tuhmkollane triip on laiem ning sellega ristuvad kaks kuni neli vööti. Noorlinnud on kollakaspruunid, saavutades täiskasvanu välimuse 16-nädalaselt. Segamini võib ajada: Eestis sarnaseid liike ei ela. Levik ja rändamine: Laialt levinud elanik praktiliselt kogu Euroopas, mis on samas vaid alla poole tema üldisest levialast. Nurmkana on paigalind, Eestist ära ei rända, kogunedes väljaspool sigimisperioodi salkadesse. Kus võib kohata: Teda võib olla keeruline märgata tema hiiliva käitumise tõttu, peidab ennast kõrges rohus. Kõige kindlam viis teda leida on vaadelda tähelepanelikult kõrge kattega põlde, heinamaid. Eluiga: 70-90% juhtudel suremus esimese eluaasta jooksul. Poegade hukkumine 50-60% ulatuses esimeste nädalate jooksul on tavaline. Vähesed linnud elavad 3 aastaseks. Eluviis: Pesitseb ja talvitub avamaal, elab maapinnal, peamiselt põllumajandusmaastikus - karjamaal,
Selle tõttu pole liik läänesaarte metsadesse veel jõudnud, kuigi linnud on Mandri- Eestis lausaliselt levinud. Neile ei sobi teiste tihastega toidu jagamine, nad eelistavad maapinna alt välja nokitud seemneid. Talve tulekul koguneb tutt-tihane koos põhjatihase ja musttihasega segasalkadesse. Nendega koos on vahel rasvatihased, pöialpoisid, porrid ning harva ka sabatihased. Mõnikord satub nende salkadesse üksik suur- või väike-kirjurähn ning aeg-ajalt liituvad sügisel tihastega siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ning teisedki laululinnud. Kevadeks on salgad märgatavalt hõrenenud, lindude lahknemise/lahkumise ja hukkumise tõttu. Tutt-tihased pesitsevad aprillis, selle tõttu on nad märtsi lõpuks lahkunud igasugustest salkadest. Nende lemmik pesitsus paikadeks on väikesed õõnsused või lohud puude
Eesti valitsus alistus NSV liidule vastupanuta ning riik hõivati. Ametist kõrvaldati Eesti armeeüksused ja väejuhatus, sõjavägi korraldati ümber. Eestlaste seas oli vähe kommunismi ideoloogiaid pooldavat rahvast, seega mobiliseeriti neid Punaarmeesse sunniviisiliselt, mis tegelikult oli tol ajal keelatud. Mis võimalusi oli eesti meestel Teises maailmasõjas veel peale Punaarmeesse astumise? Kui sõda algas, põgenesid paljud eesti mehed metsa, kus koonduti endiste sõjajuhtide juhitud salkadesse. Neid hakati kutsuma metsavendadeks. See oli rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhti ega juhtivat organisatsiooni. Nad hoidsid ära eestlaste mobiliseerimise Punaarmeesse ja takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ja purustamist. Paljud metsavendade salgad ühinesid Saksa armeega, et Nõukogude Liidu vastu võidelda. Sõja alguses kasutas Saksa armee vaid Eesti vabatahtlikke. Ja neid oli üsna palju. Sooviti ära hoida NSVL-i kallaletungi Eestile
jne. Emalind ehitab tavaliselt pesa, kuhu ta muneb 3...5 määrdunudvalget või kollakat muna, milledest haub ise 14 päevaga välja pojad. Viimased püsivad pesas tavaliselt 10 päeva, siis jooksevad ringi pesa ümbruses, et vähimagi ohu korral end liikumatult rohu sisse peita. Nädala jooksul pärast pesast lahkumist toidavad neid vanemad, siis on pojad juba isesesvunud ning vanemad alustavad pesitsemist teist korda. Noored linnud kogunevad salkadesse ning hulguvad ringi kuni äralennuni. Oma elupaikadest rändavad ära vaid põhjapoolsemate alade linnud, talvitudes Lääne-Euroopa maades, Aasia lõunaosas ja Põhja-Aafrikas. Üldse on lind levinud kogu palearktikas, välja arvatud tundras ja mõnedel kõrbealadel, samuti Põhja-Aafrikas. Inimene on ta viinud ka Põhja-Ameerikasse ja Uus- Meremaale. Põldlõoke toitub maapinnal, otsides toitu taimedelt nii kõrgelt kui nokk ulatub.
