Kas meist keegi saab käsi südamel öelda, et pole mitte kunagi end paremaks rääkinud, liialdanud detailidega, ilustanud tegelikkust, kellegi teise hiilguses peesitanud, end võõraste sulgedega kasvõi natukene ehtinud? Me kõik oleme seda teinud. Mina samuti. See võib kõlada pinnapealselt, aga vahel on seda paremaks enesetundeks vaja. Või teistele näitamiseks, enda tegeliku olemuse varjamiseks võiks ju sarkastiliselt küsida. Ma ei usu, et nende kahe asja vahele saaks või tohiks võrdusmärki panna. On vahe, kas näha vaeva ja oma tööga välja teenida uus Lexus RX luksusmaastur või see endale soetada laenu ja viimaste säästudega, sest selleks, et keegi olla, peab just see auto olemas olema. Ometigi on piir paremaks enesetundeks vajalike ,,lisade" ja teistele näitamiseks mõeldud vidinate vahel õrnõhuke piir. Me ei saa alati isegi kindlad olla, mis on tegelik põhjus meie otsuste ja tegude taga
VaataVISU kodulehele Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid omas ajas päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Koovit "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!". Aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Korra tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Alul ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran", nüüd on juba traktori baasil rajamasinad. Sobivaimatele maastikele on rajatud võistlus- ja treeningkeskusi, mille lipulaevaks Otepää Tehvandi koos suusa- staadioniga. Head on ka Mõedaku, Kurtna, Holstre, Haanja, Kurgjärve, Nõmme, Vooremäe, Jõulumäe jne
sentimentaalsele komöödiale ja melodraamale ning võiks nüüd võtta uue ja väärtuslikuma kursi, lähtudes järgmisest teesidest. Teater peaks kätkema Kaasaegseid mõtteid. Shaw leidis, et teater ei peaks olema meelelahutuslik, vaid käsitlema aktuaalseid probleeme elust enesest. Uue draama eeskujuks sai eelkõige Lbsen. Huumorit ja satiiri. Naer tähendas talle mõtteselgust, tahtetugevust ja terveid tundeid. Shaw naerab mürgiselt, irooniliselt, sarkastiliselt. Tema naer ei ole süütu huumori õis, see on uue maailma peen ja vahe relv vana maailma vastu. Shav tõi teatrisse Jõulise stiili. Muusikat. Huvitava ja kaasahaarava dialoogi, milles kasutatakse paradokse, afoisme, huvitavaid kujundeid ja võrdlusi. Karakterid, kes paeluvad lugejaid vaatajaid oma vastuolulisusega. Oma meisterlikkusega oli ja on Shaw eeskujuks kõikidele, kes tahavad käsitleda draamas tõsiseid teemasid.
Ta oli noor ja sirge poeet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus, et sõbrad on tema eest kõigeks võimelised. 3. Kumb on sinu arvates leek, kumb jää? Põhjenda oma arvamust. Lenski on romantiline noormees, kes poeedib nii armastuse oma pruudi Olga vastu kui ka tutvumist Oneginiga. Ta kaldub idealiseerima kõike ümbritsevat. - Tuli Onegin on vastupidi külmavereline ja lükkab sarkastiliselt tagasi kogu idealismi. Ta on tüdinud ümbritsevast reaalsusest, on elust küllastunud, ei leia inspiratsiooniallikaid, on lakanud elust nautimast. - Jää 4. Võrdle Tatjanat ja Olgat – mis on neis sarnast, mis erinevat? Tatjana oli vaikne, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv. Lapsepõlves oli tõsine. Ta oli galantne ja heade käitumiskommetega. Armastas romaane (Rousseau ja Richardson). Olga oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas, lihtsameelne tütarlaps. Tal olid
Kõige rohkem suhtlen oma pereliikmetega, kuna nad on kõige rohkem minu ümber. Sõpradega ja lähedaste inimestega suhtlen nii silmast- silma kui ka arvuti abil. Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest rääkida. Sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja milliseid nalju/väljendeid kasutada. Ma olen humorimeelne inimene, kuid minu huumor on tihti mitte lihtne vaid väikese tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle. Igaüks ei pruugi sellest aru saada, solvub või tõmbub endasse. Meeldib suhelda selliste inimestega kes saavad sellest aru, ei lähe vihaseks ja oskavad vastata samaga. Elu ei ole alati roosiline ja ette on tulnud sellised momente kus olin teadlikult olnud sarkastiline, teades, et see aitab mul oma eesmärki saavutada. Üliharva, aga on juhtunud. Mulle meeldib inimeste omavaheline vaba suhtlemine, et mitte muretseda iga
