Siinus arrest · Siinus sõlmest ei teki impulsse Pikk paus, järgneb päästelöök Enneaegne kodade süstol (APC) · Koja müotsüüdist · Varem kui siinus sõlmest tulev · QRS normaalne Enneaegne ventrikulaarne süstol (VPC) · Vatsakese müotsüüdist · Lai QRS kompleks · T-sakk suur ja vastupidises suunas kui QRS kompleks Supraventrikulaarne tahhükardia (SVT) · Rohkem kui 4 APC-d järjest Kodade fibrillatsioon (AF) · Tahhükardia · P-sakke pole · QRS normaalne Ventrikulaarne tahhükardia (VT) · Rohkem kui 4 VPC järjest · Suured laiad QRS-kompleksid Ventrikulaarne fibrillatsioon · QRS kompleksi ei ole · Asüstoolia
300 grammi. Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi. Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumises, joonistama spiraale, sik-sakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikeseid lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Samas peab võimleja sooritama kohustuslikke elemente, mis vastavad lindi spetsiifikale. Lint on valmistatud satäänist või mõnest muust kergest riidematerjalist. Lindikepp on tehtud bambusest, plastist või fiiberklaasist. Lindi miinimumpikkus on 6 meetrit, kaal vaid 35 grammi. Lindikepi pikkus 50-60 cm. Lint ja kepp kinnitatakse omavahel karabiiniga
Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. Kurikad · Kurikaid kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks kurikat, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Kurikatega sooritatakse veskeid, pongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa. Lint · Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumises, joonistama spiraale, sik- sakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikeseid lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Samas peab võimleja sooritama kohustuslikke elemente, mis vastavad lindi spetsiifikale. Lint on valmistatud satäänist või mõnest muust kergest riidematerjalist. Lindi miinimumpikkus on 6 meetrit, kaal vaid 35 grammi. Lindikepi pikkus 50-60 cm. Rõngas · Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates
Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline 6 vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi. Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumises, joonistama spiraale, sik-sakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikeseid lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Samas peab võimleja sooritama kohustuslikke elemente, mis vastavad lindi spetsiifikale. Lint on valmistatud satäänist või mõnest muust kergest riidematerjalist. Lindikepp on tehtud bambusest, plastist või fiiberklaasist. Lindi miinimumpikkus on 6 meetrit, kaal vaid 35 grammi. Lindikepi pikkus 50-60 cm. Lint ja kepp kinnitatakse omavahel karabiiniga
ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus. Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle. Töös kasutatakse kõige sagedamini 0,1 mm sammu. Reeglina töötavad plotterid siiski vertikaal- ja horisontaalsuuunas vaheldumisi, nii et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega, kuid mida väiksem on ühiksamm, seda väiksemad on sakid. Uutel plotteritel pole sakke palja silmaga näha. Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30...70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid
Rõnga diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi. Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi. Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumises, joonistama spiraale, sik- sakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikeseid lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Samas peab võimleja sooritama kohustuslikke elemente, mis vastavad lindi spetsiifikale. Lint on valmistatud satäänist või mõnest muust kergest riidematerjalist. Lindikepp on tehtud bambusest, plastist või fiiberklaasist. Lindi miinimumpikkus on 6 meetrit, kaal vaid 35 grammi. Lindikepi pikkus 50-60 cm. Lint ja kepp kinnitatakse omavahel karabiiniga.
Peale selle, kogu teleri vaatamise ajal üritatakse vaatajale meeleheitlikult midagi pähe määrida. Kogu see kupatus on aga normaalse inimese jaoks väsitav ja raskesti hoomatav. Seetõttu olemegi täna olukorras, kus televiisorit vaatavad enamasti sellised inimesed, kel aega küll ja veel. Noored, tegusad ja kiire elutempoga inimesed kasutavad info kätte saamiseks hoopis interneti või ajalehti. Selle kõrval on raadio oma arengus teinud palju vähem sik-sakke. See on palju pikaajalisemalt olnud publikule kättesaadav ning oluline info allikas. Samamoodi nagu televisioonil, oli raadiol oma kõrgaeg, mil raadiosaateid juhtinud tegelasi kõik teadsid, austasid ja ülistasid. See oli aeg, mil televisiooni polnud nii levinud ja raadiol polnud ajalehtede kõrval info edastamises muid olulisi konkurente. Väiksel hulgal saadetel oli suur mõju ja tähendus. Sellele järgnes mitu erinevat etappi, mil saadete
Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus.
