MIKOLAJ KOPERNIK SEPTEMBER 2018 ÜLEVAADE · Mikolaj Kopernik sündis 19. veebruaril 1473 Toruis ja suri 24. mai 1543 Fromborkis. · Saksa päritolu. · Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija. ELULOOLIST · Sündis rikka vasekaupmehe perekonda. · Saksa allikad nimetavad Kopernikut sakslaseks, kogu muu maailm aga üksmeelselt poolakaks. · Kasvas üles oma onu leibkonnas. · Onu oli kanoonik ning sai hiljem piiskopiks. Ta organiseeris noore Koperniku kanoonikuks valimise 1497. aastal, mis võimaldas Kopernikul rahulikult oma õpingud lõpetada ning kindlustas ühtlasi materiaalsetest probleemidest vaba elu kuni surmani. Koperniku sünnimaja Toruis, ta ema põlvnes Toruni kodaniku- ja patriisiperekonnast. ÕPINGUD
Mikolaj Kopernik Mikolaj Kopernik ehk Nicolaus Copernicus sündis 19. veebruar 1473 Poolas Torunis ja suri 24. mail 1543 Fromborkis. Ta oli saksa päritolu Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik ning alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Saksa allikad nimetavad Kopernikut sakslaseks, kogu muu maailm aga üksmeelselt poolakaks. Mikolaj Kopernik sündis rikka vasekaupmehe perekonnas. Ta ema põlvnes Toruni kodaniku- ja patriisiperekonnast. Kui Koperniku isa suri, kasvas Mikolaj üles oma oma emapoolse onu Lukasz Watzenrode leibkonnas. Onu oli kanoonik ja sai hiljem piiskopiks. Alghariduse sai Kopernik oma kodulinna koolides. Torunis oli kiriku- ja kloostrikoolide kõrval juba XIV sajandil asutatud ka linnakool. Onu finantseeris õepoja õpinguid ja
sakslaste seas kõrgelt hinnatud rüütlikultuuri esindaja ordurüütliga (ordensritter). Koolis üritati kõigist rahvustest õpilastesse venemeelsust sisendada. Õpetaja Rutski käskis vene keele tunnis õpilastel vihikusse kirjutada lause ,,ma olen venelane", millele Aurel tõsimeeli vastu oli ja millele järgnes pahandus. Kui Aurel 1914. aastal Saksamaale läks, siis peeti teda venelaseks või äärmisel juhul vene-sakslaseks. Noormees oli sellisele sildistamisele vastu, kuna ta pidas ennast sakslaseks, täpsemalt baltisakslaseks ehk baltlaseks. Siin avaldub järgmine baltlaste tragöödia. Venemaal olid nad sakslased: maa põlisrahvale orjastavad isandad, vene valitsusele tüütud lääne mõisnikud; Saksamaal aga ka mitte omad vaid venelased või vene-sakslased. Eesti lugeja jaoks jäävad küll baltisakslased ilmselt ajaloolises kauguses häguseks
rahvus keskajal pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. Maalt linna asunud esimese põlve linlane, kes teenis leiba lihtsa füiisilise tööga, sarnanes kultuuriliselt kindlasti enarn oma maal elavate sugulaste kui põliste linlastega — teda nimetati „mittesakslaseks". Kui tema järeltulijatel õnnestus aga sotsiaalsel redelil ülespoole liikuda, tõustes näiteks käsitöölise seisusesse, kaasnes sellega tõenäoliselt peagi kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Hiliskeskajal kuulus harilikult iga linna ülem- või keskklassi täiskasvanud mees mõnda ametialasesse ühendusse. Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pak kusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja
AMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota. * Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta. * Muudatused USA majanduses mõjutasid teiste riikide majandusi, eelkõige Euroopa riikide. Sellest tulenevalt tekkis ütlus: "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu." * Ameeriklastele tekitas murest NSV Liit. * Nõukogude inimeste elatustase oli küll madalam, kuid nad suutsid toota piisavalt relvastust, et ähvardada USA ...
