11.04. koduse töö sõnad D.1.8.6-11 aedificato dilapso- kui ehitis on kokku varisenud res universitatis – kogukonna asjad, kogukonna liikmetele kasutamiseks mõeldud asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad diruto aedifico- kui ehitis/hoone on hävinud/ lammutatud mortuum inferre – surnut matma capite punire – surmanuhtlusega karistama Gai. Inst. res divini iuris – jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad res humani iuris – inimeste õiguse alla kuuluvad asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad in bonis – vara hulgas, bonitaarses omandis
b) keerulise hüpoteesiga, c) keerulise keelava otseviitava dispositsiooniga Kui koristaja peseb põrandat ja kasutab sealjuures põrandapesuvahendit, siis on tal keelatud samal ajal tarbida toiduaineid ja kasutada kosmeetikat, mis sisaldavad keemilisi ühendeid, mis on üles loetletud käesoleva õigusakti §-s 20. 2.7. lause: a) õigustkaitsev, b) blanketselt viitava lihtsa hüpoteesiga, c) alternatiivse suhteliselt määratletud karistava isikulise sanktsiooniga Kui autojuht rikub liikluseeskirjas määratletud norme, siis karistatakse autojuhti trahviga 3-5 keskmise päevapalga ulatuses või mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamisega ühe kuni kahe päeva ulatuses.. 2.8. lause: a) õigustkaitsev, b) otseviitava keerulise hüpoteesiga, c) lihtsa õigusttaastava varalise sanktsiooniga Kui kalamees võtab teise kalamehe võrgust kalu ja tal puudub selleks Kalapüügi
sekkuks-ukrainas-toimuvasse-seaduslikult 5.7. 03.03.2014 Venemaa peaminister Dmitri Medvedev tehti Facebookis maatasa http://www.postimees.ee/2714916/venemaa-peaminister- dmitri-medvedev-tehti-facebookis-maatasa 2 Mariin Virolainen, RIRIB12 5.8. 02.03.2014 Medvedev: Kiievi valitsus langeb uue sanktsiooniga http://www.postimees.ee/2714788/medvedev- kiievi-valitsus-langeb-uue-revolutsiooniga 5.9. 25.03.2014 Lavrov: Venemaa ei ründa Ida-Ukrainat http://www.postimees.ee/2738828/lavrov-venemaa-ei-runda- ida-ukrainat 5.10. 05.03.2014 Lavrov hoiatas läänt Ukraina uusi võime hellitamast http://www.postimees.ee/2717942/lavrov- hoiatas-laant-ukraina-uusi-voime-hellitamast 5.11. 03.03.2014 Lavrov: lääneriigid peavad seadma
mai 1717 - 29. november 1780) oli ainuke naissoost valitseja Habsburgide ülemvõimu ajal. Ta oli Austria, Ungari, Böömimaa, Mantova, Milaano, Lodomeria, Calcia, Austria madalmaade ja Parma valitseja. Tänu oma abielule oli ta Lorraine hertsoginna, Toscana suurvürstinna ja püha Rooma imperaator. Ta alustas oma nelikümmend aastat kestnud valitsemist siis kui ta isa, imperaator Charles VI suri oktoobris 1740. Charles VI sillutas teed tema ühinemiskirjale Pragmaatilise sanktsiooniga 1713, kui Habsburgide maad olid seotud Salic seadusega mille kohaselt ei võinud naistele pärandada. Maria isa surma ajal vaidlustasid Saksamaa, Preisimaa, Baieri ja Prantsusmaa karistuse mille nad Charles VI eluajal olid saanud. Preisimaa suutis vallutada Sileesia, mis oli jõukas Habsburgide provintsi. Maria Theresa proovis seitsme aastase sõjakäigus tagasi saada Sileesiat aga see ei õnnestunud. Ta abiellus Francis Stepheniga kellega ta sai kuusteist last. Kaasaarvatud
