Mart Sander Referaat 12 a Tallinn 2010 Elulugu 10. augustil 1967. aastal märter Laurentiuse mälestuspäeval ehk lauritsapäeval ja sellest oma keskmise nime saanud Martin Laurent Sander sündis Tallinnas Sakala tänavas majas, kus ta perekond oli juba kolm põlvkonda elanud. Õpingud algasid 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal, jätkudes hiljem Riiklikus Koreograafiakoolis, Tallinna reaalkoolis, aastail 1983-85 G. Otsa nimelises muusikakoolis dirigeerimise ja klaveri eriala, Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Päris ,,noorust" polegi tal olnud, vanemad kasvatasid temast akadeemikut ja kogu noorus möödus pilli
Mart Sander Taavi Haus Elukäik · Sünninimi Martin Laurent Sander · Sündinud 10. augustil 1967 Tallinnas · Eesti laulja, näitleja, saatejuht, dirigent ja ettevõtja Haridustee · Hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides viiulit ning klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis · Õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist · Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat ja ajalugu · Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise ja saksa keelt · 2005. aastal sooritas ta eksternina Cambridge'i
Referaat Korvpallur Siim-Sander Vene 2008 a. Irina Raha 1990. aasta sügisel sündis Siim-Sander Vene. Kui ta oli umbes viie kuune, võttis ta ema juba teda korvpalli saali kaasa ja seetõttu pole liialdus öelda, et Siim-Sander on sünnist saati korvpalli juures olnud. !990ndate esimesel poolel kolis perekond Vene mitu korda Tallinna ja Tartu vahet. 1997. aastal jäädi aga lõplikult pealinna. Siim-Sander läks Tallinna Saksa Gümnaasiumi esimesse klassi ja hakkas kooli kõrvalt Siili palliklubis treener Olev Baari käe all korvpalli harjutama. Siim-Sander oli enda klassis kõige noorem, aga teistest pikem ja füüsiliselt võimsam. Teistega võrreldes oli ta juba päris alguses peajagu üle, palli käsitsemine oli käpas. Kui mitte jalgade vahelt, sii...
Eesti tegevuskunstnik Jane Õigus K-08b Mart Sander · Maalimine on Mart Sanderi varjatud kirg, mis on saanud alguse juba varases nooruses. Tõsisemalt on ta hakanud ennast maalimise alal koolitama alles paaril viimasel aastal. Mart Sanderist endast · Ise ütleb Mart, et teda ei tunta eriti kunstnikuna, pigem showmehena või muusikuna. · Talle on mütoloogiline lähenemine kunstile lähedane. · Marti eriti ei huvita looduse maalimine. · Mart Sander maalib fotode järgi.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE MART SANDER Referaat Juhendaja: Karen Stimmer Tallinn 2012 SISUKORD 1. ELULUGU .................................................................................................................... ..........3 2. TEATER ........................................................................................................................ ..........3 3. FILM JA STUUDIO ..........................................
´´Saatust ei ole, on elu, ole rahul kui võid`` (Rein Sander) Sophokles ´´Kuningas Oidipus`` Nimi ja klass Mis on saatus? Sellel küsimuse üle on läbi aegade arutanud paljud filosoofid. Enamasti on need vastused sarnased, kuid lahendustest arenevad veel mitmedki teised küsimused, millele on raske seletust leida. Saatust ehk fortuunat kirjeldatakse kui mingit teatud hulk sündmusi, mis on ette määratud mingi kõrgema väe poolt. Sellest vastusest tekivadki uued küsimused, näiteks kuidas on võimalik saatust muuta ning kas tasub seda üldse teha, või kuidas saavad inimesed kindlad olla, et saatus eksisteerib. Raamat ´´Kuningas Oidipus`` tekitab palju küsimusi fortuuna kohta. Teose autor on Vana-Kreeka kirjanik Sophokles. Vanaajal oli kindel arusaam, et saatust ei ole võimalik muuta, sest selle olid jumalad juba inimese sün...
