asukoha. Selliseks vidinaks on GPS ehk globaalne positsioneerimissüsteem. (http://electronics.howstuffworks.com/gadgets/travel/gps.htm) Paljud teavad, et GPSi kasutamine on tasuta ja sellega otseselt mingeid lisakulusid ei kaasne. Kõigil uutel nutitelefonidel on ühe positsioneerimisvahendina võimalus kasutada ka veel Assisted GPSi ehk lühendatult A-GPSi. See on väike tehnoloogiline abimees mobiiltelefonis, mis aitab päris GPS'il kiiremini satelliitidelt signaali leida. Vaikimisi on uuel telefonil A-GPS kasutamine sisse lülitatud. Navigatsiooniprogramm proovib alati sinu asukohta määrata ja kui A-GPS on telefonis sisse lülitatud, siis kasutatakse ka natukene andmesidet, et votta ühendust positsioneerimisserveriga ja siis lähikonnas asuvate mobiili tugijaamade asukohtade põhjal oma ligikaudne asukoht määrata. Seetõttu tuleks välismaal olles ettevaatlik olla, et omale tahtmatult suurt telefoniarvet andmesidekasutuse tõttu ei tekitaks
lahkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga. Kosmosejaam oli pildistamise hetkel piltnikust ligi 600 km kaugusel, sellise hetke püüdmiseks oli tarvis kasutada spetsiaalset tarkvara. Astronoom /astrofüüsik Enamus astronoome (ja astrofüüsikuid) tegelevad teadusuuringutega. Näiteks astrofüüsikud-teoreetikud tegelevad teoooriatega, mis aitavad mõista astronoomiliste objektide struktuuri ja evolutsiooni. Paljud astronoomid analüüsivad andmeid, mis tulevad satelliitidelt ja maapealsetest teleskoopidest ning teevad selle põhjal järeldusi. Tänapäeval on vaatluste tegemine ja andmete kogumine väga suures osas automatiseeritud ning töö raskuspunkt on pigem suurte andmemassiivide töötlemises, süstematiseerimises, tõlgendamises ja järelduste tegemises.
9.klass Rõuge 2011 SISSEJUHATUS Mina kirjutan sellest,mis on astronoomia ja mida huvitavat on astronoomiaga tegelevad teadlased ehk astronoomid teada saanud enne 2000. aastat. 2 ASTRONOOMIA Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.Astronoomid on tähti uurivad teadlased. Paljud astronoomid analüüsivad andmeid,mis tulevad satelliitidelt ja maapealsetest teleskoopidest ning teevad selle põhja järeldusi. Veel hiljuti olid astronoomide töövahendeiks oma silm ja lihtne teleskoop. Juba ammustel aegadel omandasid inimesed esimesi astronoomilisi teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. 3 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................ 2 Mis on astronoomia?......................
Satelliitide kasutamine atmosfääri füüsikaliste tingimuste ja ilmastikunähtuste uurimisel Annika Jürgenson Kaugseire Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteaparatuuriga, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Enamasti nimetatakse kaugseireks lennukitelt või satelliitidelt teostat ud mõõtmisi, kusjuures mõõdetavad objektid asuvad Maal. Kaugseire on näiteks aerofotode tegemine. Satelliidipilt Eestist 2004. aasta aprillis Aerofoto Tallinna vanalinnast Elektromagnetkiirgus Elektromagnetkiirgus on ruumis levivad elektromagnetlained. Sõltuvalt lainepikkusest liigitatakse elektromagnetkiirgusi järgmiselt: raadiolained (pikimad lained) infrapunane e. soojuskiirgus nähtav valgus ultraviolettkiirgus
osoonikihti kosmosest jälgida 1960-ndate aastate lõpus. 1967 aastal lasti orbiidile USA orbitaalne geofüüsikaobservatoorium OGO 4 (OGO - Orbiting Geophysical Observatory). Hiljem paigutati kaugeseireinstrumente meteoroloogiatehiskaaslastele "Nimbus 3" kuni "Nimbus 7". Satelliitidelt osoonikihti mõõtvad instrumendid on enamasti eri tüüpi spektrofotomeetrid. Osoonikiht Eesti kohal Eesti kohal mõõdetud osoonikihi aastane varieerumine on jäänud üldiselt lubatud aastaaegade kõikumisest tingitud piiridesse, mis on meie laiuskraadile normaalsed.. Joonisel on kujutatud osoonikihi
Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid • Vaatlussatelliidid • Sidesatelliidid • Navigatsioonisatelliid id • Ilmasatelliidid GPS-satelliitide orbiidid • Kosmoseteleskoobid keskmisel Maa orbiidil. Millist kasu saame meie satelliitidelt • Põllumehed määravad radari satelliidipiltide abil parima aja oma põldude niisutamiseks ja nisu koristamiseks. • Täpse asukoha taevas saamiseks edastavad lennukid signaali satelliitide tähtkujule. Nende koordinaatide abil saavad lennujuhid tagada lendavate õhusõidukite ohutuse. • Paljud inimesed kasutavad interneti ja telepildi saamiseks satelliiditaldrikut. • Tänu GPS-satelliitidele saame ringi liikuda kasutades navigatsiooniseadmeid. Ajalugu
Vulkaanilised mudavoolud- lahaarid, tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad põhjustavad nõlvadel oleva pinnase liikumist, varinguid jms. Aastaid pärast purset võivad maa seest tõusta kuumd, kollast väävlit sadestavad gaasijoad- fumaroolid või teatud rütmiga purskuda kuuma vee ja aurusambad- geisrid. Ette ennustamine: soojusmonitoornigul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri, jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Kraatri kohal mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust õhus. Mõõdetakse ka maapinna kõrguse muutusi. Vulkaanilise päritoluga pinnason väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele
hoolikamal uurimisel on võimalik eristada inimeste poolt loodud viljaringe teistsugustest, seni seletamata põhjustel tekkinud viljaringidest. Samuti on otsitud seoseid viljaringide asukoha ning vanade kultuspaik või matusepaikade vahel ning oletatud, et viljaringid on seotud teadusele seni tundmatute energiaväljadega. Lisaks mainitud tekkepõhjustele on oletatud, et tegu on keeristuule toimega, keravälgu tegevusega, plasmakeeriste või satelliitidelt pärineva mikrolainelise kiirguse mõjuga. Mitmed viljaringide tegemise organisatsioonid on korduvalt demonstreerinud viljaringide tegemist. Ööl vastu 12. juulit 1992 korraldati Inglismaal Berkshire'is viljaringide tegemise võistlus. Võitjad suutsid küllalt lühikese aja ja väga piiratud varustusega luua keerukaid ja korrapäraseid kujundikombinatsioone, mis viisid segadusse ka Maavälise päritolu hüpoteese pooldavaid uurijaid. Paranormaalsed nähtused
Seega on konkreetne SBAS süsteem toimiv kindlas riigis või riikide grupis. Lennunduses on SBAS puhul sihiks täppislähenemise jaoks sobiva, sertifitseeritud süsteemide väljatöötamine. Kaasajal 2009.a. on käsil EGNOS abil ILS cat-II GPS lähenemise sertifitseerimine. * Kasutatakse lennunduses, ei põhine maapealsetel tugijaamadel, vaid satelliidid edastavad parandeid. Geostatsionaarsed satelliidid, liiguvad maaga ühtemoodi, maapeal võtavad kontrolljaamad signaali vastu tavalistelt satelliitidelt ja saadavad parandi geostatsionaarsetele satelliitidele. SBAS süsteeme peab mitu olema, Euroopas on EGNOS süsteem, see põhineb 3-l geostatsionaarsel süsteemil. 21. Kirjeldage RTK mõõtmiste põhimõtet. 2 vastuvõtjat, mis võtavad vastu samade satelliitide signaale. Arvutatakse punktide vaheline vektor välja. Liikuvjaamas ei tehta arvutusi vaid kogutakse andmeid, liikuvjaam edastab baasjaama, parandatud vektor läheb liikuvjaama. 20 000 km kõrgusel ja saadavad pidevalt raadiosignaali
väärtusliku vahendina meid ümbritseva maailma mõistmisel ja pakub lahendusi mitmetes valdkondades [1]. Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada kaugseire mõistet, erinevaid kaugseire meetodeid ning nende rakendusi eelkõige ookeanide, merede ja järvede uuringutes. 1. Kaugseire mõiste Kaugseire näol on tegu informatsiooni kogumise ja interpreteerimisega elektromagnetilise kiirguse abil [2], sealjuures pole mõõteaparatuurid uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Lennukitelt ja satelliitidelt teostatud mõõtmised võimaldavad koguda andmeid ohtlikest ja halvasti ligipääsetevatest kohtadest. Satelliitide, lennukite, poide, laevade ja helikopterite abil koondatakse andmeid ja tehakse pilte, mille abi saab analüüsida parajasti erinevaid kaugseiret rakendava teadusharu huviorbiidis olevaid parameetreid. Orbiidil olevad platvormid koguvad ja edastavad andmeid elektromagnetkiirguse spektri eri osadest, mis võimaldab teadlastel uurida suuremõõtmelisi süsteeme