tülisid ja päris ägedaid võitlusi. Juhtub sedagi, et vanalind vüi müni poegadest hukkub pesa pärast peetud kakluses. Ohtusid on veelgi. Pesamaterjali hankides korjavad vanalinnud üles põldudel vedelevaid heinapallinööre. Nendest saab pesal askeldavatele poegadele sageli surmalõks. Ohtlik on kureperele ka tugev torm, sest olgu pesa nii hästi kui tahes ehitatud, ikkagi pudeneb neist mõni koos elanikega alla. Augustis kogunevad valge- toonekured suurematesse salkadesse. Siis võib viljapõldudel näha mitukümmend londu jalutamas, mõni kord rohkemgi. Septembri esimestel päevadel lahkuvad meil pesitsevad valge- toonekured pikale ja ohtlikule rännuteele Aafrika suunas. (Olev Merivee)
Eluviis Elupaik Kalaanid elavad kaljustel mererannikul riffide ja lehtadrutihnikutega. Need paigad on inimestele raskesti ligipääsetavad. Ent kalaanid pole eriti paigatruud ja võivad elukoha kergesti hüljata. Vaikse ilmaga võivad nad ujuda kaldast 1825 km kaugusele. Nad on päevaloomad, toituvad mitu korda päevas ja siis puhkavad kas rannal või vees. Vees kogunevad kalaanid puhkama vahel mitmekümnepealistesse salkadesse, eelistades vetikatihnikuid. Puhkama heites mässib ta end vetikatesse nagu vaipa, seetõttu ei triivi ta magades rannikust kaugemale Toitumine Toidu hankimiseks püüab merisaarmas kala 3-4 korda päevas ja isegi öösel. Kui toitu ei piisa, siis kõhnub saarmas väga kiiresti ning võib kolme päeva möödudes surra. merisiilikutest, vähilistest, kaladest, limustest, krabidest ja vetikatest. Ta
Pärast Mariuse reforme hakkas värvatud talumeeste armeest kujunema vabatahtlikest professionaalidest leegion. Leegionitele omistati oma kotkaga vimpel mis lubas kujundada korpuse identiteeti ja aretas patriotismi, iga leegion tähistas piduliku festivaliga oma loomise aastapäeva. Abiväed moodustusid ratsaväest ja kergejalaväest. Ratsavägi oli eliitvägi ja nautisid kõrgemat palka kui jalaväelased. Nad olid enamasti jagatud 500-mehelistesse salkadesse. Teenistusaja ära teeninud erru läinud abiväe sõdurid said Rooma kodakondsuse. Pärast kodanike ratsaväe laiali saatmist Gaius Mariuse poolt muutus vallutatud aladelt värvatud abivägi hädavajalikuks lisandiks kodanikest moodustatud leegionitele. Lisakategooriana eksisteeris ka laevastik, mida aga ei peetud Rooma standardite kohaselt eriti auväärseks, kuni sinnamaani, et sõdurit võidi karistada leegionist mereväkke üle kandmisega.
Nad elasid tavaliselt eraldi ja kloostrites. Kloostrist sai koht, kus peeti avalikke ja kollektiivseid palvusi, mida inimesed ja ühiskond vajasid elus püsimiseks. Mungad olid enamjaolt vaesed, nad olid kõik enda varanduse ära andud ja selga tõmmanud mungarüü, sest tahtsid Kristuse moodi olla, kuna too oli ka olnud väga vaene. Mungad püüdsid oma aja ühiskonda vahetada, suunata ja lepitada. Nad proovisid luua rahu ja vennalikkuse õhkkonda. Rüütel Vanasti kogunesid sõjamehed salkadesse ja nendes salkades oli aegade jooksul tekkinud välja oma eetika, mis seadis esiplaanile vapruse, ustavuse ja kiindumuse oma juhisse. Need tradistsioonid keerlesid nüüd aristrokraatide sõjasalga ümber, millest oli saamas eliit. Pidulik relvade üleandmine muutus noore vürsti troonile astumise tseremooniaks , mida meie teame kui rüütlikslöömise rituaali, mis sai ratsavarustuse ja seisuse väliste eraldusmärkidega määravaks rüütlimõiste väljakujunemisel.