Laura ehmatas ja jäi abitult karjudes tee peale. Koheselt tuli talle appi üks noorhärra, kes ta teise ohutu tänavani kandis. Laura ei jõudnud ära imestada, kui müstilised ja soojad on tema öökullisilmad. Need jäid talle meelde. Samal ajal on Laura õde Matilde hädas oma abikaasa Sandriga, sest küla peal käivad jutud, kuidas rikas daam Matilde ostis endale matsist mehe Sandri. Matilde soovib iga hinna eest näidata rahvale, et Sander on väga andekas luuletaja ja "sunnib" Sandril kirjutada raamatu, mis leiaks hulgaliselt austajaid. Kahjuks on Sander ajahädas. Ta pole paberite peale ühtegi sõna kirjutanud, kuni ühtäkki satub kokku oma vana klassivenna Tiit Piibelehega, kes on see sama öökulli silmadega noormees, kes Laura auto eest päästis. Tiit Piibeleht on olnud alates noorepõlvest tark ja andekas. Ta on nõus Sandrit aitama tema raamatuga. Tal on endal hobikorras valmis kirjutatud raamat "Pisuhänd", mille
Kontserdiretsensioon ,,Savoy ball" 15.jaanuaril esietendus Rahvusooperis Estonia Pàl Àbrahami libreto Alfred Grünwald ja Fritz Löhner-Beda suurejoonelise opereti ,,Savoy ball"/ ,,Ball im Savoy" uusversioon Mart Sanderi redaktsioonis. Opereti ,,Savoy ball" lavastajaks ja ühtlasi ka kunstnikuks on multitalent Mart Sander, kes lisaks suurepärasele laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle on võitnud paljude eestlaste südamed oma Bel-Etagè Svingorkestriga. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Teiste seas on Sander on kirjutanud muusikalise fantaasia "The Vaudevillains" (2005) ning lavastanud Imre Kálmáni libreto Leo Stein ja Béla Jenbach opereti ,, Silva"(2010). Erinevalt maailmakuulsast operetist ,,Silva", milles leiduvaid teravaid paralleele
E. Vilde ”Pisuhänd” 1. Näidend kajastab 1920. aastate elu. Kirjelda tolleaegset kultuuri- ja kirjanduselu. Too välja ka probleemid. Pere vanem tütar Matilda nõuab oma mehelt, kirjanikukuulsust ja õhutab teda kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi oli kirjutanud. Tänu Tiidule saabki Sander romaani eest aasta kirjandusauhinna. Näidendi ideeline põhieesmärk on eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Peamiseks “Pisuhänna” probleemiks on tõusikkodanluse iha ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega. 2. Analüüsi Sandri ja Matilda suhteid. Too näiteid. Matilda on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilda suhted Ludviguga
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud
Kõige naeruväärsem tegelane “Pisuhännas” Teose “Pisuhänd” autoriks on tuntud ja armastatud eesti kirjanik Eduard Vilde. Raamatu kõige naeruväärsemaks tegelaseks oli kahtlemata Ludvig Sander, kes elas oma elu just selliselt, nagu üks inimene oma elu elama ei peaks. Ludvig Sander oli kaval, kergesti mõjutatav ja omakasupüüdlik tegelane, kes püüdis maksku mis maksab saada kuulsaks ja mõjukaks. Ta kasutas inimesi ära ning tihtipeale suhtus inimestesse vastavalt materiaalsele poolele ja kasulikkusest lähtuvalt. Teda ei huvitanud inimese iseloom ega sisemised väärtused, tema hindas pigem raha ja tuntust. Selleks, et oma unistusteni pürgida, oli Sander valmis mõtlema välja erinevaid plaane ja
Pisuhänd Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid ta kosis naise endale luuletustega,mis ei ole tegelikult tema kirjutatud. Matilde arvab ,et Sandril on kirjaniku annet ja siis ta tahab ,et mees romaani kirjutaks. Sander aga on kirjutanud ühte romaani juba mitu aastat ,kuna ta ei ole kirjanik vaid hoopis insener.Ka Vestman räägib koguaeg ,et Sander ei sa amillegilga oma elus hakkama. Kuna mehe vana klassivend on kirjutamises üsna hea, palub Sander ta endale appi. Piibelehet tahab oma viletsat elu parandada ja nad teevad kokkuleppe ,et Piibeleht kirjutab Sandrile romaani ja too aitab klassivenda igas soovis. Raamatu ilmudes saab see kõrgeid auhindu . Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul ja naudib kogu tähelepanu.Ühel päeval vajab Piibeleht
