid polnud Gorbatsovi poolt, kartes NSVL lagunemist. Gorbatsov kutsus üles kesk ja ida euroopat muutustele ning loobus 1987 Breznevi doktroonist, andes igale rahvale võimaluse oma tee valida. Kommunismi lagunemine poolas 1988.-1989. ulatuslik streikide laine Poolas, halvas kogu majanduse. Pöörduti solidaarsuse juhi Lech Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluse alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989
Kas külma sõja ajal toimus võitlus ülemvõimu pärast? Pärast II maailmasõda algas pingeline rahuperiood, mida kutsutakse külmaks sõjaks. Mis oli USA ja demokraatlike jõudude ning NSV Liidu ja satelliitriikide vaheline võitlust. Vastasseis toimus nii sõjaliselt, majanduslikult kui ka ideoloogiliselt. Missugune oli külma sõja aegne võitlus täpsemalt ning kas selle põhjuseks oli soov saavutada ülemvõim? Ülemvõim võib olla saavutatud nii vaimselt kui ka füüsiliselt. NSVL soovis külma sõja alguses saavutada võimu füüsiliselt. 1946. aastal pidas J. Stalin ambitsioonika kõne, kus rääkis sõdade paratamatusest, seda kõnet peetakse külma sõja alguseks. Nõukogude Liit
paranesid veelgi, toimunud kriisid) vägede välja toomine (1955). Pidevad ja regulaarsed riigipeade Reagan ja Gorbatšov ● Mõistis hukka Stalini visiidid andsid märku suhete kohtusid 1985. aasta hirmuvalitsuse, mis tekitas paranemisest. novembris. Järgmise segadust satelliitriikide hulgas. Sojuzi-Apollo ühislend. aasta oktoobris arutasid Samuti vabastati Siberist Rohkem riike muutus kaks presidenti kinnipeetud, ent nende kommunistlikuks, stagnatsioon Reykjavikis relvade jutustused terrorist tekitasid süvenes. strateegilist veel rohkemgi segadust
AJALUGU KT nr 3 1. Stalinism Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna loos see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaalautokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Alates 1948. aastast algas ka uute satelliitriikide staliniseerimine. Üldine sotsialismileeri destaliniseerimine algas pärast Stalini surma. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonnaelu kõigi külgede range reeglistamine ja salapolitseilik jälgimine, primitiivne üldkohustuslik kommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene šovinism,
• Afganistan • Inimõigused • Gorbomaania Berliini müüri langemine 1989 • 1987.-1988. a. põgenemine Lääne- Saksamaale suurenes; • 1989. a. paljudes Ida- Saksamaa linnades meeleavaldused; • 9. nov 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde ; • Võimud ei julgenud sekkuda, rahvas tungis müürist läbi. Brežnevi doktriini lõpp • Gorbatšovi poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele. • Satelliitriikide juhid ei pooldanud perestroikat. • 1987. a. loobus Gorbatšov ametlikult Brežnevi doktriinist. • Kesk- ja Ida-Euroopas tugevnes opositsiooni liikumine. Mis toimus Ida-Euroopas? Lk 133-137 Rühmatöö – kokkuvõtted alateemadest • Kommunistliku režiimi langemine Poolas • Uuenduste algus Ungaris • Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas • Saksamaa taasühinemine Lääs võidab külma sõja(?) • https:// www.youtube.com/watch
Algatati 1948 Am.'s : EU maj. Taastamiseks Aitas kaasa kommunismi pidurdamisele + dem. Levitamisele Kommu. Pidurdamise poliitika I rakendus Abi kõigile 1) loobuda ettevõtete riigistamisest + natsionaliseerimisest NSVL lükkas USA abi tagasi, keeldus ka Soome Vastastikuse majandusabi nõukogu VMN Loodud: 1949 NSVL poolt Kuni NSVL lagunemiseni 1991 Iga leping tuli sõlmida läbi Moskva Selle abil NSVL kontrollis oma satelliitriikide majandust Maj. Integratsiooni riikide vahel ei toimunud Saksamaa pärast II MS Jaotati okupatsioonitsoonideks liitlaste vahel Ajati ühtset poliitikat: 1) Demilitariseerimine: sõjatööstusettevõtted demilitariseeriti 2) Denatsifitseerimine: 3) Demonteerimine: 4) Demokratiseerimine: Sakslaste repatrieerimine: asustati ümber u. 14 milj. Sakslast Demokratiseesimisse suhtuti
Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Breznevi doktriini lõpp: Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopale. Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid, et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga, kes pidanuks kommunistlike doktriinide mainet tõstma. Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast aga sugugi vaimustatud. Gorbatsov ei lasknud ennast vastasseisust häirida. Gorbatsov soovis Kesk-ja Ida-Euroopasse samasuguseid muudatusi, nagu oli toimunud NSV Liidus. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968a. ja 1987a loobus avalikult Breznevi doktriinist, teatades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. Kesk- ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine. Baltimaade laulev revol. näitas,
laine - 1. Millised sammud oleksid võinud NL-i päästa? Oleks võinud keskenduda majanduse mitmekesisusele. Ressursside raiskamine. Kogu vale majandussüsteem oli see, mis Nõukogude Liidu kukutas. 2. Milles seisneb Poola Solidaarsuse liikumise tähtsus? Poola solidaarsusliikumine aktiviseeris ka teiste satelliitriikide tegevust, nähti, et kui midagi ette võtta, on võimalik ka midagi saavutada. 2.1. Mida tahetakse öelda lausega : Pärast 1981. Aasta detsembrit ei olnud võimalik uuesti rääkida ,,inimnäolisest sotsialismist" Sest Nõukogude Liit leidis mooduse Poolas asja korrastada ja seda liikumist takistada. NL-i sekkumine Poola asjadesse ütles seda, et tegelikult ei olnud lootust, et sotsialism saab muutuda inimesi arvestavaks. See andis neile
Nõukogude vägede komandör kuulutas välja sõjaseisukorra, tuues tänavale tankid. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956. aastal: Diktaatorita jäänud NSV Liidu võimutipus valitsesid segased suhted. 25. veebr. 1956 NLKP XX kongressi N.Hrustsovi kõne: mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. Stalinismi hukkamõistmine vaputas kommuniste, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu satelliitriikide komparteid. NSV Liit oli sunnitud tegema järelandmisi: normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga ning 1955. a viidi Nõukogude väed Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956. a juuni algasid Poolas streigid, mis aug. kasvasid üles rahutusteks ning meeleavaldajate pihta avati tuli. Meeleavalduste hulk kasvas ning Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSV Liidu juhtkond aga
survel. Kokkulepe kohaselt võisid põgenikud minna Länne-Saksamaale ainult siis kui nende rong läbis Ida-Saksamaa teritooriumi eelnevalt. Siis sai Honecker väita et ta saatis nad riigist välja ja tühistas nende kodakonsuse. 1989 külastas Gorbatsov, kes üritas reformide «glasnosti» ning «perestroika» abil päästa NSV Liitu kokku kukkumast, Lääne-Saksamaad ning teatas, et NSV Liit on loobunud Breznevi doktriinist ehk NSV Liit on otsustanud, et ei kasuta jõudu takistamaks oma satelliitriikide demokraatlikku arengut. Põgenikele lisandusid üleriigilised demonstratsioonid, mida juhtis opositsiooniline Uus Foorum. Paljud demonstrandid, kes uskusid Gorbatsovi ütlusi soovisid riiki muuta demokraatlikuks. Iga nädalased demonstratsioonid Leipzigis levisid ka massidesse. Politsei üritas neid maha suruda, kuid valitsus oli kaotamas oma närvi. Ainult Honecker näis kindel olevat oma riigi tulevikus. Mais Gorbatsov saatis korduvalt
tühistamine, Ida-Euroopa vabanemine sealhulgas Saksamaa taasühinemine, külma sõja lõpp. M. Gorbatsovi võimuletulek: 1985.aasta märtsis kinnitas nLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihail Gorbatsovi. Gorbatsov oli noorim liider nSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut. Gorbatsov oli veendunud, et nSV Liit vajab ümberkorraldusi ning oli valmis neid tegema. Uskus kommunistlikesse ideedesse Breznevi doktriini tühistamine: Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast vaimustatud. Nende arvates õhutas Gormatsovi poliitika opositsiooniliikumisi ning see oleks võinud lõppeda kommunstlike valitsuste langemisega. Gorbatsov ei lasknud end vastuseisust häirida. Ta kutsus Kesk- ja Ida-Euroopas avalikult üles samasugustele muutustele, nagu olid toimunud nSV Liidus. Mõistis hukha Praha kevade lämmatamise 1968. aastal ja loobus 1987.aastal avalikult Breznevi