Geograafia kirjalik arvestus 1. GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID Mõisted: Inimgeograafia- ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru haru, mis tegeleb ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia- ehk füüsiline geograafia on geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja protsesside uurimisega. Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Näiteks maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt. GIS- ehk geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Eesti põhikaart- on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart, mis valmib digiversioonis mõõtkavas 1:10 000 ning paberkaardina mõõtkavas 1:20 000. 2. RAHVASTIK Mõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse,
või numbritega. Lisaks on võimalik kuvada kaardiaknasse jäävad kindelpunktid nimekirjana (kas kõik või klassi kaupa), saadud nimekirja sorteerida päise järgi ja printida. Samuti saab nimekirjast valitud punkti kohta eraldi aknas täpsemat teavet. Mõõta võiks kindlal kõrgusel kindelpunktist, et võimaldada GPSile korralikku signaali 5 satelliitidelt ning anda sellele piisavalt aega keskmistamiseks. GPS valetab juhul, kui erinevus teadaolevaist koordinaatidest on heades tingimustes üle 7 meetri uuematel GPS- idel ja üle 10 m vanematel (üle 3aasta vanustel) seadmetel. Peab muidugi arvestama, et saadud tulemus kehtib ainult antud kohas ja ajahetkel. Teistes tingimustes (signaal takistatud, satelliitide geomeetria teistsugune) võib näit kujuneda hoopis erinevaks. Renault ESPACE Navigatsiooni süsteem
raadiosignaalid, mis pärinevad keset kõrbe püstitatud pikast antennist, murravad arvutispetsialistid koodi ning avastavad, et terroristid plaanivad järjekordset kuritegu. Kohale saadetud sõjavägi avastab terroristide maa- aluse baasi ning tõmbab kriipsu peale kurjategijate plaanidele. Euroopa satelliidid aitavad ennustada ilma ja kliimamuutusi Tartu-suuruses Darmstadti linnas Saksamaal paikneb hoone, kust juhitakse Euroopa ilma ennustada võimaldavate andmete kogumist satelliitidelt. Seal võetakse ka andmed vastu ja töödeldakse sobivaks. Tehiskaaslased mõõdavad väga paljusid atmosfääri, maa- ja merepinna parameetreid. Need on saanud eluliselt tähtsaks osaks arvulise ilmaennustuse mudelitele, mis ennustavad üha täpsemalt ka näiteks Eesti ilma kolme kuni viie päeva peale ette. Satelliidid on valmistatud ja välja töötatud Euroopa kosmoseagentuuri ja NASA koostöös, neid ja nende saadetavaid andmeid opereerib aga EUMETSAT.
vanust, nüüdseks kuivanud jõesängi. Vaatlused viitasid, et vett võib olla ka Jupiteri kaaslase Callisto pinna all, hiljuti Maa lähedust külastanud Hale-Boppi komeedis ja mitmel pool mujal Universumis. Esimene teade võimalikust Maa-suuruse planeedi leidmisest saabus käesoleva aasta alguses. Seni on avastatud planeedid olnud Jupiteri-suurused ja suuremadki, millel elu on väga vähe loota. Viimastel aastatel on astronoomias palju juttu olnud gammakiirguse sähvatustest, mida mõõdetakse satelliitidelt. 1998. aasta augustis mõõdeti võimas gammakiirguse impulss Kotka tähtkujus. See andis tunnistust alles avastatud tähtede liigi magnetaride olemasolust. Magnetarid on tähed, mille magnetväli on sadu kordi suurem tavaliste pulsarite magnetväljast. Hubble'i kosmoseteleskoop tegi järjekindlalt uusi pilte ülisügavast Universumist nii lõuna- kui ka põhjataevas. Mitu päeva kestnud pildistamise