elektroodi ja Wilsoni indiferentse ( 0-potentsiaali)elektroodi vahel. Bipolaarsetes lülitustes regist potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. ( eithoveni standardlülitused). Sakid- P, Q, R, S, T. Sakkide vahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalne diferents elektoodide vahel puudub. Sakkidevahelised hoisontaalsed lõigud- segmendid. Kui vaadeldav lõik sisaldav ka sakki või sakke nim seda intervalliks. Areteripulss- südame süstoli ajal tekkinud ja arterite seinu mööda leviv rõhupulsilaine. Sfügmograafia on meetod arteripulsi registreerimiseks. Tõusev osa- anakroot, katatroot- lanegev osa. Langeva osa sälk- intsiuur ja dikrootne laine. VERERÕHK Rõhupulsikõveral süstoli ajal esinevat maksimumi nim süstoolseks vererõhkuks, ning diastoli ajal esinevat miinimumi diastoolseks vererõhuks. Nõrmaalseks väärtusekd võib lugeda kuni
1. ookeani põhjas loodest kagusse. Ümbritsev ookean on 5000m sügav. Seega on Hawaii kõrgete tippude näol tegemist u.10km kõrguste mägedega, nii et Mauna Kea ja Mauna Loa on üldse kõrgeimad mäed terves maailmas. Mauna Loa kõrgus 4170m juures. Alates 1832. aastast on see pursanud 39 korda. Viimane purse oli 1984. aastal. Mauna Loa profiil ei pole päris tasane, nagu viitab kilpvulkaani nimetus, tema nõlvadel on väikesi teravai sakke. Risti üle tipu kulgeb edela- kirde suunaline lõhedevöönd üksikute kraatritaoliste alangute ja terve hulga räbukoormustega. Need pärinevad tipu ja nõlva piirkonnas toimunud arvukatest pursetest. Mauna Loa kuulubju ka maailma aktiivsemate vulkaanide hulka, mis viimase 100a. Jooksul on pursanud keskmiselt iga 3,5a. tagant. Paljud, sageli väga kiirevoolulised laavajõed on jõudnud isegi mereni. Nii oli see nt. 1950.a. Nende keskmine voolukiirus oli siis kuni 10km tunnis
Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus. Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle. Töös kasutatakse kõige sagedamini 0,1 mm sammu. Reeglina töötavad plotterid siiski vertikaal- ja horisontaalsuuunas vaheldumisi, nii et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega, kuid mida väiksem on ühiksamm, seda väiksemad on sakid. Uutel plotteritel pole sakke palja silmaga näha. Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30...70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada
4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega
4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist
Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus. Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle. Töös kasutatakse kõige sagedamini 0,1 mm sammu. Reeglina töötavad plotterid siiski vertikaal- ja horisontaalsuuunas vaheldumisi, nii et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega, kuid mida väiksem on ühiksamm, seda väiksemad on sakid. Uutel plotteritel pole sakke palja silmaga näha. Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30…70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid sümboleid, kuid need kõik
roosad, sinised ja mustad triibud. Seelikud on villased ja enamasti kootud koeripstehnikas. seelik Seeliku laius sõltus kandja puusaümbermõõdust, kuid jäi enamasti 200 300 cm vahele. Seeliku pikkus sõltus olemasolevate kangastelgede laiusest. Tavaliselt oli see 7080 cm. Kui oli vaja pikemat seelikut, siis õmmeldi alla äärde värvilisi riide või kardpaelu. Lisaks on kaunistusena kasutatud veel valgeid kokkumurtud kangast sakke. Sakkide ülemine serv on kaetud sinise paelaga. Sarnane seelik on kasutusel olnud ka Audrus ja Tõstamaal (Manninen 1927: 266). Seeliku allääre pahupoolele õmmeldi kuni 10 cm laiune linane toot. Alumine serv koos toodiga kanditi 0,7 cm laiuselt musta villase riidega. Eest jäeti seelik 20 cm laiuselt siledaks (Kaarma , Voolmaa 1981). Veel on tähelepanuväärne fakt, et ainus mandri Eestist pärit plisseerseelik ERM i kogudes on saadud Tori kihelkonnast Pärnumaalt (ERM 2375)
Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke nimetatakse sakkideks, mida tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega P, Q, R, S ja T. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalide diferents elektroodide vahel puudub. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike nimetatakse segmentideks ja märgitakse tähtedega, mille vahel nad asuvad. Isoelektrilisest joonest ülespoole suunatud sakke nimetatakse positiivseteks, allapoole suunatud sakke negatiivseteks. P-sakk iseloomustab erutuse tekkimist ja levimist kodades. P-Q intervall vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Seda aega, mille vältel erutus levib kodades ja südamesisese erutusjuhtesüsteemi osades, nimetatakse ka atrioventrikulaarseks juhtivuseks. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina muskulatuurile, Q-saki algus
juulil 2016 toimunud terroriakt. 31-aastane Tuneesia päritolu Mohamed Lahouaiej Bouhlel (1985 14. juuli 2016) kihutas veoautoga mööda rahvast täis Nice'i kaldapealset (Promenade des Anglais), mille tulemusel hukkus 84 inimest, üle 120 inimese sai vigastada. Hukkunute seas oli ka kaks Eesti kodanikku; veel kaks Eesti kodanikku ja üks Eesti resident, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, said vigastada ja viidi haiglaravile.[1] Tunnistajate sõnul tegi auto 2 km jooksul sik-sakke, et ohvrite arv suurem oleks. Prantsuse politsei kasutas autojuhi vastu relva ning autojuht hukkus. https://www.youtube.com/watch?v=biZd4TcwX50 nõrgavärvilistel ei soovita vaadata b) terrori vormid; 9/11 terrorirünnaku vorm- Lennuki kaaperdamine, massimõrv, enesetapurünnak, terrorism Pariis november 2015- terroriünnak ( automaadivalangud, pantvangivõtt, pommivööd) Nice's terror- terrorirünnak, massimõrv, kaubik Brüsseli plahvatused- Atsetoonperoksiidi pommid, massimõrv, terrorism
energiate liikumise ning seeläbi organite töö taastumise ja organismi normaalse funktsioneerimise. Jaapani meditsiin on oma alused saanud küll Hiina meditsiinist, kuid shiatsu teooriad erinevad traditsioonilisest Hiina meditsiinist veelgi suurema lihtsuse ja tänapäevase praktilisuse poolest. Nii on energiakanalid shiatsu meistrite poolt tunnetatud lihtsamateks ja sujuvamateks nende arvates ei saa energia liikuda mööda teravaid nurki ja sik-sakke (vt.kõrvalasuv pilt). Samuti liigub shiatsu- teooria järgi energia vaid suunaga kehast ja jäsemetest väljapoole (Hiina meditsiinis kahesuunaline liikumine vastavalt ying-yang elundile). Lisaks meridiaanide kulgemisele on siatsu'le omane keha organitele vastavad energeetilised tsoonid kõhul ja seljal. Olulisimate organite - neerude ja põrna tsoonid asuvad seljal just nimmepiirkonnas. Diagnoosimisel ja ravil on shiatsu- terapeudi ainsaks ,,relvaks" tema teadmised-
Jäsemete standardlülitusi märgitakse rooma numbritega I, II ja III. Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke nimetatakse sakkideks, mida tähistatakse tähtedega P,Q,R,S,T. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalide diferents elektroodide vahel puudub. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike nimetatakse segmentideks ja märgitakse tähtedega, mille vahel nad asuvad. Kui vaadeldav lõik sisaldab ka sakki või sakke nimetatakse seda intervalliks. Joonest ülespoole suunatud sakke nimetatakse positiivseteks, allapoole suunatud negatiivseteks. Sinutriaalsõlme erutusega kaasuvad potentsiaalimuutused on väikesed ja EKG-s ei kajastu. P-sakk iseloomustab erutuse tekkimist ja levimist kodades. P-Q intervall vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Seda aega, mille vältel erutus levib kodades ja
transpordil (Aitkenhead jt 2007.) 5.2.2. Intubeeritud lapse südametegevuse ning vereringe jälgimine Lapse südame ja veresoonkonna tegevuse hindamisel peab õde hindama lapse südametegevust, vererõhku ja jumet. Intubeeritud lapse südametegevust on võimalik hinnata monitoril jooksva EKG-ga. Oluline on teada, et EKG tulemus jõuab monitorile mõningase (~ 5 sek) hilinemisega (Kelsey & McEwing 2008). EKG jälgimisel tuleb hinnata EKG sakke ning jälgida südamertmi ning eristada tahhükardiate ja bradükardiate esinemist. Lapse südamelöögisagedus on toodud tabelis 6. Lapse kasvades südamelöögisageduse ülemine piir väheneb tunduvalt. Niisiis on lapseeas südamelöögisageduse normipiirid eri vanuses lastel väga erinevad. Seega on ka bradükardia ja tahhükardia definitsioon erinevas vanuses laste puhul erinev (Mowery jt 2001). Tabel 6. Vanuselised erinevused vererõhus ja südamelöögisageduses (Allman jt 2007).
