Või kui ollakse mustaahaline, siis teda hakataks seetõttu diskrimineerima. Tänast maailma võib kutsuda integreerunuks ja globaliseerunuks. See tähendab seda, et inimesed peavad üksteist austama ja aktsepteerima, kuna nende vahel toimub igapäevane koostöö. Kõigile on teada, et mida sallivam on ühiskond, seda edukam ta on. Eestlasi peetakse aga üheks kõige ebatolerantsemaks rahvuseks. Miks on eestlased pigem sallimatud kui sallivad? Üha enam teadustatakse endile, et sallimatus on suur probleem ühiskonnas. Eriti sallimatud on eestlased. See võib olla tingitud meie ajaloost. Näiteks kui võrrelda Eestit Ameerikaga, siis on Eestis olnud kogu aeg enam-vähem samast rahvusest inimesed, kuid Ameerikas on rahvusi olnud väga palju erinevaid. Seal on küll toimunud erinevate taustaga inimeste vahel mitmeid konflikte, kuid need on tagaplaanile jäänud
saada tagasi iseseisvus, mille oli meilt röövinud suur idanaaber Venemaa. ,,Eestlase lemmik toit on teine eestlane," jätab mulje, et eestlased ei hooli mitte kellestki peale iseenda. Kui mõelda tagasi 20. sajandi lõpupoole, siis eestlased näitasid üles suurt hoolivust nii üksteise vastu kui ka oma kodumaasse. 1988. aastal toimus Laulev Revolutsiooni ja 23.augustil 1989 Balti kett, kus rahvas nõudis oma iseseisvuse taastamist. Eestlased ei olnud üksteise vastu sallimatud, küll aga peale taasiseseisvumist 1991. aastal oli eestlaste hinges sallimatus venelaste vastu, mis on mingil määral säilinud tänaseni. Ma usun, et eelkõige on rahva sallimatuse venelaste vastu põhjustanud ajalooliselt kuulus diktaator Stalin. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teise riigi eripärade, puuduste ja kultuuriliste erinevustega, ei saa rääkida sallivusest. Just sallimatus on see, mis on ühiskonnas kõige suuremaks tüliõunaks ja sõdade põhjustajaks
ühiskonna muredes. Neid surmati gaasikambrites ning tuhanded hukkusid kurnavates töölaagrites. Praegusel ajal on olukord tunduvalt paranenud, kuid siiski niiöelda juudivaen ei ole kadunud. Vaadates tagasi ajalukku, näeme loendamatul hulgal sõdu,vägivalda ja erinevate rahvaste tagakiusamist. Sellest võib järeldada, et sallivus pole inimkonna ajaloos mänginud eriti suurt rolli. Kui inimesed ei ole nii sallimatud olnud minevikus aga ka nüüd olevikus ja tulevikus, oleks muresid poole vähem. Veroonika Rego
Enamik teismelisi on kogenematud ja neid on kerge mõjutada. Tavaline nähtus on see et , loodetakse liiga palju ja seejärel pettutakse. Noored ja kogenematud inimesed tahavad ise endaga hakkama saada ning ei julgeta abi paluda kui midagi on vastumeelset. Petetakse end sellega , et asjad muutuvad paremaks , enamjaolt seda ei juhtu. Üheks näiteks võib tuua kooli. Sageli loodetakse , et uus kool toob endaga kaasa uue ja parema alguse. Tegelikult see nii roosiline ei ole. Inimesed kes on sallimatud ebapopulaarsete noorte suhtes ei tunnista endale tegelikkust. Ebatolerantne suhtumine võib viia pöördumatute tagajärgedeni. Teine näide on seoses pidudega. Noored tahavad pidutseda , olla koos sõpradega ning saada uusi tutvusi. Sageli käiakse ka võhivõõrastes seltskondades. Sellised olengud toovad enamjaolt kuhjaga kahetsust. Teismelised lähevad peole ootusega saada unustamatuid mälestusi ja uusi tuttavaid. Vanemaid ei kuulata , arvatakse , et nad lihtsalt kiusu pärast ei