· Habsburgide soost. Saksa-Rooma keiser · Karl von Habsburg sündis 1500.a. Madalmaades Gentis: isa Burgundia hertsog Philipp Ilus, ema Kastiilia printsess Juana(vaimuhaige). · Kasvas üles Madalmaades. · Rääkis mitmeid keeli- prantsuse keel(emakeel), itaalia, saksa, hispaania, ladina keelt. · Tema rahvus on seatud kahtluse alla- teda kasvatati kui hispaanlast(ema), kuid dünastia tõttu peetakse teda sakslaseks. Karl V tiitlid · Karlil oli eri aegadel erinevaid tiitleid: 1506.a. sai Burgundia hertsogiks (Charles II), 1516.a. sai Hispaania kuningaks (Carlos I), 1519 sai Saksa kuningaks, 1519-1531 Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), 1530.a. sai Saksa-Rooma keisriks. Karl V impeerium · Habsburgide dünastia võimu kõrgaeg Euroopas · Impeerium laienes ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse vallutati asteekide ja inkade alad Karl V ja religioon
kuigi ei olnud. Peale oma isa surma lõpetas ta ära oma professori karjääri. Ta elas aasta aega üksinduses ja varjus. Sel perioodil tuli tema käe alt välja mitmeid häid teoseid. Teda vaevasid mitme päevased piinarikkad peavalud. Selle aja jooksul sa ta oma elu üle järele mõelda. Ta võttis end käsile ja hakkas end ise tervendama. Aja möödudes oli ta end ise terveks ravinud ja teda ei piianud enam ükski haigusnäht. Autor räägib veel oma päritolust. Ta peab end puhtvereliseks sakslaseks, kuigi tema vanemad on poolakad. Oma reisidel on teda ennekõike poolakaks peetud, kui sakslaseks. Mil sündis tema isa, oli tema vanaema veel väga suur Napoleoni austaja. Tema isa oli olnud õpetaja neljale printsessile. Ta sündis sügavat austust preisi kuninga vastu, kelle järgi sai autor ka nime. Seitse aastat õpetas ta kreeka keelt ühes pedagoogiumis viimase klassi õpilastele. Need, kes olid laiskvorstid, said karistada. Samas peab autor kaastundlikkust suureks vooruseks
Linnakodaniku kohustus oli maksta makse, olla vahis linnamüüris või mujal ning linnakaitse. Õigusteks olid tegeleda kaubandusega ja käsitööga, kasutada linnaäärseid karjamaid ja heinamaid, nad olid vabastatud tollimaksust. Nende üle võis kohut mõista ainult linnakohus. Esimese põlve rahvakodanik luges ennast eestlaseks kuna ei erinenud kommetest ja tegemistest talupoegadega. Teise või kolmanda põlve linlane tehes karjääri (sai meistriks) hakkas nim ennast sakslaseks. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 13431345 Põhjus: eestlaste soov taastada muistne iseseisvus. Tulemused: 1. eestlaste kaotus 2. Taani müüs 1346.a. oma valdused Saksa ordule, kes andis need alad 1347.a. valitseda Liivi ordule 3. Liivi ordu autoriteedi tõus VanaLiivimaal ainukene tõeline sõjaline jõud 4. sakslased muutusid julgemaks, hoogustus mõisate rajamine 5
Horisontaalpeegli abil tegi Schmidt suure kollektsiooni eeskujulikke Päikese, Kuu ja planeetide ülesvõtteid, mis näitavad mitte ainult instrumendi kõrget kvaliteeti, vaid ka Schmidti suurt vaatlemisoskust, püsivust ja atmosfääritingimuste head tundmist. Kokkuvõte Bernhard Schmidt`i võib pidada maailmas kõige tuntumaks Eestist pärit leiduriks. Kuna ta kandis saksapärast perekonnanime ja töötas põhilise osa oma elust Saksamaal, peeti teda teadusmaailmas pikka aega sakslaseks. Ent Bernhard Schmidt kõneles kodus eesti keelt ja säilitas surmani Eesti kodakondsuse. Ehkki tal ei olnud paremat käelaba, lihvis teleskoobiläätsi ja -peegleid. Tema 1930 leiutatud teleskoobisüsteem -Schmidti kaamera - põhjustas optilises astronoomias murrangu. Schmidt ei pannud oma leiutist kaitse alla. Ta piirdus ainult sellega, et hoidis saladuses korrektsiooniplaadi valmistamise meetodi. Pärast tema surma tegi Bergedorfi observatooriumi prof
Kaugekõne Karl August Hindrey Karl August Hermann Hindrey on sündinud 1875. aastal Abja mõisas. Saksapärase Hindrey nimega kirjanik pärineb eesti talupojasoost, kuid ta on üles kasvanud mõisamiljöös ning üldse on talle suurt mõju avaldanud saksakeelne keskkond. Sakslaste mõju oli nii suur, et tulevane kirjanik pidi endalt küsima, kas ta tahab sakslaseks või eestlaseks kujuneda. Hindrey käis mitmeski koolis, isegi kahes välismaises, kuid ühtegi kooli ta ei suutnud lõpetada. 1904. aastal lahkus pooleli jäänud haridusega mees Prantsusmaalt ning sõitis Tartusse, kus sai tööd ,,Postimehes". Tema sulest on ilmunud ka pilkelehti ja karikatuure. 1928. aastal loobub K. A. Hindrey ajakirjanikukutsest ja siirdub n-ö vabakutseliseks. Ja sellega algab tema elu kõige viljakam ajajärk.
