aktualiseerima erinevates ühiskondlikes korraldustes: impeeriumites, rahvusvahelistes ühiskondades, konsotsiatsioonides, rahvusriikides, sisserändajate ühiskonnas. Loetletud viis korraldust võivad esineda nii poliitilis-riiklike ühendustena ükskõik kus maailma nurgas kui ka siseriiklikes avalik-õiguslikes või eraõiguslikes institutsioonides. Käesolevas töös proovingi kaplanile anda mõningast kasulikku mõtlemis- ja võrdlusainet sallivusest ja autentsest eetikast ülalnimetatud kontekstist lähtudes. Esimene küsimus on, et mis see sallimine on ja kuidas see käib? Kas enamik inimesi nõustub, kui vastame, et sallimisele toetub elu, ka kogukondlik ühiselu, ja et sallimine teeb võimalikuks erinemise (ega ükski inimene ei saa käia teise inimese rada, kui nii astuda, ollakse koopia. Ainult Looja ise saab siin asja päästa ja inimesesse tungida Ta viib inimese tema enda ainuvõimalikule teele..
Sallivus ja sallimatus Sallivuse ja sallimatuse teema on väga aktuaalne. Kirjandeid või kõnesid sallivuse teemal on ilmselt iga gümnaasiumi õpilane kuulnud või ise kirjutanud. Oma kõnes (kirjandis) otsustasin vaadata sallivust sallimatuse silmade läbi ning arutleda erinevate sallivusega seotud väidete üle. Sallides ühiskond areneb. Kõige sallivamad inimesed on lapsed. Põhjus on siis selles, et lastel puudub terviklik maailma vaade. Lapsed näevad vaid väikest osa maailmast ning on see tõttu huvitatud kõigest võõrast. Kuna lapsed pole kogenud maailma ei ole neil kindlaid vaateid. Lapsed on kui käsnad, mis imevad kõik endasse. Nad lihtsalt aktsepteerivad asju nii nagu need on. Kuid mida suuremaks muutub maailm laste ümber, seda vähem asju nad sallivad. Lastel arenevad maailmale kindlad vaated. Vanemaks saades nende vaated muutuvad tihti vaid radikaalsemaks. Kõik uus ja võõras on vale. Inimesed tavaliselt ei muutu vananedes sallivamaks, j...
Inimesed on erinevad. Sallivus ja sallimatus on nagu armastus ja viha, mis kunagi maailmast ära ei kao. Kõik inimesi ei saagi sallida ning armastada. Meie ühiskonnas on palju rohkem neid inimesi, kes armastavad ning sallivad, kui neid, kellele miski ei meeldi. Päevast päeva räägitakse ikka neist, kes vihkavad midagi või kedagi ning näitavad seda välja suurte meeleavaldustega. Miks me räägime koguaeg halbadest inimestest, kui maailmas on neid palju vähem, kui häid inimesi? Meil kõigil on elus perioode, kus me mõtleme, et me vihkame kõiki inimesi siin maailmas- isegi oma vanemaid. Me vihkame kooli, ei salli oma sõpru ega armasta oma koera. Kooliealistele noortele korrutatakse ikka, et ei tohi kiusata ning norida klassikaaslasi. Alati on meie hulgas kiusajaid, kes ongi oma iseloomult sellised. Nad kiusavad teisi erinevatel põhjustel. Peamised on: nad ei salli kiusatavaid või nei...
Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu. Minevik on näidanud, et selle puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et leplikkus on üks olulisim isikuomadus,mis määrab indiviidi suhtumist ümbritsevasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum ja demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide, aga ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti olekut või mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid kui väärtust, mis võib rikastada. Eestis on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega.Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel mingi seletamatu viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti...
