Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3.Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri) 4.Astronoomiat Kloostrikoolid: Varakeskajal oli kogu haridus kloostrites. Peaaegu ainukesed kirjaoskajad olid vaimulikud. Mida õpiti? piibel; kirikuisade tööd; ladina keelt Antiikautoritest Cicero; Platon; Aristoteles Ülikoolid: Ülikoolidele andis tegevusloa paavst Tekkisid Itaalias, umbes XI-XII sajandil Salernos- X sajandil Euroopa tähtsaim arstide kool Bolognas- tekkis XI-XII sajandi vahtusel, peamiselt õpetati õigusteadust Pariisi ülikool- tekkis XII sajandil kloostri ja kiriku koolide ühinemisel. Teoloogia uurimise ning õpetamise keskus Oxfordi ülikool- tekkis umbes XII sajandil. Matemaatika ja loodusteadus Cambridge ülikool-XIII sajandi algul Salamanca- Arstiteadus Põhja-Euroopa esimene ülikool oli Uppsala ülikool Rootsis, 1477 aasta Ülikoolid:
ja see oli avaldanud muljet juba hilisantiigi kirikuisadele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne- Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel märal tõlgete vahendusel. Hästi oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelisest allikast. Ülikoolid 11. kuni 13 sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Kõige varem tekkisid sellised õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba 10. sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu sajandiks. Bolognas tekkis 11. kuni 12. sajandi vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikool tekkis 12. sajandil kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Sel ajal pandi alus ka matemaatika ja loodusteadusega kuulsust võtnud Oxfordi ülikool Inglismaal. Cambridge'i ülikool alustas tegevust 13
laenamisse. Linnad ja haridus Linnades oli kirjaoskus märksa levinum kui maal. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisussse mittekuuluvaid poisse. Järk-järgult tekkis koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, nt õiguse- või arstiteadusealaseid teadmisi. Linnades asutati põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole. Ülikoolid Salernos oli 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11-12 sajandi vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikool tekkis 12.sajandil kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Oxfordile pandi alus umbes samal ajal, see oli kuulus matemaatika ning loodusteaduse poolest. Oxfordi ülikool (19.02.2012) Kasutatud materjal: 10
Kohati kasutatakse ketserlust hereesia sünonüümina.Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest (neist Hispaanias 30005000).Reformatsiooni ja hilisema antikatoliikliku propaganda tõttu ringleb inkvisitsiooni kohta palju müüte.Inkvisitsioonikohtute toimikud on enamikus riiklikes arhiivides säilinud. Esimesed ülikoolid:X saj Salernos-arstide kool,Bolognas XI-XII õp.õigusteadust.Pariisi ülikool XII saj kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel.Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis. AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast
Inglismaa tugev kuningavõim sai alguse 1066 2. Kuningas on kõikide senjöör · Esinduskogud (ülesanne oli esindada talupoegi, ülem ja alamkoda) Aadel · 8 ristisõda · Eesmärk vabastada ristiusu pühad paigad ja Jeruusalem · 10 000 sõdijat oli ristiarmees Keskaegne ülikool · 4 teaduskonda 1. Filosaafia 2. Õigus 3. Arsti 4. Usu · Õppetöö ladina keeles · Vanim ülikool asub Itaalias Salernos. 10 saj. arstide kool · Kuidas juhiti ? 1. Gildide ja tsunftide eeskujul 2. Magistrid täitsid meistrite ülesandeid 3. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse ja andis ülikoolile privileegid 4. Praktilisi asju korraldas rektor · Teadus 1. Keskaja teadus oli mõjutatud religioonist 2. Skolastika kooliõpetus, mis tugines muistsetele autoritele, püüdes nende sisukohti loogika abil tõlgendada
2. Kuningas on kõikide senjöör • Esinduskogud (ülesanne oli esindada talupoegi, ülem ja alamkoda) Aadel • 8 ristisõda • Eesmärk vabastada ristiusu pühad paigad ja Jeruusalem • 10 000 sõdijat oli ristiarmees Keskaegne ülikool • 4 teaduskonda 1. Filosaafia 2. Õigus 3. Arsti 4. Usu • Õppetöö ladina keeles • Vanim ülikool asub Itaalias Salernos. 10 saj. arstide kool • Kuidas juhiti ? 1. Gildide ja tsunftide eeskujul 2. Magistrid täitsid meistrite ülesandeid 3. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse ja andis ülikoolile privileegid 4. Praktilisi asju korraldas rektor • Teadus 1. Keskaja teadus oli mõjutatud religioonist 2. Skolastika – kooliõpetus, mis tugines muistsetele autoritele, püüdes nende sisukohti loogika abil tõlgendada
Kodutöö 10. klass 1. Kirjeldage keskaegset ülikooli (õp lk 180-187), kasutage kirjeldamisel järgmiseid märksõnasid Kõige esimesed sellised õppeasutused tekkisid Itaalias. Salernos oli X saj arstide kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi ülikool tekkis XII saj ning sellest sai tähtsam Euroopa teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. U sellel ajal pandi alus ka Oxfordi ülikoolile Inglismaal, mis sai kuulsaks matemaatika ja loodusteadusega. Cambridge'i ülikool asutati natukene hiljem, XIII saj algul. Hispaania ülikoolide seas sai tuntuimaks arstiteaduse keskus Salamanca.
Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks. Linnades asutati põhikoole, kus käsitöölaste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppetöö toimus tavaliselt emakeeles. Esimesed ülikoolid Kõige varem tekkisid ülikoolid Itaalias. Salernos tekkis X sajandil arsti kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi tekkis XII sajandil teoloogia uurimise ja õpetamisega tegelev kool. Samal ajal pandi alus ka Oxfordi matemaatika ja loodusteaduse ülikoolile. Esimene ülikool Põhja-Euroopas tekkis 1477. aastal Rootsis Uppsala ülikool. Ülikooli ülesehitus Õppejõud, keda nim magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid.
Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed. Nendega seostati jumalikku väge kandvaid esemeid ehk reliikviad. Pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde sooritati palverännakuid. Ketserlusega võitlemiseks lõi kirik spetsiaalse kohtu- inkvisitsiooni. Ülikoolid ja teadus XI-XIII sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Tuntumad ülikoolid oli Salernos (arstiteadus), Bolognas (õigusteadus), Pariisis (teoloogia uurimine ja õpetamine), Inglismaal Oxfordi (matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge ülikoolid, Hispaanias Salamanca (arstiteadus) ülikool ning Rootsis Uppsala ülikool. Ülikoolid olid oma olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõude nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi nimetati scolariusteks või studiosusteks. Õppejõududel ja
*kujunes uus tavaõigus b)Prantsus. 1)Philippe II Auguste: *kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks *murdis oma vastaste võimu *koolitati välja suur hulk osavaid ametnikke 2)Louis IX Püha: *tugevdas avalikku korda *loodi kõrgeim kohtuorgan(Pariisi parlament) *keelustas feodaaltülid, duellid 3)Philippe IV Ilus: *kutsus kokku generaalstaadid *katoliku kirik läks kuninga võimu alla *hävitas templiordu HARIDUS a)ülikoolid- 1)salernos- arstiteadus 2)bolognas- õigusteadus 3)pariisi ülikool- teoloogja uurimise ja õpetamise keskus 4)oxford-matemaatika ja loodusteaduskond 5)salamance- arstiteadus/õppe töö neis ladina keeles KATOLIK KIRIK a) organisatsioonid 1)paavsti nimetas ametisse rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise 2)paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust
Kohati kasutatakse ketserlust hereesia sünonüümina.Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas.Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest (neist Hispaanias 30005000).Reformatsiooni ja hilisema antikatoliikliku propaganda tõttu ringleb inkvisitsiooni kohta palju müüte.Inkvisitsioonikohtute toimikud on enamikus riiklikes arhiivides säilinud.Esimesed ülikoolid:X saj Salernos-arstide kool,Bolognas XI-XII õp.õigusteadust.Pariisi ülikool XII saj kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel.Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis.AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta
põhinevas sotsiaalkindlustuseta ühiskonnas ääretult oluline. Ka sugukonnaa ning suguvõsa au peeti ülimalt oluliseks. 11. sajandil hakkasid levima perekonnanimed, algul aadlisuguvõsadel esivanema või päritolukoha järgi, hiljem ka teistes jõukates peredes. Esimesed ülikoolid Itaalias (ja üldse maailmas) asutati Bolognas 12. sajandi lõpul, Padovas aastal 1222 ning Napolis 1224, juba enne aastat 1000 eksisteeris Salernos meditsiinikool. Kaupmeeste hulgas oli levinud kirjaoskus rahvaladina keeles, ilukirjanduses valitses ladina keel. Uusaeg Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud võistelda suurvõimudega: 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922 tulid võimule fasistid.