Lähtus Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Usklik peab kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saama (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kõrvaldasid kirikust ka mitmeid riituseelemente (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu, kiusasid oma vastaseid (anabaptiste, antitrinitaare) taga. Calvini poolehoidjateks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukamaimaks protestantlikest liikumistest. Puritaanid,Inglise kalvinistid (pure = puhastama) range elukorraldusega protestandid, nende eesmärk oli puhastada protestantlik kirik katoliiklikust toredusest (toretsevad missad,kirikute luksus,pühakute kujude kummardamine)
Kaija Põder 10.klass Kiili 2012 SISSEJUHATUS Kreeklased olid väga usklik rahvas. Nad uskusid, et jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja hukatust ning et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui ka iseloomult inimeste sarnased. Neil olid inimestele sarnased vead ja sageli olid nad valelikud, sallimatud ja kadedad. Kuigi nad sõid ja jõid nagu inimesed, neil olid inimestele sarnased vead, olid nad siiski alati surematud, täielikumad ja ilusamad kui inimesed. Jumalad elasid igal pool maal, taevas, jõgedes, allmaailmas, metsades, puudes ja loomulikult mägedes. Kreeklaste tähtsaimad jumalad elasid Olümpuse mäel. Nad uskusid, et jumalatele ohvreid tuues, neile meelepärane olles, neist lugupidavalt rääkides ning samas ka kaasinimeste vastu hea olles saadab neid õnn. JUMALATEST
kalvinism Johann Calvini loodud õpetus, mis oli eriti range ja rõhuv ning levis Madalmaades, Prantsusmaal ja Sotimaal. Neile oli väga oluline ettemääratuse põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse. Nende igapäevaelu oli väga range järelvalve all, nad pidid kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. Vastureformatsioon usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu
(Skocpol, lk 118). Seega sotsiaalsete gruppide olemasolu suurendab usaldust ning see omakorda tõstab inimeste kogukondlikku ja isiklikku turvatunnet. Sotsiaalne sallivus käsitleb juba laiemat valdkonda. Kui usaldus tekib inimestel omavahel suheldes, siis sallivus puudutab isiklikke juba varem välja kujunenud vaadete olemasolu. Usaldus on justkui arenev mõiste, see võib tekkida ja sama kiirelt kaduda, kuid sallivus on peaaegu muutumatu mõiste. Vähesallivad või teisiti öeldes sallimatud inimesed ei salli, ei tolereeri inimesi, kes teistest erinevad ja nad ei hakkagi neid sallima, kui just midagi tõsist nende maailmavaadetes ei muutu. Loomulikult on olulisel kohal ka sallivuse/ sallimatuse aste. Arvan, et absoluutselt kõike sallivat inimest ei ole olemas, ikka jääb midagi, mis meile ei meeldi, järelikult on oluline see mis piirini sallitakse. Kindlasti on parem kui sallitakse rohkem, sest siis tõuseb ju ka riiklik turvalisustunne.
