aastal Marienburgi. Malborki ordulinnus oli Saksa ordu keskus kuni 1457. Aastani. Seejärel asus veel 1525. aasta Mergentheimi ja 19. sajandil Viini. Saksa ordu õitseaeg oli 14. sajand. Ordu langus saabus pärast 1410 Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut ning ordukeskuse Marienburgi piiramist Toruńi rahulepingu tulemusel andis ordu tagasi vallutatud Leedu ja Poola maa-alad. Saksa ordu võimkonda kuulusid 13. Sajandil osa Palestiinast, kus Akkas asus ordukeskus; Sitsiilia saar (Sitsiilia kuningriik); Frankoonia (Saksamaal); Lääne- ja Ida-Preisimaa; Vana- Liivimaa (Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa); valdused Austrias, Itaalias, Apuulias; Kreekas; Armeenias, Kiliikias; Pürenee poolsaarel. Marienburgi ordulinnus Saksa ordu valdused 14.-15. sajand Liivimaa haru 1237 ühines Saksa orduga Mõõgavendade Ordu ja muutus selle Liivimaa haruks – Liivimaa Ordu. Ordu
Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Liivi ordu vallutas 1290. aastaks kogu tänase Läti ala, misjärel keskaegse Liivimaa piirid olid fikseeritud. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. Kuni 1291. aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel viidi see üle Veneetsiasse ning 1309. aastal Marienburgi. Viimane oli Saksa ordu keskuseks kuni 1457. aastani, mil selleks sai Königsberg. 1525. aastal asus ordukeskus ümber Saksamaale Mergentheimi ning 19. sajandil Viini. 1291. aasta järel, kui Akko moslemite kätte langes, toimusid murrangulised sündmused kõigi kolme suure rüütliordu ajaloos. Templiordut tabas peatselt ( 1305 – 1312 ) hukk ning hospitaliidid olid sunnitud algselt Rhodose ja 16. sajandil Malta saarele ümber asuma. 14. sajandi algul pääses Saksa ordu napilt Templiordu saatusest. Franciscus de Moliano korraldas inkvisitsiooni ja kuulas üle orduvaenulikke
annaabi.ee 