ta oleks sellist katset läbi viinud, legend on pärit Vincenzo Viviani kirjutusvahendist, kuigi ta ei olnud sel ajal sündinud, kirjutas ta Galileost suure fantaasiaga. Pisa torni vabalangemise eksperiment on siiski toimunud, kuid teise inimese käe läbi. 1612. aastal viis selle katse läbi üks vana kooli professor, kes tahtis tõestada, et Galileo eksib ja Aristotelesel on õigus. Katse näitas ka Aristotelese idée õigsust. Galilei vastas eksperimendile sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane kera kukub saja küünra kõrguselt enne maha kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie leiate oma katses, et suurem jõuab maha kahe tolli võrra enne. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikeset veast, unustate tema tohutu suure vea." 5 Galileo Galilei edasine elukäik
Vincenzo Viviani sulest, kes polnud sel ajal veel sündinudki, aga Galileo Galileist kirjutades laskis oma fantaasial üsna vabalt lennata. Kuulus Pisa torni vaba langemise eksperiment on siiski aset leidnud. Selle teostas 1612. aastal üks vana koolkonna professor, kes soovis tõestada, et Galilei eksib ja et Aristotelesel oli õigus. Katse näitas, et raskem keha jõudis maapinnale veidi enne kergemat, mis eksperimentaatori arvates tõestas Galilei väidete ekslikkust. Galilei vastas sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane (nael massiühik) kera kukub saja küünra kõrguselt enne maha kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie leiate oma katses, et suurem ese jõuab maale kahe tolli (pikkusühik) võrra varem. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikesest veast, unustate tema tohutu suure vea." Padova periood Aastal 1592 saavutas Galilei enda määramise Padova Ülikooli
aga Galileo Galileist kirjutades laskis oma fantaasial üsna vabalt lennata.Kuulus Pisa torni vaba langemise eksperiment on siiski aset leidnud. Selle teostas 1612. Aastal, üks vana koolkonna professor, kes soovis tõestada, et Galilei eksib ja et Aristotelesel oli õigus. Katse näitas, et raskem keha jõudis maapinnale veidi enne kergemat, mis eksperimentaatori arvates tõestas Galilei väidete ekslikkust. Galilei vastas sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane (nael - massiühik) kera, kukub saja küünra kõrguselt enne maha, kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie leiate oma katses, et suurem ese jõuab maale kahe tolli (pikkusühik) võrra varem. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikesest veast, unustate tema tohutu suure vea." Padova periood (15921610) Aastal 1592 saavutas Galilei enda määramise Padova Ülikooli
aknaid. Seal töötas ta siirast soovist kaasa aidata nõukogude võimu kindlustamisele. 14. aprillil 1930 lasi Vladimir Majakovski enda maha. Traagiline sündmus vapustas nii tema luule austajaid kui ka näiliselt vankumatut võimu, mõjudes neile peaaegu reetmisena tuntud poeedilt seda ei oodatud. Eriti ebamugav oli võimul tõdeda, et juhtunut ei õnnestu varjata. Jessenini surma puhul oli Majakovski kirjutanud luuletuse, milles ta enesetapu sarkastiliselt hukka mõistis, ometi valis ta ise sama tee. 1925. aastat asuti uue hooga müüti looma seekord Majakovskist endast. Ta ,,puhastati" kõigest liigsest: tema eluloost kadus sootuks suhe L. Birkiga, isegi piltidele, millel nad koos olid, jäi alles vaid Majakovski üksi. Luulest rebiti välja värsikatked, mis muudeti plakatite hüüdlauseteks, kus nad mõjusid erakordselt sõjaka ja jõhkrana. Võis ju tunduda, et tema