arvutimängudest või suhtlusvõrgustikest mitte midagi. Arvutid olid küll olemas, aga võtsid enda alla lausa suuri ruume ning programmid olid algelised, mis võimaldasid vaid teatud operatsioone teha. Mobiiltelefonid olid samuti tol ajal juba olemas, aga neid said endale lubada vaid väga jõukad ärimehed. Tolle aja kaasaskantavaid telefonid olid samuti suured ja kohmakad ning väga rasked, kaasas pidi tassima ka lisa-antenne, et püüda signaale satelliitidelt jne. Lühikese aja jooksul on aga tehnikaareng teinud hüppelise kasvu, ning aparaadid on kõik saavutanud mikromõõtmed, samas kui nendega saab teha peaaegu kõike. Hinna poolest on kaasaegne tehnika äärmiselt odav ja peaaegu igas kodus on tänapäeval vähemalt üks arvuti ja hulgaliselt taskutelefone jms. Samuti on paljudes kodudes juba ka internet. Enamik inimesi on teadlik selle sõna tähendusest ja suur ringkond on ka selle igapäevane kasutaja. Vanem
navigatsiooni- ja asukohamääramise teenust nii kommerts ja ohutus alal. EGNOS on kasutusele võetud enamikus Euroopa riikides tagades õhu mere ja maa julgeolekut. Euroopa kogemus näitab, et võrreldes teiste tehnoloogiatega on EGNOS-e konkurentsivõime kõige suurem lennunduses, täppispõllumajanduses ja transpordisektoris. (European GSA, 2017) EGNOS tööpõhimõte on järgmine. EGNOS ekspluateerib GNSSI mõõtmeid, mida kasutavad maapealsed tugijaamad võttes vastu signaali GPS satelliitidelt. Määravad seejärel hetke GPS signaali vea. Siis saadavad vea suuruse nelja kontrollkeskuste kaudu kolmele satelliidile, mis omakorda edastavad selle lõppkasutaja vastuvõtjale. Selle tulemusena parandab EGNOS GNSSi positsioneerimisteabe usaldusväärtus ja täpsus. (European GSA, 2017).EGNOS abil on võimalik saavutada ühe kuni kahe meetrise või veidi parem täpsus. (Regio AS, Invent Baltics OÜ, 2013) Pilt 1. EGNOS-maapealse võrgu kaart
vääveldioksiidi ning kloori, flouri jt ühendeid. · Mudavoolud ehk lahaarid, mis segunevad sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga silmapilkselt. · Vulkaanipurskeid on võimalik kontrollida, kuid nende täpsus võib kõikuda mõnest tunnist nädalateni. · Vulkaanipursete ennustamiseks viiakse läbi mitmesuguseid vaatlusi: 1. soojusmonitoor uuring- satelliitidelt mõõdetakse infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja maapinnalt jälgitakse põhjavete seisundimuutusi 2. seismilised vaatlused- registreeritakse vulkaanialuse magma liikumsest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Maavärinad · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
Vulkaanide suitsu gaaside seas on esikohal veeaur. Hulgaliselt eraldub veel mürgist süsinik- ja vääveldioksiidi ning N, Cl, F jt ühendeid. Väga laastavad võivad olla ka vulkaanilised mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Vulkaanipursete ennustamine Vulkaanipusete ennustus võib kõikuda mõnedest tundidest nädalateni. · Soojusmonitooringul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. · Seismistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. · Vulkaani kraatri kohal õhus mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust. · Mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki.
LOODUSE KAUGSEIRE (konspekt) Kaugseire on meetod eemal (peamiselt Maal) asuvate objektide kohta info saamiseks mittekontaktsete meetoditega, peamiselt elektromagnetkiirguse abil. Elektromagnetkiirgus on ruumis levivad elektromagnetlained. Sõltuvalt lainepikkusest liigitatakse elektromagnetkiirgusi järgmiselt: · raadiolained (pikimad lained) · infrapunane e. soojuskiirgus · nähtav valgus · ultraviolettkiirgus · rörtgrnkiirgus · gammakiirgus (lühimad lained) Mida lühem lainepikkus, seda suuremat energiat laine endaga kannab ning seda ohtlikum on kiirgus elusorganismidele. Elektromagnetkiirgus levib valguse kiirusel, võib uude keskkonda sattumisel peegelduda, murduda ja neelduda. Korpuskulaarsed omadused lainelised omadused Piksel rasterpildi elementaarosake Pankromaatne mustvalge Nadiir jalgpunkt (seniidi vastand) Geostatsionaarne orbiit satelliit vaatab koguaeg samasse puntki maapinnal Polaaro...