protestantlikud kalvinism – Johann Calvini loodud õpetus, mis oli eriti range ja rõhuv ning levis Madalmaades, Prantsusmaal ja Šotimaal. Neile oli väga oluline ettemääratuse põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse. Nende igapäevaelu oli väga range järelvalve all, nad pidid kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon – usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu – Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid
Kalvinism on protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal Johann Calvin. Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Nad olid sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu ning kiusasid taga oma vastaseid 10.Reformatsioon Inglismaal Reformatsiooni algul ei toetanud kuningas Henry VIII Lutheri õpetust aga seda ainult esialgu. Kunigal tekkisid probleemid abiellumisega ja tal ei olnud muud võimalust kui lüüa lahku riik katoliku kirikust ja alustad Inglismaal reformatsiooni. Henry VIII tegi parlamendile ettepaneku loobuda paavstikuuriale maksude maksmisest. Inglismaa kirik lahkus Rooma
ja Rhodosele. Hellenic Neopaganism sellesse kuulub umbes 2000 inimest vana-kreeka usk Kreeklased olid usklik rahvas. Nad arvasid, et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja õnnetust. Jumalad asusid kreeklaste arvates igal pool: taevas ja maa peal, meres ja allmaailmas, jõgedes, metsades, puudes, mägedes jne. Nad kujutlesid jumalaid inimestena ja andsid neile ka inimeste omadused. Jumalad olid sageli sallimatud ja kadedad, valelikud ning petlikud. Neil olid ka inimlikud tarbed: nad sõid, jõid ja magasid. Kõige öeldu juures olid jumalad inimestest siiski ilusamad, täielikumad, igavesti noored ja surematud. Kreeklastel oli 12 tähtsamat jumalat, kes elasid Olümpose mäel, mis lumega kaetud ja pilvedest ümbritsetud Tähtsamad jumalad Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega
aastal ning muutis linna põhjalikult. Kalvinismi võit Genfis tähendas suurt muudatust inimeste elulaadis- pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muu meelelahutus, selle asemel pidi lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid ning käima kirikus. Enam ei tohitud kanda erksavärvilisi riideid ja ehteid. Ajapikku muutusid kalvinistid vaenulikuks teisitimõtlejate suhtes, samamoodi nagu olid katoliku kirik olnud vaenulik ketserite suhtes. Nad olid sallimatud anabaptistide ja isegi humanistide vastu. Lõpuks jõudis asi nii kaugele, et kalvinismi seisukohtade arvustamise eest 6 võis oma lõpu leida tuleriidal. Niiviisi suri ka silmapaistev hispaania humanist ja teadlane Miguel Servet (1511-1553). Kuigi kalvinism ei saavutanud võitu teistes Sveitsi kantonites, levis see laialt üle Euroopa, leides poolehoidjaid Prantsusmaal, Madalmaades, Inglismaal, Poolas, Leedus jm.
Käitumine on miski, mida laps teeb või ütleb. See ei ole lapsevanema hinnang sellele. Näiteks, kui laps jätab riided põrandale vedelema, on see käitumine. Kui lapsevanem nimetab teda lohakaks, on see hinnang. On selge, et mõningaid lapse käitumisi ollakse valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Kui paljusid lapse käitumisi vanem heaks kiidab, sõltub osaliselt sellest, milline inimene ta ise on. Mõned vanemad on juba loomu poolest sallivad. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Kui jälgida neid laste seltskonnas, võib olla üllatunud, miks nad ei talu nii paljusid käitumisi, mis tunduvad teistele jälle täiesti vastuvõetavad. Vanema sallivus sõltub ka konkreetsest situatsioonist. Kõik vanemad tunnistavad, et sõpradel külas olles on lapse käitumise suhtes palju rangemad kui siis, kui pere on kodus.
eraldati ja 1929. aasta sügisel kolis Nurtu kool jälle uude ja suurde majja. Maja ehitati senise vana Silla koolimaja kõrvale. Vana koolihoone hiljem lammutati. Vana koolimaja trepil M. Heinmaa ja L. Oviir Et maja Nurtu lastepere jaoks tõesti suur oli ja et sellise maja ehitamist taotleti rohkem Nurtu auks ja uhkuseks, sest laste arvu suurenemist polnud ette näha, pigem see vähenes, kinnitab üks 1932. aastal "Lääne Elus" ilmunud artikkel. Kirjutis kannab pealkirja: "Velise valla sallimatud vallaisad." Olukorda analüüsides selgus, et loo on ajalehele kirjutanud üks kohalik aktiivne sportlane ja seltskonnategelane. Ta tunneb muret kogu Läänemaa alles lapsekingades oleva spordielu pärast ja pahandab oma Velise vallaisade üle, seepärast, et nad on keelanud Nurtu noortel talvel koolimajasse koguneda, kus noored oleks pühapäevadel ja pikkadel talveõhtutel aega veeta ja sporti harrastada (lauatennist mängida jne). Kirjutises on sõna-sõnalt kirjas: "..
Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kogudust juhivad valitavad vanemad ja jutlustajad. Kalvinistid kõrvaldasid riitusest oreli, altarid, pühapildid, ristid ja küünlad ning säilitasid jutluse, palve ja laulu; kirikupühadest jäid alles ainult jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad. Keelati lõbustused ja erksavärviliste riiete kandmine. Sakramentidest jäi alles ristimine ja armulaud. Kalvinistid olid sallimatud katoliiklaste vastu. Kalvinism oli levinud Saksamaal katoliikluse ja luterluse kõrval.7 Ülaltoodust nähtub, et Vestfaali rahulepingus toodud cuius regio, eius religio põhimõte tähendas seda, et iga valitseja võis säilitada oma territooriumil valitseva usu, milleks võis olla katoliiklus, luterlus ja kalvinism. Rahuleping garanteeris erinevate uskude võrdsuse ning lõpetas sellega ususõdade ajajärgu. Sellest tulenevalt võib selgelt välja lugeda kirikliku võimu
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps
· Jumal annab juba maises elus sellest märku õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik. · Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. · Eraelus taotleti lõbustuste piiramist riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid). · Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus). · Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. · Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). 2. Reformatsioon Inglismaal a) Henry VIII (1509-1547): · Ei pooldanud Lutheri õpetust. · Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu.
kooslused see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida. Selle analüüsiga võib väita, et Eesti ei ole kohustatud mitteabielulist sealhulgas homoseksuaalsete paaride kooselu eraldi reguleerima.''(Kask 2009) 2003 aastal TNS Emori poolt Eestis läbi viidud uuring näitas, et Eesti elanikest on enam kui pool homoabielude seadustamise vastu. Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti inimesed selles osas sallimatud.(Eesti Päevaleht 2003) Meie uurime Eesti noorte arvamust homoseksuaalide kooselu kohta. Noortelt pole otseselt selle teema kohta oma arvamust küsitud ja meile on noorte arvamus sama tähtis kui teiste oma. Küsitlusega saame noorte arvamuse homeseksuaalide kooselu, lapsendamise, abielu ja üldise arvamuse homoseksuaalide kohta Eestis. Küsitluse tulemuse analüüsi põhjal põhinebki meie uurimustöö. Küsitluse ise viisime läbi interneti keskkonnas.
Said kuulsaks 2 naisprohvetit Maximilla ja Pricilla. Nende kuulutus oli karismaatilist laadi. Maailmalõpu kuulutajad, ütlesid, et Kristus saabub üsna pea ühte väikesesse linna Peputsasse, millest pidi saama uus Jeruusalemm. Liikumine kasvas ka pärast tähtaja ületamist (maailmalõpp pidi saabuma Maximilla surmaga). Nemad on üks liikumine, keda Tertullianus nimetab vaimu poolt täidetuteks – neumaatikuteks. Olid väga sallimatud teiste suhtes. Tekib konflikt vertikaalse ja horisontaalse juhtimismudel vahel. Seetõttu hakkab maad võtma apostelliku järjepidevuse mudel, et asi oleks kontrollitud ja et vältida karismaatilist „lärmi“. See tegi piiskopid Rooma riigis sihtmärgiks, nende vastu suunati pogromme – tagakiusulaineid. Piiskopid lahkusid seetõttu mõnikord oma koguduse juurest, kristlik kirik pidas seda üheks valemaks sammuks üldse. Sellises juhtimisvaakumis võisid asemel astuda
hukatusse ja lähevad põrgusse. Jumal annab juba maises elus sellest märku õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik. Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. Eraelus taotleti lõbustuste piiramist riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid). Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus). Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas:
taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. Jumal annab juba maises elus sellest märku õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik. Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. Eraelus taotleti lõbustuste piiramist riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid). Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus). Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas:
taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. Jumal annab juba maises elus sellest märku – õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik. Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. Eraelus taotleti lõbustuste piiramist – riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid). Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus). Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Anglikaani kirik – Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas:
räägi heast ega halvast..." Reformatsioon ja ususõjad 16. sajand reformatsioon ja ususõjad. 16. sajandil sõlmiti poliitilisi liite usulise tõe nimel, tol ajal usuti siiralt, et on olemas õige religioon ja seda tuleb kaitsta. Ka usuti, et teisitiuskuja peaks võtma õige usu üle, kui nad seda vaid mõista suudavad või kui nad oma kurjusest lahti ütlevad. Usuline sallivus jäi veel tuleviku muusikaks (kogu 16 sajand on sallimatud nii prot kui kat), riik pidi tagama puhta õpetuse, sest religioosset ühtsust peeti möödapääsmatult vajalikuks avaliku korra säilitamiseks. Suures osas sai maise valitseja vastutuseks otsustada selle üle, milline on õige usuline õpetus. Religioon ja poliitika segunesid rohkem kui varem, kuid ühtset protestantlikku poliitilist teooriat ei tekkinud, kõik sõltus pigem ajast ja olukorrast ning natuke teoloogiast ka. Kuninga jumalikku
praegu seksuaalvähemusi? Ka maavälistes tsivilisatsioonides esineb olendeid, kelle olemus ,,ei ole mees ega naine". Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba 25 tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest kontakti väldivad. Inimesed on enamasti riukalikud ja sallimatud millegi teistsuguse üle. Inimpsüü- hika kohastub maaväliste tsivilisatsioonide keskel üsna raskelt. Kuid kujutlegem äkki lihtsalt seda, et mida inimesed siis teeksid kui nad äkki leiaksid ennast ümbritsevat paljudest maavälistest tsivili- satsioonidest. Homoseksuaalsus ei paistaks siis enam kaugeltki mingisuguse ebanormaalse orgiana. Homofoobia muutuks siis sellisel juhul ainult ajalooliseks nähtuseks. Kuid tulnukate ,,sugu" on
dakse taga nii nagu praegu seksuaalvähemusi? Ka maavälistes tsivilisatsioonides esineb olendeid, kelle olemus ,,ei ole mees ega naine". Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest kontakti väldivad. Inimesed on enamasti riukalikud ja sallimatud millegi teistsuguse üle. Inimpsüü- hika kohastub maaväliste tsivilisatsioonide keskel üsna raskelt. Kuid kujutlegem äkki lihtsalt seda, et mida inimesed siis teeksid kui nad äkki leiaksid ennast ümbritsevat paljudest maavälistest tsivili- satsioonidest. Homoseksuaalsus ei paistaks siis enam kaugeltki mingisuguse ebanormaalse orgiana. Homofoobia muutuks siis sellisel juhul ainult ajalooliseks nähtuseks. Kuid tulnukate ,,sugu" on
praegu seksuaalvähemusi? Ka maavälistes tsivilisatsioonides esineb olendeid, kelle olemus „ei ole mees ega naine“. Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba 26 tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest kontakti väldivad. Inimesed on enamasti riukalikud ja sallimatud millegi teistsuguse üle. Inimpsüü- hika kohastub maaväliste tsivilisatsioonide keskel üsna raskelt. Kuid kujutlegem äkki lihtsalt seda, et mida inimesed siis teeksid kui nad äkki leiaksid ennast ümbritsevat paljudest maavälistest tsivili- satsioonidest. Homoseksuaalsus ei paistaks siis enam kaugeltki mingisuguse ebanormaalse orgiana. Homofoobia muutuks siis sellisel juhul ainult ajalooliseks nähtuseks. Kuid tulnukate „sugu“ on
annaabi.ee 