Narride sünniajaks võib pidada kolmeteistkümnendat ja neljateistkümnendat sajandit. Narr ehk pajats on kesk - ja renessansiajal olnud palgaline Euroopa kuninglikus õu- konnas. Narrideks said enamasti vaimulikud, kuna neile ei meeldinud katoliku kiriku hukkamõist muster elule. Narr oli terava mõistusega õukondlane, keda palgati teiste lõbustamiseks. Enamalt jaolt lõbustas ta kuningaid ja rikkaid inimesi, kuid tavaliselt oli ta ka esindatud rahvalaatadel. Narr mitte üksnes ei irvita sarkastiliselt, ta ütleb välja ka kibedat tõtt. Tal oli lubatud häbematuste väljaütlemine tõe huvides; kõik see toimus naljatlevalt tõsiselt. Tõsidus tema naljade taga, see oli üks olulisemaid rolle Narr oli ainus, kes võis karistamatult seada kahtluse alla puutumatuid usutõdesid. Näib nõnda, et selle põhjatust paganlusest pärit mehe tõde tagas ühiskonna tasakaalu. Narr oli pigem teisitimõtleja kui
Tahab neid suudelda. Uurib, et ega neiu abielus pole. Saab teada, et neiu abiellub ning talle on see vastuvõetamatu, et tema meheks saab mingi talumats. Tahab talle suuremat seisust pakkuda, mugavusi ja oma armastust. Naisel on rõõmus meel aga kahtlustab, et mees kuulub meelitajate hulka, kes on lihtsalt lõbu peal väljas. Don Juan kuulutab kohe, et tema nende hulka ei kuulu. Don Juan võtab tunnistajaks oma teenri, tõestamaks tema armastust. Teener kostab sarkastiliselt, et naisel pole midagi karta ning et mees võib abielluda temaga igal ajal, kui naine tahab. Mees teeb naisele abieluettepaneku. Neiu tahab esmalt aga tädi käest nõu küsida. Mees on sellest solvatud, kuna leiab, et naine kahtleb tema siirused. On nõus taevast ennast kohale kutsuma, et see tema armastuse tunnistajaks oleks. Naine jääb nõusse. Musutama on nõus aga alles peale tseremooniat. KOLMAS STSEEN Pierrot märkab Don Juani oma naise kätt suudlemas
luuletaja, aga mitte renessanssiajastu ideedega. Tema luulet iseloomustab individuaalsus, surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu (surma ees on kõik võrdsed), Teosed: "Värsid" ehk "Väike Testament" - luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" pärandab ükshaaval oma asju nii sõpradele kui vaenlastele. Kõik see käib saaja pihta suunatud naljatuste, pilgete, iroonia ja satiiri saatel. "Suur Testament" - Villoni peateos, kus ta samuti humoorikalt ja sarkastiliselt pärandab oma raamatud, surnukeha, hinge jne. RENESSANSI KIRJANDUS (lk. 71) renessanss - (uuestisünd) keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lääne- Euroopas 14.-16. saj. Algas uusaeg. Inimese kui isiksuse vabanemine keskaegsetest kirikudogmadest, piirangutest ja seisuslikest kammitsatest. R ajal hakkasid tegutsema humanistid,kes algselt olid lihtsalt antiigist huvitatud inimesed ( R võttiski eeskuju just antiigist)
Galileo eeliseks oli tema teadmised matemaatikast. Seega ta tõestas faktiliselt enne selle väite, mida ta hiljem lausus ja tunnustas. Väite, mida tahtis maailmale jagada ja teavitada, paraku aga harimatuse vastu ei saa. Nii nagu ei saa meiegi seda teha. Kui ikka ei taheta teada saada siis ka ei saada teada. Kuigi tema arutlused filosoofia üle olid pigem probleemide lahendamine spekuleerides. Pärast neile matemaatilisi lahendusi leides see ka faktiliselt tõestada. Galilei vastas sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane kera kukub saja küünra kõrguselt enne maha kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie leiate oma katses, et suurem jõuab maha kahe tolli võrra enne. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikeset veast, unustate tema tohutu suure vea." Tallinna Tehnikakõrgkool Vahel ei näe inimene palki oma silmas, kuigi pindu teisese silmas. Nii