Kodutöö aines „Võrdlev analüüs“ Virve Kass Sallivus on Eesti meedias leidnud palju kajastust, eriti erinevate Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud kampaaniate, näiteks „Erinevus rikastab“ raames. Kuigi poliitilisel tasandil deklareeritakse kõigi inimeste võrdsust, siis reaalsuses on sallimatus inimeste seas siiani suur probleem. Kodutöös uurin, millest sõltub inimeste suhtumine homoseksuaalidesse ja immigratsiooni. Uurin kolme tausttunnuse mõju: soo, vanuse ja haridustaseme. Kasutan Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta andmeid Eesti kohta. Püstitan neli hüpoteesi: 1. Naised on sallivamad kui mehed. Hüpoteesi teoreetiliseks aluseks on teadmine, et naised on olnud pikka aega allasurutud ühiskonnas ja pidanud võitlema oma õiguste eest. Seega samastuvad nad suurema tõenäosusega praeguste vähemustega ja on nende suhtes sallivamad. 2. Vanusega sallivus väheneb. Vanema...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse
Sallivus Head kuulajad! Sallivusest võiks tegelikult rääkida väga pikalt, kuid ma teen lühidalt. Tolerantsus ehk sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda ja tunnustada harjumuspärasest erinevat. Alati ei pruugi sallivus olla heakskiit. Nii indiviid kui ka ühiskond võib sallida negatiivseid asju, näiteks narkootikumide tarvitamist, vägivalda ning kuritegevust. Sallivuse vastandiks on sallimatus, mida on meie ümber mitu korda rohkem kui võiks
Sallivus, kui ühiskondlik väärtus. Eestlased on astumas passiivsest sallivusest teadliku sallivuse poole. Tundub, et varasemad arusaamad eestlaste sallivusest on pea peale pööratud. Ksimus mitte-eestlaste kasulikkuse kohta on piisavalt ldine ja ebamrane, vimaldades hulgaliselt erinevaid tlgendusi. Alates sellest, et pooled eestlased peavad muulasi vaenlasteks ja soovivad nende lahkumist, kuni selleni, et muulasi alahinnatakse. Teadlased aga ei ehita analse üles ühele küsimusele. See on tendentslik ja eksitav. Teaduslikud uuringud on reeglina mahukad, et mta ja hinnata asju eri aspektidest. Ma ei tea, kas ühe shokeeriva
Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest näivad viitavat kasvavale sallimatuse pealetungile. Aristotelese pilgu läbi võiks sallivus kui voorus olla kesktee ühelt poolt ükskõiksuse ja teiselt poolt julmuse vahel. Sellegipoolest on sallivus sedavõrd avar filosoofiline kategooria, et selle üle arutledes on oht libastuda suur. Viljakas lähenemine eeldab mõiste selgepiirilist määratlemist. Ühes oma ettekandes juhib sellele õigusega tähelepanu Jaan Kaplinski: ,,Et teada midagi sallivusest, peaksime teadma, millal, kuidas ja miks me seda sõna kasutame ja mida see tähendab." Sallivuse mõiste operatiivsuse säilimiseks tuleks selle tähendusvälja pigem piirata kui laiendada. Perspektiivikam näib seega Märt Väljataga lähenemine, kes kirjutab, et sallivus on rohkem loosung või lipukiri kui kindlapiiriline poliitiline printsiip. Et selle mõiste sisu saaks selgemaks, tuleb see varustada täiendite ja määrustega.
turismipiirkondades. Sallivuse eesmärgiks on rahumeelne kooseksisteerimine. Sallivus tunnustab inimeste individuaalsust ja mitmekesisust ning vähendab teadmatusest tekkivaid pingeid. Sageli on probleemiks enamuse tavadest hälbivate vähemuste sallimine, nt homoseksualistide, moslemite vms sallimine, aga ka sallivus ühiskonna täieõiguslike gruppide vahel, nt vanurite ja noorte, loomeinimeste ja ärimeeste ja nii edasi. Sallivusest kui negatiivsest nähtusest räägitakse näiteks siis, kui jutt on ühiskonna sallivast suhtumisest mõningatesse korrarikkumistesse ja kuritegudesse. Sallivuse egiidi all on võimalik nõuda mitte sekkumist olukordadesse, kus rikutakse mõne iseäraliku usutunnistuse või kultuuritraditsiooni raames inimeste põhilisi tavasid. Ta annab võimaluse avastada ja samas ka lahti saada stereotüüpidest , mida omistatakse inimestele, kes on erinevad rahvuse, religiooni või päritolu poolest.