Lääne-Euroopas. Ta võib elutseda nii üksikpaaridena kui ka kolooniatena. Toitub peamiselt putukatest. Pärast saabumist ja isegi läbirände ajal võib näha kiivitaja mängulendu, mida saadav "kii-vit" hüüde rida ja omapärane tiivavuhin. Pesa on kiivitajal küllaltki primitiivne, peentest kõrtest koosnev ja vähese vooderdisega. Kurnas on 4 pirnikujulist pruuni-musta laigulist muna. 33 päeva vanuselt hakkavad noored linnud lendama ning koonduvad järk-järgult salkadesse. 4 Header and footer ; nimi Kiivitaja äraränne toimub üsna vara. Enamjaolt kaovad nad kuidagi märkamatult juba augusti lõpuks või septembri esimesel poolel. Putuktoidulise linnuna piirab kiivitaja kahjurputukate levikut. Kiivitaja ei kuulu looduskaitse alla. Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis
distantsi maksimeerida. Näiteks on paljudel linnuliikidel pesitsusajal ruum linnupaaride vahel pesitsus- ja/või toitumisterritootiumiteks jaotatud nii, et pesa asetseb enam-vähem territooriumi keskel, tekitades regulaarse ruumimustri. Sama kohtab laialdase juurestikuga mitmeaastaste kõrbetaimede juures ka siin asub iga maapealne võsu suure "toitumisterritooriumi" keskel ja võsude asendimuster on regulaarne. Agregeeritud jaotust kohtab juhul kui isendid mingil põhjustel koonduvad salkadesse. Tihti on selle põhjuseks kogunemine toiduobjekti lähedusse (näiteks kahjurid teatud liiki puu võras). Teiseks põhjuseks võib olla ka levimisviis klonaalse levimise või lihtsalt kauglevi puudumise tõttu koonduvad ühe organismi järglased emaorganismi lähedusse. Kolmandaks, agregeeritud ruumiline jaotus võib tekkida ka käitumusliku kohastumuse tulemusena paljud loomaliigid koonduvad karjadesse
Esimene kurn on levila lõunaosas aprilli keskel, põhjaosas mais. Teine kurn on juuni keskel. Esimeses kurnas on 47 muna, teises on mune vähem. Metsvindi munad on sinakad, tumedate täppidega Emalind haub 1214 päeva ja teist nii palju toidetakse poegi pärast koorumist. Esimestel päevadel kui pojad lendama õpivad toidavad vanemad endiselt poegi, pärast seda jätavad nad omapead ja hakkavad rajama teist kurna. Alguses tegutsevad pesakonnad omaette, aga siis ühinevad salkadesse ning hakkavad uitama mööda metsaservi ja põlde. Sulgimine lõpeb septembriks ja siis algabki sügisränne. Lahkumine kestab novembrini ja Eestisse jäävad üksikud isendid ka talvituma. Noorlinnud lahkuvad enne vanemaid. Joonis 7. Metsvint poegadega 9 Joonis 8. Metsvindi munad 10 Kokkuvõte
Saartel jätkuvad lahingud, kuid Punaväelased ei suuda kuigi pikalt vastu panna. Juulis-augustis olnud sõda nimetatakse suvesõjaks, sest see ei olnud vaid mitte Vene-Saksa sõda, kuid osales ka palju eestlasi. NSVL-i ja Saksamaa vahel puhkenud sõda tõusis metsavendlusliikumine, kes oponeerisid NSVL-i okupatsiooni ja lootsid saksa vägedele juba ,,teed puhastada". Ka küüditamisel oli sellele suur mõju, selle tõttu muutus liikumine populaarsemaks. Metsavennad koondusid salkadesse, eesmärgiks oli kättemaks, kuid suurem eesmärk oli enda vabastamine okupatsioonist. Kuigi nad ei olnud hästi relvastatud, said nad toetuse ja mõju omavalitsustes. Need salgad tegutsesid üksi. Juulis rünnati Punaarmee üksusi ja NSVL-i asutusi. Kuna rinne stabiliseerus, sai erilised üksused ehk Hävitussalgad ja eriti NKVD üksused metsavendi laastada. Nad kasutasid põletatud maa taktikat, hävitades kõik, mis nad leidsid. Nii mõrvati umbes 1500 2000 inimest, lisaks hävitati