,,Söerikastaja" ajaluule on kirjutatud valdavalt aastail 1955 1958. Sotsiaalse löövuse nimel on autor kogust välja jätnud mõndagi, mis võinuks seda taotlust nõrgendada ning kõrvale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Söekaevandaja kujundis sisaldub raamatut läbiv juhtmotiiv puhtuse taotlus. Sastaks progressi teel on isikukultuslikud dogmad, silmakirjalikkus, roomamine, muganemine, kirjanduslik ja teduslik haltuura, bürokratism. Nende nähtuste rookimisel muutub Kross sarkastiliselt ajakonkreetseks. Rünnatavat nähtust iseloomustatakse põlastaates hüpeboliseeritud hajapiltides, et anda luuletuse lõpus positiivne deklaratsioon. Sõnastuses võidakse olla räme ja robustne. ,,Söerikastaja" intiimsem pool jäi raamatu ilmumisel suhteliselt arju, kuigi siin leidub küpseid, läbituntud luuletusi. Mõningates loodusvärssides mängib ajastu sümboolika, nagu teistegi luuletajate tolleaaegses loomingus. ,,Söerikastaja" rütmiline liigendus ei ole range
veel kirjanduslik hüperbool. Proosas tekkis romaani kõrvale essee. Rotterdami Erasmus (Erasmus Rotterdamist) 1466-1536 Reformatsiooni aegne kirjanik, mõtleja. Pärast kirikulõhet proovis mõlem pool värvata teda oma poole, ent ta säilitas erapooletuse. Erasmus Rotterdami järgi on saanud nime üks euroopa fondidest (Erasmuse fond). Tema pealiseks teoseks on "Narruse kiitus", mis vaatab sarkastiliselt inimühiskonda tema narruses ja kuna inimene on muutunud väga vähe. Narri kirjandus Oli oma ette zarn, mis vaatas inimlikke pahesi näiteks silmakirjalikust, rumalust. Narridel oli tollajalise ühiskonnas ka praegugi omastati teatud õigusi mis teistel puudusid, nagu neil oli õigus õigus tõtt rääkida. Sartiiline poeem "Narri laev" Brant? Thomas Moe (Moolus) 1478-1545 tema tuntum teos on "Utoopia" kirjaldab ideaalset riiki. Ebakoht.
Argan leiab aga, et sellegi ei ole kiiret. Toinette liigub edasi. Arganile hakkab juba vaikselt idee poolpimedaks ja käsituks saamisest. ÜHETEISTKÜMNES ETTEASTE Toinette tormab sisse ning ütleb, et tal pole sugugi tuju naljatamiseks, et arst oli tahtnud tema pulssi katsuda. Beralde tahab uuesti hakata Angeliquest rääkima. Argan on juba otsuse langetanud ning tema kindel soov on oma tütrest nunn teha. Toinette räägib sarkastiliselt, et kui hea mehe naine ka on. Argan nõustub sellega, sarkasmist aru saamata. Toinette palub tal pikali heita ning surnut teeselda, et mees saaks ise oma proua kurbust näha, kui Toinette naisele mehe surmast teatab. Beraldel palub end aga ruumi ära peita. KAHETEISTKÜMNES STSEEN Toinette hädaldab Belinele, et tolle mees on surnud. Algul naine uurib, et kas see on ikka kindel ning kinnitust saades kukub ta juubeldama. Räägib kuivõrd rõve, vastik ja veel roojane mees tal
Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid oma aja kohta päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Kooviti "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!", aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Ühel korral tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Algselt ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran". Nüüd on juba traktori baasil rajamasinad. Sobivaimatele maastikele on rajatud võistlus- ja treeningkeskusi, mille lipulaevaks on Otepää Tehvandi koos suusa- staadioniga. Head on ka Mõedaku, Kurtna, Holstre, Haanja, Kurgjärve, Nõmme, Vooremäe,
Kuid eelkõige oli ta kirjanik. 2. Peatükk. Kierkegaardi filosoofia. Kierkegaardi filosoofia ei kujuta endast mingit viimistletud ja igakülgselt arendatud süsteemi. Tema filosoofia on mitmekülgne ja raskesti mõistetav. Oma vormilt on see pigem kirjanduslik kui teaduslik. Ta võitleb kõigi filosoofiliste süsteemide vastu, ja ka tema enda filosoofiat on raske liigitada. Tema käsitluse põhilaad on alati teravalt poleemiline, sarkastiliselt irooniline ja seejuures ka soe, peaaegu pisarateni tundeline. Pole ka liialdus öelda et ta on ainult niivõrd filosoof kuivõrd ta polemiseerib teiste filosoofidega. Kierkegaardi filosoofia on väga suurel määral mõjutanud 20nda sajandi filosoofia arengut, eriti aga eksistentsialismi ja postmodernismi. Tema filosoofia mõjutas ka eksistentsialistliku filosoofia arengut, teda nimetatakse ka ,,eksistentsialismi isaks". 2.1. Kierkegaardi eksistentsialism.