suured 18-meetrise diameetriga antennid, mis suudavad kinni püüda ka koduantennidele kättesaamatuid ülinõrku signaale. Raadio-ja teleprogrammid saadetakse kohalikesse televisioonikeskustesse, kust need jõuavad kaablite ja telemastide vahendusel vaatajate kodudesse. Sellel põhimõttel töötavad tavalised televisioonijaamad. Alates kaheksakümnendate aastate algusest on jõudnud tele- ja raadioprogrammid satelliitidelt otse meie kodudesse. Neid nimetatakse otselevisatelliitideks. Alguses oli sellega kaks probleemi signaalid pidid katma laia ala, et programm jõuaks paljude inimesteni, ning olema piisavalt tugevad, et neid saaks vastu võtta odavate antennide ning dekoodrite abil. Üheksakümnendate aastate jooksul täiustusid päikesepatareid, fotoelemendid, transponderid ja muud lisaseadmed, mis võimaldas võimsamate ja laiema ulatusega signaalide kasutuselevõtmist.
juurde - kõrvaldatakse "murtud okulaari" abil. (2) Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop Astronoomiline tehnika on viimastel aastatel kiirelt arenemas. Uus revolutsioon on toimumas ka teleskoobiehituses. Juba on valminud/valmimas 8-, 10- ja 16-meetrised maapealsed teleskoobid, mis on õhukese peegliga, koosnevad mitmest segmendist või on liitteleskoobid, ning on üsnagi keerukate kujutise häiritusi kompenseerivate süsteemidega (nn. aktiiv- ja adaptiivoptika). Vaatlemine satelliitidelt seab teleskoobiehitusele aga veelgi karmimad nõudmised. 1990. a. alates on 2,4-meetrine Hubble'i teleskoop (HST) olnud juhtiv (optiline) kosmoseteleskoop. NASA planeerib (kava järgi 2009. a.) orbiidile saata veelgi suurema segmentidest koosneva 6-meetrise uue põlvkonna kosmoseteleskoobi NGST (Next Generation Space Telescope) üleslennutamine. Kogu observatoorium on alles kavandamisjärgus ja joonisel on üks mitmest esitatud kavandist. Ka ajakava muutub
maapinnale rohkem ultraviolettkiiri, mis on kahjulikud inimestele, loomadele ja taimedele. 6 3. Euroopa satelliidid aitavad ennustada ilma ja kliimamuutusi 3.1. Visad ja täpsed seirajad Darmstadti linnas, mis suuruses võrdne Tartu linnale, Saksamaal paikneb hoone, kust juhitakse Euroopa ilma ennustada võimaldavate andmete kogumist satelliitidelt. Seal võetakse ka andmed vastu ja töödeldakse sobivaks. Globaalne meteoroloogiline satelliidisüsteem koosneb kahest geostatsionaarsest ehk ühes orbiidi punktis paigal püsivast satelliidist, mis jälgivad India ookeani ja selleäärseid kontinente, kahest satelliidist, mis jälgivad Euroopat, Aafrikat ja Atlandi ookeani, ning ühest, mis jälgib polaaralasid. Tehiskaaslased mõõdavad väga paljusid atmosfääri, maa- ja merepinna parameetreid
Kliimamuutused. See on võitlemine luulevestkitega. Kliima on muutunud ja on olnud drastilisemaid muutusi, enamik lihtsalt ei tea seda. Võitlemine on kallis, annab kellelegi võimaluse edasi minna. Vaatame asju suuremas plaanis kui kopenhaagenis seda tehakse. Üldiselt on selge, mille alusel väita kliimamuutust. Selle aluseks on reaalselt mõõdetavad näitajad. Paljud on mõõdetavad satelliitidelt. Mineviku globaalmuutuste mastaapi nii ei saa hinnata, kassutatakse biomitmekesisuse muutusi (selge arvuline mõõde), ei ole selge, kuidas neid interpreteerida. Lootusetu see ülesanne siiski pole. Analüütilised vahendid lubavad hinnata (dokumenteerida) ka geokeemilisi muutusi. Elementide isotoopkoostised. Kahjuks pole ühemõttelised tulemused ei oska muutuste põhjuseid õigesti hinnata. Kas kõrge biomimekesisu tingitud keskkonna stabiilsusest või ebastabiilsusest? Kuidas saada
ilmastik muster on seega üks) Mullastik ja pinnaseprofiilid maakasutus muudab mullastikku, peegeldub ka mullaprofiilis (sekundaarse mullaprofiili teke taasmetsastamisel), ehitiste esinemisel pinnaseprofiili struktuur võib olla ümber paigutatud jäänuseid savi- või liivatäitest, Reljeefivormid infot võimalik koguda ka vaid mitte ainult loodusest, vaid ka analüüsides aerofotosid, ridakaardistus satelliitidelt Taimkate: poollooduslikud kooslused ja nende jäljed, puistu koosseis, paiknemine maastikust jne. Arheoloogilised allikad arheoloogilised arhiivallikad - kihelkonnakirjeldused, looduses esinevad muististe registreerimine, väljakaevamiste aruanded (igal kaevamisel oma päevik), juhuteated ja leiud (oluline ka eseme kontekst kui sügaval ta on, mis paigutusega ta on, mis teda ümbritseb) välitööd väljakaevamised, inspektsioonid