Kokkuvõte: Vestmann tahtis oma sehkendus, mille Sander talle lubas teha. Sander lubas selle paari päevaga talle valmistada. Õigemini ta tahtis koeraputkat, mille ta oleks ka võinud mõnelt koolipoisilt tellida aga tal oli väimees, kes sellega piisavalt hästi hakkama sai. Ta ei saanud ehitust iniseneri hoolde jätta, sest tihti juhtus äpardusi. Inseneri härral ei olnud tööd. Vestmanil läksid kõik asjad korda peale ühe, ta maksis väimehe eest liiga soolasi hinda. Vestman oli sellepärast kurb, et Sander pakkus külakoolmeistritele konkurentsi. Matilde ütles
Eduar Vilde "Pisuhänd" 1. Mina arvan, et autori eitav suhtumine on Ludvig Sanderisse. Kuna ta oli nii kaval mees. Ei tahtnud midagi teha, aga tahtis väga palju saada. Sander tahtis raamatud kirjutada, aga tal ei tulnud see välja, ja tänu Tiit Piibelehele, kes talle selle valmis kirjutas, sai ta kuulsakas. Arvan, et pooldav suhtumine oli Tiit Piibelehesse, kuna ta oli minu arvates tark mees. Kuna ta kirjutas Sanderile Pisuhänna, siis ta tahtis, et Sander teda ka aitaks ja räägiks Vana Vestmaniga, sest ta tahtis abielluda tema tütrega, aga Sander ei olnud nõus sellega. 2
Pisuhänd Eduard Vilde Raamatu peamiseks probleemiks, mis viib edasi hiljem toimunud sündmusteni on minu arvates Vana Vestmani tahtmine näha oma väimeest, Ludvig Sanderit, eduka ärimehe ja insenerina. Kuna eelpool nimeteatu tal eriti hästi ei õnnestunud soovis ta naine, Matilde, et Sander raamatut kirjutama hakkaks. Nimelt võlus Sander Matilde ära just luuleridadega, mida ta väitis enda kirjutatud olevat. Tegelkiult olid need read laenatud tõelistelt suurmeistritelt. Niisiis hakkaski Ludvig Sander raamatut kirjutama. Tolle tegemiseks kulus tal kaks aastat, millest viimase vältel oldi tegeletud viimaste peatükkidega. Peale nii pikka ootamist andis Matilde Sandrile tähtaja, mille jooksul pidi raamat valmis saama. Siis oli ludvig aga väga jännis, kuna tegelikult ei olnud tal kirjas ühtegi rida
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu E.Vilde ,,Pisuhänd" Juhendaja:Anne Rand Pisuhänd 1 Sander Ludvig kirjutab väidetavalt väga ilusaid luuletusi , millega ta äratab tähele panu rikast soost naisele , kelle ta ka omale naiseks saab . Luuletused on küll väidedvalt tema oma , kuigi tegelt on need hoopis kellegi teise kirjutatud. Naine aga varsti sunnib teda raamatut kirjutama , kuna aga Sander ei mõista kirjutamisest tegelt midagi siis läheb tal sellega väga raskeks. Ta ajab naisele häma ja teeskleb , et kirjutab pinksalt raamatut , kuigi teeb seda ainult aja võitmiseks
Eduard Vilde oli Eesti kriitilise realismi algataja ning samuti ka selle voolu üks väljapaistvamaid esindajaid. Ta kirjutas erakordselt palju ning enamus tema kirjateostest on tuntud kõikidele eestlastele. Näidendeid kirjutas ta kokku ainult kolm, kuid need on püsinud teatrite repertuaaris tänapäevani ja ei ole ühtki põhjust miks need peaksid sealt kaduma, kuna näidendid on humoorikad ja kellele ei meeldiks huumor. Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid teinud seda luuletuste abiga mis on enda nimele kandnud, kuid tegelikult on need kirjutatud hoopiski teiste luuletajate poolt (Sander: ,, Pühendasin oma tulevasele siis virgasti sonette ja kantsonette, kuid need, vennas, need raiped olid laenatud...") ning siis, kui Matilde ehk siis tema naine sunnib teda kirjutama romaani ei oska ta kusagilt alustada, kuna tal puudub kirja kunsti anne ja ametilt on ta hoopiski insener