Teine maailmasõda oli lõppenud!!! · Inimestevastased kuriteod (Holokaust (massimõrv) juutide (mitte ainult vt allapooli!!) süstemaatiline hävitamine): o Algusel välditi juutide kaupu, tekkisid erireziimiga linnaosad (getod, kuhu juute suleti), autorite teoseid põletati, rituaalmõrv sadistlik juut tapab blondi aaria kaunitari, tehti kindlaks aaria rassi tunnused. Paljud juudid pidasid end sakslaseks, ei uskunud 20sajandil midagi sellist; o Saksamaal ,,Uus Kord" ,,Ost" (Rosenberg) juudid, mustlased, slaavlased kuulutati alamrassiks (+ homoseksuaalid + vaimne- ja füüsikaline puue) hävitustöö, intelligents tuli hävitada!; o 1935 Nürbergi seadused kollane kuusnurk üle riiete! 1938 ,,Kristallöö" juute peeti kui
Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades Riias, Tallinnas ja tartus oli juhtiv positsioon sakslastel. Arvuliselt oli linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Maalt linna saabunud esimese põlve linlane, kes teenis leiba lihtsa füüsilise tööga, nimetati mittesaksalseks. Kui tema järeltulijatel õnnestus aga sotsiaalsel redelil ülespoole liikuda siis kaasnes sellega kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Linna südameks oli turuplats Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks)
Ferdinandist sai hiljem Saksa kuningas, hiljem ka keiser. Karl jäi elama Madalmaadesse ning tema olulisim õpetaja oli Utrechti Adriaan, kellest sai hiljem paavst Hadrianus VI. Karl sai hea hariduse ning rääkis vähemalt viit keelt: emakeelena prantsuse, lisaks itaalia, saksa, hispaania ning ladina keelt. Võimalik, et ta rääkis ka hollandi keelt. Karli rahvust on raske määratleda, lapsepõlves kasvatati teda ehk kõige enam hispaanlasena, kuigi dünastia tõttu peetakse teda enamasti sakslaseks. Otto von Habsburg on vältinud otsest rahvuslikku määratlust ja nimetanud teda burgundlaseks. Karli esimesed valitsusaastad Aastal 1516 suri Aragóni kuningas Fernando ning Karlist sai Carlos I nime all riigi valitseja. Ta kuulutas end ka oma ema kaasvalitsejaks Kastiilias, ühendades nõnda tänapäevase Hispaania ala esmakordselt pärast Rooma aega ühe valitseja võimu alla. Ent sellega polnud rahul paljud Kastiilia väikeaadlikud ja kodanlased, kes arvasid, et
seada omariiklust ja iseseisvust. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Jakobson pöördus eesti talupoegadest lehelugejate poole tungiva manitsusega austada iseend ja oma rahvust. Ta püüdis väärata nii kohalikes kõrg- kui alamkihtides levinud kujutlust, et haritud või karjääri teinud isik on paratamatult kohe sakslane. Rahvus tähendas Jakobsoni järgi sünnipära, mida ei saa muuta: sakslane jääb sakslaseks, eestlane jääb eestlaseks, ükskõik missugune tema elukutse või seisus ka poleks ja kus maal ta ka ei elaks. Eesti indentiteet 11.Venestuse algus Eestis Aleksander III troonile astumine 1881. Aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi. Erinevalt oma isast oli uus keiser piiratud ja tagurlike vaadetega. Tema valitsus tõi kaasa piirimaade venestamise laine. Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Lähtudes