Kiirenes teaduslik-tehniline areng. Muutus Euroopa poliitiline kaart- likvideeriti enne II maailmasõda eksisteerinud riike (Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaaailma liidriks. Vastavalt 1945.a. San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO, mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (Vt. ka õpik lk.36). Tekkis NSV Liidust sõltuvate satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas. Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid, mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest. · Kujunes välja külm sõda demokraatliku Lääne ja kommunistliku Idabloki vahel. 6
A okupeeritud ja juriidiliselt edasi kestva EV kodanikke ning ette valmistama nende esinduskogu Eesti Kongressi kokkukutsumist. §46. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE I Breznevi doktriini lõpp · Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk-ja Ida-Euroopale. Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid,et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga. · Satelliitriikide parteijuhtide arvates õhutas Gorbatsovi poliitika opositsiooniliikumisi ning see oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langemisega. · Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968.a ja loobus 1987.a avalikult Breznevi doktriinist,teatades,et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. · Kesk-ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine.Baltimaade laulev revolutsioon näitas,et NSV Liit on nõrgaks jäänud
Nõukogude võimu taastamine Kogu Eesti territoorium vallutati Punaarmee poolt uuesti 1944. aasta hilissügiseks. Kuigi lääneriigid ei tunnustanud Balti riikide okupeerimist ja annekteerimist de iure, ei soovinud nad sattuda nende eest välja astudes konflikti NSV Liiduga. Eesti, Läti ja Leedu olid ainsad riigid, mille iseseisvust sõja lõppedes ei taastatud, isegi mitte NSV Liidu Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikide rahvademokraatlike reziimide vormis. Anneksiooni taastudes vallandus uuesti punane terror: arreteerimised, hukkamised, sundasumisele saatmised ja muud inimõiguste brutaalsed rikkumised. Seekord oli kohtuväliste repressioonide peamiseks ettekäändeks teenistus Saksa armees või tegevus Saksa okupatsiooni aegses omavalitsuses. Kokku represseeriti Eestis aastail 19451959 ühel või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000
hoidmisele, kindlustamisele ja mõnel juhul laiendamisele. 30. Sovetiseerimine Sovetiseerimine tähendab riigi, ühiskonna, majanduse, kultuuri ja igapäevaelu ümberkorraldamist nõukogude mudeli järgi. Just viimane on aga raske kaduma, kuna nõukogudelik mentaliteet juurdus sügavale riigi ning ühiskonna struktuuridesse. Sovetiseerimine tähendabki siis riigi kõikide institutsioonide ümberkorraldamist vastavalt NSVL-i mudelile. Nt. Satelliitriikide sovetiseerimise kuus faasi nägid välja järgmised: 1) Kommunistlik vähemus koondab rahvuslikud vastupanugrupid nn patriootlikeks rindeks, keda toetab pärast maa okupeerimist Punaarmee. 2) Ametisse määratakse nn ajutine valitsus; Moskvas väljaõppe saanud eksiilkommunistid saavad võtmepositsioonid riigis ja komparteis. 3) Pärast suhteliselt vabu valimisi moodustatakse kodanlike parteide juhitud koalitsioonivalitsus:
a okupeeritud ja juriidiliselt edasi kestva EV kodanikke ja valmistama ette nende esinduskogu Eesti Kongressi kokkukutsumist 46. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Brežnevi doktriini lõpp: uus pol pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida-Eur-le Moskva asus mõjutama kohalikke komparteisid, et asendaksid vanameelsed juhid noorematega, kes pidanuks kom doktriini mainet tõstma satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast vaimustunud Gorbatšov kutsus Kesk- ja Ida-Eur üles muutustele, mis olid NSVL-ski toimunud Gorbatšov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise ja loobus Brežnevi doktriinist, teatas, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida tugevnes opositsiooniliikumine, erilist huvi äratas Baltimaade laulev revolutsioon, mis näitas NSVL nõrkust → andis märku, et aeg komdiktatuur kukutada
oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. - USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. - Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). - Tekkis NSV Liidust sõltuvate kommunistlike satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas. - Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid (nt Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland jt), mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest. - Kujunes välja külm sõda USA juhitud demokraatlike lääneriikide ja Moskva juhitud kommunistliku Idabloki vahel. 3. Eesti Teise maailmasõja ajal: 3.1. Baasideajastu Eestis 1939-1940:
tühistamine, Ida-Euroopa vabanemine sealhulgas Saksamaa taasühinemine, külma sõja lõpp. M. Gorbatsovi võimuletulek: 1985.aasta märtsis kinnitas nLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihail Gorbatsovi. Gorbatsov oli noorim liider nSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut. Gorbatsov oli veendunud, et nSV Liit vajab ümberkorraldusi ning oli valmis neid tegema. Uskus kommunistlikesse ideedesse Breznevi doktriini tühistamine: Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast vaimustatud. Nende arvates õhutas Gormatsovi poliitika opositsiooniliikumisi ning see oleks võinud lõppeda kommunstlike valitsuste langemisega. Gorbatsov ei lasknud end vastuseisust häirida. Ta kutsus Kesk- ja Ida-Euroopas avalikult üles samasugustele muutustele, nagu olid toimunud nSV Liidus. Mõistis hukha Praha kevade lämmatamise 1968. aastal ja loobus 1987.aastal avalikult Breznevi
1989. aasta lõpuks oli enamik eestlasi-lätlasi- leedulasi asunud toetama iseseisvuse taastamist. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE Breznevi doktriini lõpp Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida-Euroopale. Gorbatsov oli veendunud, et seetõttu ei varise senine võimusüsteem kokku. Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid, et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga, kes pidanuks kommunistlike doktriinide mainet tõstma. Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast aga sugugi vaimustatud. Nende arvates õhutas Gorbatsovi poliitika opositsiooniliikumisi ning see oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langemisega. Edasised sündmused näitasid, et nende kartus polnud asjatu. Gorbatsov ei lasknud end vastuseisust aga häirida. Ta kutsus Kesk- ja Ida-Euroopat avalikult üles samasugustele muutustele, nagu olid toimunu NSV Liidus. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968. aastal ja loobus 1987.
· ükski majandussüsteemi lüli ei ole huvitatud tootmiskulude ja toodete hindade alandamisest, · alatise kaubavaeguse tõttu on majandusliku aktiivsuse peamiseks ajendiks huvi osta, teisisõnu turg on väärastunud tootjaturuks. Sageli on käsumajandus(süsteem) ideoloogiliste või religioossete ideede, enamasti dogmaatiliste, realiseerimise vahend. Enamik käsitletud probleemidest ilmnesid ka endise Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa satelliitriikide majandustes. Käsumajanduslik süsteem võib omada siiski ka teatud eeliseid võrreldes täiesti vabadel turgudel põhineva majandusega. Reeglina saab selline keskvõim teha kergemini tsentraalseid makroökonoomilisi otsuseid, näiteks kui palju kulutada tarbimiseks praegu ja kui palju ja kuhu teha investeeringuid tulevikku silmas pidades, mistõttu võimalikuks saab ka kiirem majanduskasv. Ressursside tsentraalse jaotusega on võimalik vältida töötuse
73* Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 74* Muutus Euroopa poliitiline kaart- likvideeriti enne II maailmasõda eksisteerinud riike (Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire. 75* USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaaailma liidriks. 76* Vastavalt 1945.a. San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO, mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (Vt. ka õpik lk.36). 77* Tekkis NSV Liidust sõltuvate satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas. 78* Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid, mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest. 54* Kujunes välja külm sõda demokraatliku Lääne ja kommunistliku Idabloki vahel. II MAAILMASÕDA MIKS? Mis eeldustel? 1- Versailles' süsteem - vigane, ebaõiglane 2- Rahvasteliidu suutmatus suurriike ohjeldada - Saksa astus nt isegi välja...