Essee ,,Eesti muusikasaadete võrdlus" Võtan vaatlusesse kaks muusikasaadet, mis erinevad teineteisest nagu öö ja päev. See arvamus on muidugi ainult minu oma ja kindlasti leidub inimesi, kes minuga ühel nõul ei ole. Esimene saade, mida kirjeldan ja hindan on tasemel, nüüdseks ajalukku jäänud ,,Tähed muusikas" saade. Et esmamulje kogu saatest algas siiski saatejuhist siis mulle väga meeldis saatejuht Mart Sander. Väljapeetud ja viisakas, heade kommetega noormees. Mart Sander ei kokutanud ega pudistanud, tema diktsioon oli selge ja puhas. Siis lauldi seda ka kõva häälega, hea oli kuulata. Kõik see palub tähelepanu seepärast näiteks stuudio kujundus ei olnudki oluline. Ka väljaspool teleekraani käitus Mart Sander galantselt. Kirjutan oma kogemustest, kui paar aastat tagasi oma kooli lastega selle saate salvestustel käisin. Oli väga meeldiv. Kuna ta meid isiklikult ootas siis pööras härra Sander meile ka väga palju tähelepanu. Kaasa arvatud
Pisuhänd E.Vilde Selles komöödias on käsitletud ärija kutuuriprobleeme. Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva kirjanikuna, kuid sellise surve all ei suuda Sander midagi kirja panna. Sanderile tuleb külla
Lugemiskontroll E.Vilde Pisuhänd Välja antud Eesti riiklikus kirjastuses, Tallinn 1959 Tegelased: Vana Vestman Laura ja Matilde isa Matilde Vestmani vanem tütar , Sandri abikaasa Laura Vestmani noorem tütar , Matilde õde. Ludvig Sander Matilde abikaasa Tiit Piibeleht Sandri vana koolikaaslane Liina Sandri vaikne ja tagasihoidlik toatüdruk Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas, insener Sanderi töötuba. Raamatus räägib sellest, et Matilde õhutab oma meest Sandrit raamatut kirjutama. Kunagi Sander võluski Matilde luuletustega ära, mis polnud tegelikult muidugi tema kirjutatud, kuid Matilde seda ei teadnud. Matilde arvas, et Sandrist võib hea kirjanik saada
" 2) ,,Kord Vestman all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestman peal." 1) Vestman saabus linna vaesena, kuid nüüd on terve tänav tema auks nimetatud, kuna ta nii tähtsaks inimeseks tõusnud on. 2) Kord seljatab Vestman Piibelehte, kord vastupidi. 3. Too välja kolm erinevust õdede Matilde ja Laura vahel. Matilde oli riiakas ja pealetükkiv, Laura aga tagasihoidlik romantikuhingega müürilill. 4. Miks ja kelle nõudmisel loobus Ludvig Sander inseneri ametist? Ludvig Sander loobus oma inseneri ametist oma abikaasa Matilde käsul, sest viimane soovis, et Sander kogu maailmale näitaks, kui osav kirjanik ta on ning et pärast oma nurjunud katset insenerina töötades ka veidi raha sisse tooks. 5. Kuidas sai vaene Piibeleht osta suure maalapi koos majadega? Ta santaseeris Sandrit, et tema talle Vestmani rahadega majakrundid muretseks, ähvardades teda vastasel korral avaliku skandaaliga, paljastades, et Sander polegi ,,Pisuhänna" autor. 6
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Saatejuht Mart Sander Referaat Koostaja: Mai Kaaver Juhendaja: Epp Mare Kukemelk Klass: 12A 2010 Tallinna Lilleküla Gümnaasium Sisukord Eluloolised andmed..............................................................................................................................3
ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Raamatus pannakse naeru alla kiirelt rikastunud tõusikud ja kodanlik seltskond. ,,Pisuhänd" on lugu sellest, kuidas osavuse ja kavalusega võidetakse tõrksa pruudiisa vastuseis ning noored armastajad kõigi tõkete ületamise järel õnnelikku abiellu astuvad. Väikearvulises tegelaskonnas vastanduvad kaks paari: äpardunud insener Ludvig Sander ja tema auahne naine Matilde ühelt poolt ning boheemik kirjamees Tiit Piibeleht ja Matilde õde Laura teiselt poot; nende vahel seisab tõusikust ärimees Vestmann, Laura ja Matilde isa. Ludvig ja Matilde on hingeliselt äriinimesed, nende püüdluste sihiks on aineline heaolu ja seltskondlik prestiiz. Piibeleht ja Laura peavad olulisemaks vaimseid ja hingelisi väärtusi, kuid pole ükskõiksed ka raha suhtes.