esteetilist naudingut. ,,Kükloop", ,,Hera". Dadaistlikud meeleolud levivad ka Saksamaal. I MS ajal aredas Hannoveris Kurt Schwitters. oli üksildane tüüp. Dadaismi arendas, tegika kollaaze. Kasutas nendes kommertslikke trükiseid, tegi ka konstruktsioone. Kui Saksamaa saab sõjas lüüa, sis levivad mässu ja protestimeelsus veelgi laiemalt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propaganda ilme. Vasakäärmuslased hakkasid dada kunsti kasutama. Sarkastiliselt, raevukalt rünnati kodanlust ja ohvitserkonda (peeti sõjasüüdlasteks). Peamised vahendid plakat ja graafika. Pärast sõda dada rühmitus laguneb. Kuid idee jääb elama, alates 1960ndatest on see idee läänekunstis uuesti tugevnenud, siis räägime neodada sünnist. Seotud on sellega, et siis olid suured sõjavastased meeleolud. Dada onkunstipiiride avardaja. Giorgio de Chirico oli enne I MS pettunud kubismis ja futurismis. Teda huvitas sümbolistlik kunst ja sümbolismiteooriad
materjal, aksioomid, postulaadid, teoreemid, teaduste andmed, seisukohad, kategooriad, seadused lühidalt, kõik tõestuses kasutatavad argumendid. Tõestaja (proponendi) ülesanne on oma veendumuste ja seisukohtade argumenteeritud ja korrektne esitus arutluses, milles sisaldub ka piisavalt austust dispuudis osaleja (oponendi) vastu. Muide, õpetlik on tähele panna parlamendis kõnelejaid, kes võivad kuitahes sügavalt erimeelsuses olla, üksteist sarkastiliselt sarjata, kuid igas nende pöördumises on vajalik annus trafaretset kätteõpitud viisakust ( nad teevad läbi spetsiaalsed suhtlemistreeningud, õppivad etiketti), mis kuulub hea tooni juurde ja aitab püsida korrektsuse piires, vaatamata ühe või teise isiku ambitsioonidele ja poliitilistele eesmärkidele. Etiketist kinnipidamine võimaldab lihtsate vahenditega ära hoida tülisid sõna otseses mõttes ja tekitab muljet eeskujuväärivast käitumisest.
Ta suhtus maarahvasse lugupidavalt. Pärast surma sai ta kuulsaks. H. Daumier oli teadlikult romantikutega opositsioonis. Ta on tuntuid kui graafik. Tegi joonistusi ja litograafiat. Tööd on ühiskonnakriitilised. Tegelased võttis argielust, üldistatud tüübid. Töödes pole kunagi positiivset kangelast, tööd mõjuvad karikatuursena, kuid on ilmekad ja veenvad. Ta naeruvääristab ümbritsevat maailma. Tavainimesi pilab lõbusalt, võimuesindajaid pilkab eriti sarkastiliselt. Skulptuurportreed on ka karikatuursed. Maalijana oli ta esimeste seas kes hakkas suurlinna rahvast maalima. G. Courbet peetakse kõige sihikindlamaks realistiks. Motiivid olid lihtsad, argipäevast. Ta oli esimene kunstnik kes korraldas oma isikunäituse. Tema põhimõtteks oli maalida ainult seda mida silmad näevad. Manet stiili on raske määrata. Ta sai kuulsaks skandaalsete maalidega. Ta võttis minevikust näiteid ja maalis need oma moodi. Seda peeti mineviku kunsti naeruvääristamiseks
prügipõletusjaamu, tahame prügi sorteerida!» Keskkonnaorganisatsioonid on samuti veendunud, et nii nagu mujal Itaalias, nii oleks ka Campanias ennekõike vaja üle minna moodsale prügi sorteerimise süsteemile, mis vähendaks põletatavate jäätmete osakaalu ning oleks keskkonna- ja tervisesõbralikum. Kunagi ütles Johann Wolf-gang Goethe kuulsad sõnad, mida Itaalias ikka on armastatud uhkusega tsiteerida: «Kui oled Napolit näinud, võid surra.» Nüüd nendivad napollased aga sarkastiliselt: «Näed Napolit ja suredki prügisse!» Nanosaaste kahjustab kõiki Napoli probleemi taustal on prügikäitlusteema kogu Itaalias ärevalt esile kerkinud. Paljud arvavad, et pikema aja jooksul võivad inimese tervisele väga kahjulikud olla ka elektri ja soojuse koostootmisjaamad. Näiteks Bologna äärelinna kerkinud kombijaama ehitustööd panid linnavõimud keskkonnaaktivistide ja arstide survel seisma.