labidat ja sahka. 1.2. lause: a) regulatiivne, b) lihtsa blanketselt viitava hüpoteesiga, c) alternatiivse keelava dispositsiooniga Kui laps kasutab mänguasju vastavalt mänguasjade kasutamise seadusele, siis on tal keelatud mänguasju lõhkuda või neid teistele lastele anda. 1.3. lause: a) õigustkaitsev, b) otseviitava keerulise hüpoteesiga, c) lihtsa täielikult määratletud varalise õigusttaastava sanktsiooniga Kui müüja rikub oma tööd tehes käesoleva seaduse § 125 lg 2 ja lisaks müümisseaduse § 26 lg 1, siis peab ta tööandjale maksma 1000 Eesti Krooni iga lõhutud kassaaparaadi eest. Järgnevad juhtumid on oletuslikud ning nende lahendamine põhineb ainult juhtumi asjaolude kirjeldusele, mitte aga kehtivatele Eesti Vabariigi õigusaktidele 2. Lahenda ülesanne Põhiseadus näeb ette eneseteostuse vabaduse tagamise, mida võib piirata ainult seaduse alusel
t rahva kui tegeliku võimukandja ja tema poolt volitatud funktsioonikandjate vahel peab olema legitimeeriva faktorina poliitiline kontroll ja vastutus.*3 Seetõttu peab alati mõnele riigiorganile teatud kompetentsi andmisel langema talle samaaegselt ka vastutus, sest ilma selleta ei omandaks vastav riigiorgan tegutsemiseks hädavajalikku demokraatlikku legitimatsiooni. Vastutus oleks aga mõttetu, kui see ei oleks kindlustatud võimaliku sanktsiooniga. Seega otsustamispädevus eeldab alati otsuse tagajärgede eest vastutamist ja võimalikku karistust valede otsuste eest*4, s.t ühelegi riigivõimu kandjale ei tohi anda pädevust teostada riigivõimu väljaspool demokraatlikku kontrolli, vastutust ja võimalikku karistust.*5 Põhiseaduses kirjeldatud võimude lahususe põhimõte loob seega kolm erinevat demokraatliku legitimatsiooni struktuuri kontrolli, vastutuse ja sanktsiooni samaaegseks kandmiseks.
täieliku kogu loomise ja põlise säilitamise eesmärgil. Arengukava elluviimine on alles töös, selle lõpptähtaeg on 31.12.2010. Sundeksemplar vs põhiseadus Sundeksemplari seadusega kohustatakse kõik juriidilised isikud ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused nende nõusolekust sõltumata loovutama ehkvõõrandama oma vara üldistes huvides riigile. Sisuliselt on kehtestatud sundeksemplari seadusega vara sundvõõrandamise kohustus, mis on tagatud sanktsiooniga. Põhiseaduse § 32 lubab üldistes huvides rakendada sundvõõrandamist, kuid seab seejuures oluliseks tingimuseks õiglase ja kohese hüvituse maksmise. Sundeksemplari seadus ega ükski teine seadus aga ei sätesta, kuidas ja missugusel määral vara sundvõõrandamine hüvitatakse. Põhiseaduse §le 32, mille kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud ning omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja
läbimise järel. d) Juhtimisvõimekuse kontroll arstidest ja psühholoogidest koosneva komisjoni poolt iseenesest ei ole karistusõiguslik sanktsioon. Järgnevalt tuleb aga ka siin otsustada, mida teha isikuga, kes osutub komisjoni otsuse alusel juhtimisvõimetuks või kes keeldub komisjoni minemast ilmselt peatub tema juhtimisõigus. 5. Juhtimisõiguse peatamine Tegemist on karistusõigusliku sanktsiooniga, mille kohaldamisega seoses tuleb eristada kahte aspekti olenevalt sellest, kas see järelm tuleneb kogutud veapunktide arvust (ülal p 5, järgnev alapunkt a) või on tegemist iseseisva karistusõigusliku sanktsiooniga tulenevalt väär- või kuriteo iseloomust (alapunktid b-d). a) Kui juhtimisõiguse peatamine tuleneb veapunktide arvust ja siit omakorda asjaolust, et isik keeldub nõustamisest vms, on ikkagi tegemist