John Locke (1632-1704) · Kaasaegse liberaalse demokraatia isa. · Sõnastas inimese loomulikud vabadused, millest võtsid eeskuju prantsuse valgustajad · Kirjutas teose sallivusest Locke'i mõju: · Valikuvabadus · Liberalism · Üksikisiku (subjekti) väärtustamine · Õigus elule · Demokraatia · Sõnavabadus · Õigus omandile · Inimväärikus · Sallivus · Usuvabadus · Võrdsed õigused John Locke'i vaated: 1. Locke'i inimesekäsitlus- looduslikus seisundis kasutavad inimesed oma loomulikku õigust enesesäilitamisele; ent oma ellujäämisväljavaadete parandamise nimel
Sallivus Eesti ühiskonnas Viimasel ajal räägitakse Eestis väga palju sallivusest. Sallivuse põhjal jagatakse inimesed justkui kahte gruppi – head ja halvad ja nende suhtumise õigeks või valeks. Viimasel ajal on väga päevakajaline pagulasküsimus. Raadiost, televiisorist ja internetist käib iga päev läbi vähemalt üks uudis pagulaste kohta, kas siis kodumaalt või mujalt. Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema?
Huvitus küsimusest, kuhu viib tehniline progress sotsiaalses elus ja missugust mõju avaldab see inimkonna saatusele ,,Nähtamatu'' Faustlik lugu andekast meditsiini tudengist Griffinist, kes püstitab hüpoteesi, et kui inimese keha ei neela ega peegelda valgust, võib ta muutuda nähtamatuks Ühtaegu nii traagiline kui ka koomiline romaan Pinnale kerkivad eetilised küsimused võimust, sallivusest, inimlikkusest Griffini tegelaskuju kaudu saab Wells kritiseerida eelarvamuste küüsis vaevlevat ühiskonda, kelle jõud on suunatud erinevuse lämmatamisele Hea ulmekirjanduse musternäide Teose põhiideed Loodusseaduste rikkumisel on omad tagajärjed Eelavamuste küüsis vaevlev ühiskond, kelle jõud on suunatud erinevuste lämmatamiseks Olulised sündmused Nähtamatu saabumine võõrastemajja,,Tõld ja Hobused''
SALLIVUSE OLULISUS MEIE ÜHISKONNAS Raske on ette kujutada tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste suhtes. Ei saagi rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Tänapäeva maailmas on sallivus aina suuremaks kasvav probleem. Tolerantsus on on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumisreeglid ning suhtumise ümbritsevasse. Inimene on aga kõige selle ümbritseva maine liider, kelle iseloomust ning hoiakutest sõltub ja on sõltunud läbi aegade väga tähtsad protsessid ühiskonna arengu ja säilimise suunas.