valguse puhul. Mitme maailma suurima teleskoobi puhul rakendatakse adaptiivoptikat infrapunases piirkonnas. Astronoomiline tehnika on viimastel aastatel kiirelt arenemas. Uus revolutsioon on toimumas ka teleskoobiehituses. Juba on valminud/valmimas 8-, 10- ja 16-meetrised maapealsed teleskoobid, mis on õhukese peegliga, koosnevad mitmest segmendist või on liitteleskoobid, ning on üsnagi keerukate kujutise häiritusi kompenseerivate süsteemidega (nn. aktiiv- ja adaptiivoptika). Vaatlemine satelliitidelt seab teleskoobiehitusele aga veelgi karmimad nõudmised. 1990. a. alates on 2,4-meetrine Hubble'i teleskoop olnud juhtiv optiline kosmoseteleskoop. NASA saatis 2009.aastal orbiidile veelgi suurema segmentidest koosneva 6-meetrise uue põlvkonna kosmoseteleskoobi NGST (Next Generation Space Telescope). Kogu observatoorium on alles kavandamisjärgus ja joonisel on üks mitmest esitatud kavandist. Ka ajakava muutub arvatavasti veel korduvalt. Uued teleskoobid on kavandatud juba uudsema
Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma, ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumist ja varinguid jms. Tekivad veel fumaroolid ja geisrid (kollast väävlit sadestavad gaasijoad või teatud rütmiga purskuvad kuuma vee ja auru sambad). 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures tehakse mitut liiki vaatlust. Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinna temperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumist tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Vulkaani kraatri kohal mõõdetakse õhu SO2 ja CO2 sisaldust. Samuti mõõdetakse maapinna kõrguse muutumist, vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurka. 9. Selgita kivimiringet vt joonist tvs
Koordinaadid on enamasti antud nii LESTis kui ka geograafilistena. Veebilehel näeb Riigi põhivõrgu I, II ja III klassi punkte koos nimede või numbritega. Lisaks on võimalik kuvada kaardiaknasse jäävad kindelpunktid nimekirjana (kas kõik või klassi kaupa), saadud nimekirja sorteerida päise järgi ja printida. Samuti saab nimekirjast valitud punkti kohta eraldi aknas täpsemat teavet. Mõõta võiks kindlal kõrgusel kindelpunktist, et võimaldada GPSile korralikku signaali satelliitidelt ning anda sellele piisavalt aega keskmistamiseks. GPS valetab juhul, kui erinevus teadaolevaist koordinaatidest on heades tingimustes üle 7 meetri uuematel GPS- idel ja üle 10 m vanematel (üle 3aasta vanustel) seadmetel. Peab muidugi arvestama, et saadud tulemus kehtib ainult antud kohas ja ajahetkel. Teistes tingimustes (signaal takistatud, satelliitide geomeetria teistsugune) võib näit kujuneda hoopis erinevaks. TULEVIKU PERSPEKTIIVID
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud
(subduktsioon), tekivad süvikud, veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaniliste saarte kaari (Mariaani saarestik, Väikesed Antillid jt). · laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes horisontaalne nihkumine toob kaasa suuri maavärinaid (San Andrease murrang, mis kulgeb läbi San Frantsisco ja California laht) Laamad triivivad astenosfääri peal kiirusega 2 - 18 cm/a mõõdetud satelliitidelt. Aktiivsete äärtega ookean on Vaikne ookean, teised on passiivsete äärtega. Süvikud on iseloomulikud aktiivsete äärtega ookenidele, subduktsioon on ookeanilitosfääri vahevöösse laskumise protsess. Subduktsioonipiirkonda markeerib ka kurdmäestik. Ookeani elutsükkel e arenguetapid (vt Avita õpik 2002, A.Kont lk 77, www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html): · algstaadium magma tõus sunnib maakoort kerkima, mandriline maakoor lõheneb.