2. autonoomne imperatiivne (on teiselt inimeselt kas käsuna, keeluna või muu mõjutusena saadud kohustus, mida täidetakse kas autoriteedist või tunnustusest käsu, keelu andja vastu, N: lukustage alati õhtul maja uks) 3. heteronoomne (on organiseerunud sotsiaalselt grupilt (nt ajalooliselt: sugukond, hõim), mis kehtestatakse normatiivse reguleerimise tulemusena, kuid mitte kokkuleppega, ning avaldab mõju väljaspoolt, sest on garanteeritud vähemalt mitteformaalse sanktsiooniga; reguleerib suhteid kogu ühiskonnas; realiseeritakse vajadusel sotsiaalse surve abil) 4. Sotsiaalsete normide tunnused: 1. käitumist motiveeriv toime 2. kohustuslikkus 3.realiseerimise viis 4.eesmärk 5. abstraktsus 6. kehtivus Analüüsida kogu õpitud materjali suuruses. Millise aktiga on tegemist? Kas see on üld- või üksikakt? Kirjelda struktuuri. Mis rekvisiidid aktile leiame? Milliseid sätestatud õigusnorme sealt leiame? Jne iga läbitud teema alusel analüüs. 22.10.08
ainet oli 1995. aastal proovinud ligi 7% 15-16 aastastest kooliõpilastest, 2007. aastal oli see aga 30%. 2 Karistuse määramine Sanktsioonide kohaldamine ei ole omane üksnes karistusõigusele, kuid teistest harudest teeb selle eriliseks asjaolu, et ta kasutab sanktsioone üksnes kõige raskemate rikkumiste korral, st siis, kui see on sotsiaalsete väärtuste ja õiguskorra kaitsmiseks hädavajalik. Sanktsiooniga karistusõigus ei reguleeri inimeste käitumist, vaid mõjutab neid karistusega.27 Järelikult on sanktsioon üks peamisi ja efektiivsemaid vahendeid, mis seadusandjale õigusriigis antud on. 27 Sootak, karistusõiguse alused, 19 Karistuse kohaldamisel lähtub kohus seadusandja poolt antud hinnangust teole, tegu on otsusega, mille puhul hinnatakse toimepandud tegu ning seadusandja antud hinnangut sellisele teole. Järelikult on karistuse kohaldamine seadusandja poolt üldisena tehtud
6. Res publica – riik, vabariik; res publicae – riigi asjad res publicae in publico usu – riigi asjad avalikus kasutamises 7. Res divini iuris – jumaliku õiguse asjad res religiosae – religioossete asjade hulka kuulusid hauakambrid ja matmispaigad. res sacrae – sakraalsed asjad olid templid ning maatükid, millel templid asusid, kultusesemed, altarid jne res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad. 8. Collegia funeraticia – matustega seotud ühingud Collegia sodalicia - religioossed ühingud 9. Patres conscripti - lugupeetud senaatorid 10. Possessio bonae fidei – hea usu valdus; possessio malae fidei – paha usu valdus 11. Possessio iusta – õiglane valdus; possessio iniusta – ebaõiglane valdus 12. Glossa ordinaria – harilik ääremärkus 13. Fructus civiles – tsiviiltulud; Fructus naturales – looduslikud tulud 14
juriidilist kohustust ning on seega kogu õigussüsteemi võtmeks. Vastavalt käsuprintsiibile tuleb otsustada, millised teod peaks muutuma kohustuseks (ehk millal teod tagaksid maksimaalse hulga inimeste maksimaalse õnne ) ning millist stiimulit kasutada (karistused, autasud). Õiguse samastamine baseerub suverääni ettekirjutustel, aga mitte käskudel, ning õiguse realiseerimine peaks motiveerima nõutud viisil käituma. Austin- suverääni poolt antud käsk, mis on tagatud sanktsiooniga ehk õigus on suverääne käske alluvate käitumise kohta, mille mittetäitmine toob kaasa sanktsiooni. Õiguse peamine olemus sundida ja käskida. Käsk kui ratsionaalse olevuse sooviavaldust selle kohta, et keegi teine midagi teeks või tegemata jätaks ning mille mittetäitmisel ähvardatakse mingi negatiivse tagajärjega. Käsk koosneb 3-st elemendist: soov (teatud käitumise kohta), sooviavaldus (soovi väljendamine sõnade või teiste märkide abil) ja sanktsioon