aastal oli Hitler kodakondsusetu. Seoses Hitleri riiginõunikuks võtmisega Braunschweigi Maakultuuri- ja Mõõtmisametis 1932. aastal sai ta saksa kodakondsuse. Sellise olukorra vastu anti 30. jaanuaril 1934 välja Seadus Riigi taas ülesehitamise kohta, mis kaotas liidumaade eriõigused, sellega viidi sisse tsentraalne riigikodakondsus, mis kehtis kogu Riigi territooriumi kohta. Nüüd poleks pidanud Hitler pidanud kõigepealt saama braunschweiglaseks, et saada sakslaseks. Selle seadusega eksisteerisid edaspidi vaid saksa riigikodanikud. Kodakondsena oli Hitler täitnud Riigikantsleriks saamiseks nõutavad kriteeriumid. Pärast seda, kui NSDAP oli 1932. aasta valimiste järel muutunud tugevaimaks parteiks Riigipäevas, nimetas Riigipresident Paul von Hindenburg 30. jaanuaril 1933 Hitleri Riigikantsleriks, sellega algas rahvuslik ülestõus (Nationale Erhebung). 8
raad e. magistraat linnade kõrgeim võimu ja kohtuorgan, linnanõukogu Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikuks asjaajamises valitsevaks keeleks oli alamsaksa keel. Linnades oli ülekaal kohalikul rahval, väiksemates linnades oli rohkem eestlasi. Maalt linna asunud oli ,,mittesakslane", kui tema järeltulija sotsiaalsel redelil ülespoole liikus (tõusis nt. käsitööliseks), kaasnes sellega kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Söömine ja joomine Keedeti süüa tule kohal keti osta riputatud kateldes, kasutati ka keraamilisi kolmjalgseid potte, vasest/rauast praepanne, röstimisreste. Liha küpsetamiseks praevarras. Tähtis riist uhmer ja uhmrinui. Söögitegemine oli väga mahukas ning sellepärast valmistati korraga mitmes söögikorraks. Kasutati erinevaid võtteid: keetmine, hautamine, röstimine, praadimine, küpsetamine.
Andis välja eestikeelset ajakirja. Ilmselt tänu sellele ajakirjale huvitus eesti kultuurist rohkem ka Kristjan Jaak Peterson. Johann Philipp von Roth (1754-1818) Kanepi pastor. Erakordne õnneliku eluga mees. Mõjutas kogu Liivimaa kubermangu kultuuri- ja koolielu. Ilmselt pani oma kihelkonnas esimesena eestlastele perekonnanimed. ,,Tarto Maa Rahwa Näddali- Leht". Koolide arendaja Lõuna-Eestis. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) eesti juurtega, ema sakslanna, ise pidas end sakslaseks. Seotud Rosenplänteriga. Äksi kiriku õpetaja. Õnnetu elu. Tema kirjastustegevus polnud samuti eriti edukas. Põhja-Eesti keele pooldaja. Estofiilide tegevuse põhisuunad: Eesti keele arendamine. Ühise eesti kirjakeele küsimus. Esimese eestikeelse ajalehe väljaandmine. 1806 ,,Tarto Maa Rahwa Näddali-Leht" (von Roth). Oli üks esimestest talurahvalehtedest. 41 numbrit ilmus, seejärel keelati Vene valitsuse poolt. 1821-23, 1825 O.W. Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht"
saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Teda on peetud sakslaseks või lätlaseks, aga ka eestlaseks või liivlaseks. Viimastel arvamustel küll alus puudub. Kõige kaalukamaid argumente on toodud krooniku saksa päritolu kasuks. Kroonika tegelased jagab ta jumala- ja kuradiriigi esindajateks, kusjuures esimesse kuuluvad kõik need, kes mõõga ja ristiga tungisid Liivimaale, teise aga kohalikud põlisrahvad, eriti kangekaelsed eestlased, kes ei taha kuidagi vastu võtta ristimise sakramenti
laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja eestlaste ristimisest. Kohalike keelte mõistjana on kroonikut kasutatud tõlgina. Teda on peetud sakslaseks või lätlaseks, aga ka eestlaseks või liivlaseks. Viimastel arvamustel küll alus puudub. Kõige kaalukamaid argumente on toodud krooniku saksa päritolu kasuks. Kroonika tegelased jagab ta jumala- ja kuradiriigi esindajateks, kusjuures esimesse kuuluvad kõik need, kes mõõga ja ristiga 1 tungisid Liivimaale, teise aga kohalikud põlisrahvad, eriti kangekaelsed eestlased, kes ei taha
Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja eestlaste ristimisest. Kohalike keelte mõistjana on kroonikut kasutatud tõlgina. Teda on peetud sakslaseks või lätlaseks, aga ka eestlaseks või liivlaseks. Viimastel arvamustel küll alus puudub. Kõige kaalukamaid argumente on toodud krooniku saksa päritolu kasuks. Kroonika tegelased jagab ta jumala- ja kuradiriigi esindajateks, kusjuures esimesse kuuluvad kõik need, kes mõõga ja ristiga tungisid Liivimaale, teise aga kohalikud põlisrahvad, eriti kangekaelsed eestlased, kes ei taha kuidagi vastu võtta ristimise sakramenti. Piibli kujud jumal, Neitsi Maarja ja Jeesus
siiski hiljem toodi. Edise kaitsemeeskonnas oli krooniku teatel 10 meest mehituseks, Vasknarvas oli samal ajal 30 sakslast, Uus-Kastres 40 sõjaasulast, Rakveres 11 võitlusvõimelist sakslast, Laiusel 34 meest mehituseks, Kiviloos 11 sakslast. Jõhvi kindluskiriku kaitsmisel osales 4 sakslast. Seega ei ole arv kümme sugugi väike. Üks on selge, tegemist pole tavalise kindlustatud mõisamajaga vaid väikelinnusega (näiteks isegi Toolse kohta kasutab kroonik J.Renner väljendit linnuseke). Sakslaseks nimetatakse kroonikas ilmselt aadlisoost rüütlit, kelle juurde kuulus harlikult oma sõjasalk. Sageli kujutas üks rüütel-ratsamees endast tervet lahinguüksust. Sõjasulane seevastu oli enamasti väljaõppinud arkebuusilask ja või suurtükispetsialist, st laskur. Linnuste kaitsmisel olid nad asendamatud. Sõjasulased võisid kuuluda ka mõne rüütli kaaskonda ning jäid sel juhul arvuliselt märkimata, mistõttu väljend rüütel ei kajasta kaugeltki kaitsjate tegelikku arvu
magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja eestlaste ristimisest. Kohalike keelte mõistjana on kroonikut kasutatud tõlgina. Teda on peetud sakslaseks või lätlaseks, aga ka eestlaseks või liivlaseks. Viimastel arvamustel küll alus puudub. Kõige kaalukamaid argumente on toodud krooniku saksa päritolu kasuks. Kroonika tegelased jagab ta jumala- ja kuradiriigi esindajateks, kusjuures esimesse kuuluvad kõik need, kes mõõga ja ristiga tungisid Liivimaale, teise aga kohalikud põlisrahvad, eriti kangekaelsed eestlased, kes ei taha kuidagi vastu võtta ristimise sakramenti. Piibli kujud
peegeldabki osaliselt Boase laia huvisfääri. Boase peamise seisukoha (kultuurist saab aru ainult siis, kui uurida väga detailselt konkreetseid spetsiifilisi kultuure) võtsid üle ning kandsid agaralt üle Ameerika laiali tema peamised õpilased (Alfred Kroeber, Ruth Benedict, Edward Sapir, Margaret Mead jne) - Sündis Saksamaal juudi perekonnas - Ei identifitseerinud end juudina, pidas end etniliseks sakslaseks - Esimesed 19 eluaastat veetis kohalikes koolides, kus tekkis huvi ajaloo ja botaanika vastu - meisterlik klaverimängija - 20-aastaselt alustas ülikooli õpinguid (Heidelbergist Bonni, lõpuks Kiel'i kust 1881. Doktoritöö - Õppis füüsikat, matemaatikat ja lõpetas geograafiaga. - Huvitus ka psühhofüüsikast, mis tegeles füüsika psühholoogiliste ja epistemoloogiliste probleemidega. - Doktoritöö oli vee värvist, vee optilistest omadustest.