1965. a üleminek rahvamajanduse ametkondlikule juhtimisele, s.o rahvamajandusnõukogude kaotamine. St üldist tsentraliseerimist ning poliitilise surve igakülgset tugevnemist. Eestis olid perioodi lõpul mõned nähtused pigem positiivse märgiga (1964. a üleminek rahapalgale põllumajanduses). Ka kunstiajaloos teatud piir, mis tähistab eesti kunsti autonoomia algust. Perioodiraja selge lõpp on aasta 1968: NSVL-i ja satelliitriikide sõjavägede sisseviimine Tšehhoslovakkiasse 20. augustil. Kollektiivpsühholoogiliselt tähendab see Eesti ajaloos kohanenuile ja kaasajooksikutele illusioonide täielikku lõppu, seega küünilisuse uude ajajärku astumist. - Stagnatsiooniaeg 1965/1968 – 1978 1970. aastate lõpus algas üleliiduline varjatud majanduskriis. Nõukogude majanduspoliitika ei osanud naftakriisile kuidagi muud moodi reageerida, kui tootmismahte suurendad püüdes ning teadus-tehnilist
o Lääneriigid ülehindasid NSVLi tugevust ja jätsid ülestõusnud saatuse hooleks -> ülestõus suruti maha o Kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid, meeleavaldused aeti jõuga laiali, hukkus tuhatkond inimest, kuid rahulolematus jäi alles Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956 o Nikita Hruštšov mõistis avalikult osaliselt hukka Stalini isikukultuse ja kuriteod – vapustas tervet maailma, tugeva surve alla sattusid NSVLi satelliitriikide komparteid o NSVL normaliseers suhted Jugoslaaviaga, väed viidi Austriast välja o See tekitas K- ja I-E rahvastes uut lootust o 1956 juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis augustis kasvasid üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe ning meeleavaldajate pihta avati tuli –> meeleavalduste plahvatuslik kasv, Poola kommunistid olid sunnitud järeleandmisi tegema
Pärast Armija Krajowa lüüasaamist sai Ljublini komiteest ja Beirutist selle eesotsas Poola ainus reaalset võimu omav ja seda teostav valitsus. Poolas pärast Varssavi ülestõusu maha surumist sakslaste poolt olid loodud eeldused nõukoguliku režiimi kehtestamiseks Moskva kontrolli all. Punaarmeel oleks tegelikult jõudu jätkunud küll. Kui Varssavi all vaadati pealetungi pealt, läks Punaarmee rünnakule rinde idaosas, võttis sihikule Rumeenia. Rumeenia Rumeenia oli Saksa satelliitriikide hulgas. Oli kaotanud NL-le piirkondi, taheti tagasi saada. 1941 Vene-Saksa sõja puhkedes oldi saksa poolel. Sai tagasi nii Põhja-Bukoviina kui ka Besaraabia, lisaks veel nn Transnistria piirkonna- Musta mere põhjarannikul Odessa linn ja selle ümbrus. Sellega oli Rumeenia nõudmised NL suhtes ühele poole saanud, kaugemaid sõjasihte ei seatud, samas olles liitlasvahekorras Sm-ga, oldi sunnitud rünnakut jätkama, saadi oluline löök Stalingradi lahingus
1945. aasta alguses elas ENSVs kõigest 800 000 inimest, nendest 9798% olid eestlased. Kogu Eesti territoorium vallutati Punaarmee poolt uuesti 1944. aasta hilissügiseks. Kuigi lääneriigid ei tunnustanud Balti riikide okupeerimist ja annekteerimist de iure, ei soovinud nad sattuda nende eest välja astudes konflikti NSV Liiduga. Eesti, Läti ja Leedu olid ainsad riigid, mille iseseisvust sõja lõppedes ei taastatud, isegi mitte NSV Liidu Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikide rahvademokraatlike reziimide vormis. Anneksiooni taastudes vallandus uuesti punane terror: arreteerimised, hukkamised, deporteerimised ja muud inimõiguste brutaalsed rikkumised. Seekord oli kohtuväliste repressioonide peamiseks ettekäändeks teenistus Saksa armees või tegevus Saksa okupatsiooni aegses omavalitsuses. Kokku represseeriti Eestis aastail 19451959 ühel või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000
annaabi.ee 
