Inimene ja loodus. Suure osa maapinnast võtab inimene enda alla . Mõned uuringud on näidanud et 83% Maa pinnast on otseselt inimtegevuse poolt mõjutatud. (Inimene saastab palju loodust mis on kahjulik , loodusele ja loomadele ning see on omakorda kahjulik inimestele.) · Õhu saastatus. Õhku peetakse saastatuks juhul kui teatud koostisaineid on tavalisesr rohkem ja need võivad ohustada inimese tervist. Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase mis segunevad õhuga. · Pinna saastatus. Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest , aga ka jäätmetest. Peamised saastajad on väetised , vanametall eriti raskemetall .Need kahjustavad pinnast ja võivad selle muuta viljatuks.Juba üks saaste võib olla ohtlik sest see suudab mõjutada keskkonda.Näiteks saastaja võib koguneda taimejuurtesse mis ei arene enams ...
õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks (reostatuks). Veekogudes oleneb LPK sellest, milleks vett kasutatakse (olme, kalamajandus). LPH lubatud piirheide heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH kindlaksmääramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastumisvõimet. Saastatust peetakse inimtekkeliseks, kuid sellegi poolest leidub ka looduslikke saastajaid. Atmosfääri saastumine ja kaitse Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Inimtekkelised saasteallikad on kõikvõimalikud inimese tegevused, mille tulemusena satub
alkohoolikute katkiseid pudeleid või veel hullem ennast pilve tõmmanud inimese süstla jalga astuda. Kulkuga poleks veel kõige hullem saad endale vaid põletiku, aga see viimane sellega võid endale igasuguseid haiguseid saada ja hiljem küsimine ,, Miks see just sinuga juhtus?" ei aita. Arvatavasti oleks lihtsam need hooned maha lammutada, siis oleks kõigil turvalisem. Üks mu kodukoha kõige suurematest ohtudest on õhu saaste, nagu te juba teate, kuid üks jubedamaid saastajaid oleme me ise. Me lennutame sodi maha ja sellel hetkel isegi ei mõtle, et see on meie enda kodu ning see kõik praht mis maas vedeleb kahjustab õhku. Mõelge vaid, kui kõik inimesed oleksid nii tublid ja kannaksid oma rämpsu endaga niikaua kaasas kuni mõnda prügikasti näevad, siis oleks ju meie kodukoht palju puhtam. Arvatavasti seda ei juhtu, aga kes ennast ümbritsevast loodusest vähegi hoolib võiks alustada iseenda muutmisega ja loobuda pahna maha pildumisest.
Võru linna saastatus Referaat Koostaja: Kristjan Kikkas Õpetaja: Marlen Tärgla Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli valida linn, valisin Võru linna. Referaadis kirjutan lähemalt Võru linna vee, õhu ja maapinna saastatusest, ehk kui palju on need reostunud tänapäval. Uurin lähemalt kolme valdkonna peamisi saastajaid ja seda kuidas nendega toime tulla. Samuti kirjutan praegusest reostuse olukorrast ja võrdlen seda ka varasemaga. Vee saastatusest uurin lähemalt Tamula järve, Kubija järve ja Kanariku järve. Käsitlen referaadis ka Võru linna vee üldist joogivee kvaliteeti. Toon välja ka tabeli selle kohta. Maapinna reostuse kohta vaatlen eelkõige Võru linna mullastiku olukorda ja ka ümbritsevaid metsi. Samuti ka jäätmekäitlust.
2)Läänemere kaitse ja olukord (reostatus) Vastus: Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. Rakendatakse erinevaid põhimõtteid nt ettevaatuspõhimõte, seire ja riskide vältimine. Põhimõte "saastaja maksab" peaks olema majanduslikuks aluspõhimõtteks keskkonnaohtlike tegevuste ohjamisel, sundides saastajaid kandma oma tegevuste tegelikke kulusid ning rõhutades niiviisi vastutuse tähtsust. Peamised prioriteedid: keskkonnaseire ja keskkonnamõju hindamine, põllumajanduses tekkiva ülemäärasest toitainete koormusest põhjustatud eutrofeerumise vastane võitlus, ohtlike ainete reostuse vältimine, meresõiduohutuse ja õnnetustele reageerimise võime parandamine, mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamine. Läänemere seire 2013 kokkuvõte: 2013
1. Milleks on söötmesse lisatud antibiootikumid? Et bakterid vohama ei hakkaks 2. Milleks on söötmesse lisatud pH indikaator? Enamus rakuliine vajab kasvamiseks temperatuuri 37°C ja pH-d vahemikus 7,2-7,4. pH indikaatorina kasutatakse fenoolpunast. pH muutumisel happelisemaks muutub indikaator kollaseks ja pH muutumisel aluselisemaks muutub indikaator lillamaks. Rakud taluvad happelist keskkonda paremini kui aluselist. 3. Nimeta sagedasemaid rakukultuuri saastajaid. Pärm, bakterid, mükoplasma, viirused, teised rakuliinid 4. Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest need erinevad? primaarsed kultuurid koest eraldatud, paljunevad piiratud arv kordi (meie majas kasutatakse näiteks roti neuroneid) rakuliinid surematud st. paljunevad piiramatu arv kordi, kuid peab siiski arvestama asjaoluga, et aja jooksul rakud siiski muutuvad. Pärinevad reeglina embrüonaalsetest või kasvajalistest kudedest