Selline meediakajastus andis ülevaate, et eestlane on toletantne sportlase vastu, kes on meie uhkus. Võib ka väita, et seda põhjustas tema nn puhas taust: rahulik mees, laste isa, hea abikaasa, alati viisakas. Võrreldes teda Andrus Värnikuga, on nad olemuselt ja tegudelt vanarahva ütluse kohaselt nagu siga ja kägu. Võib öelda, et tänapäeva inimene on salliv nendega, kellest hoolib. Kuna inimene ei hooli väga paljudest, on meil puudus ka sallivusest. Mina arvan, et sallivuse puudumine on põhjustatud nii ajaloo sündmustest, kui ka liialt enese rõhutamisest. Nagu ütles T.-H. Ilves oma aastapäeva kõnes: ´´Olge siirad oma valus, tunnistades iga inimese tähtsust ja tähendust siin maal, mõistame me selgelt oma kohustust, erilist kohustust väikese riigi ja rahva kodanikena. See on kohustus hoolitseda, suhtuda oma ligimesse ja kaaskodanikesse suurema sallivuse, tähelepanu ning austusega.´´
tippu. Kuulsamad teosed on: ,,Ajamasin" ,,Doktor Moreau saar" ,,Nähtamatu" ,,Maailmade sõda" ,,Esimesed inimesed Kuul" ,,Õhusõda" ,,Nähtamatu" "Nähtamatu" on faustlik lugu andekast meditsiini- tudengist Griffinist, kes püstitab hüpoteesi, et kui inimese keha ei neela ega peegelda valgust, võib ta muutuda nähtamatuks. ,,Nähtamatu" on ühtaegu nii traagiline kui ka koomi- line romaan, mille taustal kerkivad pinnale eetilised küsimused võimust, sallivusest, inimlikkusest. Griffini tegelaskuju kaudu saab Wells kritiseerida eelarvamuste küüsis vaevlevat ühiskonda, kelle jõud on suunatud erinevuse lämmatamisele. ,,Nähtamatu" on hea ulmekirjanduse musternäide. Peategelasteks on meditsiinitudeng Griffin ja doktor Kemp. Külalistemaja pidajad härra ja proua Hall. Thomas Marvel- Griffini abiline, kes ta lõpuks reedab. Politseiülem Adye. Tegelastevahelised suhted on üpris erinevad.
Demokraatlikus ühiskonnas ei ole meedia riigi tsensuuri all. See võimaldab internetil levitada ausat ja sõnavaba infot riigi korraldusest ja valitsusetegevusest. Internet on loonud arutleva kodanikuühiskonna, seda mitmete avalike portaalide nagu Eesti Demokraatia Uuendamine, Sõltumatu Infokeskus. Mulle on antud võimalus arvustada poliitikute, riiklike institutsioonide ja riigiametnike vigu, seejuures puuduvad kahjulikud tagajärjed minule. Seda tänu demokraatliku ühiskonna sallivusest erinevate poliitiliste vaadete vastu. Kuna internet on muutunud tänapäeva inimese lahutamatuks kaaslaseks on ka kergem saada seeläbi iseseisvalt head kodanikuharidust. Vabad valimised annavad mulle võimaluse valida ja seega valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Minu riigis Eestis on see justnimelt õigus mitte kohustus nagu Luksemburgis, Kreekas või Austraalias. Siiski oli aastal 1932 tollases Eestis toimunud
,,Õhusõda" (,,The War in The Air," 1908) "Inimjumalad" ("Men Like Gods", 1923) ,,Nähtamatu" jutustab faustiliku loo andekast meditsiinitudengist Griffinist, kes püstitab hüpoteesi, et kui inimese keha ei neela ega peegelda valgust, võib ta muutuda nähtamatuks. Griffini eksperiment õnnestub, kuid pikapeale kaotab ta vaimse tasakaalu. ,,Nähtamatu" on ühtaegu nii traagiline kui ka koomiline romaan, mille taustal kerkivad pinnale eetilised küsimused võimust, sallivusest, inimlikkusest. Griffini tegelaskuju kaudu saab H. G. Wells kritiseerida eelarvamuste küüsis vaevlevat ühiskonda, kelle jõud on suunatud erinevuse lämmatamisele. Teine osa romaani moraalist on pessimistlik nägemus sellest, missugused on loodusseaduste rikkumise tagajärjed. ,,Nähtamatu" on hea ulmekirjanduse musternäide. Raamatu probleemid seisnesid inimeste mõistmatuses haruldase nähtuse üle, nähtamatu mitte aktsepteerimises, Griffini raskes ja õnnetus elus, üksinduses ja