1445- Johannes Gutenberg-trükikunsti algus Ülikoolid ja teadus Kloostrikool vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero, Platon Toomkool katedraalikool, vaimuliku hariduse kõrval ka õiguse- või arstiteadusalane õpe. Põhikool kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad. Abakusekool ametikool, kus põhitähelepanu kaubanduses tarvilikul arvutamisel ja raamatupidamisel. Salernos Itaalia ülikool, arstiteaduse keskus. Bologna Itaalia, õigusteadus. Pariisi ülikool teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. Oxford matemaatika ja loodusteadused. Cambridge. Hispaanias Salamanca ülikool arstiteadus. Põja-Euroopas esimene Rootsis, Uppsala ülikool. Õppejõud magister/professor/doktor, meistrite ülesanne. Üliõpilased scolariused õpipoiste e. sellide staatuses. Õppejõududel/õpilastel vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö ladina keeles
Cicerot (kohusetunne). Linnakoolide teke. Linnades elanikkonna arv kasvas ning vajas koole. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid e toomkoolid, kus õpilasi oli ka mittevaimulikke. Asutati põhikoole, et käsitöölised ja kaupmehed saaksid kirjaoskajateks. Ametikoolid e abakusekoolid arvutamine ja raamatupidamine. Õppetöö toimus enamasti emakeeles. Ülikoolid. Varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Bolognas oli esimene ülikool õigusteadusega, 11saj. Salernos oli 10.saj arstikool. Pariisi ülikool 12 saj tekkis kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel teoloogia ja õpetamise keskus. Oxfordi ülikool Inglismaal -12 saj matemaatika ja loodusteadused. Cambridge ülikool 13 saj. Hispaanias Salamanca ülikool 13saj arstiteaduses. Saksamaal tekkisid alles 14 saj ja P-Euroopas oli esimene 1477 Uppsala ülikool Rootsis. Tartu ülikool oli 1632. Ülikooliülesehitus. Õppejõud e professor, magister, doktor täitsid meistrite ülesandeid
araabianumbrid. Täienes toidulaud:arbuus, aprikos, sidrun, tattel, suhkruroog, tatar, riis. Taaselustus antiikkultuur. 9. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, õpitavad ained, õppetöö vormid, õppekeel, teaduskonnad. (lk 181-183) 11.-13.sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool, kuid kuna see protsess oli pikk, ei saa esimeste ülikoolide täpset asutamisaastat määrata. Kõige varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11.-12.sajandi vahetusel ülikool, kus peamiselt õpetati õigusteadust (asutamisaastaks peetakse 1119). See kool püsis Euroopa tähtsaima õigusteaduse keskusena ka edaspidi. Pariisi ülikool tekkis 12.sajandil kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus
käsitlevad õppejõud omakorda täiendasid või lisasid õpetades juurde omapoolse nägemuse. Samuti iseloomustas ülikooli kindlaks määratud akadeemiline programm, mis kestis teatud arvu aastaid ja samamoodi saadi õpitu eest õpingute lõppedes akadeemiline kraad nagu tänapäevastes ülikoolideski. Esimesed keskaegsed ülikoolid Teadlased vaidlevad siiamaani, milline võiks olla kõige esimene ülikool. Üldiselt võistlevad omavahel Itaalia ülikoolid Salernos ja Bolognas. Bologna ülikool asutati 11. sajandil ning seal õpetati esimesena ka õigusteadust, mis meelitas üliõpilasi üle kogu Euroopa. Välisriikidest tulnud üliõpilastelt nõuti aga suuremaid makse, toit maksis rohkem ning seadused olid karmimad. (Havlidis 2015) 12. sajandi lõpul moodustasid nimetatud Bologna ülikooli õigusteadust õppivad välistudengid ühingu, mille eesmärgiks oli pakkuda kaitset nimetatud kohalike ebaõiglaste tavade ja õiguse eest
Ülikoolid ja teadus · Kloostrikool vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero, Platon · Toomkool katedraalikool, vaimuliku hariduse kõrval ka õiguse- või arstiteadusalane õpe. · Põhikool kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad. · Abakusekool ametikool, kus põhitähelepanu kaubanduses tarvilikul arvutamisel ja raamatupidamisel. · Salernos Itaalia ülikool, arstiteaduse keskus. Bologna Itaalia, õigusteadus. Pariisi ülikool teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. Oxford matemaatika ja loodusteadused. Cambridge. Hispaanias Salamanca ülikool arstiteadus. Põja-Euroopas esimene Rootsis, Uppsala ülikool. · Õppejõud magister/professor/doktor, meistrite ülesanne. · Üliõpilased scolariused õpipoiste e. sellide staatuses. Õppejõududel/õpilastel vaimulikega võrdsed õigused.