Aastakümneid, isegi aastasadu pärast purset võivad maa seest välja tõusta kuumad, kollast väävlit sadestavad gaasijoad fumaroolid või teatud rütmiga purskuva kuuma vee ja auru sambad geisrid. Põhimõtteliselt on vulkaanipurkeid võimalik ette ennustada, kuid nende täpsus võib kõikuda mõnest tunnist nädalateni. Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures viiakse läbi mitut liiki vaatlusi. Soojusmonitooringul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Vulkaani kraatri kohal õhus mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust. Samuti mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki
a. lõõmpilved - kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla. b. mudavoolud e lahaarid - vulkaani tipus plahvatliku purske kivimmaterjali segu, valgub alla vulkaani nõlvu. c. fumaroolid - vulkaanilise ala ava või lõhe maapinnas, väljub kuumgaasijuga, sisaldab kollast väävlit. d. geisrid - perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuur ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. 12. Miks tekivad maavärinad? Aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma paneb nõlvadel oleva pinnase liikuma/värisema. 13. Seismiliste lainete eri tüübid kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained e pikilained - kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid, levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. b
Iga kahe põlvkonna tagant on Euroopa avastanud uusi maid. Nüüd on võetud sihikule Marss. Mööduval aastal tuli nii sellel tegutsevalt kahelt kulgurilt kui ka selle ümber tiirutavatelt satelliitidelt ohtralt infot, mida annab aastaid töödelda. Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee olemasolu ning planeedi geoloogilised struktuurid. Marsi avastamise lugu pajatab ka Soomes
nüüdseks kuivanud jõesängi. Vaatlused viitasid, et vett võib olla ka Jupiteri kaaslase Callisto pinna all, hiljuti Maa lähedust külastanud Hale-Boppi komeedis ja mitmel pool mujal Universumis. Esimene teade võimalikust Maa-suuruse planeedi leidmisest saabus käesoleva aasta alguses. Seni on avastatud planeedid olnud Jupiteri- suurused ja suuremadki, millel elu on väga vähe loota. Viimastel aastatel on astronoomias palju juttu olnud gammakiirguse sähvatustest, mida mõõdetakse satelliitidelt. 1998. aasta augustis mõõdeti võimas gammakiirguse impulss Kotka tähtkujus. See andis tunnistust alles avastatud tähtede liigi magnetaride olemasolust. Magnetarid on tähed, mille magnetväli on sadu kordi suurem tavaliste pulsarite magnetväljast. Hubble'i kosmoseteleskoop tegi järjekindlalt uusi pilte ülisügavast Universumist nii lõuna- kui ka põhjataevas. Mitu päeva kestnud pildistamise tulemusel ilmusid ülesvõtetele galaktikad, mis pärinevad väga varajasest
Koordinaadid on enamasti antud nii L–EST–is kui ka geograafilistena. Veebilehel näeb Riigi põhivõrgu I, II ja III klassi punkte koos nimede või numbritega. Lisaks on võimalik kuvada kaardiaknasse jäävad kindelpunktid nimekirjana (kas kõik või klassi kaupa), saadud nimekirja sorteerida päise järgi ja printida. Samuti saab nimekirjast valitud punkti kohta eraldi aknas täpsemat teavet. Mõõta võiks kindlal kõrgusel kindelpunktist, et võimaldada GPS–ile korralikku signaali satelliitidelt ning anda sellele piisavalt aega keskmistamiseks. GPS valetab juhul, kui erinevus teadaolevaist koordinaatidest on heades tingimustes üle 7 meetri uuematel GPS- idel ja üle 10 m vanematel (üle 3–aasta vanustel) seadmetel. Peab muidugi arvestama, et saadud tulemus kehtib ainult antud kohas ja ajahetkel. Teistes tingimustes (signaal takistatud, satelliitide geomeetria teistsugune) võib näit kujuneda hoopis erinevaks. GARMIN GPS.