Järgnevalt toon välja mõningad seadmed, tehnoloogiad ning nende mõju inimesele ja keskkonnale. 3.1 Elektriliinid Uuringud näitavad, et madal pingelised, madal sageduslikud, elektromagneetiline kiirgus, mis esineb tavalistes majapidamistes ei põhjusta lühi- ega pikaajalisi tervise kahjustusi, kuigi on pakutud, et mõned esinevad protsessid võivad soodustada vähkkasvajate teket, näiteks elektrilised väljad, mis ümbritsed elektriliine, tõmbavad enda poole aerosool saastajaid. Hetkel pole need teooriad veel tõestatud. Kuid siiski, mõningad uurimused vihjavad, et kiirgus võib kaasa tuua tervise riske, näiteks laste leukeemia, täiskasvanute leukeemia, erinevaid närvisüsteemi haigusi, nurisünnitus ning kliiniline depressioon. Üks lahendus potensiaalsetele ohtudele, mis kaasnevad elektriliinidega oleks need panna maa alla. Maakiht kuhu kaablid oleks maetud, piiraksid tunduvalt nende elektromagnetkiirgust ümbritsevasse keskkonda
Tarbijad on nõus kompensatsiooniga seni, kuni see on suurem kui nende poolt tunnetatav kahju. 34. Nimetage erinevaid regulatsiooni viise ja tooge nende kohta näited. · Administratiivne (näiteks normatiivid) · Otsene hinna mõjutamine · Subsiidiumid majandushoovad · Deponeerimise-tagastamise süsteem · Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) Administratiivne reguleerimine Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi: · saastekogus · ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Lubatud heitkogus tuletatakse välisõhu-loa puhul selles piirkonnas asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt. Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett.
· Keskkonnakastutuse hind · Loodusvara kasutusõiguse tasu. · Kasvava metsa raieõiguse tasu; · Maavara kaevandamisõiguse tasu; · Vee erikasutusõiguse tasu; · Kalapüügiõiguse tasu; · Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid. · Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist · Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist · Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist · Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid · Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks · Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks · Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle määradarvestatakse loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Vabariigi valitsus kehtestab:
Turumajandus optimeeriks ressursside tootmist, kuid ei arvesta kõikide ressursside kuludega. Reguleerimine aitab saavutada ressursside efektiivset kasutatust. 24) Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi: saastekogus ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Lubatud heitkogus tuletatakse välisõhu-loa puhul selles piirkonnas asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt.
elektri- ja soojusenergia tootmine, jaotamine ning müük, Molycorp Silmet AS on üks suurimaid haruldaste metallide tootjaid Euroopas. Kundas asuv Baltic Tank AS pakub naftakeemiatööstuse toorme ja naftaproduktide hoiuteenust, Estonian Cell AS on Eesti suurim biogaasi tootja. Loksa Laevatehase AS keskendub laevade ehitamisele ning remontimisele, Nordic Group OÜ Kiiul tegeleb kemikaalide tootmise, pakendamise ja müümisega. Maa- ameti andmete järgi asub arvukalt ohuobjekte ja saastajaid eeskätt Tallinna ümbruses ja Maardus. Maardus asuv E.O.S Vopak on suurim iseseisev terminalide operaator Baltimaades ja pakub mitmeid teenuseid naftasaaduste töötlemise, transportimise ja hoiustamise valdkonnas. Lisaks eelpool mainitule on esindatud ka teedeehitus, materjalitööstus (poroloon jms), pürotehnika tootmine, vedelkütuse ja bituumeni hoiustamine ja töötlemine, 13
Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt Maksab tootja Läheb tootmiskuludesse Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama. Jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: - Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist - Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist - Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist - Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid - Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks - Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks. Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle näited: Kasvava metsa raieõiguse tasu; Maavara kaevandamisõiguse tasu; Vee erikasutusõiguse tasu;
Veekogudes oleneb LPK sellest, milleks vett kasutatakse (olme, kalamajandus). LPH lubatud piirheide heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH kindlaks määramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastumisvõimet. o Saastatust peetakse inimtekkeliseks, kuid sellegi poolest leidub ka looduslikke saastajaid. Vulkaaniline tegevus Puulehed veekogudes o Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine.Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline).
teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). Suurimad keskkonnamaksude ja tasude maksjad. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: 1. Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist, 2.Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist 3. Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist 4. Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid 5. Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks 6. Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks. Keskkonnatasu- 1) keskkonna kasutusõiguse hind. Jaguneb loodusvara kasutusõiguse ja saastetasuks. 2) kasvava metsa uuendusraie; maavaravaru kaevandamine; veevõtt; kalapüük;
saastetasuks Keskkonnatasude eesmärk: · ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist · tõhustada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist · toetada riigi keskkonnakaitse haldusaktide kasutamist ning suurendada nende tõhusust · aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulutuste muutmisele tootmiskuludeks ja selle arvestamisele toodete hinna sisse · ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetemid · koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Keskkonnatasud laekuvad riigieelarvesse, v.a Kohalikku eelarvesse laekub tasu · 50% üleriigilise tähtsusega maardlast kaevandatud maavara korral; · 100% kohaliku tähtsusega maardlast kaevandatud maavara korral; · 50% vee erikasutusõiguse tasust, v.a piiriveekogude korral;
· Lubade vormistamise maks. · Registreerimise ja kontrollimise eest (nt. impordi ja ekspordi registreerimine). · Näiteks ühekordse kasutusega toidu- ja jooginõude maksustamine (pudeli aktsiis), eesmärk soodustada korduvkasutusega pudeleid. · Väetiste, pestitsiidide kasutamise maks. · Määrdeõlid · Hg, Cd sisaldavad patareid. · Fossiilsed kütused (Holland) 2. Subsiidiumid (finantstoetused) Eesmärk: mõjutada saastajaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. 29 · Mittetagastatav finantsabi · Laenusoodustused (madalam protsent saastajatele teatud keskkonnakaitse- abinõude läbiviimise eest). · Maksusoodustused (nt. maksude vähendamine, maksust vabastamine). 3. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid (pandisüsteem)
· Lubade vormistamise maks. · Registreerimise ja kontrollimise eest (nt. impordi ja ekspordi registreerimine). · Näiteks ühekordse kasutusega toidu- ja jooginõude maksustamine (pudeli aktsiis), eesmärk soodustada korduvkasutusega pudeleid. · Väetiste, pestitsiidide kasutamise maks. · Määrdeõlid · Hg, Cd sisaldavad patareid. · Fossiilsed kütused (Holland) 2. Subsiidiumid (finantstoetused) Eesmärk: mõjutada saastajaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. 29 · Mittetagastatav finantsabi · Laenusoodustused (madalam protsent saastajatele teatud keskkonnakaitse- abinõude läbiviimise eest). · Maksusoodustused (nt. maksude vähendamine, maksust vabastamine). 3. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid (pandisüsteem)
maksu (m*). 22. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Kuidas saastet reguleeritakse. Tuua näiteid. Administratiivne (näiteks normatiivid) Otsene hinna mõjutamine Subsiidiumid Deponeerimise-tagastamise süsteem majandushoovad Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) Administratiivne reguleerimine Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi: saastekogus ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Lubatud heitkogus tuletatakse välisõhu-loa puhul selles piirkonnas asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt. Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett.
erikasutusõiguse tasumäärad. Keskkonnaminister kehtestab: Harrastuskalapüügi-, eripüügi- ja vähipüügiõiguse tasumäärad; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist. Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist. Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid. Saastetasu: Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse: Välisõhku; Veekogusse; Põhjavette; Pinnasesse; Kõrvaldatakse jäätmeid. Tasumäärade kehtestamine: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: Loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju.
Kasvava metsa raieõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Maavara kaevandamisõiguse tasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Vee erikasutusõiguse tasu; Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks 1 Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Saastetasu Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse:
Kasvava metsa raieõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Maavara kaevandamisõiguse tasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Vee erikasutusõiguse tasu; Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks 1 Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Saastetasu Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse:
jäätmekäitlus, pakendid) o keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: o ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist o ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist o tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist o ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid o aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks o koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks keskkonnatasude kõrgendatud määrad: o saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes o jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses
maksuna, vaid hoopis rendina ning see jääb maksulaekumise arvestusest enamasti välja nii Eestis kui ka rahvusvahelistes võrdlusandmetes. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid • Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist • Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist • Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist • Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid • Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks • Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Keskkonnatasu Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu jaguneb: • Loodusvara kasutusõiguse tasu • Saastetasu Keskkonnatasu mõiste
või toiduaine loetakse saastatuks (reostatuks). Veekogudes oleneb LPK sellest, milleks vett kasutatakse (olme, kalamajandus). LPH lubatud piirheide heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH kindlaksmääramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastumisvõimet. Saastatust peetakse inimtekkeliseks, kuid sellegi poolest leidub ka looduslikke saastajaid. Näit. sügisel täitub tiik või järv puulehtedega. Lehtede lagunemisel tekkivad aktiivsed huumushapped, mille tulemusena väheneb veekogu hapnikusisaldus ja osa veeelustikust hävib. Siin saab eristada veel esmast reostumist ja teisest. Antud näite puhul on puulehed esmasteks ja nende lagusaadused teiseseks reostuseks. N: veekogude reostumine väetistega on esmane, kuid selle tagajärjel vohama hakanud vetikad, teisene.
annaabi.ee 