loomise aastapäeva. Varajases vabariigis koosnes leegion segamini ratsaväest ja kergejalaväest, Mariuse reformide käigus aga kaotati kodanike ratsavägi ja kergejalavägi, jättes leegioni homogeenseks raskejalaväeks. Abiväed moodustusid ratsaväest (alae) ja kergejalaväest. Alae oli eliitvägi ja nautisid kõrgemat palka kui jalaväelased. Nad olid enamasti jagatud 500-mehelistesse salkadesse. Teenistusaja ära teeninud erru läinud auxilia sõdurid said Rooma kodakondsuse. Pärast kodanike ratsaväe laiali saatmist Gaius Mariuse poolt muutus vallutatud aladelt värvatud auxilia hädavajalikuks lisandiks kodanikest moodustatud leegionitele. Lisakategooriana eksisteeris ka laevastik, mida aga ei peetud Rooma standardite kohaselt eriti auväärseks, kuni sinnamaani, et sõdurit võidi karistada leegionist mereväkke üle kandmisega. 2. Värbamine
"nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid väiksema kurna. Mai teisel poolel pojad kooruvad ja on kohe võimelised iseseisvalt toitu otsima. Kahenädalaselt on nad juba lennuvõimelised. Sügisel kogunevad tedred salkadesse, et koos talv üle elada. Elupaik ja -viis Elutseb põõsassoodel ja -rabadel, puisniitudel ja hõredates metsades. Toituma lendab tihti põldudele ja kultuurniitudele. Pesitsemine Teder on polügaamne liik, iseloomulik on isaslindude seltsingulised mängud kevadel ja ainult emaslindude osavõtt haudumisel ning pesakonna hooldamisel. Mänguperioodi algus sõltub ilmastikust, varakevadel algab see juba märtsi algul, hiliskevadel võib see alata aga alles aprillis.
neid varjaagideks. Viikingid olid: 1. Viikingiretkedel käisid tavalised talupojad enamasti põllutööde vaheaegadel. Müüdi või vahetati põllusaadusi või valmistatud raudesemeid. Võimaluse avanemisel rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaid. 2. Osalt oldi ka elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks pere noorematele poegadele. Neil oli valida, kas jääda koju või minna viikingiks. Sageli värvati neid ka palgasõdurite salkadesse. Läänemeremaade tähtsamad kaubalinnad olid Jüüti ps Hedeby, Rootsis Mälareni järvel Birka ja Helgön, Sigtuna. 3. Viikingiteks siirdusid ka kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitlustes. Erinevalt Lääne-Euroopast puudusid Skandinaavias hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ning ka Suur rahvasterändamine ei paisanud olemasolevat ühiskonnakorraldust segi. Palju on aardeleide, eriti kulda. Enne viikingiaega olid Skandinaavias välja kujunenud
1.2. Ohtlikumad aastaajad Metsloomade rändealasid läbivad maanteed moodustavad barjääri, mida väiksematel loomadel on peaaegu võimatu ületada. Sellest tulenevalt on vajalik läbi viia uuringud vastavate kaitsemeetmete rakendamise tarvilikkusest. Kõige rohkem ulukiõnnetusi juhtub sügisel. Septembris ja oktoobris on põtradel ja hirvedel jooksuaeg, metssigadel novembris-detsembris. Põtradel on jooksuaja lõppedes kombeks koguneda salkadesse ja vastu talve elupaika vahetada, mõnikord koguni suurte salkadena üksteise kannul liikudes. Selles aimub teatavat rändekihku. Mitte alati pole toidulaud olnud nii rikkalik kui praegusel ajal; sihiks võib olla rabaserv männinoorendikega, kõrgemad tukad, kus ohutum ja puudub jää (Javois, 2008). 5 Samal ajal peavad autojuhid kohanema järjest halveneva nähtavusega: päev lüheneb ja