Tsunftid kogunesid gildi, kaupmehed kogunesid suurgildi. Hansa liit 1220 Lübecki esile tõus Läänemere regioonis Novgorodi-Kölni-Londoni joonel olevad kaubalinnad tekkis uut tüüpi laev: koge 15. Teadus ja ülikoolid triivium: grammatika, retoorika, dialektika kvadriirium: muusika, astronoomia, aritmeetika, geomeetria teadmised põhinesid antiikkultuuril, loodusteadused oli kiriku põlu all protoülikool Itaalias Salernos 10.saj 1119 Bologna ülikool privileegid 1158 Oxford, Cambridge, Pariis, Salamanca doktorid üliõpilaste palgatud õpetajad, õppejõud 1214 1209 1200 1218 organisatsioonid universiteedid, kes juhtisid koolielu rektor ametlik ülikooli juht Kunstide teaduskond harudeks kolleegium õpetajatest koosneb eksamineerimiskogu
arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks ka käsitööliste ja kaupmeeste puhul. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said. Rajati ka ametikoole e abakusekoole, kus pöörati tähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Osa õppetööst toimus tvaliselt õpilaste emakeeles(, kuigi ladina keel oli programmis). Vanimad ülikoolid-Kõige varasemad ülikoolid tekkis Itaalias. Salernos oli uba X saj arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamai arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis XI-XII saj vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadust. See kool püsis Euroopas tähtsaima õigusteaduse keskusena ka edasipidi. Pariisi ülikool tekkis XII saj kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Umbes samal ajal pandi alus matem ja loodusteadusega kuulsus võitnud
õiguse-või arstiteaduse alaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks, eriti kaupmeeste hulgas ja seetõttu hakati rajama põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad said alghariduse. Rajati ka ametikoole, kus õpetati arvutamist ja raamatupidamist. Seal toimus osa õppetööst tavaliselt emakeeles. Euroopa esimesed ülikoolid tekkisid 12.s nt Inglismaal (Oxford), Prantsusmaal (Pariisis, teoloogia), Itaalias (Bologne õigusteadus) (Salernos oli juba 10.s arstide kool, millest sai üks tähtsamaid arstiteaduse keskuseid.) . Kõrgkeskajal tekkis linnaelanikel vajadus hariduse järele. Ülikoolid rajati toomkoolide baasil. Eesmärgiks oli haritud vaimulikud ja juristid. Ülikoolid tuginesid kirikule, linnale ja valitsejale. Ülikoolid olid autonoomsed (õppurit ei tohtinud füüsiliselt karistada). Juhtideks olid rektor ja kantsler. Õppejõud doktor, professeor, magister, üliõpilased olid mehed, al 14 eluaastast
Vastureformatsioon: Vallandumise põhjuseks oli katoliku kiriku võitlemine reformatsiooni vastu. Eesmärk oli võidelda inkvisitsiooni vastu ja taastada kiriku ühtsus. Pilet 10 *Teadus keskajal. Ülikoolid. Skolistika asendumine empirismiga: Skolastika oli ülikoolides õpitav teadus, mis põhines siis muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti püüti loogika abi selgitada. Empirismi aluseks olid kogemused, mis eitas kaasasündinud ideid. Esimesed ülikoolid: · Salernos oli juba 10. sajandil arstide kool · Bolongas oli esimene ülikool, õpetati põhiliselt õigusteadust · Pariisi ülikool, teoloogia uurimine ja õpetamine · Oxfordi ülikool- matemaatika ja loodusteadused · Cambridge ülikool · Salamanca ülikoolid · Uppsala ülikool Ülikoolide juhtimine: · Õppejõud oli magister, proffessor või doktor. · Üliõpilased olid õpipoiste seisusest.
1. neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. 2. suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline oll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul. Vastureformatsioon levis kõige enam Hispaanias. Pilet 10 *Teadus keskajal. Ülikoolid Skolastika asendumine empirismiga; esimesed ülikoolid, ülikoolide juhtimine, teaduskonnad, õppetöö. Teadlased Kõige varem tekkisid ülikoolilaadsed õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba X sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 12 sajandi algul ülikool kus õpetati peamiselt õigusteadust. Inglismaal tekkisid tänapäevalgi 2 tippkooli Cambridge ja Oxford. Esimene ülikool Põhja Euroopas on Rootsis Uppsala. Ülikoolis oli 2 astet õppetöös: alamaste koosnes grammatikast, retoorikast ja dialektikast. Ülemaste koosnes aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiast ja muusikast
Ka seal oli õpetus pigem vaimulik. Järk-järgult tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, näiteks õiguse-või arstiteaduse alaseid teadmisi. Asutati põhikoole, kus saadi algharidus ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Nendes koolides toimus õppimine tavaliselt õpilaste emakeeles. Ülikoolid Ülikoolid arenesid XI-XII sajandil peamiselt Itaalias. Salernos oli juba X sajandil arsitde kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadusi. Veel tekkisid esimeste ülikoolide seas Pariisi Ülikool ja Oxfordi Ülikool. Rektor juhtis kogu ülikooli ja dekaan juhtis teaduskonda. Seal oli 4 dekaani: usu, arstiteaduse, õigusteaduse ja kunsti. Algul õpiti kunsti ja siis sai edasi ise valida. Kõige tähtsam oli usuteaduskond. Ülikoolis olid üliõpilased, keda õpetasid õppejõud
aastal, mille käigus Heinrich IV paavstilt alandlikult, kotiriides ja paljajalu, armu palus. Ent see ei meeldinud omakorda saksa vürstidele, kes Heinrich IV troonilt tagandasid ning Rudolfi tema asemel valisid. Rudolf suri mõned aastad hiljem ootamatult, taas tõusis Heinrich IV võimule, ent enam ei tunnustanud paavst teda Saksa-Rooma keisrina. Heinrich IV kuulutas seepeale paavstile sõja. Gregorius oli sunnitud sõja hirmus Roomast põgenema ning ta veetis elu lõpu hüljatuna Salernos. Humbertus di Silva Candida oli prantsuse benediktiini abt ja hiljem kardinal. 1054. aastal oli just tema see, kes paavsti legaadina arvas katoliku kogudusest välja Konstantinoopoli patriarhi Mikaeli ja põhjustas sellega Suure Kirikulõhe tekke. Benediktlastest sai 11. sajandil alguse uus ordu tsistertslased. Ordu rajati 1098. aastal Prantsusmaal Citeaux's eesotsas Robertiga Molesme'ist. Nad ei olnud rahul senise eluga rahul, rändasid Burgundiasse ja rajasid seal uue kloostri
ka piinamist. Otsuse viis täide ilmalik võim mitte inkvisitsioon ise, inkvisitsioon vaid tuvastas süü. Haridus Ülikoolide kujunemine keskajal oli järkjärguline protsess, hariduse keskused olid seni Benediktiini kloostrid. Kõrgkeskajal linnade tekkega tekkisid linnadesse katedraali koolid, ning ka kirikust sõltumatud ,,ametikoolid". Koolide täiustumise ja arengu läbi kujunesid välja ülikoolid. Itaalias Salernos kujunes välja suurem arstiteaduse kool, ning Bolognas õigusteaduse kool esimesed ülikoolid. 1119a loetakse Bologna kooli esimeseks ülikooliks Euroopas. Põhja-Euroopas loetakse esimeseks Ülikooliks Uppsala ülikooli (15.saj). Ülikoolid esinesid korporatsioonidena, ning neid võis vaadata õpilaste ja õpetlaste tsunftidena/gildidena. Oli ülikoole mida vedasid üliõpilased (nad maksid õppejõududele) ja oli ka ülikoole mis kuulusid õppejõududele
Heinrich IV käskis Briexnis valida Ravenna peapiiskop Wiberto (hiljem Clemens III) vastupaavstiks. Nende sündmuste ajal suri Rudolf ja kuna tema asemele ei tulnud võimekat valitsejaisikut sai Heinrich IV peagi kogu Saksa uuesti oma valdusesse ning tungis seejärel Rooma kus suur osa kardinalide kolleegiumist hülgas Gregorius VII. Heinrich Seadis uueks paavstiks Clemens III, kelle käest võttis 1084. aastal vastu keisrikrooni. Gregorius VII suri aasta hiljem Salernos normannide juures pagenduses. Vastupaavstid Paavstid, kes seati mõne teise paavstikandidaadi vastu, eesmärgiga võim enda kätte saada. Näiteks 1045. aastal nõudsid paavstitooli 3 meest: Benedictus IX, Silvester III ja Gregorius VI. Wormsi konkordaat toimus aastal 1122, kus paavst sai vaimuliku võimu ning keiser ilmaliku. Skisma Alexander III ajal - Aleksander III valiti paavstiks 7. septembril 1159 Rooma Peetri kirikus ja pühitseti ametisse 20. septembril Giardino di Ninfas Ostia
annaabi.ee 