Sellist õiguslikku struktuuri valdavalt me ei leia õigusnormide ettekirjutustest. Ettekirjutus: A/Hüpotees; dispositsioon B/ Hüpotees; sanktsioon. Õigusnormide loogiline struktuur loob tervikpilti. Õigusnormi ettekirjutused sõltuvalt normi eesmärgist seda tervikpilti ei sisalda ja ei peagi sisaldama. Nii on õigusnormide ettekirjutus struktuur, siis on ta koos seisev osa kas hüpoteesi ja dispositsiooniga või hüpoteesi ja sanktsiooniga. I regulatiivsed normid II Õigustkaitsvad normid. Kui HÜPOTEES siis DISPOSITSIOON. Kui HÜPOTEES vastasel juhul SAKNKTSIOON. Kui piirialase koostöö küsimused ja piirivalvejuhtumid ei leidnud lahendamist Eesti piiriesindaja osavõtul, tehakse seda diplomaatiliste kanalite kaudu. –ÕIGE NÄIDE! JURIIDILINE FAKT Eluline asjaolu, mille esinemisega kaasnevad juriidilised tagajärjed. Juriidiliste faktide liigid 1.Sündmused ja teod / alus: seotus teadvuse ja tahtega/ 2
Seetõttu oleks vajalik saavutada mingisugune baasnorm, mis ise enam põhjendamist ei vajaks, aga millele tagasi viiduna osutuksid kõik alamaastme normid põhjendatuteks. Baasnormi valik ühiskondlikus mastaabis seostub üldkehtivate väärtushinnangutega. Varasemas arhailises ühiskonnas, mis 5-ndal sajandil hakkas ulatuslikult teisenema, oli see baasnorm antud jumalate käskudega ja tegudega, millest kõnelesid müüdid. Tava ja traditsioon oli pühitsetud jumaliku sanktsiooniga. Protagoraselt on säilinud veel kolmas teosefragment, kus kõneletakse jumalatest. Eelöeldust tulenevalt paistab ahvatlevana võimalus, interpreteerida seda fragmenti normatiivse põhjendamise probleemi kontekstis, ehkki tekstis endas viidet niisugusele kontekstile ei ole. Fragment ise on järgmine: Jumalatest ei saa ma midagi väita – ei seda, et nad on, ei seda, et neid ei ole, ega seda, kuidas nad välja näevad. Palju takistab seda:
3.3 Sundtoomine ja vahistamine Kaks peamist sanktsiooni: trahv (TsMS 46 .. maksimaalselt kuskil 3200 EURi) * Trahv läheb üldkorras riigieelarvesse, mitte pankrotivarasse. arest (kuni 3 kuud) (PankrS 89) * Kas põhiseadusega kooskõlas? Vabaduse võtmine varaliste kohustuste mittetäitmise tõttu pole lu- batud! * Probleemi pole, sest siin pole tegemist sanktsiooniga võlgu-olemise tõttu, vaid sanktsiooniga pankro- timeneltuses võlgnikult lasuvate kohustuste mitte-täitmise tõttu. · Kui võlgnik rikkumise lõpetab (nt muutub koostööaltiks ja hakkab infot andma), peab aresti kohaldamise lõpetama. · Kui on rikkunud elukohast lahkumise keeldu v pankrotivara käsutamise keeldu, siis ei ole võimalik rikkumist lõpetada... siis võlgnik täidab oma aresti ära nii nagu talle määratud.
*10 Kokkuvõtlikult peab riik tagama sellise riikliku süüdistuse süs- 7 Raadio Vaba Euroopa, 07.12.2000. 8 Tuleb arvestada, et oportuniteediprintsiibil on vältimatult piirid, sest oportuniteedi kohaldamine ei saa muutuda seadus- andlikuks tegevuseks. Riigiti oportuniteediprintsiibi kohaldamise kord erineb, ulatudes prokuröri diskretsioonilisest õigusest mitte alustada kriminaalmenetlust kuni õiguseni lõpetada kriminaalmenetlus üksnes kohtu sanktsiooniga (Saksamaal). Samas peetakse oluliseks prokuröri diskretsioonipädevuse kaasnähtuseks seadust selgitavaid juhiseid, mille tähtsust õiguse ühetaolise kohaldamise jaoks ei saa alahinnata. 9 CDL-AD(2010)040. Report on European Standards as Regards the Independence of the Judicial System: Part II – The Prosecution Service. Adopted by the Venice Commission at its 85th plenary session (Venice, 17–18 December 2010), p. 11–13 (edaspidi European Standards).