Satelliidi planeeritud "eluiga" on 7,5 aastat. Esimene satelliit saadeti orbiidile 1978. aastal. 1994. aastal saavutati 24 satelliidist koosnev satelliitide võrk. GPS süsteemi kontrollivad 5 seirejaama, mis asuvad Colorado Springsis, Havail, Ascensioni saarel, Diego 4 Carcias ja Kwajaleinis. Seirejaamad kujutavad endast GPS vastuvõtjaid, mis koguvad informatsiooni kõikidelt nähtaval olevatelt satelliitidelt ja seejärel saadavad need andmed keskseirejaama, mis asub Falconi Õhujõudude baasis Colorado Springsis. Seirejaamadest kogutud informatsiooni põhjal arvutatakse keskseirejaamas parandused satelliitide efemeriididele (tabelid, milles antakse taevakehade ettearvutatud asukohad iga päeva kohta; astronoomilised kalendrid) ja ajastandarditele-kelladele. See info saadetakse läbi maapealsete kontrolljaamade satelliitideni paar korda päevas. GPS
suur kaasosaline, ja selline muutlikkus võib tekitada mesilastes palju stressi."[42] 3.5.2. Elektromagnetkiirgus Kuigi internetis ja meedias on elektromagnetkiirgust peetud võimalikuks CCD põhjustajaks, ei ole tehtud ühtegi väga põhjalikku uurimust mesilaste mõju ja kiirguse suhtest. Üks väheseid on aastast 1981, kui Gary ja Westerdahl uurisid päikesejõul töötavate satelliitide võimalikke keskkonnamõjusid, mis kiirgaksid tohututes kogustes mikrolaineid satelliitidelt maa peal olevatele vastuvõtujaamadele, mis siis muudaksid selle elektriks. Uuriti mesilaste erinevaid mälufuktsioone pärast pooletunnist 2,45 GHz tugevust mikrolainete mõju. Väga tugevat mõju siiski ei olnud.[28] Aastal 2006 tehti Landau ülikoolis uuring raadiosageduste mõjust mesilastele. Kui tarude läheduses peaks olema mobiilsidemast, siis võib mesilasi mõjutada elektromagnetväli, mis põhjustab raskusi tarusse tagasilendamisel ja ka kärje suuruse vähenemist. Uurimise käigus
autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I geofüüsikaobservat oorium OGO 4 (OGO - Orbiting Geophysical Observatory). Hiljem paigutati kaugeseireinstrumente meteoroloogiatehiskaaslastele "Nimbus 3" kuni "Nimbus 7". Satelliitidelt osoonikihti mõõtvad instrumendid on enamasti eri tüüpi spektro fotomeetrid. Üks kuulsamaid selletaolisi seadeldisi oli NASA-le kuulunud TOMS (Total Ozone Mapping Spectrometer), mis asus satelliidil Nimbus 7 ja lõpetas töö 1993 aasta kevadel. Selle seadmega on tehtud pikim katkematu osoonikihi m& otilde;õtmine satelliidilt. Satelliit Nimbus 7 kandis ka SBUV (Solar Backscatter Ultraviolet Spectrometer) instrumenti, mis kahjuks lakkas töötamast juba 1990 aastal.
kogumisega.Selleks kasutati kaardistamist.Teaduse arenedes tekkisid iseseisvad loodusteadusharud,mis kasutasid füüsika ning keemia fundamentaalteaduste meetodeid.Tekkis ka ühiskonnateadusharu.Arenes välja ka süsteemikäsitlus,mille tulemuseks oli üldmaateadus,mis uurib Maad kui tervikut. - Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega,mis pole uuritava objektiga otseses kontaktis(nt.maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt).See on operatiivne ja detailne. - GPS on globaalne asukoha määramise süsteem.Maa tehiskaaslastest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem,mis võimaldab väga täpselt määrata suvalistes maakera punktides asuvate spetsiaalsete põhiseadmete,nn. GPS-vastuvõtjate geograafilised koordinaadid. - GIS on geoinfosüsteem,mis sisaldab kohateavet.Selles on salvestatud objektide asukoha info ja nende info kood.GIS rakendused ja kasutusalad: 1
rõhutades seejuures pidevalt soode kui maailma mastaabis kaduvate loodusmälestiste kaitse vajadust. V. Masingu põhjalikud teadmised said aluseks soode kaitse vajaduse põhjendamisel ja organiseerimisel. Endla soostiku taimkatte struktuuri ja dünaamika jälgimist alustas V. Masing 1940. aastate lõpus, kasutades teaduses esmakordselt uudset lähenemisviisi aerofotomeetodeid. Aerofototasandilt on tänapäeval jõutud veelgi kõrgemale. Satelliitidelt edastatava informatsiooni abil on võimalik saada ülevaadet mitte üksnes soolaamadest, vaid kogu soostikust koos teda ümbritseva maastikuga. V. Masingu biogeograafilistes töödes on käsitletud erinevate sootüüpide geograafilist levikut Euraasias ning põhjendatud soode kaasaegse mikro- ja mesoreljeefi kujunemist seoses soomassiivide ajalise dünaamikaga. Tema initsiatiivil võeti Tartu Ülikooli õppekavasse biogeograafia loengukursus. V
annaabi.ee 