luuad ja kopsikud ning peale ehitamist tuli minna keskööl ristteele vanapaganaga kohtuma. Vanapagan andis kratile elu ning vastutasuks tuli anda oma hing. Selle kinnituseks tuli tilgutada vanapagana hingederaamatusse kolm tilka verd. Kuid ka vanapagan ei jäänud tüssamisest ilma. Kratt vedas kokku kõike seda kraami mida palusid, kuid mitte midagi rohkemat. Puukidest oli raamatus märksa vähem juttu, kuid tean seda, et nad vedasid kohale piima. Rehepapp Sander on selline mees, kelle juurde võib alati minna küsima, kui on mingi mure, või on vaja haigusest lahti saada. Ta on tark, kaval ja ka natuke omakasupüüdlik. Eestlane pettis ka loodust. Näiteks kui taheti varandust peita, viidi see sohu ning pandi virvatuluke seda valvama. Peteti ka haiguseid, külmkingi, tonte ning kodukäijaid. Samuti käidi ka libahunti jooksmas, et saaks kodus natuke liha süüa. Tegevus toimub 19. sajandi Eestis. Tegelastest
Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist. Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu. Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega
11.05.08 Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos ,,Pisuhänd" oli ilmunud ning sai esikoha. Kõik olid vaimustuses uudistest peale Vestmani, kes sellest ei hoolinud. Piibeleht oli
Eduard Vilde " Pisuhänd" Villu Mikk 10a 1. Vilde pooldas - Vestmanit , Piibelehte, Laurat . Vestman oskas oma sõna majas paika panna ja oli väga enesekindel isik. Piibeleht teadis täpselt mida ta tahab. Laura oli aga abivalmis. Vilde eitas - Sandrit ja Matildet. Matilde oli paljunõudev ja tahtis et Sander keerleks ainult tema ümber. Sander oli see-eest aga laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. 2. Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt . Samuti iseloomustavad remargid selles teoses tegelase olekut, hetkeseisundit ja käitumist. 3. Vana Vestman Tark ja kriitiline kõige ja kõigi suhtes ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Tema kõnelaad oli suhteliselt otsekohene ja nõudlik. Teised tegelased suhtusid temasse erinevalt - kord
Eduard Vilde,,Pisuhänd`` 1. Teose tegevus toimub aasta enne maailmasõda ja kestab umbes3-4 kuud. 2.Tegevus toimub kinnisvara äriga rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas.Tegevuspaik- inseneri Sanderi töötuba. 3.Konflikt algab sellest, et äiapapa usaldust teenida, peab Ludvig Sandrist saama kuulsus. 4.Kuna Sander on Matildele kirjutanud võõraid luuletusi enda nime all, nõuab naine, et Sander saaks kuulsaks kirjanikuks. Kuulsaks saab ta tänu Piibelehe kirjutatud käsikirjale, mille eest vastutasuks palub Piibeleht Sandrit endale isameheks, et Laura saaks ka kaasavara isa käest. Laura on lahedama eluga harjunud, aga Piibeleht seda pakkuda ei suuda. Kuna Sander ei ole nõus isameheks hakkama, ähvardab Piibeleht päevavalge tuua selle, kes on ,,Pisuhänna`` tegelik autor
Kohmetu. Piibeleht oli lihtsameelne. Suhtus kõikidesse hästi, temasse ka suhtuti algul hästi, lõpus mõned tegelased muutsid tema kohta arvamuse. Amet: Kirjanik. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. Elufilosoofia, ütlused: Sõnakoomika väljendub hästi Tiit Piibelehe kõnes, kus ta kõne on natukene mitte arusaadav. Nt:(Siid neh. Üitskõrd olli rohkemb raha, kaesi poodiaknal, meeldisivä - ostsi ärä. Ent siid om kurri kuluma.) Ludvig Sander Välimus: Insenerile omased riided, vuntsid ja prillid. Taskukell oli tunnuseks, see oli tal alati kaasas. Tänu rikkale äiale sai kanda ka kallimaid riideid. Kõne, käitumine: Ta on ebakindel ja kergestimõjutatav õnneotsija. Mingilmääral kavalavõitu. Hädaldas päris palju ja kukub igas oma ettevõtmises läbi. Elab oma naise Matilde kulul ja suitsetab paberossi. Silmakirjalik. Püüab meeldida Vana Vestmanile, sest tal on palju raha. Ei suutnud asju saladuses hoida.
Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid. Raamat ilmus Sandri nimeall. Piibeleht tahtis raamtu eest Sanrilt teenet. Talle meeldis Sanri naise õde Laura. Ta tahtis, siis meeldida Sandri äiale. Tahtis teha teda vaeseks
Pisuhänd Autor:Eduard Vilde Tegelased:Ludvig Sander,Vestman,Matilda,Laura,Piibeleht,Toatüdruk Liina. Ludvig Sander, noor insener ja ?luuletaja?, oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla.
Kodavere Põhikooli direktorile Siim Sander Salumaa 9.d klassi õpilane Seletuskiri Mina, Siim Sander Salumaa, tulin parajasti kehalise riietusruumist, kui juhtusin nägema pealt seinte sodimist. Sodijate nägusid ma ei näinud ja seega ära ma neid ei tunneks. Poisid kandsid musta värvi kampsuneid ja olid üsna noored. Võib oletada, et tegemist oli 5. klassi poistega. Tallinnas 26. märts 2021 /Siim Sander Salumaa/
Austatud kohtutäitur pr. Malle Mölakas 08.04.2011 Palun vabastada Sander Saamatu pangaarve aresti alt lähtudes Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1, mille kohaselt ei saa pöörata sissenõuet sissetuleku osale, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Tulenevalt eeltoodust palun vabastada aresti alt Sander Saamatu pangakonto Shampooni pangas. Pangaarve number: 123456789 (Shampooni pank) Lugupidamisega, Sander Saamatu (allkiri)
4. Idee: randlaste elu, eluviisi iseloom on ja jääb alati seotuks merega. 5. Probleemid: jäärapäisus, suhtlemisvaegus. 6. Miljöö(tegevuse aeg ja koht): ajaks on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Kohaks on Eesti mere- ja järveäärsed rannad. 7. Peategelased, kõrvaltegelased: Novell Peategelased Tähtsamad kõrvaltegelased ,,Meeste vahel" Mäe Kustas, Kalda Oskar Varjuõue Juuli ,,Mere annid" Pikasääre Sander Pikasääre perekond(ema, 3 poega) ,,Aegunud õnn" Vabumaa Aadu Pihla Juhan, Pihla Marie ,,Elamise rahu" Tiidu Peeter Heidumaa Liisu, Leepri Sohvi ,,Randlase surm" Surju Andres Surju perekond(ema, 2 tütart) 8. ,,Mere annid" süzee: Läänemerele sattus saksa laev, kuid jäi põhja kinni.