5 2. 2. Rüütel Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Vanasti kogunesid sõjamehed salkadesse ja nendes salkades oli aegade jooksul tekkinud välja oma eetika, mis seadis esiplaanile vapruse, ustavuse ja kiindumuse oma juhisse. Need traditsioonid keerlesid nüüd aristokraatide sõjasalga ümber, millest oli saamas eliit. Pidulik relvade üleandmine muutus noore vürsti troonile astumise tseremooniaks , mida meie teame kui rüütlikslöömise rituaali, mis sai ratsa varustuse ja seisuse väliste eraldusmärkidega määravaks rüütlimõiste väljakujunemisel
Sulestiku värvus võib emas- ja isaslindudel suuresti varieeruda. Isased linnud on kirkad, mitmesuguse täpistusega ja küütleva sulestikuga. Nende pea on tumeroheline külgedelt erkpunaste paljaste sagarate ja lokutitega. Isaslinnu kaelus on enamasti valge ja kuklas on tutt. Emaslind on kasvult väiksem, pruunikashall tumedate täppidega. Lindude saba on ristivöötidega ja silmatorkavalt pikk, eriti isaslinnul. (Kangur jt 2005:60-61) Harilikult elutseb ta väikestesse salkadesse hoidudes salude, puuderühmade, hekkide ja suuremate aedadega kultuurmaastikel, talvel ka roostikes, õuealadel ja toitmispaikades (Jonsson 1992:182). Linnud ööbivad puude otsas, eelistades varjulisi kuuski ning toitu otsivad peamiselt maast. (Kangur jt 2005:60-61). Toit on väga mitmekesine, peamiselt taimede seemned, puuviljad, juured, rohelised taimeosad, poegadel ka putukad ja teised selgrootud (Jonsson 1992:182). Joonis 3. Jahifaasan (Phasianus colchicus). Allikas: Birding in Taiwan
Pojad söövad algul vaid loomset toitu. Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud, samuti ka kultuurmaastiku lähedusse jäävad metsasihid, metsalagendikud ja ka aiad. Nurmkana muneb aprilli lõpul või mais. Kurnas on 10...26 ühevärvilist hallikas-, pruunikas- või rohekaskollast muna. Pesa paikneb tihedas rohus mõne puu või põõsa varjus ja see on lihtsalt üks suurem kuhi kuiva rohtu. Pojad kooruvad mõne nädala pärast ja on pesahülgajad. Sügisel kogunevad salkadesse, mis kevadel paaride moodustumisega laguneb. Põldpüüde arvukus oleneb talvedest; karmide talvede järel kannatab kurna suurus ja talvel hukkub ka palju linde. Pehmed lumised talved mõjuvad olulise arvukuse tõstjana. Nurmkana on jahilind, kes looduskaitse alla ei kuulu. 12 KOKKUVÕTE
paremaks idanemiseks ja loodusliku uuenduse tärkamiseks. Kasu toob ka mullas elavate kahjurputukate ja nende vastsete söömisega. Põder on meie metsade suurim loom, õlakõrgus on kuni 2 m, kehapikkus kuni 3 m ja kaal kuni 500-600 kg. Põder on ka metsale suurimat kahju tegev loom. Suvel sööb põder päevas 30-40 kg, talvel 15-20 kg taimi. Põder eelistab niiskeid ja soostunud lehtmetsi, võsaga kattunud raiesmikke ning rabasid, kus elutseb suvel enamasti üksikult. Talveks kogunevad salkadesse ja siirduvad kuivematesse okas- ja segametsadesse männi- ja kuusenoorendike lähedusse. Suvel on põdra toiduks lehtpuude (kask, paju, haab, pihlakas jt) lehed, võrsed ja puukoor, rohttaimed ja veetaimed. Talvel sööb peamiselt männiokkaid, -koort ja -võrseid, murrab puude latvu ja kraabib noorte tüvede koort. Kahjustatud noored männid jäävad kasvus kiratsema või hukkuvad. Kui on kahjustatud ainult külgoksad, võivad puud ka paraneda.