Õiguse toimimise tagamine Õigusnorm on mõeldud kõikide inimeste jaoks Õigusnorme võib liigitada vastavalt nende eesmärkidele: Regulatiivsed õigusnormid on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele. Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski. Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad ja reguleerivad riiklike kaitsevahendite (sunnivahendite) kasutamist. Riik tagab õigusnormi toimimist sanktsiooniga. Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine. Seadusloome Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kes võtab vastu seadusi ja otsuseid. Seaduse vastuvõtu protsess: Seaduse algatamine parlamendile ülevaatamiseks Seaduseelnõu arutamine seaduse lugemine Seaduse vastuvõtmine - hääletamine Seaduse väljakuulutamine
kogu ühiskonna. Moraalinormid sõltuvad paljuski keskkonnast, kus moraalseid tegusid sooritatakse. Moraalinormi tagatakse ühiskondliku sunniga (arvamusega). Moraalinormid kehtivad printsiipide, põhimõtetena, üleskutsetena. Ka vastutus sõltub sellest, milline on keskkonna reaktsioon. Osad moraalinormid on üheselt religioosse põhjendusega ja nende puhul väidetakse, et (a) need tulenevad jumala tahtest ning (b) nende rikkumine on tagatud religioosse sanktsiooniga (jumalakaristus, igavikuline hukatus jne). Õiglane on niisugune õiguse rakendamise otsus, mis on õige rahva poolt vaadatuna, aga ka riigi seisukohalt. S.t. selles peab väljenduma rahva õiglustunne. Õiglase otsuse tagab see, kui selles otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus antud lahendi õiglases iseloomus. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. Õiglus meie mõistes on igaühele oma
Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski. Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad ja reguleerivad riiklike kaitsevahendite (sunnivahendite) kasutamist. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb isiku õigused ja kohustused. Kui vastavaid kohustusi ei täideta või neid rikutakse, kohaldatakse rikkujatele sanktsioone. Sanktsiooniga tagab riik õigusnormi toimimist.Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine. Sanktsioonid ei ole aga eesmärgiks iseeneses – nende eesmärgiks on mõjutada inimesi õiguspärasel viisil käituma ning oma ülesannet täidavad nad järelikult kõige paremini siis, kui neid ei tule kellegi peal rakendada
Seaduse konkurents võib olla erinev, kus nt kohaldamisele tuleb mitte üldine, vaid erinorm (kvalifitseeritakse siin erinormi järgi). Eelteod või järelteo, mis kaasnevad põhideliktiga, iseenesest ei moodust karistatavaid teod, nad on küll ebaõiged, kuid neid neelatakse delikti puhul ära. Nad loetakse taunitavaks tegudeks, kuid põhidelikti puhul nad kaotavad. Siin lähtutakse ebaõigsuse määrast. Hindamisel, kas neelab või mitte, pole tähtis see, et üks on raskema sanktsiooniga, kuis see, mis olid konkreetsed asjaolud (kas on põhjus erinevalt kvalifitseerida). Kui on eraldi võetavad koosseisud (täiesti erinevad), siis neid subsumeeritakse eraldi ja kohaldatakse eraldi karistusi ehk liitkaristusi. Kui ei ole teod kvalifitseeritavad erinevate koosseisuga, siis lähevad ühe koosseisu alla. Kui erinevad karistused on ettenähtud, siis nad kantakse eraldi (vangistus ja rahatrahv). Kui erinevad § näevad ette erinevad sanktsioonid,