Kus Elsa on ? VIIU : Issa pojuke, püha vaimuke, kuidas ma siis niisugust jõledat nalja võin heita ! PRIIDU : Kui see jutt tõesti õige on, mis ma siis teen ! VIIU : Kutsu Jõepära Madis siia, küll ta aitab. PRIIDU : . Armas, Viiu ole hea ja mine palu Madist, et ta siia tuleks. Mine nüüd ja jookse ruttu. (Viiu jookseb ära) Oh mina õnnetu isa ! Mingisugusele murjamile ma oma Elsat koos varandusega küll ei anna. Oh mina vaene hing ! Nüüd irvitab kogu külarahvas mu üle. (sarkastiliselt) Ja tuhat eurot on ka tema käes. Minu Elsa on ka nii sõnakuulelik. Oh, oh, oh (nuttes) mina vaene mees ! Rõõmusta nüüd Priidu. Ja kui Elsa tuleb vanale isale pärast külla, väikesed murjamid Abimbola ja Dubaku kaasas. Ma annaksin oma Elsa enne Jõepära Aadule. Ja mis häda pidi noorel mehel küljes olema , et teine vanatüdrukut Viiut tahab kosida. Kas ta ei oleks võinud mind ikka veel moositada, et ma Elsa talle oleks andnud. 5.etendus (mõlemad võõrastavad
saadavad naljatused ja pilked, mis kord on lihtsalt sõbralik iroonia, kord lõikav ja kibe satiir. «Väike testament» on kirjutatud vanglas, oodates karistust.Francois kirjutas oma peateose «Suure testamendi» pärast Meungsur-Loire´i vanglast pääsemist. Ta oli siis kolmekümneaastane mees. Tsükkel valmis 1462. aastal. Stantside hulk on selles suurem kui esimeses teoses. Kasutatud on sama poeetilist võtet mis «Väikses testamendiski»: Villon pajatab kord humoorikalt, kord sarkastiliselt, kellele ta pärandab oma surnukeha, kellele raamatud ning kes saab selle au tema hing endale omandada. «Suur testament» hõlmab ka rida muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on Villoni ballaadid. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Villoni loomingut, mis on loodud kahe ajastu piiril, iseloomustavad elu ja surm, kaduvus ja igavik, ilu ja inetus, keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine kõrvuti renessansiinimese eneseväärikustunde ja ihaga maise elu täiuse ja vabaduse järele.
Hoomamisaeg Õpetaja märkab, et õpilane voldib klassi ühise õpetamise ajal töölehte ja ütleb: „Damien (...), töölehte on lihtsam lugeda sirgena. Sul läheb seda hiljem vaja.“ Rahulikult, mitte sarkastiliselt Seisneb selles, et pärast mitteverbaalse märguande, juhise või meeldetuletuse edastamist (isegi veidikese huumoriga). Õpetaja annab seejärel aega hoomamiseks. Üks mu kolleegidest katkestab õpetaja silmsideme ja eemaldub. Kõige sagedamini tähendab see, et õpetaja liigub
nii sõpradele kui vaenlastele. Jagab laiali mõõga, raudrüü, südame, püksid, kindad. Kogu tsüklit saadavad naljatused ja pilked, mis kord on lihtsalt sõbralik iroonia, kord lõikav ja kibe satiir. Koosneb 40 stantsist ehk 40 oktaavist ehk 40 8-värsilisest salmist. Stantse ühendab päranudumise motiiv. Kirjutatud vanglas, kui ootas oma karistust. ,,Suur Testament" 1462, milles pajatab kord humoorikalt, kord sarkastiliselt, kellele ta pärandab oma surnukeha, kellele raamatud ja kes saab selle au tema hing endale omandada. Teemades on palju vastandamisi: elu ja surm, ilu ja inetus, pattulangemine ja Neitsi Maarja. Kirjutas pärast Meung-sur-Loire'i vanglast pääsemist. Hõlmab ka rida muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on Villoni ballaadid. Mõsiteti kaks korda röövimiste ja tapmiste eest surma. Alates 1463 puuduvad tema kohta andmed. Vahel luule harras, vahel pilklik