Savoy Ball 13.novembril toimus Rahvusooperis Estonia operett/muusikal „Savoy ball“, mis on kirjutatud aastal 1932. Alfred Grünwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto, Mart Sanderi redaktsioonis. „Savoy ball“-i maailmaesietendus toimus 23.detsembril 1932a. Berliinis, Metropoli teatris. Eestis esietendus „Savoy ball“ 15.jaanuaril 2014a. Rahvusooperis Estonia. „Savoy ball“ opereti lavastaja ja ka kunstnik oli Mart Sander. Näitlejad, keda ma varem ka näitlemas olen näinud, olid Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi.Teised näitlejad, keda ma varem pole teatris kohanud olid Jana Volk, Andres Kask, Valentina Taluma, Martin Urve, Jaak Jõekallas, Mati Vaikmaa, Seili Loorits-Kämbre, Janne Ševšenko, Mart Laur, Maria Kais, Väino Puurat, Hedi Pundonen, Rene Alas, Airike Kolk, Maigret Peetson, Juuli Lill, Ksenia Bespalova. „Savoy ball“ oli väga elurõõmsa ja lõbusa sisuga operett. Tähtsamail kohal olid
Osakonnajuhataja 1 1 asetäitja Peaspetsialist 6 6 VÄETISTE OSAKOND Osakonnajuhataja 1 1 Osakonnajuhataja 1 1 asetäitja Peaspetsialist 2 2 SEEMNETE OSAKOND Sander Aasmäe 12HL Osakonnajuhataja 1 1 Osakonnajuhataja 1 1 asetäitja Peaspetsialist 4 4 SORDIOSAKOND Osakonnajuhataja 1 1 Osakonnajuhataja 1 1 asetäitja Peaspetsialist 1 1 MAHEPÕLLUMAJANDUSE OSAKOND
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 4. Tooge näiteid 9 karakteri-, 10 situatsiooni-, 11 sõnakoomika kohta teoses. 1. Sandrisse on autoril eitav suhtumine. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. See tähendab,
Pisuhänd Kadriliis Rääsk 10.a klass 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See tuleneb sellest, et Sander jääb kõigest ilma ja lõpus veel alandatakse ka teda. Autori pooldav suhtumine on kindlasti Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. Autor tahtis, et puhtalt tuleks välja Piibeleht. 2. Remarkide kaudu on autor püüdnud iseloomustada tegelesi. Näiteks remargid Laurale on, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad ,,rahulikult pead väristades" näitab, et
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende · käitumisele; · kõnelaadile; · suhtumisele teistesse; · teiste tegelaste suhtumisele temasse; · välimusele; · vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 2. Tooge näiteid · karakteri-, · situatsiooni-, · sõnakoomika kohta teoses. Vastused 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata
Match() funktsiooni abil leida inimese järjekorranumber tabelis Nr Ees- ja peremini Inimene Number 1 Alan Pent Mart Metsjõe 8 2 Anton Smirnov 3 Rasmus Pruul 4 Ivo Värk 5 Aivar Jakobson 6 Aivar Teearu 7 Mart Kivi 8 Mart Metsjõe 9 Dmitri Käsper 10 Tiina Amos 11 Alari Kaljo 12 Tiiu Tamm 13 Janari Kaljo 14 Sander Soosaar 15 Annika Männik 16 Andrei Kedrov 17 Kert Jürgenson rranumber tabelis Funktsioon INDEX(piirkond; riviindeks; tulbaindeks) Funktsioon MATCH(otsitav; vektor; otsimisviis) Leida inimese palk Ees- ja peremini Palk Inimene Otsitav palk Alan Pent 1 152 Aivar Jakobson 1 094 Anton Smirnov 1 552 Rasmus Pruul 817 Ivo Värk 1 470 Aivar Jakobson 1 094
,,Meeste vahel" jutustab kahe kaluriküla poisi omavahelistest suhetest pärast seda, kui nad on pilgu peale pannud ühele ja samale tüdrukule. Kui Oskar viga saab ja koju põdema jääb, otsustab ta pärast tervenemist laia ilma minna. Kustas, kellel olid Juuliga vahepeal paremad võimalused head suhet luua, otsustab Juuliga suhet mitte arendada ja tahab samuti laia ilma minna ja koos Oskariga, sest mis see üks tüdruk ühe õige sõpruse jaoks ikka loeb. ,,Mereanni" Pikasääre Sander, kelle motoks on: ,,Ausalt elatud, ausalt tuleb ka surra," otsustab poegade abil madalikule jooksnud ja hüljatud aurikult metalli tooma hakata. Kogemata saavad sellest teada ka ülejäänud külaelanikud ja peagi kuulevad sellest ka võimud. Sander võtab kogu süü enda peale, maksab trahvi ja kuna järelikult oli see metalli toomine kuritegu viib ta selle tagasi. Oma mõtteviisiga loodab ta sügistele tormidele, mis
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende käitumisele; kõnelaadile; suhtumisele teistesse; teiste tegelaste suhtumisele temasse; välimusele; vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. Tooge näiteid karakteri, situatsiooni, sõnakoomika kohta teoses. Vestman Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. Kõne on kindel ja jäik range ning sihipärase ütlemisega. Suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga.