juutluse" kehastus: võõras saksa vaimule. 1930'te alguses kartus: Saksamaad ähvardab juutide vandenõu kommunism. IV. Ideoloogiline seletus: Saksa (keele) natsionalismi sulgunud iseloom. Kultuurirahvuslus: oluline on ühine keel, kultuur, ajalugu ja religioon / Prantsusmaa ja Suurbritannia poliitiline rahvuslus, mis seostub demokraatia ja poliitilise osalemisega. Saksa päritolu, ,,vere" rõhutamine: sakslaseks sünnitakse, sakslus ei ole omandatav asi. Saksa juudid polevat sakslased, kuigi nad räägivad saksa keelt ja elavad saksa kultuuriruumis. Neil on ,,võõras veri" = päritolu ja religioon ning neil on omamoodi ajalugu. Saksa juudid pole ,,õiged" sakslased. Neid oleks vaja välja tõrjuda, kuna nad võivad ,,mürgitada" ehtsa saksa vaimu. Saksa rahvuskonservatiivid on juudivastase hoiakuga.
Kroonikad edastavad andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma “Liivimaa kroonikas” eestlaste alistamisest ja ristimisest 13.saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Henricus de Lettis on korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja eestlaste ristimisest. Kohalike keelte mõistjana on kroonikut kasutatud tõlgina. Teda on peetud sakslaseks või lätlaseks, aga ka eestlaseks või liivlaseks. Viimastel arvamustel küll alus puudub. Kõige kaalukamaid argumente on toodud krooniku saksa päritolu kasuks. Vaadeldav Neitsi-Maarjale pühendatud proosana. Algab värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika tegelased jagab ta jumala- ja kuradiriigi esindajateks, kusjuures esimesse kuuluvad kõik need, kes mõõga ja ristiga tungisid Liivimaale, teise
Proovinumbrid valmisid 1819 a, kuid tsensuur andis ilmumisloa alles 1820 a lõpul. Nii sai esimene number ilmuda alles 5. jaanuaril 1821. Tsensuuri poolt oli lehe programmi oluliselt piiratud keelati kirjutada poliitikast, talurahvaseadustest. Nii jäigi rahvavalgustuslik tee. Teisalt on selle põhjus ka soov rahvast harida. Masing rajas eesti ajakirjanduse traditsioonid, Masingu eeskuju nakatas Faehlmanni ja Kreutzwaldi, samuti Jannsenit. NB! Masing nimetab end kirjutistes sakslaseks ja tituleerib ennast "meie" kui sakslane. Seega säilitas ta tahtlikult distantsi enda ja lehelugeja vahel. Varasem ajakirjanik Eestis Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Oli päritolult eestlane, pärisorjade laps. Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas mõisakingsepa pojana. Õppis algul Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, hiljem pääses juhuslikult (vanemate palvevendlike sidemete kaudu) Tallinna kreiskooli, kus sai kooliõpetaja ettevalmistuse
tõi, põhjendades teoreetiliselt oma võitlust katoliikluse vastu, oli vale. Hakakem saksa rahvast kõige varasemast east kasvatama omaenda rahva õiguste eranditu tunnustamise vaimus, lakakem juba lapseeast kõlvatuks muutmast meie noorust, hakakem teda vabastama meie "objektiivsuse" needusest sellistes küsimustes, kus tegemist on oma isikliku "mina" säilitamisega. Siis me veendume lühima aja jooksul, et saksa katoliiklane jääb Iirimaa, Poola või Prantsuse katoliiklase eeskujul sakslaseks, jääb oma rahvale ustavaks. On iseene- sestmõistetav, et kõik see eeldab meil tõeliselt rahvusliku valitsuse olemasolu. Öeldu kasuks annab kõige võimsamaks tõendi meile see ajalooperiood, kus meie rahvas pidi viimast korda ajaloo kohtu ees pidama võitlust oma olemasolu eest, mitte elu eest, vaid surmavõitlust. Selle ajani, kuni ülemine juhtimine oli enam-vähem rahuldav, täitis ka rahvas oma kohust täiel määral. Protestantlik
annaabi.ee 