õigusemõistmise huvides. Tsensuuri ei ole. Piirangute erandite lubatavus: 1. Piirangu aeg. Teise isiku nõumisel nt raamatu avaldamise keeld väidetava autoriõiguse rikkumise tõttu. 2. Sanktsiooni raskus.Raske on ette kujutada olukorda, kus kellegi au riivamise tõttu kaasneks vaglakaristus.Teose konfiskeerimine või hävitamine-tegemist on raske sanktsiooniga. 3. Isik, kes sõnavabadust kasutab. Teatud isikutel on sõnavabduse kasutamine piiratud nende ameti või positsiooni tõttu. Nt. ajakirjanikud. 4. Piirangu eesmärk. Sõnavabaduse piiramine on lubatud vaid alustel mis tulenevad §45. Piirangud ka kolmandate isikute suhtes. 5. Väärtuste ja faktide osakaal arvamuse andmisel. Hinnates, kas karistuse määramine solvamise ja laimamise eest
lepingule alla ei tunnistanud Konstantinoopoli elanikud kirikute liitu. Seepärast ei saanud liit jõusse minna. Samas tõi see tegu Baseli kk põhilised toetajad paavsti poolele. 1443 viis paavst kirikukogu üle Rooma. Kk edasine saatus on teadmata. gallikanism - kirikupoliitiline suund Prantsusmaal. Taotles kuninga (ja ka katoliiklike kirikukogude) huvides paavstivõimu piiramist. Gallikanism tekkis 13. sajandil ja oli tihedalt seotud kuningavõimu tugevnemisega. Pragmaatilise sanktsiooniga võeti paavstilt õigus Prantsusmaa piiskoppe määrata. kontsilliarism idee, et kirikukogu on kõrgem paavstivõimust (Baseli kirikukogul vastu võetud otsus, kehtis vaid Baseli kirikukogu koos olemise ajal) Kiriku finantsi
võrreldes seisneb selles, et sotsiaalsed nähtused järgivad teatud reegleid, eriti neid, mis on fikseeritud õigusnormides. Norm see on programm, etteantud mudel, milles kindlale situatsioonile vastab kindel käitumisviis. Normide juures on olulisim, et normide mõjusus, õigemini normide alternatiivne toime, mis tähendab seda, et esiteks normi järgitakse ja teiseks normi mitte järgimisele reageeritakse sanktsiooniga. Normide alternatiivsust kujutas Geiger murruna, kus lugeja näitab juhtumite arvu, milles normi kas järgiti või eirati ja nimetajas on fikseeritud juhtumite koguarv, milles õigusekandjad normitüüpilisse olukorda sattusid. See suhe väljendub arvulise suurusena, mineviku või oleviku suhtes väljendub ta õigusstatistikana, tuleviku suhtes aga tõenäosus kvoodina. Õigusnormide järgimisele avaldab mõju nii öelda üldsuse surve, mis ühelt poolt toimib kui motivatsioon
nähtuste eripära seisneb selles, et nad järgivad reegleid, eriti aga õigusnormides sätestatud reegleid. Norm on programm (eelkõige õigusnorm mitte sotsiaalne norm tervikuna), etteantud mudel, millest kindlale situatsioonile vastab kindel käitumisviis. Normi juures kõige olulisemaks on tema alternatiivne toime, mis väljendub selles, et: · Normi järgitakse · Normi mittejärgimisele reageeritakse sanktsiooniga Normide alternatiivsus Geigeri arvates saab väljenduda murruna. Lugejaks on juhtumite arv, milles normi kas järgiti või eirati, ja nimetajaks on juhtumite koguarv, milles õiguse kandjad normtüüpilistesse situatsioonidesse sattusid. Seda murdu saab väljendada arvuliselt; kusjuures mineviku või oleviku suhtes väljendub see õiguse statistikana ja tuleviku suhtes tõenäosuskvoodina. Normide järgimisele avaldab erilist mõju üldsuse surve, mis ühelt poolt