keskhariduse omandanute arv ning kirjaoskamatus langes 10%. Kuna haridussüsteemist oli võimalik ka kõrvale hoida, tõhustati noorsoo mõjutamist ka väljaspool kooli. 1926. aastal koondati kõik noorteorganisatsioonid ONB'sse (Opera Nazionale Balilla). 1930. aastatel muudetakse noorteorganisatsioonide piire. Poistest said nelja-aastaselt ,,hundipojad", kaheksa-aastaselt astuti Balilla'sse, neljateistaastaselt Avanguardisti'sse ning kaheksateistkümneselt fasistlikesse salkadesse. Poistele õpetati võitlemist, tüdrukutele lastekasvatamist. Balilla tõotus sisaldas lauset: ,,Mina usun Mussolini vaimusuurusse, meie Püha Isa Fasismi, süütult kannatanute osadusse, itaallaste patust pöördumisse ja Impeeriumi ülestõusmisse."8, mis näitab fasistliku kasvatuse põhimõtteid. 1937. koondati kõik noorteorganisatsioonid üheks organisatsiooniks Gioventù del Littorio, millesse kuulumine muudeti 1939. aastal kohustuslikuks. Kuigi paljud noored pooldasid
Ühiskonna ülesehitus on oluline komplitseeritud ühiskonna mõistmiseks. Ühiskondlikud süsteemid Service'i järgi: · Salk, rühm väike, sugulusel põhinev grupp, küttide ja korilaste ühiskonnas, tänapäeval neid ühiskondi vähe (kõrbes, vihmametsades). Ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, moodustub individuaalsete, isiklike suhete alusel. Alati elatakse perekonniti, kuid teatud tööde tegemiseks kogunetakse perekondade salkadesse. Perekondade ühendus, perekonnapead lepivad omavahel kokku. Igal aastal ei pruugi samad perekonnad kokku saada. Salgad on poliitiliselt autonoomsed. Sellistes ühiskondades elatakse hajali. · Hõim, sugukond klassikaline antropoloogia uurimisalas olev struktuur - on külad ja sugulasrühmad aga pole valitsust, keskset juhtimist ega sotsiaalseid klasse.
tuumperest, see väike hulk inimesi vajab suurt territooriumi elamiseks, sest loomad ju ei püsi paigal, keda küttida, veekogud peavad lähedal olema. Need inimesed elavad väga hõredalt, ei saagi olla palju teisi salkasid, kellega suhelda. Kui salk moodustub sugulastest, nt vendade perekonnad, siis salk kipub olema heksogaanne, oma salga sees ei tohi abielluda. Seega on ka salkade vahel sugulussidemed. Poliitiline funktsioon: reguleerida salkadevahelisi suhteid, ka erinevatesse salkadesse kuuluvate indiviidevahelisi suhteid. Sellised ühiskondi on vähe, kus elatusallikad toodetakse küttimise ja koriluse abil. Nt eskimod, kõrbepiirkonnad, troopilised vihmametsad(Kesk- Aafrika). Pole võimalik muud toitumishankimisviisi arendada. Rändleva eluviisiga, pole paiksed. Klann(hõim, sugukond). *Külad ja sugulasrühmad, aga pole valitsust(keskset juhtimist) ega sotsiaalseid klasse. Elavad ühekohapeal. *Pole kohustuslikke poliitilisi otsuseid
Selgus, et mida rohkem esines ojas röövkalu, seda suurematesse parvedesse olid koondunud guppid (joonis 6.1). J.P. Myers koos kolleegidega (1979) aga uuris leeterislasid ja avastas, et kui mõnel pool toituvad rislad üksikult ja isegi kaitsevad oma toitumisterritooriume, siis teistes kohtades toituvad nad hoopis salkades. Püüdes selgitada sellise varieeruvuse põhjusi, leidsid uurijad, et leeterislad koonduvad salkadesse seal, kus toitu on kas väga vähe või väga rohkesti (joonis 6.2), kusjuures vahepealse toidurohkusega aladel toituvad rislad üksikult oma kaitstavail territooriumidel. Niisiis paistavad ka liigisisesel tasandil grupieluviisi seisukohast olulised olevat needsamad kaks tegurit: toit ja vaenlased. Nagu alljärgnevast näeme, lisandub neile kahele tegurile veel kolmas sigimine. Järgnevalt käsitleme neid aspekte detailsemalt. Vaenlased grupieluviisi põhjusena