Tegevus vaenlase efektiivse tule korral Selgitage ja näidake ette: Vaenlaseohtlikel aladel liikudes peab pidevalt jälgima maastikku ja olema alati valmis varjuma eelnevalt valmis vaadatud positsioonile. Sõdur jätkab liikumist senikaua, kuni talle antakse käsklus “Varjuda”. Selle käskluse peale antakse lühike valang arvatavasse vaenlase asukohta ning varjutakse alljärgnevalt. Sööstke sikk-sakke tehes edasi lähimasse varjet pakkuvasse kohta või positsioonile, mille jaoülem on eelnevalt määranud. Heitke pikali ning roomake mahaheitmise kohast kõrvale ja vaadelge ümbrust. Hoidke ennast ja oma relva varje taga. Kontrollige, et teie sihik oleks seatud korralikult ning püüdke avastada vaenlast. Tulistage vaenlast, keda te näete, või jaoülema poolt osutatud sihtmärki.
Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus. Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle. Töös kasutatakse kõige sagedamini 0,1 mm sammu. Reeglina töötavad plotterid siiski vertikaal- ja horisontaalsuuunas vaheldumisi, nii et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega, kuid mida väiksem on ühiksamm, seda väiksemad on sakid. Uutel plotteritel pole sakke palja silmaga näha. Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30...70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab
1. Kas see, mida ma monitorilt/EKG-ribalt näen, on minu patsiendi EKG või artefakt? (Kontrollige elektroodide ühendust, signaali tugevust. Kas kõigis lülitustes on sama rütm?) 2. Kas on näha ükskõik millist elektrilist aktiivsust? 3. Kui kõrge on QRS-sagedus? 4. Kas QRS-sagedus on rütmiline või arütmiline (vahede mõõtmine paberi märgistusega)? 5. Kas QRS-i kompleks on normaalne (< 12 ms = < 3 väikest kastikest) või laienenud? 6. Kas kodade aktiivsust (P-sakke) on näha? 7. Milline on suhe kodade aktiivsuse(P-sakid) ja ventrikulaarse sageduse (QRS) vahel? Piisab, kui rütmi kirjeldada järgmiselt: ebaregulaarne laia kompleksiga tahhükardia, regulaarne bradükardia ilma tuntava kodade aktiivsuseta jne. Millise rütmihäirega täpselt tegemist on, seda saab enamasti kindlalt öelda vaid 12-lülituselise EKG põhjal. Artefakt (siin) – kunstlikult tekitatu; mingi häire tõttu tekkinud, mitte päris näitaja
Isegi Coppenole plaksutas talle; Clopin Trouillefou aga, kes ka võistles (ja kes võis oma näo jumal teab kui inetuks moonutada), tunnistas enese võidetuks. Meie ütleme sedasama. Me ei katsugi lugejale pilti anda sellest neljakandilisest ninast, sellest hobuseraua moodi suust, sellest pisikesest vasakust silmast, mis ruske kulmupõõsa varju kadus, kuna kogu ta paremat silma varjas määratu suur käsn; neist korratuist, mitmest kohast katkistest hammastest, mis meenutasid kindlus-müüri sakke; sellest rakkus huulest, mida üks ta hammastest kinni haaras nagu elevandi kihv; sellest vaoga lõuast ja enne kõike üle selle kõige laotunud ilmest, mis oli tigeduse, imestuse ja kurbuse segu. Eks katsugu seda tervikuna kujutleda, kes saab! Vaimustus oli üksmeelne. Tungiti kabeli poole. Sealt toodi üldise võidutsemise saatel õnnelik narride paavst välja. Aga just siis tõusis imetlus ja üllatus kõrgeimale tipule. Grimass oligi ta tõeline nägu. 47
annaabi.ee 