Äri inimene oleks Vestmann, elegantne, viisakas, edukas ja rikas. Tema elu eesmärk ongi teenida raha ja saada kuulsaks. Kuid kumb on parem kumb halvem, sellele küsimusele vastata ei saa kuna tegemist on täiesti erinevate inimestega, kellel omakorda on täiesti erinevad huvid. Kahjuks pean ütlema, et raamatus "Pisuhänd" on äri pandud kunsti peale. Nagu näiteks see, et terve raamatu vältel peavad kunsti inimesed end tõestama ärimeestele. Terve raamatu vältel peavad Sander ja Piibeleht end tõestama Vestmannile. Ja see on fakt, et "Pisuhännas" vaatab äri kirjandusele ülevalt alla ja kunst ärile vastupidi. Selge on see, et kunsti inimeste jaoks ei ole sealne maailm sugugi aus. Parim näide sellest oleks Piibelehe "Pisuhänd" mis lõi läbi tänu Sandri tutvustele, sellega sai Sander kuulsaks ja teenis raha. Poleks aga Piibelehte siis oleks Sander ikka põhimõtteliselt tundmatu inimene. Ühesõnaga nad mõlemad mingil määral vajavad üksteist.
1. Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast". Autori suhtumist konkreetsesse tegelasse on raske määratleda. Samal ajal kui
Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast". Autori suhtumist konkreetsesse tegelasse on raske määratleda.
,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna." VESTMAN: ,,Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." SITUATSIOONIKOOMIKA: Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. Kui lõpus pidi Sander üles tunnistama et see Pisuhänd polnud tema tehtud ja tal oli häbi Matilde ees. SÕNAKOOMIKA: ,,SANDER: Ega õnnetused käi kive ja kände mööda - VESTMAN: Ei, vaid halbu inseneresid mööda!" ,,LAURA: Kas te pahaks panete, - - et ma nimetasin teid tema vastu öökulliks? PIIBELEHT: Ei pane. Miä ei pane kedägi kulli pahaks."
+-----------+-----------+ | L_nimi | Synnikaal | +-----------+-----------+ | Richard | 2385 | | Ralf | 3736 | | Karolin | 3538 | | Liisi | 2920 | | Kaur | 2610 | | Rasmus | 2462 | | Ramona | 2473 | | Otto | 3148 | | Konrad | 2652 | | Karola | 3545 | | Sten | 3740 | | Heike | 3450 | | Aneteliis | 3290 | | Kelly | 3250 | | Sander | 3330 | | Marten | 3756 | | Bairon | 2710 | | Inga | 3056 | | Sebastian | 2818 | | Jaan | 3496 | | Elis | 2760 | | Heleriin | 3398 | | Melani | 3150 | | Joosep | 3460 | | Kaidro | 3670 | | Rasmus | 3670 | | Jessika | 3670 | | Prank | 3166 | | Lars | 3090 | | Oliver | 3640 | | Kelli | 3540 | | Karina | 3400 | | Lisandra | 3186 |
EDUARD VILDE ,,Pisuhänd" 1. Üldiselt on autori suhtumine tegelastesse hea,peaaegu igas tegelases on leitud häid külgi, mõnel vähem, mõnel rohkem. Erandiks on minu arust Ludvig Sander, kes teose alguses tundub küll üsna tegus ja edukas, kuid peagi võib jõuda selgusele, et tegelikult on ta kaval ja libekeelne, püüdes leida võimalusi kuidas kerge vaevaga rikastuda ja oma naisele Matildele ja Vestmanile meelejärgi olla, ning tundub et ta on oma naise tallaalune, täites kõik tema soovid, kuigi selle taga on omakasu. Ka Matildet on kujutatud üsnagi ülbe ja kõrgina, kes kasutab teisi ära, kamandab nii oma õde, kui ka Sanderit
Kuulsusejanuline ning võimukas naine; Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Mingil määral sarnaneb naine oma isale tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi üleolev. See väljendub ka tema suhtlemises oma noorema õe, Lauraga. Matilde kannab kübarat ja kauneid rõivaid, lastes õel omale loori siduda. Laura Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Habras noor neiu, tundub olevat tihtipeale oma mõttemaailmas ja unistustes.