Iga partsiit peab olema maavaldaja (kleros), tema maad harivad heloodid Maalapp peab tagama seisusekohase sissetuleku ja jõudeelu, võimaldades tal samal ajal tegelda sõjaliste harjutusega. Sinna juurde kuulus ka kasvatussüsteem: · riiklik sünnikontroll, st et üleliigsed lapsed visati kuristikku. Seda otsustas kuningas, kes jääb alles ja kes mitte. · esimesed 7a kodus ja pärast seda koguti poisid salkadesse, kes elasid siis riiklike kasvatajate all, paidonomos. Salgas oli juht ja tihe konkurents. Kasvatajad võisid peksa ka anda. Kõik pidid läbima, aga kõik seda ei suutnud · 20aastane oli täisväärtuslik sõjamees. · Tõenäoliselt 30 a saadi ka rahvakoosoleku liikmeks · Pidi abielluma, kes seda ei teinud, oli põlu all, aga oma naistega nad koos ei olnud eriti, nood olid pigem majapidajad, kes kantseldasid heloode.
aristokraatide perekonnast, gerondid olid eluaegsed. Ephores- pealt vaataja , alguses oli funktsioon kuningate jälgimine, aga kes nö , klassikalisel perioodil moodustas tähtsa koleegiumi ja oli siukalt tähtis, koos kuningatega korraldasid sparta riigi asju, neid valiti kõiki spartiaatide hulgast, ka sinna olid pääsenud lihtsaid spartiaate. Kasvatussüsteem mis pidi tagama, et spartiaadid oleks võimekad, esimesed 7 aastat elasid kodus, pärast seda koguti kokku vanuse gruppidesse salkadesse ja siis hakkasid elama poistekorraldaja käe all paidonomos.Igal salgal oli oma juht kõige tublim, äge konkurents, küllalt mängis rolli ka mis perekonnast poiss pärit oli. Samas need paidonomosed olid piitsakandjad ja võisid piitsa anda. 1 rüü läbi aasta ja pilliroost matte pidid tegema, süüa neile palju ei antud, üle toitumine muudab pehmeks, kerge nälg teeb mehiseks, kes sealt kasvatusest läbi ei tulnud(kuningad ainult ei pidanud), siis tuli abielluda, see oli peaaegu kohustatud
innustatuna otsustab Ivan IV viia Liivimaa vallutamise lõpuni. See tal ka õnnestub va Hiiumaa, tln. Samas vaieldatav küsimus. Jaanuaris otsustab Ivan vallutada ka Tln, väidetavalt saadab sinna 50 tuh meest, kordub see, mis oli juhtunud enne. Tln II piiramisel linn hästi ette valmistatud, piirajad ei suuda sulgeda linna merelt, peale 7 nädalat piiramist lõpetatakse tegevus. 1577a talupoja salgad: tp metsistusid , ei tegelenud enam oma igapäevaste tegevustega. Tp hakkavad koonduma salkadesse. Tp isemoodustunud väeüksusi on palju. Võim oli põhiliselt kindlustunud linnades ja linnustes, maad kontrollivad tp salgad. Erinevatel pooltel on õnnestunud tp salku oma teenistusse võtta, üks kuulsamaid Ivo Schenkenbergi käes. Schenkenberg suri 1579a , oli tln müntimismeistri poeg valmistas venelastele palju peavalu. 76 võttis enda juhtimisele tp salga, nim seda salka lipkonnaks ( seal oli u 400 meest) Seisavad tln rae teenistuses, saavad raha
annaabi.ee 
