Keeleökoloogia ja eesti keele areng (0)

Sarnased õppematerjalid

15

ppt

Keeleökoloogia ja eesti keele areng

Keeleökoloogia ja eesti keele areng "Keel ja ühiskond" X klassile 22. ptk Mare Hallop 21.01.2013 KiNG 30.10.2012  Keeleökoloogia ÖKOLOOGIA teadus elusorganismide vastasmõjust keskkonnaga ­ lisaks vastasmõjudele keskkonna ja teiste liikidega, kuuluvad inimesed etnilistesse rühmadesse · mõju üksteise elamisele ja olemisele · omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul ­ väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka ­ osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA ­ teadus, mis uurib keelte

Eesti keel

5

odt

Keeleökoloogia ja jätkusuutlikkus

Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla

Keeleteadus

5

docx

Keeleökoloogia ja jätkusuutlikkus

Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla

Eesti keel

1

odt

Keeleökoloogia ja eesti keele areng

Jätkusuutlikus praegu Tänapäeva eesti keel on igati jätkusuutlik ja otsest ohtu põlvkondliku ülekande katkemiseks või kõnejaskonna kiireks kahanemiseks ei ole. Tuleb lihtsalt arvestada, et eesti keele- ja kultuurikeskkond on üsna väike, mistõttu on see kergesti haavatav mitmesuguste tugevate välismõjude poolt – sõjategevus, loodus- või majanduskatastroofid. Selle kaugem tagajärg on põlvkondliku ülekande katkemine. Tänapäeva dünaamilises maailmas ei saa selliseid äärmuslikke arenguid välistada ja seetõttu ei saa täie kindlusega väita, et eesti keel on täiesti väljaspool ohtu. Parim kaitse on võimalikult suur kõnelejaskond, kuid seda ei saa tekitada

Eesti keel

2

docx

Eesti keel ja ühiskond

Sõna moodustusviisid: liitmine, tuletus, konversioon, tüvekordus,lühendamine. Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid. V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil. Rindlause- Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas rõngast. Põimlause- Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Lihtlause- Vend on väike, aga tubli. Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa. Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k. släng. paikkondlikud murded. kirjaliku vestluse k. Uusin kirjakeele norm on kirjas ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"-s. Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem. Nõu annab Eesti Keele Instituut. Lõuna-Eesti murded: Mulgi murre, võru murre, tartu murre. Ühiskondlik kakskeelsus- kahe keele kasutamine ühes riigis.

Eesti keel

4

docx

Eesti keele arvestuse kordamine

Keele funktsioonid 1) Kommunikatsioonivahend ­ inimesed suhtlevad üksteisega keele abil ja jagavad enda mõtteid 2) infoedastaja ­ uudiseid jagatakse keelega. Telekas uudised, ajalehed 3) suhete hoidja ­ suhtled inimesega ja väljendad sõnadega, kuidas sa hindad teda 4) loitsumisvahend ­ vanasti usuti, et osadel sõnadel on väge, võlusõnad 5) mõtlemisvahend ­ peas arutat iseendaga asju 6) kultuuri hoidja ja peegeldaja ­ keelel on arenenud need sõnad, mis on vajalikud. Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi

Eesti keel

31

docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse full konspekt

maailma keeled - kõik maailma keeled, mis on olemas ohustatud keel on keel, millel on oht järgmise 1 või 2 põlvkonna jooksul välja surra. Keelte elujõulisust hinnatakse EGIDSi skaala järgi. Ohustatud keelteks nimetatakse keeli, mille EGIDS skaalal staatus 6b või halvem. maailmas on ohustatud keeli umbes 2926. Keel muutub ohustatuks kui vanemad hakkavad lastele õpetama domineerivat keelt mitte põliskeelt ja/või emakeelt. Keele surm / keele hääbumine: keelt ei anta järgmisele põlvkonnale edasi ja see tasapisi unustatakse. Näiteks kõik eesti keele lähisugulaskeeled v.a soome keel on hääbumas või juba surnud. Keel sureb koos viimase emakeelse kõnelejaga. Keeli on võimalik taaselustada Keelte genealoogiline liigitus + keelte sugulus- ja põlvnemissuhted + keelepuud + ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada

Kategoriseerimata

16

doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

- Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). - Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). - Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus - Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) - Metakeele olemasolu(?) ­ (Metakeel ­ keel, mille abil räägitakse keelest endast). Loomulik keel: kõige olulisem inimestevahelise suhtluse vahend. ,,Loomulik" tähendab, et 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate jooksul ja nende vahendid, eelkõige sõnavara on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on

Keeleteadus

Meedia

Kommentaarid (0)