ning sellega paneb ta ka suurepärase punkti oma teosele. Too välja ja esita teose peamised tulemused, järeldused, kokkuvõtted. Leian, et üks olulisemaid kokkuvõtteid, mis Macfarlane tegi oli see, et lääne mudeli puhul ei saa vanemad nõuda oma lastelt tingimusteta armastust ja kuulekust. Ning nende lapsed ei saa nõuda, et nende vanemad näitaksid üles lõpmatut armastust ja tuge. Armastus tuleneb eneseohverdusest ja sallivusest, mitte liiga suurtest ootustest või soovist oma lastes läbi elada omaenda ebaõnnestumisi ja puudusi. Samuti meeldis mulle autori öeldu, et tänapäeva maailmas on ilmne, et tarbijaühiskond on rakendanud romantilised tunded kauplemise tarbeks ning armastusega kauplemine on viinud selle tunde kõrgele kultuuri haripunkti. Armastus pakub lubadust vabaduse saavutamiseks ning elu mõttest sügavamaks arusaamiseks.
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid,
-Teiseks: laste usku õppimisvõimesse ja luua alus võimete edsiarengule. -Kolmandaks: peavad lapsed nagu täiskasvanudki kõigepealt õppima konkreetse kogemuse kaudu. -Neljandaks: õpetajad suudavad oma tööd ise hinnata. -Viiendaks: ühiskonna ja maailma suhtes avatud kool on avatud ka kodude ja vanemate poole. -Kuuendaks: elame käesoleval hetkel. Seda on üsna palju kritiseeritud(Mustades artiklites). Kritiseeriti põhikooli mitteformaalse kasvatuse liigsest sallivusest ning traditsiooniliste ainete emakeele ja matemaatika alahindamisest. Õpetaja on autoriteet, haritud asjatundja, kelle ülessandeks on arendada õpilasi õpitavates ainetes. Avastuslik õppimine on eriti sobiv meetod lapse huvi äratamiseks õpitavate nähtuste vastu. Õpetaja peab iusaldama oma kogemust. 9. Kognitiivne õppimiskäsitus kognitiivne e. mõtlemisega seonduv (õppija kohandab, tõlgendab, loob, analüüsib ja hindab enda õppimist...)
veetmise vormiks, millel on arendav mõju. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, millega laps mängib. *Inglise filosoof. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tundud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): 18. Sajandil on J-J. Rousseau prantuse filosoof ja kirjaniköelnud, et mänguline tegevus arendab lapsel looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide
psühhofüsioloogilise protsessi seisukohast. Aristoteles arvas, et muusika õpetus on lastele juba varakult oluline. John Locke (1632 – 1704): Inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tuntud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J. Locke vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelelahutuse ja vaba aja veetmis võimalust, kuid samas rõhutab ka, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, kuid neid ei peaks olema palju ning eriti sobivad on laste endi valmistatud mänguasjad.