Varjatud normiloome võib avalduda esiteks mingi grupi poolt oma normide loomises ja teiseks mitmesuguste seadusväliste institusioonide-struktuuride loomises. Varjatud normiloome tekib kehtiva õiguse ebaefektiivsuse korral. Geiger Õiguse rakendamine sõltub ühiskonnas kujunenud traditsioonidest ja vaadetest. Õigusnormi juures on kõige olulisem tema mõjusus, eelkõige tema alternatiivne toime. See seisneb ühelt poolt normi järgimises, teiselt poolt aga normi eiramisele sanktsiooniga reageerimises. Õiguskuulekat käitumist tagab see, kui 1. seadused on vormilt ja sõnastuselt selged ja haldusorganite kompetents on selgelt piiritletud 2. õigusekandjate õigused ja kohustused on proportsioonis õigusstaap õiguskaitseorganid ja ametiisikud, kes vahetult tegelevad järelevalvega õigusnormide täitmise üle ja nende rakendamisega. Suvaline norm on kehtiv ja mõjus siis, kui õigusstaap sellele reageerib. Raska
õigussubjektsus, tegu (reaalne sündmus, tahtlus, teo vastupidine iseloom õigusnormis prognoositud õiguspärasele käitumisele, kahjuliku tagajärje saabumine: materiaalne või mittemateriaalne, kausaalne seos, süüline käitumine); õiguserikkumise liigid: kuriteod ehk deliktid, üleastumised (tsiviil-, haldus-, distsiplinaarüleastumised); juriidiline vastutus: varaline või organisatsiooniline sanktsioon; juriidilise vastutuse tunnused: seos riikliku sunniga - sanktsiooniga (õigusttaastavad; karistavad), juriidiline koosseis, pädev organ, subjekti isiklike õiguste ja vabaduste piiramine ning moraalne sund; juriidilise vastutuse neli staadiumi (tekkimine, tuvastamine, koosseisu fikseerimine, kohaldamine); õiguserikkumise elemendid: objekt, subjekt, objektiivne külg, subjektiivne külg (süü); süü: kriminaalõiguses (tahtlus (otsene, kaudne) või ettevaatamatus (kuritegelik kergemeelsus, kuritegelik hooletus), tsiviilõiguses (conditio sine qua non, süü
õiguserikkuja õigused jne. Paljudel juhtudel ei ole otstarbekalt määratud haldusõiguserikkumiste asja arutamise alluvus ning arutavate organite pädevus. Kuigi ka juriidiliste isikute haldusvastutusele võtmisel on suurenemas kohtu tähtsus, jääb ametiisikutepoolne haldusjurisdiktsioon põhjendamatult suureks. Nii näiteks hasartmänguseadus annab ametnikele, s.h. politseiametnikele õiguse määrata rahatrahvi kuni 1 000 000 kroonini. Sellise sanktsiooniga tagatud haldusõiguserikkumist ei saa mõista tavalise deliktina. Sanktsiooni repressiivsusest tulenevalt peaks juriidiliste isikute haldusvastutuse kohaldamine üha enam kuuluma halduskohtu (halduskohtuniku) pädevusse. Ametiisikute poolt teostatv menetlus on küll operatiivsem, kuid ei taga piisavalt kohtulikule õigusemõistmisele omast põhistatust, objektiivsust, kaitseõigust. Juriidiline isik nagu ka füüsiline isik peab olema kaitstud seadusega igasuguse omavoli eest
õiguserikkuja õigused jne. Paljudel juhtudel ei ole otstarbekalt määratud haldusõiguserikkumiste asja arutamise alluvus ning arutavate organite pädevus. Kuigi ka juriidiliste isikute haldusvastutusele võtmisel on suurenemas kohtu tähtsus, jääb ametiisikutepoolne haldusjurisdiktsioon põhjendamatult suureks. Nii näiteks hasartmänguseadus annab ametnikele, s.h. politseiametnikele õiguse määrata rahatrahvi kuni 1 000 000 kroonini. Sellise sanktsiooniga tagatud haldusõiguserikkumist ei saa mõista tavalise deliktina. Sanktsiooni repressiivsusest tulenevalt peaks juriidiliste isikute haldusvastutuse kohaldamine üha enam kuuluma halduskohtu (halduskohtuniku) pädevusse. Ametiisikute poolt teostatv menetlus on küll operatiivsem, kuid ei taga piisavalt kohtulikule õigusemõistmisele omast põhistatust, objektiivsust, kaitseõigust. Juriidiline isik nagu ka füüsiline isik peab olema kaitstud seadusega igasuguse omavoli eest
annaabi.ee 
