Tähtsamad majandusharud on turism , kalapüük ja pangandus Tööstusharudest on olulisemad toiduaintetööstus, laevaehitusja mööblitööstus Eksporditakse kala, kaneeli, vanilli, nelki, teed ja koprat Teed kuivatamas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Aafrika väikseim riik Puuduvad põliselanikud Kõneldakse inglise, prantsuse ja seiselli keelt 92 % kirjaoskajad 87 % katoliiklased Toit Toit hea ning maitsev Mereannid Kalatoidud Liha kallis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
BURUNDI Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RAHVASTIK · Rahvaarv 8,988,091 (2009) · Rahvastiku tihedus 219 · in/km2 Mehi u. 49,6% ja naisi u. Click to edit Master text styles 50,4% Second level · Loomulik iibe üldkordaja Third level 28,8 promilli · Linnaelanike osakaal Fourth level 10% Fifth level Burundi rahvaarvu muutum
Eestile iseloomulikud tooted Eestile iseloomulikud tooted Navitrolla tsärgid Click to edit Master text styles Eesti vaatamisväärsustega tsärgid Second level Villatooted (kindad, sokid, sallid, Third level Fourth level mütsid, kampsunid) Fifth level ,,Õnnetäht", ,,Balti täht", ,,Kuusrist" Keraamilised kruusid, taldrikud Eesti rahvusmustrite ja vaatamisväärsustega Viltmütsid Click to edit Master text styles Linased riided ja linikud Second level Do
Suvi möödub seal ilma sademeteta, mõnikord harva on sadanud natukene vihma ka. Loodusvarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat PRANTSUSMAA ARENGUTASE: SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel ) 31 100 Sündimus = 13 Suremus = 9 Imiku suremus = 3,6 Keskmine eluiga (N/M) 84/77 Kirjaoskus = 99,0% Põllumaj. % SKT 2,2 Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik RAHVASTIK: Click to edit Master text styles · Prantsusmaal elab Second level 65,447,374 inimest. Third level Fourth level Fifth level Prantsusmaa on suuriik. · Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000
Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil CLAUDE MONET Cl
Soome päev 08.12.2011 F. Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa,mu õnn ja rõõm, kui kaunis oles sa! Ei leia mina iial tääl see suure laia ilma pääl, Mis mull' nii armas oleks ka kui sa, mu isamaa! F. Pacius Maamme Oi maamme, Suomi, Synnyinmaa! Soi sana kultainen! Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Soome Vabariik paikneb Fifth level Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Soome pindala on 338 430,53 km2. (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid). Riigi
Rohtsed haljastustaimed Kevad eksam 2014 KÕRRELISED Harilik kalmus - calamus Niiskesse kasvukohta Click to edit Master text styles150 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Luht-kastevars deschampsia cespitosa Click to edit Master text stylesNiiskesse Second level Keskmine 40-100 cm Third level Fourth level Fifth level Ainuroog hakonechloa macra Parasniiske kasvukoht Keskmine kuni 30cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik luga juncus effusus Vette või niiskesse kohta Click to edit Master text stylesKeskmine kuni 30cm Second level Third level
INDIA KUNST Usulahkude jagunemise kaart I. Usulahkude jagunemise kaart II. Hinduistlik arhitektuur Hinduismi tekkimine ja põhisuunad: Hinduism on rahvuslik ehk etniline religioon, sest see on lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga. Hinduismil puudub rajaja. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud veeda-usund (1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku, selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj. Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj. Click to edit Master text styles Click to edit Master text
Kõik kommentaarid