Kodus sai Hermann Hesse sügavalt religioosse kasvatuse, mille autoritaarsus põhjustas Hesses hingelist segadust ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Teiseks sai Hesse kodust kaasa huvi idamaade vastu: kirjaniku isa oli Indias töötanud, ema seal sündinud ja emapoolne vanaisa, Hesse peamine autoriteet lapsepõlvest, tundis hästi India kultuuri, oli polüglott ja mitmekülgsete teadmistega mees, kelle haritusest ja sallivusest Hessegi osa sai. Hiljem on Hesse kirjutanud, et idamaise fiolosoofiaga tegelemine on tema jaoks justkui koju naasemine. Koolis ei õppinud Hesse kaua, kuna ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Ta põgenes sealt ja jätkas enese harimist omal käel, kasutas vanaisa rikkalikku raamatukogu ja oma ameti eeliseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslik sõltumatus lubas Hessel jääda
tammikust ja mujalt välja kaevatud Vene punakaartlaste, madruste ja kohalike punaste surnukehad. Hauatähisena toimis väike punane puitobelisk. Pärast Teist maailmasõda lisandusid uued ümbermatmised, seejärel püstitati siia 1950 Alar Kotli tüüpprojekteeritud mälestussammas ja paik sai nimeks Vennaskalmistu. Vabadussõja mälestussamba ja Vennaskalmistu rahumeelne teineteise kõrval püsimine annab tunnistust tänapäeva rakverelastele omasest sallivusest.3 Vabadussõja ausamba taha jäävas pargiosas on teed olemas, ent viletsas seisus ning vajavad rekonstrueerimist. Lisaks sellele on ala üldiselt pime ning asotsiaalide kogunemispaiga kuulsusega (sellest ka rahvasuus nimetus ,,Pätipark").4 Tegemist on 2005. aastal OÜ Aiastiil koostatud Vabaduse pargi rekonstrueerimis- projekti järgi tehtavate ehitustööde I etapiga. Kõnniteede ehitusele peaks järgnema sel aastal (2007) ka ühe pargiosa valgustuse väljaehitamine ja haljastuse rajamine
neis üksikute Euroopa riikide siseolusid, riigikordi, usulisi vaateid. Ta teaduslikus töös ajaloolasena väärib esikohale tõstmist 3-köiteline (1732-35) ,,Taani riigi ajalugu" (vanemast ajast kuni 17. Saj. lõpuni). Valgustusaja vaadetega mehele omaselt keskendub tema peamine huvi eestkätt uuemale ajale. Ka populaarfilosoofina on ta olnud tegev, arendades vabas, vestlevas, Montaigne'i laadi meenutavas stiilis oma vaateid usust, sallivusest, elutarkusest jne. ,,Moraalsed mõtted" (1744), ,,Epistlid" 5.k., (1748-54). 18. saj. läheb seega üsna algusest peale peamiselt Holbergi tähe all. Kaasaegsetest ei võrsunud talle väärilisi sugulussuurusi ega ka vastaseid, sest Taanis valitsev õhkkond ei soosonud seda. Neist, kes ei kuulunud tema antud mõttesuunda on silmapaistev alles tema elu lõpupoole Taanis tärganud pietistliku voolu vaimulik luuletaja Hans Adolf Brorson (1694-1764), üks taani parimaid lüürikuid enne Joh
Ettevalmistavad küsimused eksamiks (8. loeng): 1. Millistel põhjustel on Locke'i hinnangul riigil õigus olla sallimatu usugrupi suhtes? Usuline sallivus: · pole usuline ükskõiksus, vaid sellise usulise veendumuse aktsepteerimine, mida peetakse usuliselt (absoluutselt) valeks · tavaliselt eeldab ka võimalust mitte olla salliv, sealhulgas ka võimu oma sallimatuse teostamiseks · piiblis ja kristluse ajaloos on rohkem näiteid sallimatusest kui sallivusest Riigi ja kiriku eraldatus Läänes · Lääne ühiskonnale ainulaadne tunnusjoon (Huntington, Tsivilisatsioonide kokkupõrge, lk 94). · Ajalooline areng `eristatuselt' `eraldatusele üksteisest' (USA, Prantsusmaa, riigikiriku süsteemid, postkommunistlikud riigid) Peale 9/11 on nimetatud Lääne ja islamimaailma konflikti ka "ususõjaks", mis leiab aset kahe erineva religiooni ja poliitika mõtestamise mudeli vahel.
Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri arengu/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Algselt põhineb euroopalikel ilu ja kombeideaalidel ning väärtuskriteeriumitel (ristiusk, eurooplaste edukas vallutustejada kogu maailmas). Euroopakeskne mõtlemine pani ka indoeuroopa keeltele nende paremust rõhutava rolli. Oma ajas oli pigem tegemist siira teadusliku lähenemisega, kuigialgusest peale jäi puudu muidugi sallivusest ja humanismist. Raskekujulisemad rassismi vormid kujunesid välja piirkonnis, kus oli vaja õigustada orjandust (Ameerikas), või tulla vastava propaganda kaudu võimule (fasistlik Saksamaa). Rassismi ja ksenofoobia ajalugu (järg 3) Rassism oma olemuses oli olemas juba ammu enne seda, kui sõna ise 20. sajandi alul tarvitusele võeti. Oli ka enne seda, kui teadlased 18. sajandil rasside mõiste valja mõtlesid. Rassism tekkis 17. sajandil ja võimendus
tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning et Piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastasid vaimulike ettevalmistamist. Vastureformatsiooni tulemused: · Osades Euroopa piirkondades õnnestub protestantism mahasuruda. · Katoliku kiriku õpetus kaasajastub ja muutub jäigemaks (toimub eemaldumine humanistlikust sallivusest). · Kirikukorraldus organisatsioonina kaasajastub. · Kirik osaleb aktiivselt asumaade kristianiseerimises - edukalt. · Katoliku kirik säilis. Ususõjad Madalmaade vabadusvõitlus Põhjused: · Kõrged maksud ning paljud kauplemist takistavad majanduskeelud põhjustasid Madalmaades rahulolematust. · Madalmaalased pidasid Hispaania kuningat Felipe II võõraks valitsejaks. 46
Maailm on võimalik, kui ta on kooskõlas loogikaga. On lõpmatu arv võimalikke maailmu, kuid meie maailm on parim kõikidest loogiliselt võimalikest. Vabal tahtel on suur väärtus, ja Jumalal loogiliselt oli võimatu anda inimesele vaba tahet ja samal ajal luua patuta maailma. (L8) BRITI EMPIRISTID (Saarineni õpik IV osa ) JOHN LOCKE (16321704) inglane, empirismi rajaja. Tähtsaimad teosed: Esse inimarust (Essay Concerning Human Understanding 1689), Kaks traktaati valitsemisest ja Kiri sallivusest. Locke õppis Oxfordis arstiks. Arstina oli ta sügavalt umbusklik abstraktsete maailma- süsteemide vastu. Ta püüdis tõsikindla teadmise poole nagu Descartes, kuid lähenes asjale arsti, mitte matemaatiku mõtteviisiga. Arst ei saa taga ajada ideaali, vaid peab andma endast parima nende võimaluste piires, mis tal on. Siiski on väga raske on midagi kindlat maailma kohta väita. Püüdes olla erapooletu võttis Locke ikkagi omaks teatud Descartes'i seisukohad:
,,armastuse apostlit" selle eest, et püüdes ,,järgi teha Kristust", surus ta alla kõik iseloomujooned, mida autoriteetse koguduseliidri puhul taunitavaks peeti. Tänu sellele, et ta enese üle aru ei pidanud, suutis ta negatiivsed jooned unustada. Kuid pinna all pinged kuhjusid - pahameel ja soov kätte maksta enese piiramise eest. See leidis väljundi raevukas Ilmutuseraamatus. ,,Sellest kasvas hirmus pilt, mis jultunult läheb vastuollu kõigi ideedega kristlikust alandlikkusest, sallivusest ning armastusest ligimese ning oma vaenlase vastu ning muudab nonsensiks armastava taevaisa ning inimkonna päästja. Vihkamise, raevu, kättetasumise ja pimeda destruktiivse viha räige orgia, mis ennast fantastilise terrori kujutistes ilmutab, murrab välja koos vere ja tulega ning ujutab üle maailma, mida Kristus on just üritanud taastada süütuse ning Jumalaga armastava osaduse algsesse seisundisse." (JUNG 2002:97)
annaabi.ee 
